Xi (X) hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3780 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk
Viimase kohtuistungi aeg
18.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xi (X) hagi välja mõista Ylt mittevaralise kahju hüvitis ja lisanduv viivis.
2.Jätta menetluskulud Xi kanda. Välja mõista Xilt Y kasuks menetluskulud 3728 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Yl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.06.2022). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 14.04.2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, paludes välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis hüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt osales hageja 19.04.2019 C sünnipäeval Sõpruse bistroos. Pärast bistroo sulgemist läks osa külalisi C koju, kus pidu jätkus. Mõne aja möödumisel läks peremees koos elukaaslasega ülakorrusele magama. Hageja, kostja ja hageja jaoks tundmatu naisterahvas jäid alumisele korrusele. Öösel kella 03:00 paiku läks kostja hageja juurde, lükkas hageja tooli pealt maha pikali ning hakkas hagejat rusikate ja jalgadega näkku ja keha piirkonda peksma, mille tagajärjel kaotas hageja teadvuse. 20.04.2019 õhtul pöördus hageja haiglasse, kus tal tuvastati alalõualuu murd ning pea muude osade pindmised vigastused. Kostja on kriminaalmenetluses tunnistanud hageja löömist. Kostja on oma käitumisega põhjustanud hagejale füüsilist valu, hingelisi üleelamisi ja kehavigastusi. Seega on kostja tekitanud hagejale õigusvastase kahju ja hageja palus välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja leidis, et alusetu on kostja väide selle kohta, et kahju tekitamine ei olnud õigusvastane, sest kostja tekitas hagejale kahju hädakaitseseisundis. Hageja ei ole kostjat rünnanud ega löönud, mis õigustaks hageja peksmist kostja poolt. Alternatiivselt oli hageja seisukohal, et isegi kui jaatada kostja väiteid selle kohta, et hageja ise ründas kostjat, siis ei olnud tegemist õigusvastase ründega kostja vastu ning sellise ründe tõrjumiseks on ilmselgelt ületatud hädakaitse piire. Kostja soovis mitte kaitsta ennast rünnaku eest, vaid tekitada hagejale tahtlikult raskeid kehavigastusi viisil, mis ei vasta tema poolt kirjeldatud väidetava ründe ohtlikkusele.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei vaidlustanud kostja hageja peksmist ja muuhulgas hagejale kehavigastuste tekitamist. Samas oli kostja seisukohal, et hagejale kahju tekitamine ei ole olnud õigusvastane, sest kostja tegutses hädakaitseseisundis. Kostja selgitas, et pärast bistroo sulgemist jätkus C sünnipäevapidu tema juures kodus. Pärast seda kui C oli läinud magama, jäid laua taga istuma ja rääkima hageja, kostja, veel üks meesterahvas nimega A ja üks naisterahvas nimega Q. Vestluse käigus tegi raskes joobes olev hageja Qle vulgaarse ettepaneku suguühte astumiseks. Q ja kostja otsustasid seepeale peolt lahkuda ning Q läks laua tagant ära, et takso tellida. Seda nähes muutus hageja kostja suhtes agressiivseks ning poolte vahel tekkis sõnavahetus, mis lõppes sellega, et hageja tõusis toolilt ja üritas kostjat lüüa. Kostja blokeeris oma käega hageja löögi ning lõi hagejat rusikaga vastu, et rünnak lõpetada. Seepeale muutus hageja veelgi agressiivsemaks. Hageja haaras ühe käega kostja rinnust kinni ning võttis teise käega hoogu, et kostjat lüüa. Enda kaitsmiseks ja rünnaku lõpetamiseks lõi kostja hagejat uuesti mitu korda. Hageja kukkus seejärel maha. Kui hageja rünnak ning hagejast lähtuv oht oli lõppenud, lõpetas kostja koheselt ka kaitsetegevuse. Kostja oli seisukohal, et ta ei ole oma tegevuses hädakaitse piire ületanud.
Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja ja kostja vahel toimus 20.04.2019 konflikt, mille käigus peksis kostja hagejat; - füüsilise konflikti tulemusena tekkisid hagejal järgmised kehavigastused: alalõualuu murd (tl 6-7), otsmik paistes ja kriimustatud, mõlema silma välisnurkades on verevalumid, nina ümbruses on verevalumid, parem lõualuupiirkond paistes, ala- ja ülahuulte siseküljed on hematoomidest paistes, mõlemal käsivarrel väiksed hematoomid (tl 7 pöördel).
5.Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
6.Vaidlus puudub, et kostja põhjustas füüsilise konflikti käigus hagejale kehavigastusi ja seega tekitas kostja hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas kahju tekitamine hagejale oli õigusvastane või mitte. Kostja väitel tegutses ta hädakaitseseisundis, mis välistab kahju tekitamise õigusvastasuse VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel. VÕS § 1045 lg 2 p 3 näeb ette, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis. Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik iseenda või teise isiku vastu toimepandava õigusvastase ründe (keha, elu, omandi jne ründamine) tõrjumiseks juhul, kui ei ületata hädakaitse piire (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn, 2020, lk 771). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 140 järgi ei ole hädakaitseks tehtud tegu õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse piiride mõiste on sätestatud karistusseadustiku (KarS) § 28 lg-s 2. Selle sätte järgi ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
7.Järgnevalt hindab kohus seda, kas kostja on tekitanud hagejale kahju tegutsedes hädakaitseseisundis. Poolte vahel tekkinud konflikti eripära seisneb selles, et kolmandad isikud ei viibinud kakluse juures. Seega on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga, kus pooled on andnud vastandlikke ütlusi konflikti tekkepõhjuse ja kulgemise kohta.
7.1.Hageja andis 18.05.2022 kohtuistungil vande all kokkuvõtlikult järgmiseid ütlusi (tl 46– 51): hageja osales 19. aprillil bistroos toimunud C sünnipäeval. Pärast bistroo sulgemist, liikus seltskond edasi sünnipäevalapse koju, kus pidutsemine jätkus maja esimesel korrusel asunud köögis ühise laua taga. Peremees C ja perenaine läksid mingi hetk magama ülemisele korrusele. Hageja, teine külaline A, kostja ja naisterahvas nimega Q jäid esimesele korrusele istuma. Mõne aja pärast läks A suurde tuppa televiisori ette magama. Laua taha jäid istuma hageja, kostja ja Q. Kostja istus laua suuretoa poolses otsas, hageja istus kostja paremal käel ja Q istus hageja vastas teisel pool lauda. Olles alkoholi tarbinud, hakkasid hageja ja kostja Qle ligi ajama. Aga siis Q kas väsis ära või talle ei meeldinud, et mehed hakkasid teda „meelitama“ ja ta läks ülesse. Hageja arvas, et Q võis magama minna. Mingi hetk läks kostja ümber köögilauda (hageja mõtles seejuures, et kostja läheb Qle järgi), lähenes hagejale ja lükkas ta tooli pealt pikali, mistõttu hageja kukkus põrandale soojamüüri äärde. Seejärel tuli kostja kohe hageja peale ja hakkas teda rusikatega lööma. Algul lõi kostja hagejat näkku ja siis igale poole, sest sinikad olid üle kogu keha. Hageja ajas käed eemale üritades ennast kaitsta. Hageja ei mäletanud, kas kostja lõi teda jalgadega. Kostja jätkas aga hageja peksmist ja mingi hetk kaotas hageja löökide tõttu teadvuse. Rüseluse käigus võis hageja kostja riidest nööbid ära rebida. Kui hageja tuli teadvusele, oli C juba alla tulnud ja hageja, olles endiselt pikali maas, nägi ukse vahelt, kuidas C lükkas kostjat uksest välja õue.
7.2.Kostja andis 18.05.2022 kohtuistungil vande all kokkuvõtlikult järgmiseid ütlusi (tl 46– 51): kostja tuli C kohvikus toimunud sünnipäevapeole koos oma abikaasaga, kes lahkus peolt pärast kella 22:00. Kostja aga otsustas, et ta jääb peole. Kostja oli unustanud oma rahakoti ja telefoni abikaasa kotti, mistõttu ei saanud ta kesköö paiku, kui ta soovis peolt lahkuda, ilma telefoni ja rahata taksot tellida. Pärast kohviku sulgemist liikus kostja koos ülejäänud seltskonnaga sünnipäevalapse koju, kus istumine jätkus. C oma abikaasaga läksid mingi aeg ülesse magama. Kostja, hageja, A ja Q jäid laua taga istuma. A jäi laua taha tukkuma ja kuna nad olid seal kolmekesi, hakkas hageja, soovides enda sugutungi rahuldada, Qle väga rämedal viisil siivutuid ettepanekuid tegema. Q solvus selle peale ja tõstis häält. Kostja ütles nendele, et nad maha rahuneksid ja palus Ql takso tellida, sest oli paras aeg lahkuda. Kostja oli juba ennem Qle öelnud, et kas ta saaks kostjat taksoga koju viia ja neil oli kokkulepe, et nad lähevad koos. Kui kostja oli teinud ettepaneku lahkuda, läks Q telefoni võtma ja taksot tellima. Kostja aga ei näinud, kas Q läks garderoobi või trepist ülesse teisele korrusele. Hageja, nähes seda, et kostja ja Q soovivad lahkuda, läks vihaseks ja hakkas kostja kallal norima. Kostja ei mäletanud, mida täpselt hageja ütles, aga tema sõnad oli solvavad. Selle peale ütles kostja hagejale, et „Rahune maha“, et „Nii need asjad ei käi“. Siis tõusis hageja püsti sõnadega „Sina mees ei tule mulle midagi ütlema“ või „Sina mees mulle nii ei ütle“. Kostja tõusis ka püsti ja seejärel tahtis hageja kostjat käega lüüa. Kuna aga hageja oli raske joobes, siis ta võttis selja tagant hoogu, et kostjat lüüa. Kostja selgitas, et hageja löök ei olnud ootamatu või kiire, näiteks kuskilt kõhu piirkonnast, vaid hageja võttis terve kehaga hoogu, et lööki teha. Hageja ja kostja vahel oli ühe tooli jagu ruumi, mistõttu jõudis kostja oma käe ette panna. Kostja blokeeris vasaku käega hageja löögi ära ja lõi hagejat parema käega näo piirkonda. Kostja ei löönud hagejat tugevasti, sest hageja on ikkagi kostja tuttav ja see löök oli mõeldud pigem selleks, et hageja tuleks mõistusele. Kostja mõtles, et tema esimese löögiga asi lõpebki ja hagejal tuleb pilt ette. Hageja aga läks sellest täiesti hulluks. Hageja tõmbas huuled hammaste peale nii, et hambad muutusid irevaks, silmad läksid hästi suureks ning siis ta astus kostjale sammu lähedale, võttis kostjal ühe käega rinnust kinni ja tahtis teise käega kostjat lüüa. Kostja mõtles aga, et peab ennast kaitsma ja hakkas hagejat käega pea piirkonda lööma. Kuna kõik käis hästi kiiresti, siis kostja ei teadnud täpselt mitu korda ta lõi hagejat. Kostja sõnul võis ta kolm või neli tugevat lööki teha. Samaaegselt hageja löömisega, oli kostja tahapoole astunud, hageja aga hoidis kostjal rinnust kinni ja tuli kogu aeg temaga kaasa. Esimese löögi kolme-nelja löögi seeriast tegi kostja kogu jõuga, sest ta nägi, et tal ei ole pääsu. Lisaks oli kostjal hirm, sest hageja hoidis tal rinnust kinni ja hageja grimass – suured silmad, irevil hambad – oli hirmutav. Kostja tegi kaks-kolm sammu tagasi, lüües samaaegselt hagejat käega ja siis hageja kukkus maha. Kuna hageja hoidis käega kostjal ülikonnavestist kinni, siis kukkudes tõmbas hageja käega nööbid eest ära. Pärast seda, kui hageja oli maha kukkunud, ei ole kostja teda rohkem löönud, sest oht oli neutraliseeritud. Hageja oli maas mõned sekundid ja siis vinnas ta ennast tooli peale. Müra peale tulid Q ja C. Siis kostja sai aru, mis oli juhtunud. Kostja küsis hageja käest, et „Seda sa tahtsid?“ või „Mis sul plaanis on?“. Hageja aga oli vait. Seejärel ütles C kostjale, et ta maha rahuneks ning nad kolmekesi (kostja, C ja Q) läksid majast välja õue. Väljas juba ootas takso ning kostja sõitis Qga minema. Alguses viis Q kostja ära ja siis sõitis ise edasi.
8.Kohus asub seisukohale, et hinnates poolte poolt antud seletusi tuleb kostja ütlusi pidada hageja ütlustest usaldusväärsemateks. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt:
8.1.Hageja ei ole välja toonud selget ja jälgitavat käsitlust konflikti põhjuse kohta. Siinkohal viitab kohus hageja poolt juba kriminaalmenetluses kannatanuna antud seletustele, millest jääb eluliselt usutavalt ebaselgeks, miks kostja tuli hagejale kallale. Hageja seletuste järgi võis kostja agressiivse käitumise ajendiks olla üksnes see, et alkoholi tarvitades muutub kostja agressiivseks.
Seejuures ei mäletanud hageja, et kostja kallaletungile oleks eelnenud pooltevaheline sõnavahetus (tl 10 pöördel–12). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et inimene tuleb ilma mingi põhjuseta – ka siis, kui ta muutub alkoholi mõjul agressiivseks – teisele isikule kallale ja hakkab teda peksma. Isegi juhul, kui inimene on alkoholi tarvitades aldis agressiivsele käitumisele, eelneb tema vägivallateole reeglina mingi ajend, mis sellise teo põhjustab. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostjal oleks loomupärane kalduvus vägivaldsele käitumisele ilma põhjuseta.
8.2.Erinevalt kriminaalmenetlusest ei toonud hageja 18.05.2022 istungil ütlusi andes kostja kallaletungi põhjuseks viimase alkoholi tarbimisest tingitud agressiivset käitumist. Istungil hageja poolt antud seletuste järgi võis kostja rünnaku põhjus olla järgmine: hageja ja kostja, olles alkoholi joonud, hakkasid nende seltskonnas viibinud naisterahvast nimega Q „meelitama“. Viimane aga väsis mingi hetk ära või talle ei meeldinud meesterahvaste käitumine, mistõttu tõusis Q laua tagant, kus seltskond istus ja läks ära. Hageja versiooni järgi ei meeldinud Q käitumine kostjale ja kuna kostja arvas, et naisterahvas lahkus hageja tõttu, mistõttu jäi kostja hageja sõnul „millestki ilma“ (vastav asjaolu järeldub hageja istungil avaldatust: „Ma ei tea, kas Y sai asjast valesti aru, et ta jäi millestki ilma, et ma seal segasin midagi äkki“), tuli kostja hagejale kallale (tl 46–51). Esmalt märgib kohus, et hageja ei olnud istungil järjekindel selles, mis põhjusel Q laua tagant lahkus. Kas Q lahkumise põhjuseks oli see, et ta väsis ära või ta läks ära sellepärast, et talle ei meeldinud meesterahvaste käitumine. Teiseks jääb hageja kirjelduse juures ebaselgeks, miks tema hinnangul võis kostjal tekkida mingi ootus nende seltskonnas viibinud naisterahva suhtes. Hageja ei ole välja toonud, et olukorras, kus kaks meesterahvast osutavad tähelepanu ühele naisterahvale, oleks viimane andnud märku, et ta eelistab kostjat hagejale. Hageja ei ole usutavalt selgitanud ka seda, et mingi tema väljaütlemine või tegu oleks põhjustanud naisterahva lahkumise ning just selline väljaütlemine või tegu annaks kostjale alust süüdistada hagejat Q äraminekus. Hageja väljaütlemine või tegu võiks aga eluliselt usutavalt selgitada naisterahva lahkumisele järgnenud kostja vägivaldset käitumist. Hageja ei ole aga vastavaid seletusi esile toonud.
8.3.Kostja on seevastu juba kriminaalmenetluses (vt 17.05.2019 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (tl 8–10)) ja 18.05.2022 kohtuistungil ütlusi andes (tl 46–51) eluliselt usutavalt selgitanud konflikti tekkepõhjust: kui hageja, kostja ja Q istusid laua taga, tegi hageja naisterahvale ebaviisakaid ettepanekuid suguühte astumiseks. Selle peale Q solvus, kostja aga palus tal tellida takso, et ära minna. Hageja, nähes seda, et Q tõusis laua tagant püsti ja läks taksot tellima, muutus Q minemisest vihaseks ning hakkas kostja kallal norima ja teda solvama, millele järgnes juba füüsiline konflikt. Kostja kirjelduses esineb eluliselt usutav selgitus hageja ärritumise põhjuse kohta, millele järgnes sõnavahetus hageja ja kostja vahel, mis eskaleerus füüsilise konfliktiga nende vahel. Kohus rõhutab, et kostja on eeltoodud kirjelduse konflikti tekkepõhjuse kohta välja toonud nii 2019. a toimunud kriminaalmenetluses, kui ka mais 2022 toimunud istungil. Viidatud asjaolu tõstab kostja ütluste usaldusväärsust.
8.4.Selle kasuks, et kostja andis istungil usaldusväärseid ütlusi räägib ka see, et kostja on väga detailselt kirjeldanud pooltevahelist konflikti nii kriminaalmenetluses (vt 17.05.2019 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (tl 8–10)), kui ka 18.05.2022 kohtuistungil (tl 46–51). Viidatud asjaolu näitab, et kostja poolt kogetud sündmused on tekitanud temas tugevaid üleelamisi, mis jäid tal väga hästi meelde. Kostja poolt kogetu meeldejätmine on seletatav sellega, et hageja nägu konflikti ajal ja see, et rüseluse käigus hoidis hageja käega kostjal rinnust kinni, hirmutas kostja sõnul teda ära. Sündmuste detailne kirjeldus tõstab kostja ütluste usaldusväärsust. Hageja on seevastu piirdunud konflikti üldsõnalise kirjeldusega.
8.5.Hageja ütluste usaldusväärsust vähendab ka järgmine asjaolu. Hageja avaldas 18.05.2021 kohtuistungil, et kostja lõi teda kehasse, tekitades sinikaid üle kogu kere. Hageja sõnul pildistas politseinik sinikaid hageja kehal (tl 46–51). Kriminaalasjas koostatud hageja läbivaatuse
protokollis puuduvad andmed selle kohta, et hagejal oleksid sinikad kehapiirkonnas (tl 7 pöördel). Usutav ei ole, et politseinik oleks jätnud protokolli lisamata andmeid hematoomide kohta hageja kehal. Eriti juhul, kui hageja väitel pildistas politseinik vigastusi hageja kehal.
8.6.Kostja ütluste usaldusväärsust kinnitab see, et need riimuvad konfliktijärgse olukorra kirjelduse osas tunnistaja C seletusega. Kostja selgitas 18.05.2021 kohtuistungil, et pärast seda, kui hageja oli kostja löökide tulemusena maha kukkunud, lamas hageja põrandal mõned sekundid ja siis istus hageja tooli peale, kus kostja kriminaalmenetluses koostatud skeemi järgi (tl 10) oli varem istunud Y. Kostja selgitas, et kui C tuppa tuli, istus hageja Y tooli peal (tl 46–51). Tunnistaja C avaldas 18.05.2021 istungil sarnaselt kostjaga, et kui ta tuli teiselt korruselt müra peale esimesele korrusele, nägi ta, et hageja istus laua otsas toolil, kui oli varem Y istunud (tl 46–51). Hageja selgitas aga istungil, et kui ta tuli pärast konflikti lõppemist teadvusele, siis ta lamas põrandal, vaatas paremale ja nägi ukse vahelt, kuidas C lükkas kostjat uksest välja õue (tl 46–51). Seega erinevad hageja ütlused selles osas, kus ta asus pärast konflikti lõppemist, kostja ja C antud seletusest. Kuna kostja seletused riimuvad tunnistaja ütlustega, on kostja ütlused suurema usaldusväärsusega, kui hageja omad.
8.7.Kohus ei nõustu hageja väitega, et tunnistajat C on mõjutatud enne ütluste andmist. Tunnistaja on küll kirjutanud kostja palvel kirjaliku selgituse hageja ja kostja konflikti kohta ning andnud selle kostja advokaadile. Samas nähtub C seletusest, et tema koostas selgituse kriminaalmenetluses. Tunnistaja andis 18.05.2021 kohtuistungil järjekindlaid seletusi, mis kinnitab tema erapooletust. Kohus leiab, et C ütlused on usaldusväärne tõendiallikas.
8.8.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja andis vande all usaldusväärsed ütlused ja kostja seletusi pooltevahelise konflikti kohta tuleb eelistada hageja omadele.
9.Kohus loeb kostja poolt 18.05.2022 istungil antud ütlustega tõendatuks, et pooltevaheline konflikt arenes järgmiselt: hageja, kostja ja naisterahvas nimega Q viibisid C majas ühes seltskonnas. Hageja tegi Qle ebaviisaka ettepaneku astuda suguühte, mille peale Q solvus. Kostja palus oma poolt Ql takso tellida, et ära minna. Hageja, nähes seda, et kostja ja Q soovivad lahkuda, läks vihaseks ja hakkas kostja kallal norima. Seejärel tõusis hageja püsti ja hakkas kostjale lähenema. Kostja tõusis ka püsti ja seejärel tahtis hageja kostjat käega lüüa. Kostja ütlustega on tõendatud, et kuna hageja oli raskes joobes, siis ta võttis selja tagant hoogu, et kostjat lüüa. Hageja ja kostja vahel oli ühe tooli jagu ruumi, mistõttu jõudis kostja oma käe ette panna. Kostja blokeeris vasaku käega hageja löögi ära ja lõi hagejat parema käega vastu näo piirkonda. Kostja ei löönud hagejat tugevalt. Vaatamata kostja vastulöögile ei lõpetanud hageja oma rünnet kostja vastu. Vastupidi, hageja astus kostjale sammu lähedale, võttis kostjal ühe käega rinnust kinni ja tahtis teise käega kostjat lüüa. Seejärel lõi kostja hagejat veel kolm-neli korda, mille tagajärjel hageja kukkus. Pärast hageja kukkumist ei ole kostja hagejat löönud (tl 46–51).
10.Kostja ütlustega loeb kohus tõendatuks, et hageja üritas kostjat lüüa, kuid kostjal õnnestus hageja lööki ära blokeerida ja seejärel lõi kostja hagejat mitte väga tugevalt rusikaga näkku. Kuna hageja jätkas rünnakut, lõi kostja hagejat juba tugevamalt rusikaga veel kolm-neli korda, mille tagajärjel hageja kukkus maha. Kostja löökide seeria lõpetas hageja ründe kostja vastu.
10.1.Kohus leiab, et kostja on küll löönud hagejat ja tekitanud talle kahju VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses, kuid kahju tekitamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel, sest kostja tegutses hädakaitseseisundis. Kostja ütlustega on tõendatud, et hageja esimesena ründas kostjat lüües teda rusikaga. Kostjal õnnestus hageja esimene löök ära blokeerida ja alles seejärel lõi kostja hagejat rusikaga vastu. Seega viibis kostja hädakaitseseisundis, sest ta seisis silmitsi hageja õigusvastase ründega enda vastu, mille tõrjumiseks kasutas kostja ise jõudu hageja esimese löögi blokeerimise järel.
10.2.Kuivõrd kostja esimese löögi järel jätkas hageja rünnakut kostja vastu, sooritas kostja veel kolm-neli lööki, et lõplikult lõpetada hageja õigusvastane füüsiline rünne enda vastu. Kohus leiab, et kostja ei ole oma tegevuses hädakaitse piire (KarS § 28 lg 2) ületanud. Kohtupraktikas märgitakse, et hädakaitse piiride ületamisest saab objektiivselt rääkida siis, kui hädakaitset on teostatud vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele või kui ründajale on tekitatud ilmselt liigne kahju (Riigikohtu 04.05.2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-11, p 17). Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades (Riigikohtu 14.12.2020 otsus kriminaalasjas nr 1-19-8038, p 30). Kaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante-hindamiskriteeriumid. See tähendab muu hulgas, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal, seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste põhjal (Riigikohtu 01.07.2021 otsus kriminaalasjas nr 1-18-10214, p 29). Kostja ütlustega on tõendatud, et tema kasutas hageja ründe tõrjumiseks rusikaid, mida võib praeguses olukorras, mh objektiivse kõrvalseisja seisukohalt, pidada säästvaimaks vahendiks ründe tõrjumiseks. Kostja ütlused tõendavad ka seda, et tema kaitsetegevus oli algusest lõpuni suunatud sellele, et ennast kaitsta ja kostja ei soovinud hagejale kahju tekitada. Kostja ütlustega loeb kohus tõendatuks, et hageja esimese löögi blokeerimise järel lõi kostja hagejat käega mitte tugevalt, soovides hagejat säästa ja lootuses, et hageja tuleb mõistusele. Kuna kostja esimene löök ei olnud lõpetanud hageja õigusvastast rünnet, lõi kostja hagejat veel mitu korda rusikaga juba tugevamalt. Kostjal oli õigus hagejat tugevalt lüüa, sest kaitsevahend peab ründe lõplikult tõrjuma. Kostja tugevad löögid lõpetasid hageja ründe ja hageja kukkus maha. Kostja ütlustega on tõendatud, et kostja ei ole lamavat hagejat löönud. Seega lõpetas kostja hageja löömise kohe, kui hagejast tulenev oht oli lõppenud. Kohus leiab, et objektiivse kõrvalseisja seisukohalt kasutas kostja hädakaitseseisundis sobivat vahendit hageja ründe tõrjumiseks. Kostja valitud vahend ründe lõpetamiseks oli sobilik ja võimalikest säästvaim. Kostja tegutses soovida ennast kaitsta ja kostja ei tekitanud oma tegevusega hagejale liigset kahju. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ületanud hädakaitse piire. Asjaolu, et hageja löömise käigus murdis kostja kämblaluu, ei tõenda hädakaitse piiride ületamist kostja poolt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja lõi hagejat kolm-neli korda tugevalt selleks, et lõpetada hageja rünne enda vastu. Tugevate löökide seeria võis loomulikult tekitada kostjale vigastusi. See ei näita aga kostja tahtlust kahjustada hagejat. Kohus jääb eelnevalt avaldatud seisukohale, et kostja ei ole hageja löömisel hädakaitse piire ületanud.
11.Kohus leiab, et kostja poolt hagejale kahju tekitamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 3 alusel, sest kostja tegutses hädakaitseseisundis. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt viivis alates hagi esitamises kuni põhinõude rahuldamiseni.
12.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.
13.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
14.Kostja on käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja esitanud 03.06.2022. Kostja palub määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 4016 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta) ning menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi kokku 20 tunni ja 55 minuti ulatuses. Kostja nõuab kulude hüvitamist käibemaksuga.
15.Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohti esitanud.
16.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusabi tunnitasumäär 160 eurot tunnis (käibemaksuta, s.o 192 eurot käibemaksuga) on mõistlik.
19.Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
20.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud 06.05.2021 kuni 18.05.2021 menetlustoimingutele kokku 3 tundi ja 55 minutit. Arvestades hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega (tl 1–15), kostja 18.05.2021 vastuse koos lisadega (tl 19–25) sisu ja mahtu, samuti arvestades mõistlikku aega, mis kulus kliendiga suhtlusele, leiab kohus, et nimetatud perioodi kohta välja toodud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik menetluskulude nimekirjas välja toodud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud 07.07.2021 ja 09.07.2021 menetlustoimingutele kokku 2 tundi ja 20 minutit. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud ajakulu osaliselt põhjendatud. Hinnates ja analüüsides hageja 11.06.2021 menetlusdokumendi (tl 28–30) ning kostja 09.07.2021 menetlusdokumendi (tl 31–33) sisu ja mahtu, arvestades seejuures ka mõistlikku aega kliendiga vajalikuks suhtluseks, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 07.07.2021 ja 09.07.2021 menetlustoimingute tegemiseks kokku 1 tund ja 30 minutit. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus lepingulisel esindajal 21.02.2022 menetlustoiminguks 2 tundi ja 50 minutit. Arvestades 13.02.2022 kohtukirja (tl 38) ning kostja 21.02.2022 menetlusdokumendi (tl 42-44) sisu ja mahtu, käesoleva tsiviilasja õiguslikku keerukust ning asjaolusid, leiab kohus, menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 2 tundi ja 50 minutit 21.02.2022 menetlustoimingute tegemiseks on põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, 18.05.2022 kohtuistungi kestust, 03.06.2022 hageja poolt esitatud menetlusdokumentide (tl 58–66) sisu ja mahtu, on kostja menetluskulude nimekirjas perioodil 18.05.2022 kuni 03.06.2022 kajastatud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik menetluskulude nimekirjas välja toodud ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud välja mõista vastaspoolelt kostja lepingulise esindaja 23.02.2022 menetlustoimingule kulunud aeg. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 23.02.2022 40 minutit kliendiga suhtluseks. Nimetatud menetlustoiming ei nähtu toimikust ning kohtul ei ole võimalik hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust. Kohus möönab, et kostja ja tema esindaja suhtlus on vajalik ja põhjendatud menetlustoiming ning kohus on sellele kuluvat mõistlikku aega menetluskulude kindlaksmääramisel mõistlikus ulatuses arvestanud, sh ka nimetatud menetlustoimingule järgneva menetlustoimingu (18.05.2022 – istungiks ettevalmistumine ja suhtlus kliendiga) põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel.
21.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 19 tundi ja 25 minutit.
22.Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu peab kohus TsMS § 174 lg 10 alusel põhjendatuks kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
23.Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda (160 eurot käibemaksuta, 192 eurot käibemaksuga), määrab kohus seega kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3728 eurot (14 tundi ja 25 minutit x 192 eurot käibemaksuga) ning mõistab kulud hagejalt välja.
24.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.