Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-20-16251
Kohtuasi
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X ja Y vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.06.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute lepinguline esindaja Tiia Raudmägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 27.06.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-20-16251 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 05.11.2020 Pärnu Maakohtule avalduse X (puudutatud isik I) ja Y (puudutatud isik II) vastu, paludes puudutatud isikutelt mõista solidaarselt avaldaja kasuks välja kahjuhüvitis 7051,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 624,60 eurot ja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras. Menetluskulud palus avaldaja jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes kindlustas C-ga (kindlustusvõtja) sõlmitud kindlustuslepingu alusel korteriomandi aadressil XXX (kindlustuskoht). Avaldaja sai 04.07.2019 kahjuteate, mille kohaselt teise korruse korteri nr 34 WC-potist alguse saanud veeavarii tagajärjel sai kahjustada kindlustusvõtja korter nr 31 (kahjujuhtum). Kindlustuskohas sai kahjustada tuba 1, kus olid veelaigud laes ja tapeedil ning pundunud oli soome papist põrand; toas 2 sai kahjustada lagi, seinad ja põrand; kahjustada said WC seinad; toas 3 sai kahjustada põrand ning seina allosas olid niiskuse kahjustused. Rismar OÜ parandas kindlustuskoha kahjustused ning esitas avaldajale arve summas 6881,14 eurot (200 eurot remonttöödest oli kindlustusvõtja omavastutus), mille avaldaja hüvitas. Kindlustuskoha remonttööde ajaks vajas kindlustusvõtja ajutist elukohta. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale ajutise elukoha üürikulu 170 eurot. Seega on avaldaja hüvitanud kahju kokku summas 7051,14 eurot ning kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue on avaldajale üle läinud. Puudutatud isikud on korteri nr 34 ühisomanikud. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast korterist, esitas avaldaja puudutatud isikutele I ja II 11.09.2019 kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isikud said kahjunõude kätte, kuid avaldajale kahju ei hüvitanud. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu. Puudutatud isikud leiavad, et nad ei vastuta kahju eest, kuna puudutatud isikud ei ole oma kohustusi rikkunud või on rikkumine vabandatav, kuivõrd ummistuse teke amortiseerunud kanalisatsioonipüstikus ei sõltunud puudutatud isikutest. Kahjunõue tuleks esitada korteriühistu vastu, kelle ülesandeks on maja püstikute hooldus ja remont. Kuivõrd vesi tuli WC-potist välja, mis saab juhtuda ainult kanalisatsioonipüstiku ummistuse korral, ning korteriomanikud on teinud kõik, et korterisisesed torud oleksid korras, ei peaks puudutatud isikud tekkinud kahju eest vastutama. Kui kohus leiab, et puudutatud isikud on kahju eest vastutavad, vaidlevad nad vastu kahju suurusele. Lisaks palusid puudutatud isikud, et kohus võtaks võimaliku kahjuhüvitise väljamõistmisel arvesse puudutatud isikute majanduslikku olukorda. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 27.06.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleneb avaldaja nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-st 1 ja korteriomaniku kohustused korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-st 1.
2-20-16251
3.2.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - 04.07.2019 toimus aadressil XXX veeavarii; - veeavarii sai alguse korteri nr 34 WC-potist; - korteri nr 34 WC-potist voolas vesi välja kanalisatsioonipüstiku ummistuse tõttu; - korteri nr 31 parandustööd teostas Rismar OÜ; - parandustööde tõttu vajas korteri nr 31 omanik ajutist elukohta; - avaldaja hüvitas Rismar OÜ-le korteri nr 31 parandustööde maksumuse ning korteri nr 31 omanikule ajutise elukoha üürikulud.
3.3.Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, et puudutatud isikud rikkusid WC-poti korrashoiukohustust. Avaldaja on küll tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr 34, kuid maakohus leidis, et WC-pott on oma olemuselt ese, mille kasutamisel on ette nähtud vee voolamine sellest alla, mitte üles. Maakohtu arvates on arusaamatu avaldaja väide, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et WC-potist võib välja voolata vesi ning vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. WC-potti kasutades ega seda korteris omades ei ole korteriomanikul kuidagi võimalik mõistlikult ette näha, et vesi võib WC-potist üles tulla. Välja arvatud juhul, kui on teada, et majas on probleeme kanalisatsioonitorustikuga, sealhulgas kui need on amortiseerunud, ummistunud või ehitatud puudustega. Käesoleval juhul on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud Põllu 18 korteriühistu 2020 majanduskavaga, et kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud ning korteriühistul on plaanis kanalisatsioonipüstikute vahetus. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks, alternatiivselt teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jaganud tõendamiskoormise valesti. Avaldaja on tõendanud ja ka maakohus on leidnud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikute korterist nr 34. Riigikohtu praktika järgi saab sellises olukorras eeldada korteriomaniku kohustuse rikkumist, kelle korteriomandist kahjustav asjaolu lähtub. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks on seekord erinevalt Riigikohtu praktikast vaja avaldajal tõendada, et puudutatud isikud rikkusid WC-poti korrashoiukohustust. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et korteriomanikul ei ole võimalik WC-potist heitvee või reovee väljavoolamist ette näha. Avaldaja hinnangul ei ole tegemist vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. WC-poti kaudu toimub uputus juhul, kui kanalisatsioonitoru, millega WC-pott on ühendatud, on ummistunud ning korteriomanik või -omanikud jätkavad kanalisatsioonisüsteemi kasutamist, juhtides sinna heit- või tarbevett. Avaldaja hinnangul on võimalik korteriomanikul ette näha, et kanalisatsioonisüsteem võib ummistuda, eriti olukorras, kus see on amortiseerunud või seda ei hooldata (puhastata) regulaarselt. Kanalisatsioonisüsteemi ummistusele eelneb vee äravoolu vähenemine, mis omakorda viitab süsteemi puhastamise või hooldamise vajadusele. Ka maakohus on tuvastanud, et kanalisatsioonitorustik oli amortiseerunud. Asjast puudutatud isikud on kanalisatsioonitoru reaalosa omanikud ning kaasomandis oleva toruosa kaasomanikud. Kohus ei ole välja selgitanud, kus täpsemalt ummistunud koht asus – kas kanalisatsioonipüstikus või puudutatud isikute eriomandis olevas kanalisatsioonitorus. Asjaolu, et korteriühistul oli plaanis kanalisatsioonipüstikute vahetus, ei ole avaldaja hinnangul asjaolu, millega korteriomanikud, kelle kohustuse rikkumist saab eeldada, vabaneksid vastusest. Avaldaja peab võimalikuks, et
2-20-16251 juhul kui kahju eest vastutab korteriühistu, siis tekkinud kahju eest vastutavad puudutatud isikud ja korteriühistu solidaarselt. Kui kohus hagita menetluses tuvastab, et kahju eest võiks vastutada korteriühistu, siis avaldaja hinnangul tuleb kohtul korteriühistu menetlusse kaasata. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
5.Puudutatud isikud vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks, välja arvatud osas, milles kohus määruse põhjendusi täiendab. Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus jättis avalduse põhjendamatult rahuldamata ning et puudutatud isikud on oma kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas tõendamiskoormise menetlusosaliste vahel ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Kuna kolleegium nõustub esimese astme kohtu määrusega, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus täiendab vaidlustatud määruse põhjendusi, siis ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Avaldaja väidab määruskaebuses, et kohus oleks pidanud kaasama menetlusse korteriühistu, kui kohus leiab, et kahju eest vastutab korteriühistu. Avaldaja esitas kahju hüvitamise nõude üksnes korteriomanike vastu. Kuigi hagita menetluses kaasab menetlusosalised kohus TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi omal algatusel, ei olnud avaldaja nõuet arvestades korteriühistu praegusel juhul asjast puudutatud isik. Kuna korteriühistu vastu ei olnud nõuet esitatud, ei olnud tema kaasamine vajalik.
10.Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 13-17).
11.Avaldaja ja puudutatud isikud vaidlevad määruskaebemenetluses endiselt eelkõige selle üle, kas kindlustusvõtjale tekkis kahju seetõttu, et puudutatud isikud rikkusid oma kohustusi. Avaldaja on heitnud puudutatud isikutele ette seda, et nad ei takistanud vee väljavoolamist oma WC-potist, samuti, et puudutatud isikud oleksid pidanud ummistuste vältimiseks torusid regulaarselt puhastama ja seda eriti olukorras, kus torud on amortiseerunud.
11.1.KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud
2-20-16251 (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, jaguneb tõendamiskoormus kohtupraktika järgi selliselt, et hea usu põhimõttest lähtudes tuleb eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik vaidluse korral tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 16 ja 21 koos viidatud praktikaga).
11.2.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus puudutatud isikute korteriomandist ning see nähtub ka korteriühistu juhatuse liikme koostatud aktist (tl 12). Kuna kahjustav asjaolu lähtus puudutatud isikute eriomandi piirest, milleks praegusel juhul oli veeleke, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isikud rikkusid KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ning AÕS § 72 lg-s 5 toodud kohustust. Vastutusest vabanemiseks pidid puudutatud isikud tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja et nad ei ole oma kohustusi rikkunud või on nende rikkumine vabandatav.
11.3.Maakohus ei ole tuvastanud, kas veelekke põhjustanud ummistus lähtus puudutatud isikute eriomandi esemest või kaasomandi esemest. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määrust. Puudutatud isikud on toonud põhjendatult esile, et kui probleem oleks olnud puudutatud isikute WC-potis, siis ei oleks vesi läinud alla üksnes vee tõmbamisel ja seda paagi koguses. Praegusel juhul aga puudub vaidlus, et WC-potist voolas välja reovesi/heitvesi. Puudutatud isikud on väitnud, et tarbevee tarbimise osas nihet juulis 2019 ei olnud, ja esitanud selle kinnitamiseks tõendi (tl 81). Kui ummistus oleks olnud WC-potis või ka WC-potti kanalisatsioonipüstikuga ühendavas torus, ei oleks ummistuse tõttu saanud reovesi kanalisatsioonipüstikust WC-potini jõuda ja sellest väljuda. Seega on puudutatud isikud teinud eluliselt usutavaks ja tõendanud, et ummistus ei saanud olla nende WC-potis ega torus, mis ühendab WC-potti kanalisatsioonipüstikuga, vaid kanalisatsioonipüstikus, mis on korteriomanike kaasomandis. Ringkonnakohus võimaldas avaldajal tõendada, et ummistus oli tekkinud puudutatud isikute WC-potis või muus kohas, mis kuulub puudutatud isikute eriomandi eseme hulka, kuid avaldaja 10.10.2023 seisukohaga tõendeid ei esitanud ega ka väitnud, et ummistus oleks olnud puudutatud isikute eriomandi esemes.
11.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isikud ei ole oma kohustusi rikkunud. Maakohus on vaidlustatud määruses küll märkinud, et avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isikud rikkusid WC-poti korrashoiukohustust, kuid samas on maakohus leidnud, et puudutatud isikud on tõendanud, et nad ei ole oma kohustusi rikkunud, tuginedes seejuures korteriühistu 2020. aasta majanduskavale. Seega on ringkonnakohtu arvates maakohus lähtunud vastavalt Riigikohtu praktikale õigest tõendamiskoormise jaotusest. Maakohus on lugenud korteriühistu 2020. aasta majanduskavaga tõendatuks, et kanalisatsioonitorustik oli amortiseerunud ja korteriühistul on plaanis kanalisatsioonipüstikute vahetus. Puudutatud isikud on selgitanud, et kui 04.07.2019 hommikul tuli WC-potist reovesi üles, koristas korteris viibinud C tualettruumist vee ära ning kasutas ummistuse tõrjumiseks käsipumpa, mille tagajärjel vee juurdevool lakkas. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isikutele ette
2-20-16251 heita seda, et nad ei olnud takistanud vee WC-potist väljavoolamist. Puudutatud isikutele ei saanud olla ettenähtav, et WC-potist hakkab vesi üles tulema, mille ennetamiseks oleks puudutatud isikud pidanud meetmeid võtma. Asja toimikust ei nähtu, ning menetlusosalised ei ole ka väitnud, et puudutatud isikud on ise näiteks midagi WC-potti visanud, mis oleks võinud ummistuse põhjustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikute kohustus vastutada ühisesse kanalisatsioonisüsteemi tekkivate ummistuste eest, kui puudub alus arvata, et puudutatud isikud oleksid ise ummistuse tekitanud. Ringkonnakohus märgib, et kaasomandi eseme koosseisu kuuluva kanalisatsioonitorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine on eeskätt korteriühistu kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et kaasomandis paiknevate tehnosüsteemide seisukord püsib ajas muutumatuna, st tehnosüsteemides (s.o kanalisatsioonitorustikus) võib tekkida aja jooksul puuduseid ja ummistusi ning selliste puuduste ärahoidmise kohustus on eelkõige korteriühistul. Kuivõrd puudutatud isikud on tõendanud, et kanalisatsioonitorustik vajas väljavahetamist, millest oli korteriühistu teadlik, ning ei ole alust arvata, et puudutatud isikud oleksid visanud kanalisatsioonitorusse selleks mittesobivaid esemeid ja seeläbi ise ummistuse tekitanud, ei ole puudutatud isikud rikkunud korteriomaniku hoolsuskohustust.
11.5.Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikud ei ole oma kohustusi rikkunud ning avaldus jäi põhjendatult rahuldamata.
12.Kuna maakohtu määrus jääb lõppjärelduses muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.