lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-16251/5

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 27.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-16251/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1133
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Sirje Lahesoo

Määruse tegemise aeg ja koht

27.juuni 2022 Paide

Tsiviilasja number

2-20-16251

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus XX ja YY vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141 Tallinn, lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isikud: XX, isikukood x, elukoht x x x x, lepinguline esindaja Tiia Raudmägi YY, isikukood x, elukoht x x x xe, lepinguline esindaja Tiia Raudmägi

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1.Jätta menetluskulud täies ulatuses AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda.
2.Määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusega puudutatud menetlusosalistel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

05.11.2020 esitas AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale avalduse XX ja YY vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse asjaolude kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil x x x x. Nimetatud korteri omaniku ja avaldaja vahel on sõlmitud kindlustusleping. 4.07.2019 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt teise korruse korteri nr y WC-potist alguse saanud veeavarii tagajärjel sai kahjustada kindlustusvõtja korter nr x. Avaldaja esindaja koostas 08.07.2019 vara ülevaatuse akti. Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise R OÜ summas 7081,14 eurot. R OÜ parandas korteri nr x kahjustused ning esitas avaldajale arve summas 6881,14 eurot (200 eurot remonttöödest oli kindlustusvõtja omavastutus). Avaldaja hüvitas korteri nr x remonttööde maksumuse summas 6881,14 eurot. Korteri nr x remonttööde ajaks vajas kindlustusvõtja ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale ajutise elukoha üürikulu 170 eurot. Seega on avaldaja hüvitanud kahju kokku summas 7051,14 eurot. Puudutatud isikud on korteri nr y ühisomanikud. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast korterist, esitas avaldaja 11.09.2019 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isikud said kahjunõude kätte, kuid avaldajale kahju ei hüvitanud. Seetõttu palub avaldaja puudutatud isikutelt välja mõista põhinõudena kahju summas 7051,14 eurot, viivis põhinõudelt seisuga 05.11.2020 summas 624,60 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 06.11.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED

10.03.2021 vastuses puudutatud isikud avaldaja nõuet ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Puudutatud isikud leiavad, et nad ei ole kahju eest vastutavad, kuna puudutatud isikud ei ole oma kohustusi rikkunud või on rikkumine vabandatav, kuna ummistuse teke amortiseerunud kanalisatsioonipüstakus ei sõltunud puudutatud isikutest. Seega tuleks puudutatud isikute arvates esitada kahjunõue korteriühistu vastu, kelle ülesandeks on maja püstakute hooldus ja remont. Kuivõrd vesi tuli WC-potist välja ning see saab juhtuda ainult kanalisatsioonipüstaku ummistuse korral ning korteriomanikud on teinud kõik, et korterisisesed torud oleksid korras, ei leia puudutatud isikud, et nemad peaksid tekkinud kahju eest vastutama. Kui kohus leiab, et puudutatud isikud on kahju eest vastutavad, vaidlevad puudutatud isikud vastu ka kahju suurusele. Puudutatud isikud leiavad, et kahjunõude ja sellega koos esitatud lisad ei tõenda, et kõik korteris nr x teostatud tööd olid vajalikud tekkinud kahju kõrvaldamiseks. Korter

Tsiviilasi nr 2-20-16251 nr x oli 20 aastat remontimata ning tehtud tööde näol oli tegemist korteri olulise parendamisega, mitte kahjustuse kõrvaldamisega. Seega paluvad puudutatud isikud juhul, kui kohus leiab et nad on kahju eest vastutavad, et nad ei peaks hüvitama kogu remondi maksumust. Lisaks paluvad puudutatud isikud võimaliku kahjuhüvitise väljamõistmisel, et kohus võtaks arvesse puudutatud isikute majanduslikku olukorda. XX on raskelt haige ja tema osas on tehtud seoses töövõime puudumisega Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetuse määramise otsus.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.Kohus, tutvunud avalduse ja kostja vastusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
2.Avaldaja nõue tuleneb VÕS § 115 lg-st 1, mille alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele ning KrtS § 31 lg 1 p-st 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
3.Avaldaja leiab, et puudutatud isikud on vastutavad kahju tekkimise eest, sest vesi, mis uputas korteri nr x voolas välja puudutatud isikutele kuuluva korteri WC-potist. Avaldaja hinnangul on WC-pott eriomandi ese (KrtS § 4 lg 1, TsÜS § 55 lg 2), mille korrashoiu kohustus on puudutatud isikutel. Puudutatud isikud leidsid, et kuigi vesi voolas välja neile kuuluva korteri WC-potist, ei ole nemad kahju eest vastutavad, sest vesi voolas välja kanalisatsioonipüstaku ummistuse tõttu, mille korrashoiu kohustus on korteriühistul.
4.Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: - 04.07.2019 toimus aadressil x x x veeavarii - veeavarii sai alguse korteri nr y WC-potist - korteri nr y WC-potist voolas vesi välja kanalisatsioonipüstakute ummistuse tõttu - korteri nr x parandustööd teostas R OÜ - parandustööde tõttu vajas korteri nr x omanik ajutist elukohta - avaldaja hüvitas R OÜ-le korteri nr 31 parandustööde maksumuse ning korteri nr x omanikule ajutise elukoha üürikulud
5.Kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, et puudutatud isikud rikkusid WC-poti korrashoiukohustust. Avaldaja on küll tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr y kuid kohus leiab, et WC-pott on oma olemuselt ese, mille kasutamisel on ette nähtud vee voolamine sellest alla, mitte üles. Seega jääb avaldaja väide, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et WC-potist võib välja voolata vesi ning vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku, kohtule arusaamatuks. Kohus leiab, et WC-potti kasutades ega seda korteris omades ei ole korteriomanikul kuidagi võimalik mõistlikult ette näha, et vesi võib WC-potist üles tulla. Välja arvatud juhul, kui on teada, et majas on probleeme kanalisatsioonitorustikuga, sealhulgas kui need on amortiseerunud, ummistunud või ehitatud puudustega. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tõendmist leidnud kohtule esitatud x x korteriühistu 2020 majanduskavaga, et kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud ning korteriühistul on plaanis kanalisatsioonipüstakute vahetus.
6.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus avaldaja avalduse rahuldamata.
7.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd kohus jätab avalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtumääruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2023 määrusega täiendatud osaliselt Pärnu Maakohtu määruse põhjendusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja