Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud, hageja nõue ja poolte seisukohad

poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Kostja võlgneb Hagejale Laenulepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 4545,25 eurot; 2) intressid summas 331,16 eurot (Laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga). Vastavalt Laenulepingu punktile 5.1. Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenult intressi Eritingimuste p-s 3 sätestatud määras, mida arvestatakse Laenu tagastamata põhiosalt iga päeva eest alates Laenu väljamaksmise päevast (kaasa arvatud) kuni Lepingu järgse viimase tagasimakse päevani (välja arvatud). Intressi arvutamisel lähtutakse 30päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Laenulepingu eritingimuste p-s intressi määraks on sätestatud 3,65% kuus. Intressi arvestamine toimub alates 08.11.2020 kuni Laenulepingu ülesütlemise kuupäevani, s.o 07.01.2021. Kokku Kostja võlgneb Hagejale Laenulepingust tulenevalt intressid summas 259,77 eurot. 3) viivised summas 380,56 eurot. Hageja nõuab Kostjalt viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates laenulepingu ülesütlemisest järgnevalt: viivise arvestamise periood: 08.01.2021–24.01.2022, s.o 382 päeva, intressimäär 8%, seega intressi summa on 380,56 eurot. Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas VÕS §-i 4032 sätestatud põhimõttega, on Hageja teostanud Laenutaotluse ning Kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja Hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas Hageja, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on Kostjale jõukohane. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut VÕS § 100 mõttes. Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis VÕS § 100 loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Oma 23.03.2022 vastuses kostja seisukohale, pöörab hageja tähelepanu sellele, et Leping oli ülesöeldud esialgse võlausaldaja Mogo OÜ poolt vaid 24.10.2019, s.o rohkem kui 2,5 kuud hiljem, kui sai selgeks, et Kostja ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. Alles kuu pärast, s.o 18.11.2019 esitas Kostja Mogo OÜ-le taotluse Lepingu jätkamiseks. Seoses sellega Mogo OÜ ja Kostja sõlmisid 18.11.2019. a laenulepingu lisa nr FL23082016/0109-N1. Hageja selgitab, et 24.10.2019.a. laenulepingu ülesütlemise aluseks oli Kostja poolne tagatislepingu oluline rikkumine: Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olnud mootorsõidukil XXXXXXXXXXXXXXX, puudus liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Vastavalt Laenu- ja tagatislepingu punktile 5.1.2. Kostja oli kohustatud tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib tagatise suhtes kohustuslik liikluskindlustus. Kostja on antud kohustust rikkunud. Vastavalt Laenu- ja tagatislepingu punktile

mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda juhul, kui Laenusaaja ei ole täielikult või osaliselt nõuetekohaselt tasunud kolme üksteisele järgnevat Laenulepingujärgset makset ja ei ole võlgnevust tasunud ka Laenuandja poolt antud täiendava, vähemalt kahenädalase tähtaja jooksul, mis oli antud koos avaldusega, millega Laenuandja teavitas, et täiendava tähtaja jooksul Laenulepingujärgsete maksete tasumata jätmise korral ütleb ta Laenulepingu üles ning nõuab kogu võlgnetava summa tasumist. 18.06.2020 Mogo OÜ andis Kostjale täiendava tähtaja antud kohustuse täitmiseks ning esitas ülesütlemise hoiatuse. Vaatamata sellele ei täitnud Kostja oma rahalist kohustust, millega seoses oli Laenuleping ülesöeldud alles 14.07.2020. 27.07.2020 esitas Kostja Mogo OÜ-le korduva taotluse Lepingu jätkamiseks. Mogo OÜ tuli Kostjale vastu ning pooled sõlmisid 27.07.2020. a laenulepingu lisa nr IL24012020/0039-N2. 07.01.2021. a laenulepingu ülesütlemise aluseks oli Kostja poolne korduv tagatislepingu oluline rikkumine: Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olnud mootorsõidukil XXXXXXXXXXXXXXXX puudus liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Vastavalt Laenu- ja tagatislepingu punktile 5.1.2. Kostja oli kohustatud tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib tagatise suhtes kohustuslik liikluskindlustus. Kostja on antud kohustust rikkunud. Vastavalt Laenu- ja tagatislepingu punktile 4.1.7. Kostja oli kohustatud tagama, et kogu Tagatislepingu kehtivuse ajal vastab Tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse. Kostja on rikkunud ka antud Lepingu järgset kohustust. Kostja ülalpool mainitud kohustuste rikkumist tõendavad Kostja poolt koos vastusega hagile esitatud tõendid: kindlustuspoliisid, mis olid väljastatud enne või juba pärast toimunud ülesütlemist ning ei hõlmanud vaidlusalust (ülesütlemise) perioodi. Enne Laenulepingu ülesütlemist andis Kostjale täiendava tähtaja antud kohustuse täitmiseks ning esitas ülesütlemise hoiatuse. Vaatamata sellele ei täitnud Kostja oma kohustusi täiendava tähtaja jooksul, millega seoses oli Laenuleping ülesöeldud alles 08.01.2021. Vastavalt Laenulepingu punktidele 10.2. ja 10.2.5. Laenuandjal on õigus Laenuleping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda tagatislepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse olulise rikkumise tõttu Laenusaaja poolt. Kostja on korduvalt oluliselt rikkunud kaks kohustust. Samuti selgitab hageja oma vastuses, et Kostja väide, et: „/.../ sõiduki XXXXXXXXXXX šassii taastamine läheb maksma kuus tuhat kuni kaheksa tuhat eurot, ning kostjal ei ole rahaliselt võimalik seda remonti teostada“, ei ole tõendatud. Teiseks, vastavalt Tagatislepingu punktile 4.1.8. kohustus Kostja tegema tagatise kahjustumise, hävimise, kaotsimineku, varguse või muul moel selle väärtuse olulisel vähenemisel oma kulul võimalikult lühikese aja jooksul kõik vajaliku Tagatise väärtuse taastamiseks või Tagatise asendamiseks vähemalt samaväärse esemega. Seega mootorsõiduki remondikulud on Kostja kulud ning antud kulude kandmine ei vabasta Kostjat oma rahaliste kohustuste täitmisest. Hageja soovib pöörata tähelepanu ka sellele, et Kostja eeldatavasti kasutas mootorsõidukit oma äritegevuses (kaubavedu) ning selle abil kasu (teenis raha), mida tõendavad Kostja poolt tõendina esitatud kirjavahetus Lääne Prefektuuriga. Vastuseks kostja väitele, et „05.2020 teavitas kostja olles tasumata jätnud ühe kuu makse Mogo OÜ-d, et Eesti peaminister Jüri Ratas on kuulutanud seoses Covid 19-levikuga eriolukorra riigis ning sulges saared. Seoses sellega palus kostja maksepuhkust edastades Mogo OÜ-le ka vastava e-kirja Politsei ja Piirivalveameti ametniku ja kostja vahel“, palub Hageja pöörata tähelepanu sellele, et Kostja poolt esitatud kirjavahetusest on selgelt kajastatud, et Kostja oli teavitatud 10.04.2020 sadamas, et Saaremaale kodu minekuga peab ta seal viibima kuni eriolukorra lõpuni. Seega võttis Kostja teadlikult vastu otsuse liikuda oma elukohta arvestades võimalust, et mandrile saamine on ilma erisusteta ei ole võimalik. Seoses sellega ei saa Kostja tugineda antud asjaolule, kui negatiivsele. Samas oli Kostjale Lääne prefektuuri poolt teatatud, et: „Tekkinud olukorra lahendamiseks on võimalik Teil suhelda mandril asuvate kolleegidega ja võimalusel leida asendusjuht ja kaubavedu selliselt korraldada“. Kostja poolt esitatud väidetest saab järeldada, et Kostja teadlikult tegi oma valikut. Hageja on seisukohal, et Kostja tuginemine COVID-19 levikule

on seotud vaid sellega, et leida õigustuse oma õigusvastastele tegevustele, mis on suunatud erakordselt oma rahaliste kohustuste täitmisest kõrvale kaldumisele ja kohut eksitusse viimisele. Kostja väitele, et „Mogo OÜ /.../ tekitades kostjale lisakulutusi liikluskindlustuse ja raskeveomaksu näol, kuna olles sõiduki omanik keeldub sõidukit ajutiselt arvelt kustutamast /.../“. Vastuseks soovib Hageja rõhutada, et pärast Lepingu lõpetamist jäi Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olnud mootorsõiduk Kostja valdusesse ning on Kostja valduses ja kasutuses käesoleva ajani. Seoses sellega, Kostja kui sõiduki kasutaja peab kandma ka liikluskindlustuse ja raskeveoki maksud. Hageja juhib tähelepanu sellele, et juhul, kui Kostja oleks tagastanud mootorsõidukit pärast Lepingu lõpetamist, oleks pooltel võimalus võõrandada mootorsõidukit turuhinnaga ning võõrandamisest saadud raha arvestada Kostja võlgnevuse katteks. Oma 05.05.2022 seisukohas rõhutab Hageja veel kord, et kõik Kostja väited on paljasõnalised ning ei ole tõendatud mitte ühtegi tõendiga. Esiteks, esialgsel võlausaldajal puudub informatsioon, et sõiduk vajas remonti. Kostja ei esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et auto vajas remonti ning et remondi maksumus oli 6000–8000 eurot. Kostja väide, et Kostja on veoauto alal töötanud juba 19 a ja tean/tunnen hästi autode tehnikat ei tõenda Kostja väiteid. Teiseks, Hageja selgitab, et poolte vahel oli sõlmitud laenu- ja tagatisomandmise leping, s.t tegemist on sõidukiga, mis kuulus Kostjale ning on tema kasutuses ja valduses käesoleva ajani. Kolmandaks, vastavalt Tagatislepingu punktile 4.1.8. kohustus Kostja tegema tagatise kahjustumise, hävimise, kaotsimineku, varguse või muul moel selle väärtuse olulisel vähenemisel oma kulul võimalikult lühikese aja jooksul kõik vajaliku Tagatise väärtuse taastamiseks või Tagatise asendamiseks vähemalt samaväärse esemega. Seega mootorsõiduki remondikulud on Kostja kulud ning antud kulude kandmine ei vabasta Kostjat oma rahaliste kohustuste täitmisest. Hageja pöörab Kostja tähelepanu sellele, et Hageja ja tema lepinguline esindaja ei pea olema kursis veoauto juhi tööga. Kostja oli teavitatud 10.04.2020 sadamas, et Saaremaale koju minekuga peab ta seal viibima kuni eriolukorra lõpuni. Seega oli see ainult Kostja otsus ja valik ning on seotud isiklikult ainult temaga, mitte võlausaldajaga. Kostja käitumine ei vabasta teda enda rahaliste kohustuste täitmisest. Hageja veel kord rõhutab, et sõiduki oli ja on Kostja valduses, kasutuses ja mõju all. Seoses sellega, ei ole võlausaldajale teada, mis tegelikult sõidukiuga toimub. Seoses sellega on Laenulepingus lepitud kokku, et Kostja on kohustatud tagama, et kogu Tagatislepingu kehtivuse ajal vastab Tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatusekogu ning et tagatise suhtes kehtib kohustuslik liikluskindlustus, selleks, et võlausaldaja oleks kindel, et tagatisvara seisund on korras. 30.05.2022 seisukohas teatab hageja järgmist: „Kostja väidab, et: „Kostja rõhutab, et lepingu ennistamisega rikkus Mogo OÜ vastutustundliku laenamise põhimõtet“. Antud Kostja väide on esitatud esimest korda ning ei ole tõendatud mitte ühtegi tõendiga, aga Hagejal puudub protsessuaalne võimalus esitada täiendavaid tõendeid.“

võla olulise suurenemise uue lepingu näol. 05.2020 teavitas kostja, olles tasumata jätnud ühe kuu makse, Mogo OÜ-d, et Eesti peaminister Jüri Ratas on kuulutanud seoses Covid-19 levikuga eriolukorra riigis ning sulges saared. Seoses sellega palus kostja maksepuhkust, edastades Mogo OÜ-le ka vastava e-kirja Politsei ja Piirivalveameti ametniku ja kostja vahel. Kostjal ei olnud võimalik enam teenida elatist, rääkimata Mogo OÜ-le maksete tegemist. Kostja selgitas veelkord tekkinud olukorda ja palus veelkord maksepuhkust. Mogo OÜ keeldus maksepuhkust pakkumast. Selle asemel pakus Mogo OÜ veelkord tasulist lepingu ennistamist. Kostja on palunud selgitada ka Hugo Legal juristil Mogo OÜ nõudeid ning leidnud, et Mogo OÜ ei ole käitunud seaduspäraselt ja kasutanud valeväiteid ja ähvardusi, et manipuleerida kostjaga ning panna kostja veel suuremasse võlga. Mogo OÜ on rikkunud hea laenamistava põhimõtet, tekitades teadlikult kostjale veel suurema nõude, mitte paludes kostjal esitada konto väljavõte, mitte arvesse võttes riigis kehtestatud piiranguid, lõpetades lepingu, kuigi võlg ei ületa kolme järjestikust makset tuues põhjuseks sõiduki TÜV puudumise, esitades seadusega vastuolus olevaid viiviseid maksmata arvetelt, tekitades kostjale lisakulutusi liikluskindlustuse ja raskeveoki maksu näol, kuna olles sõiduki omanik, keeldub sõidukit ajutiselt arvelt kustutamast, arvestamata kostja korduvat teavitust, et on töötu ning hetkel sissetulek puudub. Kostja on antud lepingut tasunud summas 9942,9 eurot Mogo OÜ arveldusarvele nii kostja kui ka kostja abikaasa arveldusarvelt. Kostja ei leia, et oli vale teavitada Mogo OÜ-d oma makseraskusest. Laenulepingu nr L04092017/0166, enne kui Mogo OÜ 24.10.2019 ülesöeldud lepinguga seoses sain maili, olin eelnevalt helistanud Mogo OÜ sse ja saime kokkuleppele, et kui tasun summa 24.10.2019 220 eurot, jätkavad lepingut nr FL23082016/0109 tavapäraselt ning kui sain maili Mogo OÜ-lt 24.10.2019 lepingu üleseütlemise kohta, saatsin koheselt maili neile, millele ei vastatud, siis jätkas lepingu tasumine endiselt ja hiljem siis andsin teada, et on taas makseraskused ja siis pakkus Mogo OÜ lepingu ennistamist (lepingu nr FL23082016/0109, lisa nr FL23082016/0109-N2, mis sai vormistatud 27.07.2020). Kindlustuskohustus info LKF: Sõidukil on sundkindlustus (automaatne liikluskindlustus). Kui sõiduk osaleb liikluses, on mõistlik sõlmida liikluskindlustuse leping. Kui sõiduk liikluses ei osale, on mõistlik see liiklusregistrist kustutada. (Seda olen ka palunud Mogo OÜ-l teha , aga nad on keeldunud sellest!) Kindlustuskohustust ei ole, kui sõiduk liikluses ei osale. Kui sõiduk osaleb liikluses, siis on kindlustuskohustus täitmata, ka automaatne liikluskindlustus ei rakendu. Sõiduk, mida ei kasutata ega plaanitagi kasutama hakata, tuleb liiklusregistrist kustutada. (Mogo OÜ keeldub seda tegemast). LKF teavitab sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat sundkindlustuse tekkimisest või selle võimalusest ja selle teate saamisel oleme teinud üheks päevaks kindlustuse, et vältida sundkindlustust. Kindlustuse ja raskeveokimaksuga seoses tekitab Mogo OÜ kostjale rahalist kohustust. Sõiduki taastamine läheb maksma nii palju, kuna kere on roostetanud ja mina, kostja, oman vastavat kutsetunnistust ning olen veoaoto alal töötanud juba 19 a ja tean/tunnen hästi autode tehnikat. Konsulteerides erinevate remondiettevõtetega veoauto XXXXXXXXXXX, teemal ning taastamissumma on 6000–8000 eurot ja minul seda raha ei ole võtta. Mogo OÜ-l ei ole mingit seadusliku alust nõuda minult sellist väljaminekut. Sõiduki taustakontroll tõestab VIN-koodi puudulikust. On ilmselge, et hageja esindaja ei ole kursis veoauto juhi tööga ja seadustega, mis on seotud töö- ja puhkeaja seadusega. 08.03.2020 läksin tööle mandrile ja töölt koju tulin 28.03.2020; on ilmselge, et kui 20 päeva olen tööl/sõidus Euroopas, soovin minna koju, kus on minu elukoht/kodu ja see asub Saaremaal, kus on minu pere (abikaasa ja lapsed), ning kui on seadusega ettenähtud puhkeaeg kas 24H või 45H, siis loomulikult on mul õigus koju pere juurde minna, kuna olla ei oleks mul kuskil mandril (ei oma korterit/maja mandril ja ei tea ka mingit seadust, mis oleks eriolukorrast tulenevalt keelanud mul minna oma koju) – kas oleksin pidanud siis kuuse alla jääma? Olles puhanud kodus, pidin minema tööle, kuid nagu eelnevalt vastuväites tõestasin 12.04.2020 mailivahetuses, kui pole kaubavedu, siis saarelt minna ära ei saanud.

Hageja poolt 14. jaanuar 2021 lepingu ülesütlemismailis on viidatud punktile 4.1.7 ja 5.1.2, mis kostja poolt vaadates, on tegemist väljapressimisega, kuna kindlustuskohustust ei pea olema, kui sõiduk liikluses ei osale. Sõiduk XXXXXXXX, alates 2018. a ei läbinud juba tehnoülevaatust. Seega ei osale sõiduk liikluses ja ei pea tegema, mida kinnitab ka LKF info. Kostja rõhutab: Laenuleping oli juba sõlmitud 2016. a ning kui sõidukil XXXXXXXXXXXXXXXXXX, alates 2018. a ei ole kehtivat tehnoülevaatust ja kostja tasus endiselt laenumakseid, siis ei olnud mingit probleemi, kuni 2021. a. Kostja rõhutab, et laenu maksed olid tasutud ja ei ole Eesti Vabariigis sellist seadust, mis sunniks tegema sõidukõlbmatu sõiduki korda nii, et see läbiks tehnoülevaatust või et tehnoülevaatuseta sõidukil peab olema kehtiv liikluskindlustus, kui sõiduk ei osale liikluses. See on Mogo OÜ poolt väljapressimine! Mogo OÜ on rikkunud hea laenamistava põhimõtet, tekitades teadlikult kostjale veel suurema nõude, mitte paludes kostjal esitada konto väljavõte, mitte arvesse võttes riigis kehtestatud piiranguid, lõpetades lepingu, kuigi võlg ei ületa kolme järjestikust makset, tuues põhjuseks sõiduki TÜV puudumise, esitades seadusega vastuolus olevaid viiviseid maksmata arvetelt, tekitades kostjale lisakulutusi liikluskindlustuse ja raskeveokimaksu näol, kuna olles sõiduki omanik, keeldub sõidukit ajutiselt arvelt kustutamast, arvestamata kostja korduvat teavitust, et on töötu ning hetkel sissetulek puudub. Kostja on antud lepingut tasunud summas 9942,9 eurot Mogo OÜ arveldusarvele nii kostja kui ka kostja abikaasa arveldusarvelt. Kostja ei ole hagiavaldusega nõus. Kostja rõhutab oma 27.05.2022 seisukohas, et lepingu ennistamisega rikkus Mogo OÜ vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna lepinguennistamise muutusega suurendati laenusummat 440,99 eurot + 126,31 eurot = 567,30 eurot, millega tekitas kostjale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ja mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärgiks on kaitsta laenuvõtjat üle jõu käiva krediidilepingu sõlmimise eest ja selle rikkumise tagajärjeks on esmajoones laenusaaja võimalus leping tühistada või nõuda rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kehtiva seaduse järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Kui laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kohtu seisukoht

TsMS § 330 lõige 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb kirjalikus menetluses esitada enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS kommenteeritud väljaandes on öeldud, et tõlgendus, mille kohaselt oleks menetlusosalistel õigus esitada uusi tõendeid, taotlusi ja vastuväited veel § 403 lõikes 1 sätestatud avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul, ei ole kooskõlas § 436 lõigetega 3 ja 4 ega §-de 329–331 regulatsiooni eesmärgiga. Seetõttu tuleb kõnealust sätet tõlgendada selliselt, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb menetlusosalistel esitada eelmenetluse lõpuks, s.t enne seda, kui kohus on andnud pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. TsMS § 330 lõike 3 kohaselt menetletakse pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleval juhul põhistanud, mis oli mõjuv põhjus selle vastuväite hilinemiseks, niisiis kohus otsust tehes sellele asjaolule ei tugine.

Tagatislepingu kehtivuse ajal vastab Tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse) ja 5.1.2. (laenusaaja on kohustatud tagama, et kogu Tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib Tagatise suhtes kohustuslik liikluskindlustus), mille rikkumise tõttu laenuandja lepingu üles ütles. Ja kuigi kostja on osundab, et ükski seadus ei nõua liikluses mitte osaleva sõiduki kindlustamist, siis on ta sõlminud lepingu, millega endale võtnud kohustused hoida laenulepingu tagatiseks antud sõidukit sama heas seisukorras nagu see oli lepingu sõlmimisel, läbida sõidukiga tehnoülevaatus ning sõlmida laenulepingu kehtivuse ajal tagatise kohta liikluskindlustusleping. Seega nõustub kohus siin hagejaga, et kostja ei ole oma kohustusi täitnud ja hagejal oli õigus nõuda nimetatud kohustuste täitmist ning kohustuste täitmata jätmisel leping üles öelda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.