OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) hagi DS Kapital OÜ (registrikood 12114536, asukoht Kentmanni tn 10-19, 10116 Tallinn) vastu võla nõudes
Hagihind
100 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista DS Kapital OÜ-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks 100 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud DS Kapital OÜ kanda.
4.Määrata rahaliselt kindlaks OÜ EUROPARK ESTONIA põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 383 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja õigusabikulud 288 eurot), mis mõista välja DS Kapital OÜ-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks.
5.Välja mõista DS Kapital OÜ-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
1.Hageja palub kostjalt väljalt mõista võlgnevus 100 eurot (sh 60 eurot leppetrahv ja 40 eurot sissenõudekulu). Kostja oli xxx numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 21.08.2018. Alljärgnevatel kuupäevadel oli sõiduk pargitud hageja opereeritavale parkimisalale. 1) 21.08.2018, WTCT tasuline väliparkla, leppetrahvinumber 1382 1081 8112 6464, maksetähtaeg 04.09.2018; 2) 27.05.2021, WTCT tasuline väliparkla, leppetrahvinumber 0782 7052 1104 0168, maksetähtaeg 10.06.2021. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. WTCT tasulises väliparklas ei olnud sõidukil parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. See tähendab, et kostja oli jätnud parkimistasu tasumata. Samuti ei olnud sõiduki armatuurile asetatud parkimisaja alustamiseks parkimiskella. Kui EP parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist või parkimisõiguse olemasolu, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Vastavalt parkimistingimustele tegi hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, parkida oma sõiduk mujale. Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, väljastas hageja leppetrahvid koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostja leppetrahvinõuetele õigeaegselt vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvidel viidatud. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja e-kirja teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele kontaktaadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
Kostja vastuväide hagile
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada leppetrahvinõudeid mõistliku suuruseni. Hagiavaldusest ei selgu milline oli või on hageja põhinõue. Hageja ei ole taotlust põhinõude sissenõudmiseks hagiavalduses ega ka muul viisil esitanud. Üldjuhul võimaldab seadus leppida kokku leppetrahvis milline katab nõudega seonduva kahju. Käesoleval juhul ei huvitu hageja põhinõudest vaid nõuab ainult leppetrahvi. Sellisel viisil nõude esitamise eesmärgiks on eksitada ning moonutada menetlusega seonduvaid asjaolusid sh piirata võimalusi VÕS § 162 lg 1 kohaldamiseks. On üldtunnustatud seisukoht, et leppetrahv mis ületab kordades põhinõuet on ebamõistlik. Hageja on esitanud fotod parkimistingimustest. Fotodelt selgub, et parkimistasu on viidatud alal on 1,2 eur - 30 min ja 24 h – 8 eur. Seega kui hüpoteetiliselt arvata, et hageja põhinõue saaks olla 8.eur põhinõue 21.08.2018 ja 8 eur põhinõue 27.05.2021, siis leppetrahvi maksimaalne suurus ei saaks ületada põhinõuet st 8.- eur. Hageja nõuab aga 3,75 korda suuremat leppetrahvi kui on maksimaalne põhinõue. Samas, kui arvestada, et sõiduk parkis parkimisalal 30 min on põhinõude suurus 1,20 eur, sellisel juhul ületaks trahvinõue põhinõuet 25 korda. Hageja eesmärk on kajastada tsiviilõiguslikke leppetrahve karistus- või haldusõiguslikke nõuetena (viivistasu, hoiatustrahv või väärteo eest määratav trahv) mille eesmärgiks on karistusmeede st edasise rikkumise ärahoidmine. Tsiviilõigusliku leppetrahvi eesmärgiks on aga kahju hüvitamine. Leppetrahvi nõude kujutamine haldusõigusliku trahvina näitab ka trahvinõue vormistus vormistuselt sarnane viivistasu otsusele, numeratsioon jne. Eelneva tegevuse eesmärgiks on eksitamine st luua olukord kus leppetrahvid oleksid näiliselt samaväärsed karistusõiguslike nõuetega mida aga need seaduse mõttes ei ole. Kostja leiab, et eelnev tegevus ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega vaid esitatud eesmärgiga moonutada seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi ning tuleb jätta rahuldamata. Käesoleva juhul sh võttes arvesse, et hagejat ei huvita põhinõue vaid ainult leppetrahv on ilmne, et hageja ei esita leppetrahvinõuet kahju hüvitamiseks vaid tegemist on täiendava tuluga mis kordades ületab põhinõuet. Hageja ei ole teatanud põhinõude suurust eesmärgiga vältida leppetrahvi ebamõistlikkuse hindamist. Hagiavaldusele on lisatud väljavõte kohtueelsest nõudekirjast. Viidatud nõudekiri on edastatud 27.04.2021 ja nõue on tekkinud 21.08.2018 (leppetrahv). 27.05.2021 leppetrahvi osas ei ole hageja mistahes kohtueelseid nõudekirju esitanud. Hageja kinnitab, et ei ole viidatud nõudekirju kätte saanud. Kohtupraktikas on peetud leppetrahvi nõudest teatamise mõistlikuks ajaks kuus kuud. Seega kui hageja väitel oli leppetrahvi määramise kuupäevaks 21.08.2018 ja hageja teatas leppetrahvist 27.04.2021 so 2,5 aastat pärast lepptrahvi määramist siis on täitmata VÕS § 158 lg 2 märgitud eeltingimused leppetrahvi nõuemiseks. 27.05.2021 määratud leppetrahvi nõudest ei ole hageja kostjale teatanud ning seega on ka selle leppetrahvi osas täitmata VÕS § 158 lg 2 märgitud eeltingimused leppetrahvi nõudmiseks. Kohtul tuleb hinnata kas parkimisleping oli sõlmitud. Küsimus lepingu sõlmimisest sõltub eelkõige tasumääradega teatetahvlile kirjutatud tingimustest ja tahvli või tahvlite paigutusest ja nähtavusest. Käesoleval juhul ei ole arusaadav kus täpselt fotodel kujutatud tahvlid asuvad, mis ajahetkel on fotod tehtud ning kas need võimaldavad parkimislepingu sõlmimist. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist, hageja poolt esitatud tõendid sellist järeldust teha ei võimalda.
Kostja leiab, et käesoleva juhul (hageja nõuded 30.- eur ja 30.- eur leppetrahv) on tegemist tühise tüüptingimusega. Tüüptingimuse kohaselt peab teine pool tasuma leppetrahvi 30.- eur, juhul kui jätab tasumata 1,2 eur – 30 minutilise parkimise eest. Seega ületab leppetrahv 25 kordselt 1,2 eur nõude. Kostja taotleb, et kohus tuvastaks tühise tüüptingimuse. Lisaks põhjendatud ei ole hageja õigusabikulu nõuded, lisaks 20 menetluskulu ja sissenõudmiskulu 40 eur. Arusaamatuks jääb nn sissenõudmiskulu õiguslik põhjendus. Hageja seisukohtu kostja vastuse osas
3.Hageja on seisukohal, et leppetrahv summas 30 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Näiteks on Tallinna Linnavolikogu 01.01.2016 kehtestatud määrusega „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ 2 § 13 lg 7 p 1 alusel õigus nõuda avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal viivistasu 31 eurot. Kuigi Tallinna linna tasulisel parkimisalal väljastatakse viivistasu otsuseid, mitte leppetrahve ja viivistasu suurus on kehtestatud liiklusseaduses, täidab ta oma olemuselt sama eesmärki. Samuti kehtivate parkimistingimuste alusel väljastab AS Ühisteenused leppetrahve kuni 57 eurot. Seega leppetrahv 30 eurot on parkimisvaldkonnas kehtestatud tasusid arvesse võttes tavapärane. Lepingutingimused on selgelt arusaadavad ning on selgelt piiritletud. Kui rikutakse parkimistingimusi, tuleb tasuda leppetrahvi. Kostjal oli võimalus vältida leppetrahvi kui ta oleks järginud lepingutingimusi. Eeltoodut arvesse võttes on hageja seisukohal, et leppetrahvi suurus ei ole ebamõistlikult suur ning samuti ei esine aluseid, miks peaks vähendama leppetrahvinõuet. Samuti jääb arusaamatuks kostja erinevad arvutuslikud tehted oma vastuses. Hageja ei ole nõudnud parkimistasu eest tasumist, vaid leppetrahvidest tuleneva võlgnevuse tasumist. Kostja on toonud välja arvutuskäigud 30 minuti ja 24 tunni osas, kuid on jätnud ise tõendamata selle, kaua sõiduk viidatud kohal parkis. Hageja selgitab, et ei ole eluliselt usutav, et kui parkimiskorraldaja peaks avastama mõnest parklast sõiduki, mis on rikkunud parkimistingimusi, siis ta seisab selle sõiduki kõrval seni kaua kuni sõidukijuht naaseb sõiduki juurde, et siis fikseerida aeg millal jäeti parkimistasu tasumata. VÕS § 159 lg 2 tingimused on täidetud. Sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on leppetrahv mõlemal korral jäetud vahetult pärast selle väljastamist. Kui kostja soovib jätkuvalt väita, et ta ei ole neid kätte saanud, siis seda asjaolu peaks tõendama kostja. Poolte vahel oli sõlmitud kaks parkimislepingut, mida kostja rikkus ning mille tulemusena väljastati leppetrahv. Hageja on lisanud tõendid tingimustest alates 22.04.2016 kuni 25.09.2018 ning alates 25.09.2018 tänaseni. Kuna tegu on tüüptingimustel sõlmitava lepinguga, siis hageja ei vaheta neid tingimusi sageli. Kui kostja on seisukohal, et väljatoodud tingimused ei kehtinud sellel ajal, peaks seda asjaolu tõendama kostja. Hagiavalduse lisaga nr 3 on tõendanud hageja seda, et leppetrahv on väljastatud sõidukile 21.08.2018. Esimese ja viimase pildi taustal on näha märki, mis viitab tasulisele parkimisalale. Teise leppetrahvi ajal on samuti sõiduki taustal näha märke ja parkimisautomaati, mis viitavad sõidukijuhile, et ta asub tasulisel parkimisalal ja samuti tõendab seda, et leppetrahvide väljastamise ajal olid vastavad märgid olemas. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhistatud väidet ega tõendit selle kohta, kus sõiduk oli pargitud, millised tingimused kehtisid, kas ta on/ei ole saanud kätte meeldetuletust jne.
Edasine menetluse käik
4.23.11.2021 kirjaga andis kohust pooletele tähtaja kompromissi sõlmimiseks 10.12.2021 ning kui kompromissi ei laeku, siis kostjale tähtaja hageja seisukoha ja tõendite osas lõpliku seisukoha esitamiseks 17.12.2021. 15.12.2021 esitas kostja taotluse pikendada seisukoha esitamise tähtaega kuni 04.01.2022. Kohus rahuldas nimetatud taotluse. 05.01.2022 laekus kostja seisukoht ning samal päeval hageja taotlus jätta kostja 05.01.2022 seisukoht tähelepanuta, kuna see on esitatud hilinemisega. Kohtu põhjendused
5.Kohus lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel asja lihtmenetluses.
6.Kohus jätab tähelepanuta 05.01.2022 laekunud kostja seisukoha, kuna seisukoht on esitatud tähtaega rikkudes. Kohus pikendas algselt määratud tähtaega (17.12.2021) kuni 04.01.2022. Kostja ei taotlenud korduvat tähtaja pikendamist ning ei põhjendanud ka seisukohas, miks ta ei esitanud seda tähtaegselt.
7.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta oli sõiduki xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 21.08.2018 (hagi lisa 1). Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et nimetatud sõiduk oli pargitud WTCT väliparklasse 21.08.2018 ja 27.05.2021. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks.
8.Kohus käsitleb esmalt küsimust, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist (ei ole arusaadav kus täpselt fotodel kujutatud tahvlid asuvad, mis ajahetkel on fotod tehtud ning kas need võimaldavad parkimislepingu sõlmimist). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Hageja poolt esitatud fotodelt (hagi lisa 2; hageja 08.11.2021 seisukoha lisad 1-8 ) on nähtav, et parklasse sissesõidul on tuvastatav, et tegu on tasulise parkimise alaga (tsoon EP62), parkimistasu suurus ning märk EUROPARK. Samuti on parklas nähtaval kohal parkimistingimused. Fotod on tingimuste olemasolu ja sisu tõendamiseks kohased tõendid, hageja on selgitanud, millised tingimised kehtisid millisel perioodil. Kohtu hinnangul ei pea tingimusi igapäevaselt pildistama (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-19-123666, p 39) ning kostja ei ole ka tuginenud sellele, et 21.08.2018 ja 27.05.2021 oleks kehtinud teistsugused tingimused.
Parkimistingimustest nähtub, et sõiduki parkimisega loetakse juhi ja Europark Estonia OÜ vahel sõlmituks leping ning et parkimise eest tuleb tasuda. Kohtu hinnangul on parkimisega seega sõlmitud leping. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks tegelikult tasunud parkimistasu ja sellel põhjusel on leppetrahvid alusetud – seega kuna parkimistasu ei makstud, siis on tegu lepingurikkumisega.
9.Hageja nõude puhul on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on kirjas, et tingimuste rikkumise korral on õigus määrata juhile leppetrahv 30 eurot. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole esitanud põhinõuet vaid ainult leppetrahvinõude ning hageja ei esita nõuet kahju hüvitamiseks vaid täiendava tulu saamiseks. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline. Kohtu hinnangul ei saa ette heita, et hageja ei ole esitanud põhinõuet. Antud juhul ei ole põhinõuet (s.o parkimistasu nõuet) ka ilma mõistlike pingutusteta võimalik esitada. Olukorras kus juht ei ole teinud toiminguid selleks, et parkimistasu saaks arvestama hakata, eeldaks parkimistasunõude esitamine seda, et hagejal oleks tõendid millal täpselt kostja parkis ning millal täpselt lahkus. Võib eeldada, et selliseid tõendeid ei ole või siis on need raskesti kättesaadavad. Eelduslikult ei jälgi hageja töötajad pingsalt iga sõidukit ning ei pea nende kohta logi, samuti võib olla keeruline võimalus saada näiteks turvakaamerate salvestisi parkivate autode ja nende liikumise kohta. Selle tõttu ongi leppetrahv kui konkreetne summa tingimustes sätestatud. Põhinõude esitamata jätmine või selle väljaarvestamata jätmine ei mõjuta võimalust esitada ja lahendada leppetrahvinõuet (leppetrahv ei ole kuidagi summaliselt või muul viisil sõltuvusse seatud põhinõude suurusest) ning see ei välista ka kostja võimalust taotleda leppetrahvi vähendamist.
10.Kostja hinnangul ei ole leppetrahvist teatatud õigeaegselt – hagile on lisatud väljavõte kohtueelsest nõudekirjast, mis on edastatud 27.04.2021 ning nõue on tekkinud 21.08.2018. 27.05.2021 leppetrahvi osas ei ole hageja mistahes kohtueelseid nõudekirju esitanud. Kohtupraktikas on peetud leppetrahvi nõudest teatamise mõistlikuks ajaks kuus kuud. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja on seostanud leppetrahvist teatamise kohtueelse nõudekirja (hagi lisa 5) edastamisega. Nimetatu ei ole korrektne. Leppetrahvist on teatatud trahvi panekuga sõiduki kojamehe vahele ning seda on tehtud rikkumise avastamise ajal (nimetatu nähtub hagi lisadest 3-4, mis sisaldavad 21.08.2018 ja 27.05.2021 leppetrahvide tekste, ajatempliga fotosid sõidukist ning mh sõidukist, kui kojamehe vahel on leppetrahvid). Selliselt leppetrahvi edastamine on mõistlik viis (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-17-117146, p 12). Seega on leppetrahvist teatatud õigeaegselt.
11.Kostja hinnangul on leppetrahvi 30 eurot tingimus tühine tüüptingimus. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja
mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Parkimistingimused vastavad tüüptingimuste tunnustele, need on mõeldud kasutamiseks paljude erinevate isikutega samasisuliste lepingute sõlmimiseks. VÕS § 37 lg 1 sätestab: „Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.“ Lepingu sõlmimine on toimunud parkimisega tasulises parklas, millest võib eeldada tüüptingimuste olemasolu. Parkijal oli võimalik tingimustest teada saada, kuivõrd tingimused olid üles pandud parklas. Tingimused ei ole ebatavalised või arusaamatud, mis välistaks nende lugemise lepingu osaks (VÕS § 37 lg 3). Seega on tingimused saanud lepingu osaks. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt: „Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.“ Lõike 3 p 5 sätestab: „Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust“ VÕS § 44 kohaselt: „Kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav“. Kostja tugineb tingimuse tühisuse argumendi puhul leppetrahvi ja parkimistasu suuruse võrdlusele (1,20 eurot 30 minuti eest / 8 eurot 24 tunni eest). Leppetrahvi eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Et seda eesmärki täita, ei saagi leppetrahvi suurus olla samaväärne summaga, mida oleks pidanud tasuma lepingu korrektse täitmise puhul, kuna vastasel korral kaotaks leppetrahv oma mõtte. Ka kohtupraktikas on sellist leppetrahvi peetud mõistlikuks, mh olukordades, kus parkimistasul on ööpäevane piirmäär ning leppetrahv ületab mitmekordselt nimetatud piirmäära (nt tsiviilasja 2-19-123666 tehtud lahend). Võrdlust ööpäeva parkimistasu suurusega ei ole seejuures peetud kohaseks (tsiviilasjas 2-16-123200 tehtud lahendi p 50). Kohtu hinnangul ei ole 30 euro suurune leppetrahv ühe rikkumise eest VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult kahjustav tingimus.
12.Kostja hinnangul on hageja eesmärk kajastada leppetrahve karistus- või haldusõiguslike nõuetena (sarnane vormistus) – see ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega, vaid eesmärgiga moonutada seadusest tulenevaid õigusi. VÕS § 6 lg 1 ja 2 sätestavad: „Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.“ VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Kostja arvamus ei mõjuta asja lahendust. Seda, et hageja leppetrahvid on kollased ja vormistuslikult on kõik vajalikud andmed välja toodud lühidalt ja konkreetselt, ei saa pidada kuidagi ebamoraalseks või vastuvõtmatuks. Leppetrahvi tekst ei ole samuti kuidagi eksitav. Leppetrahvis on märgitud summa tasumata jätmise tagajärjed, samuti on selgitatud leppetrahvi saajale võimalust esitada nõude osas pretensioon.
13.Leppetrahvi nõudmise eelduseks on: 1) lepingus on kokkulepitud leppetrahv – kohus märkis eelnevalt, et poolte vahel tekkis parkimisega lepinguline suhe, leppetrahvi kokkulepe on parkimistingimustes. 2) leping on kehtiv (VÕS § 163) – kohus ei ole tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud oleks kehtetud. 3) üks pool on lepingut rikkunud – kostja rikkus parkimistingimusi (lepingut), kuna ei tasunud parkimise eest. 4) leppetrahvinõue on esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2) - kuna leppetrahvid on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumised avastati, siis on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku aja jooksul. 5) kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 160) – kostja vastuväited ei ole sellised, mis vabandaks kohustuste rikkumist. Leppetrahvi nõudmise eeldused on seega täidetud. VÕS § 162 lg 1 sätestab: „Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.“ Kohus leidis eelnevalt, et leppetrahv on mõistliku suurusega. Esitatud asjaolud ei anna alust leppetrahvi vähendada. Hageja leppetrahvinõue 60 eurot on põhjendatud.
14.Kostja ei pea sissenõudekulu 40 eurot põhjendatuks. VÕS § 1131 lg 1 sätestab: „Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.“ Tegu on fikseeritud summaga, mis ei sõltu tegelikest kuludest ning mille eesmärk on lihtsustada selliste kulude hüvitamist, mille väljaarvestamine ja tõendamine on raske. Antud juhul on hageja välja toonud, et selle summa sisse on arvestatud päringute tegemine ja kohtueelse nõudekirja edastamine. Hageja sissenõudekulude nõue on kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 regulatsiooniga ja nõue on põhjendatud.
15.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 100 eurot.
16.Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
17.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulud.
TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 100 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 75 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulu. TsMS § 172 lg 9 viimase lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on hagiavalduses ja 08.11.2021 seisukohas märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva menetlusega on olnud 3 tundi (2 tundi hagiavaldusega seotud toimingud, 1 tund kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine), tunnitasu 80 eurot (lisandub käibemaks). Ajakulu 3 tundi toimingutele ei ole ebamõistlikult suur, samuti ei ole ebamõistlik esindaja tunnitasu. Põhjendatud õigusabikuluks on seega 240 eurot (lisandub käibemaks 48 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 383 eurot (riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja õigusabikulud 288 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.