Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

− Hageja leiab, et ka käesolevas asjas oli kostjate käsundita asjaajamine õigustamatu ja pahauskne, kuna nad rikkusid VÕS § 1020 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustust selgitada välja soodustatu (hageja) tahe asjaajamise suhtes ja asjaajamiseks puudus avalik huvi. Kostjate tegevust (hageja juhatuse nimel otsuste vastu võtmine; hageja liikme korteriomandis kavandatud kanalisatsioonitorustiku sulgemine ja muude teenuste lõpetamisega ähvardamine) ei saa hinnata hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele vastavana. − 05.03.2014 jagasid kostjad korteriomanikele 18.02.2014 juhatuse koosoleku protokolli koos selles sisalduvate otsustega, mille punktis 3 oli kirjas järgmine: Kuna BB on kõige suurem võlgnik, siis panna kanalisatsioonitorule ette kork/pump/tihend; teavitada isiklikult ja anda kätte allkirja vastu. 06.03.2014 saatis YY hageja nimel tema liikmele (korteri xx omanikule) e-kirja, milles teatas, et korteriühistu lõpetab korterile xx teenuste osutamise, kui korter xx omanik ei tasu võlgnevust tervikuna, osaliselt või ei sõlmi kompromissi. E-kiri saadeti korteri xx omaniku esindajale EEle, kuid ka korteriomaniku endise ja praeguse tööandja üldmailile. − Korteri xx omanik esitas tema vastu esitatud nõude tõttu hageja vastu hagi kohtusse kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. 17.11.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr xxx hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja rahuldas hagi ja mõistis hagejalt BB kasuks välja menetluskulud summas 1000 eurot, s.o riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, riigilõiv hagilt 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 eurot. Kohtuotsusega väljamõistetud summa tasus hageja BB arveldusarvele 18.11.2015. − Hageja leiab, et kostjad tegutsesid 18.02.2014 hageja juhatuse nimel koostatud otsuste tegemise ajal käsundita asjaajana ja nende poolne asjaajamine oli õigustamatu. Kostjatel ei olnud õigust koostada hageja juhatuse nimel otsuseid, kuivõrd kostjad ei kuulunud hageja juhatusse. Hageja leiab, et kostjad tegid kõik selleks, et hagejat kahjustada ning hageja kulutusi seoses BB hagiga suurendada. − Kuivõrd kostjad tegutsesid vaidlusalusel perioodil (alates 12.06.2013 ja ka 18.02.2014 ja sealt edasi) faktilise ühingujuhina, siis järelikult vastutavad nad hagejale kahju tekitamise eest solidaarsekt. Kostjad tekitasid hagejale varalise kahju summas 1000 eurot. Hageja nimel tegutsenud kostjad sundisid oma kahjutekitava käitumisega pöörduma hageja liiget (krt xx omanik BB) oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse. Hagejal tuli vastavalt 17.11.2015 kohtuotsuse resolutsioonile tasuda BBle menetluskuludena 1000 eurot. Tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel on põhjuslik seoses, sest kui kostjad hageja juhatuse nimel ei koostanuks hagejale soovimatuid 18.02.2014 juhatuse otsuseid, s.h otsust nr 3 (Bi torustiku sulgemine) ja ei oleks ähvardanud Ble ja tema korteriomandile kahju tekitada, ei pidanuks B esitama hagi kohtusse hageja vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise kohustamiseks. Samuti kui kostjad ei vaielnuks hageja nimel hagile vastu, s.t. ei venitanuks vaidlust hulgaliste menetlusdokumentide esitamisega, siis ei tulnuks hagejal menetluse lõppedes hüvitada Ble tema poolt tsiviilasja nr xxx kantud menetluskulusid summas 1000 eurot ja hagejale ei oleks kahju tekkinud.

menetluskulude osalise hüvitisena 718,32 eurot, millest tulenevalt on hageja hüvitamata menetluskulud, kokku 2 966,68 eurot (3 685-718,32) mille hageja palub solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II välja mõista. Kostja I vastuväited

Kostja I leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu, osad tõendid on asjasse puutumatud ning tegemist on hagejapoolse faktiväidete moonutamisega, millest tulenevalt hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

-

Hagiavalduse mitmetes punktides kirjeldab hageja mitu aastat XX-i ning teiste hageja juhatuse liikmete vahel kestnud vaidlust selle üle, kes on hageja seaduslikud (hageja üldkoosoleku poolt valitud) juhatuse liikmed, kuivõrd mõlemad juhatused, so juhatus koosseisus AA, KK, II ja CC ning juhatus koosseisus kostjad ja VV, pidasid ennast pädevaks täitma hageja juhatuse kohustusi. Nende vaidluste lahendamiseks oli algatatud mitu tsiviilasja (tsiviilasi nr xxx, tsiviilasi nr xxx, tsiviilasi nr xxx), mille lõpplahendid olid tehtud ning jõustusid alles aastal 2015. Käesolev tähendab, et kuni 2015 aasta lõpuni keegi osapooltest, so ei hageja praegused juhatuse liikmed ega kostja I, ei olnud veel teadlikud sellest, kes on hageja seaduslik juhatuse liige ning kellel on seadusest tulenev pädevus täita hageja juhatuse liikme kohustusi. Perioodil 2013-2015 tegutses kostja I kui hageja juhatuse liige (kuivõrd ta ei olnud teadlik, kumma poole kasuks kohus otsuse teeb) ning lähtus ainuüksi hageja huvidest.

-

Kostja I leiab, et kohus ei saa õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse, mis tehti BB hagis KÜ vastu, alusel lugeda tuvastatuks KÜ hagis XX-i vastu kahju tekitamist XX-i poolt korteriühistule. Tsiviilasjas nr xxx, mille hageja käesolevas asjas tõendina esitas, ei ole kohus kontrollinud, kas BB poolt oli kohustus korteriühistule täidetud või mitte.

-

Peale sellele lisab kostja I, et hageja teeb niivõrd palju mööndusi oma võlgnikule BB, kuna võlgniku ema EE teeb hageja praeguse juhatusega pikaajalist koostööd (erinevate nõuete koostamine ja esitamine hageja nimel), mille tulemusena ei tegele hageja võlgnevuste väljamõistmisega tema tütrelt BB’ilt. Kuivõrd kostja I oli see isik, kes üritas ülalpool toodud isikute koostööd “rikkuda”, hakkas hageja mõtlema välja kõikvõimalikke skeeme, et kostjat I “karistada”. Eeltoodust tulenevalt on kostja I seisukohal, et ka antud menetlus oli algatatud sooviga kostja I kaudu alusetult rikastuda.

-

Kokkuvõttes on kostja I seisukohal, et ajal mil ta tegutses hageja juhatuse liikmena või käsundita asjaajajana, lähtus ta alati eeskätt hageja huvidest. Kostja I leiab, et korteriühistu võlgnikega tegelemine ilmselgelt vastab korteriühistu huvidele ning eeldatavale tahtele. Kostja I ei saa vastutada hageja siseste kokkulepete eest, mis ilmselgelt ei vasta korteriühistu huvidele.

− Kostja II leiab, et kahju suuruses 1000 eurot oli õigustatud kulu, mis kulutati võlgnikult BB’ilt võlgnevuse väljamõistmiseks KÜ kasuks. BB oma käitumisega tekitas KÜ-le kahju. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamatu, kuna juhatuse liikmed kasutasid seaduslikke võimalusi võlgnevuse väljamõistmiseks. − Vastavalt KÜ põhikirjale kõik majaelanikud on KÜ liikmed ja igal liikmel on kohustused KÜ ees, sh kommunaalmaksete maksmine. Kui liige ei maksa kommunaalmakseid KÜ-le, siis tema muutub võlgnikuks. Võlasuhe VÕS § 2 lg 1 KÜ ja korteriomaniku vahel tekib, kuna KÜ põhikirjas punkti 2 alampunktis 2.1. on öeldud: “Ühistu liikmeskond on piiratud Tallinnas, E. Vilde 87 asuva elamu korteriomandite omanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimist, kõik E. Vilde 87 elamu korteriomandite omanikud.“ KÜ põhikirja (punkti 3 alampunkt 7) kohaselt peab KÜ liige tasuma regulaarselt korteriomandite reaalosade eest elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste makseid. See näitab, et BB on korteriühistu liige ja peab täitma sellega kaasnevaid kohustusi, sh igakuisete kommunaalidega seotud arvete maksmist. Seega BB rikkus KÜ põhikirja, kuna ei ole regulaarselt maksnud KÜ poolt esitatud arveid. Oma käitumisega korteriomanik, olles KÜ liige, tekitas KÜ-le kahjumi. Kostja II on arvamusel KÜ kulutused võlgnevuse väljamõistmiseks on õigustatud kulu, kuna tegemist on võlgnikuga, kes pidevalt tekitas KÜ-le kahjumi. KÜ kasutas kõiki võimalusi selleks, et võlgnik maksaks oma võla. − Hageja arvab ja soovib tõestada kohtule, et kostjatel ei olnud õigust minna hagiga kohtusse võlgnevuse väljamõistmiseks, samuti ka rakendada teisi sanktsioone BB vastu. Kostjad pidid tegema kõike endast sõltuva, et muuta KÜ tööd finantsiliselt õigeks. Kostja II arvates oli kogu situatsioon järgmine: 24.05.2013 toimus uute juhatuse liikmete (YY, XX, VV, LL (endine K)) valimine. Uued juhatuse liikmed alustasid koheselt tööd. Selgus, et majas on palju võlgnikke kes ei soovi maksta KÜ-le oma võlgasid. Kõige suurem võlgnik on BB, kes elab korteris Vilde 87 – xx. Võlgnikule saadeti mitu e-maili ja teatati suuliselt, et võlg on vaja likvideerida, kuna teised majaelanikud ei soovi maksta tema eest. Pakuti kompromiss võla osadena maksmiseks. BB ei reageerinud. 25.06.2013 uued KÜ liikmed esitasid kohtusse hagi (Tsiviilasi nr xxx KÜ hagi BB vastu võlgnevuse väljamõistmiseks). BB ei ole kohtuotsust täitnud ning võlgnevus jäi samaks. Vastusels juhatuse 04.02.2014 pöördumisele selgitas Tarbijakaitseamet, et kui korteriomanik kulude eest ei tasu, on korteriühistu õigustatud teenuste andmine lõpetada. 12.03.2014 teatati BBle kirjalikult võimalikest sanktsioonidest ning võimalustest, kuidas oma võlga likvideerida. − Vilde tee 87 - xx korteriomanik oli võlgnik enne uute juhatuse liikmete valimist (YY, XX, VV, LL) ja jäi võlgnikuks ka pärast. Võlgnik oli korteriühistule KÜ-le võlgu esitatud teenuste eest (remondifond, elekter, vesi, majahoidja). − Vastavalt seadusele KÜ tegeleb võlgnikega ise. Võlgnik BB tekitas oma käitumisega KÜ-le kahju võlasumma suuruses. − Juhatuse liikmete tegevused olid suunatud võlgnevuse väljamõistmiseks KÜ jaoks. Kostjad tegid seda KÜ kasuks ja antud kulutus ei ole kahju.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KÜ 24.05.2013 üldkoosoleku otsusega valiti KÜ juhatuse liikmeteks YY, XX, VV, LL (endine K).

-

Kostjate volitused hageja juhatuse liikmena lõppesid 12.06.2013, kui sama kuupäeva KÜ üldkoosoleku otsusega valiti uued juhatuse liikmed AA, KK, II ja CC.

-

Pooled vaidlesid erinevates kohtumenetlustes KÜ 24.05.2013 ja 12.06.2013 üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle.

-

Kostja I oli juhatuse liikmena kantud registrikaardile kuni 09.11.2015.

-

Kostjad koostasid KÜ juhatuse liikmetena 18.02.2014 juhatuse otsuse, mille järgi tuli BB kui kõige suurema võlgniku korteriomandi kanalisatsioonitoru sulgeda. KÜ kostjate sellist tegevust heaks ei kiitnud. Kanalisatsioonitoru kunagi ei sulgetud.

-

Tsiviilasjas nr xxx esitas BB Harju Maakohtule hagi KÜ vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks (hagi menetlusse võetud 26.05.2014). KÜ nimel esinenud Monika Sulg hagi ei tunnistanud.

-

Harju Maakohus peatas tsiviilasjas nr xxx menetluses, kuni tsiviilasjades nr xxx, xxx, xxx ja xxx (vaidlused KÜ poolt vastuvõetud otsuste tühistamiseks) tehtud menetlust lõpetavate lahendite jõustumiseni. Harju Maakohus uuendas tsiviilasjas nr xxx menetluse 10.11.2015 määrusega KÜ tegelike seaduslike esindajate taotlusel. KÜ võttis hagi õigeks.

-

Harju Maakohtu 17.11.2015 õigeksvõtul põhineva otsuse alusel tuli KÜ-l hüvitada Ble menetluskulud 1000 eurot (riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 700 eurot). Kohtuotsusega väljamõistetud summa tasus hageja BB arveldusarvele 18.11.2015.

juhatus (kelle hulka kostjad enam ei kuulunud), võtsid hagi õigeks. Sellest tekkis KÜ-l menetluskulu teisele poolele hüvitamise kohustus 1000 eurot. Vaidlus seisnebki selles, et hageja peab seda kulu kahjuks, mille on tekitanud kostjad. Hageja ütleb, et see on käsundita pahauskne asjaajamine, kuna see polnud ühistu huvides (kanalisatsiooni sulgemise hoiatus kirja teel). Kostjad väidavad, et võlgade sissenõudmine korteriomanikelt, kes ei tasu majandamiskulude eest, ongi KÜ üks põhiülesandeid ning selle nimel tegutsemine on KÜ huvide eest seismine.

Kohus jätab hagi rahuldamata muuhulgas põhjusel, et kostja XX on alles pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud;

-

LL on käesolevas asjas hagejaga kompromissi sõlmides juba hüvitanud hagejale menetluskulusid summas 718,32 eurot (vt ka 08.02.2021 kohtuistungi protokoll);

-

Kostja S.E. pakkus hagejale kompromissi, et vähendada menetlusega seotud kulusid;

-

Hagejale oli juba enam kui 1,5 aastat tagasi teada, et tema nõue on rahuldatud ja vaatamata sellele ei esitanud hageja menetluse lõpetamise taotlust ega muutnud oma nõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.