Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi DS Kapital OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. jaanuari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
DS Kapital OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
100 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja DS Kapital OÜ (registrikood 12114536), seaduslik esindaja PL
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. jaanuari 2022. a otsus osas, millega maakohus määras Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulud kindlaks suuremas ulatuses kui 335 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista DS Kapital OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud 335 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot).
Mõista DS Kapital OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 100 eurot.
2.3.Jätta menetluskulud DS Kapital OÜ kanda.
2-21-123456
2.4.Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõista DS Kapital OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud 335 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot).
2.5.Mõista DS Kapital OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja viivis kindlaksmääratud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus menetlusse võetud osas (menetluskulude kindlaksmääramise ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas).
4.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja, avaldaja) esitas 2. augustil 2021 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse DS Kapital OÜ (kostja, võlgnik) vastu võla saamiseks. Kostja vaidles maksekäsule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 20. septembril 2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, paludes kostjalt välja mõista võla 100 eurot (60 eurot leppetrahvid ja 40 eurot sissenõudmiskulu) ning menetluskulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgse viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Harju Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2022. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 100 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 383 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 288 eurot). Samuti mõistis maakohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks lahendamiseks teises koosseisus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2-21-123456
6.Kostja hinnangul mõistis maakohus on menetluskulud ekslikult välja mõistnud koos käibemaksuga. Hageja on ilmselt käibemaksukohustuslane. Seega on maakohus menetluskulud ekslikult koos käibemaksuga välja mõistnud.
7.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 11. aprilli 2022. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 hagi rahuldamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-id 1 ja 2) ning menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) menetlusse võtmata. Kostja ringkonnakohtu otsust menetlusse võtmisest keeldumise osas ei vaidlustanud, seega jõustus maakohtu otsus sisulises osas ja menetluskulude jaotuse osas 27. aprillil 2022.
8.Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus palus hagejal esitada vastuse apellatsioonkaebusele menetlusse võetud osas. Vastustaja seisukoht
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Hageja tegi kostjale ettepaneku sõlmida apellatsioonimenetluses kompromiss selliselt, et kostja tasub hagejale maakohtu menetluses väljamõistetud võla 483 eurot. Hageja selgitas, et selliselt kompromissi sõlmides loobub hageja apellatsioonkaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamisega seotud menetluskuludest.
10.Kostja hageja pakutud kompromissiga ei nõustunud, vaid vastas, et kompromissina on ta valmis tasuma hagejale 400 eurot. Seega pooled menetluses kompromissi ei saavutanud.
RINGKONNKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus määras Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulud kindlaks suuremas ulatuses kui 335 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista DS Kapital OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja menetluskulud 335 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot).
12.Ringkonnakohus lähtub TsMS § 457 lõikest 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 456 lõike 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Harju Maakohtu vaidlustatud otsus on jõustunud osas, millega kohus lahendas haginõude ning määras menetluskulude jaotus. Apellatsiooniastmes hindab kohus üksnes maakohtu otsustust menetluskulude kindlaksmääramise kohta.
13.Praegusel juhul määras maakohus hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis need 383 euro ulatuses kostjalt välja. Hageja palus esitatud menetluskulude taotluses menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Apellatsioonkaebuses leidis kostja, et kuna hageja on tõenäoliselt käibemaksukohustuslane, oleks menetluskulud tulnud välja mõista ilma käibemaksuta.
14.TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohtu menetluses hageja TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust andnud ei ole. Seega eksis maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulude rahaliselt kindlaksmääramisel, lisades menetluskuludele käibemaksu 48 eurot. Kolleegium tühistab vastavas osas maakohtu otsuse
2-21-123456 ning teeb uue otsuse, millega jätab määrab õigusabikulud rahaliselt kindlaks samas ulatuses, kuid ilma käibemaksuta. Menetluskulud
15.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Apellatsiooniastmes oli vaidluse esemeks üksnes menetluskulude kindlaksmääramine, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulu apellatsiooniastmes poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.