Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Ahti Kuuseväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-5920
Kohtuasi
X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. juuni 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Märt Mürk
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 27. märtsi 2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 22. juuni 2022 otsus muutmata. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Määrata kindlaks Y menetluskulude rahaline suurus ja mõista X-lt Y kasuks välja menetluskulud 1360 eurot.
5.Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-5920 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 14. aprillil 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis hüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt osales hageja 19. aprillil 2019 C sünnipäeval Sõpruse bistroos. Pärast bistroo sulgemist läks osa külalisi C koju, kus pidu jätkus. Mõne aja möödumisel läks C koos elukaaslasega ülakorrusele magama. Hageja, kosta ja hageja jaoks tundmatu naisterahvas jäid alumisele korrusele. Öösel kella 3.00 paiku läks kostja hageja juurde, lükkas hageja tooli pealt maha ning hakkas hagejat rusikate ja jalgadega näkku ja keha piirkonda lööma, mille tagajärjel kaotas hageja teadvuse. 20. aprilli 2019 õhtul pöördus hageja haiglasse, kus tal tuvastati alalõualuu murd ning pea muude osade pindmised vigastused. Kostja on kriminaalmenetluses tunnistanud hageja löömist. Kostja on oma käitumisega põhjustanud hagejale füüsilist valu, hingelisi üleelamisi ja kehavigastusi. Seega on kostja tekitanud hagejale õigusvastase kahju ja hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemise. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja ei vaidlusta hageja löömist ja muuhulgas hagejale kehavigastuste tekitamist. Hagejale kahju tekitamine ei ole olnud õigusvastane, sest kostja tegutses hädakaitseseisundis. Raskes joobes hageja tegi peoseltskonnas olevale naisterahvale nimega Q vulgaarse ettepaneku suguühtesse astumiseks. Q ja kostja otsustasid seepeale peolt lahkuda ning Q läks laua tagant ära taksot tellima. Seda nähes muutus hageja kostja suhtes agressiivseks ja poolte vahel tekkis sõnavahetus, mis lõppes sellega, et hageja tõusis toolilt ja üritas kostjat lüüa. Kostja blokeeris oma käega hageja löögi ning lõi hagejat rusikaga vastu, et rünnak lõpetada. Seepeale muutus hageja veelgi agressiivsemaks. Hageja haaras ühe käega kostja rinnust kinni ning võttis teise käega hoogu, et kostjat lüüa. Enda kaitsmiseks ja rünnaku lõpetamiseks lõi kostja hagejat uuesti mitu korda. Hageja kukkus seejärel maha. Kui hageja rünnak ning hagejast lähtuv oht oli lõppenud, lõpetas kostja koheselt ka kaitsetegevuse. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 22. juuni 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
6.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostja vahel toimus 20. aprillil 2019 konflikt, mille käigus kostja lõi hagejat; - füüsilise konflikti tulemusena tekkisid hagejal järgmised kehavigastused: alalõualuu murd, paistes ja kriimustatud otsmik, verevalumid mõlema silma välisnurkades, verevalumid nina
2-21-5920 ümbruses, paistetus parema lõualuu piirkonnas, hematoomid ala- ja ülahuulte sisekülgedes, hematoomid mõlemal käsivarrel.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tekitas kostja hagejale eelduslikult õigusvastase kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 2 järgi.
8.Tegemist oli sõna-sõna vastu olukorraga, sest kolmandad isikud ei viibinud konflikti juures ja hageja ning kostja andsid 18. mai 2022 kohtuistungil toimunu kohta vastandlikke ütlusi. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuli kostja ütlusi pidada hageja ütlustest usaldusväärsemaks ja kostja seletusi konflikti kohta eelistada hageja omadele.
9.Maakohus luges kostja vande all antud ütlustega tõendatuks, et hageja üritas kostjat lüüa, kuid kostjal õnnestus hageja löök ära blokeerida ja seejärel lõi kostja hagejat mitte väga tugevalt rusikaga näkku. Kuna hageja jätkas rünnakut, lõi kostja hagejat juba tugevamalt rusikaga veel kolm-neli korda, mille tagajärjel hageja kukkus maha. Kostja löökide seeria lõpetas hageja ründe kostja vastu
10.Maakohus leidis, et hagejale kahju tekitamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel, sest kostja tegutses hädakaitseseisundis.
11.Objektiivse kõrvalseisja seisukohalt kasutas kostja hädakaitseseisundis sobivat vahendit (rusikaid) hageja ründe tõrjumiseks. Kostja tegutses sooviga ennast kaitsta ja kostja ei tekitanud oma tegevusega liigset kahju. Asjaolu, et kostja hageja löömise käigus murdis oma kämblaluu, ei tõenda hädakaitse piiride ületamist kostja poolt. Maakohus leidis, et kostja ei olnud oma tegevuses ületanud hädakaitse piire. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 22. juuni 2022 otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud nii maakui ka ringkonnakohtus kostja kanda.
13.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata hageja poolt väljatoodud ebakõlad kostja ütlustes, et kostja ja tunnistaja C ütlused on erinevad ning kostja ütlused on ajas muutunud võrreldes kriminaalmenetluses antud kostja ütlustega. Maakohus on põhjendamatult eelistanud kostja ütluseid hageja ütlustele.
14.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja tegutses hädakaitseseisundis. Kostja tegevus on olnud hädakaitsepiire ületav. Hädakaitseseisundis tegutsemist ei saa lugeda tõendatuks ainult teo toime pannud isiku ütlustega, mida ei kinnita ükski muu objektiivne tõend. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi
2-21-5920 hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.
17.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Hageja nõuab kostjalt kehavigastuste tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist ja viivist. Hageja väidab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et kostja tegevuses hagejale kehavigastuste tekitamisel ei ole õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
19.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega. VÕS § 1045 lg 2 p 3 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis.
20.Maakohus tuvastas ja apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja vahel toimus 20. aprillil 2019 konflikt, mille käigus kostja peksis hagejat ja selle tagajärjel tekitas kostja hagejale järgmised kehavigastused: alalõualuu murd, paistes ja kriimustatud otsmik, verevalumid mõlema silma välisnurkades, verevalumid nina ümbruses, paistetus parema lõualuu piirkonnas, hematoomid ala- ja ülahuulte sisekülgedes, hematoomid mõlemal käsivarrel.
21.Maakohus tuvastas, et kostja on tõendanud, et ta tegutses hagejale kahju tekitades hädakaitseseisundis ning leidis, et kostja ei olnud oma tegevuses ületanud hädakaitse piire. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel, kui jõudis järeldusele, et kostja andis vande all usaldusväärseid ütluseid ja et kostja seletusi pooltevahelise konflikti kohta tuleb eelistada hageja omadele. Kolleegium märgib, et kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis ning kujundab vastuolu korral enda seisukoha siseveendumuse alusel. Maakohus tugines asjas esitatud tõenditele. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Maakohus on põhjendanud, miks ta peab olukorras, kus poolte vande all antud seletused on vastuolulised, võimalikuks tugineda kostja vande all antud seletustele.
22.Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et kostja maakohtus vande all antud ütlused olid vastuolulised. Kolleegiumi arvates ei anna aga väidetavad vastuolud põhjust tuvastada kostja vande all antud ütluste ebausaldusväärsust, et need jätta arvestamata või eelistada hageja vande all antud ütlusi kostja omadele.
2-21-5920
23.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei olnud välja toonud selget ja jälgitavat käsitlust konflikti põhjuse kohta. Hageja kriminaalmenetluses kannatanuna antud seletusest jääb ebaselgeks, miks kostja tuli ilma igasuguse põhjuseta hagejale kallale. Isegi juhul, kui inimene on alkoholi tarvitades aldis agressiivsele käitumisele, eelneb tema vägivallateole reeglina mingi ajend, mis selle teo põhjustab. Erinevalt kriminaalmenetlusest ei toonud hageja 18. mai 2022 kohtuistungil ütlusi andes kostja kallaletungi põhjuseks viimase alkoholi tarbimisest tingitud agressiivset käitumist. Kostja on seevastu juba kriminaalmenetluses ja 18. mai 2022 kohtuistungil ütlusi andes eluliselt usutavalt selgitanud konflikti tekkepõhjust. Selle kasuks, et kostja andis usaldusväärseid ütlusi, räägib, et kostja on sama kirjelduse konflikti tekkepõhjusest välja toonud nii 2019. aastal toimunud kriminaalmenetluses, kui ka 2022. aasta kohtuistungil.
24.Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et olukorras, kus kostja seletustes on aja jooksul tekkinud mõningad ebakõlad üksikutes detailides, s.o toimunud olukorrast iga detaili ei ole sõna-sõnalt täpselt kirjeldatud, siis ei saaks tõendite kogumis hinnata, kumma poole väiteid peab kohus usaldusväärsemaks toimunud olukorrast ülevaate saamiseks. Asjaolust, et kostja mäletab hageja löömist detailsemalt kui hageja ise, ja seda nii kriminaalasja eeluurimise protokolli kohaselt kui kohtuistungil vande all ütluseid andes, ei ole iseenesest võimalik seada kostja ütlusi kahtluse alla. Olukorras, kus hageja ise kord mäletab ja kord ei mäletagi täpselt toimunut, sest oli konflikti ajal tugevas alkoholijoobes ning hageja kriminaalasja eeluurimise protokollist nähtuvad ütlused ja kohtuistungil vande all antud ütlused ei ole toimunu kohta olnud järjekindlad, siis ei ole ka kolleegiumi arvates võimalik toimunust saada usaldusväärset ülevaadet hageja ütlustele tuginedes.
25.Maakohus on põhjendanud, et hageja ütluste usaldusväärsust vähendas mh asjaolu, et hageja avaldas vande all kohtuistungil, et kostja lõi teda kehasse, tekitades sinikaid üle kogu kere, milliseid sinikaid hageja kehal pildistas ka politseinik, kuid kriminaalasjas koostatud hageja läbivaatuse protokollis puuduvad andmed selle kohta, et hagejal oleksid üldse olnud sinikad kehapiirkonnas. Kolleegium leiab, et kostja ütlustel, mis nähtuvad kriminaalasja eeluurimise protokollis ja kostja vande all antud ütlustel kohtuistungil selle kohta, kas hageja jäi peale löömist lamama või millal ta püsti tõusis, ei ole poolte väidete hindamisel konflikti tekkepõhjuste kohta tähtsust. Kostja on ka kohtuistungil vande all andnud ütluseid, et hageja kukkus maha, hageja oli maas ning pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei kutsunud hagejale abi, mistõttu ei ole põhjust pidada kostja ütluseid toimunud kohta ebausaldusväärseks seetõttu, et pole selgust selles, kui kiiresti hageja peale löömist üles tõusis. Kuna hagejal tuvastatud kehavigastuste üle ei ole vaidlust, siis ei ole asjakohane hageja väide, et kostja vande all antud ütlused ei saakski olla usaldusväärsed, sest kostja sooviks hagejale tekitatud kehavigastusi kuidagi kergendada.
26.Maakohus ei ole tuvastanud tunnistaja C ütlustele tuginedes ei hageja löömist ega hageja löömist hädakaitseseisundis. Seega on ebaõige hageja väide nagu maakohus oleks ebaõigesti tuginenud tunnistaja ütlustele kostja hädakaitseseisundis tegutsemise kohta. Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et tunnistaja C ei viibinud hageja ja kostja konflikti juures. Maakohus tuvastas tunnistaja C ütlustele tuginedes konfliktijärgse olukorra. Asjaolust, et asjas pole esitatud tunnistaja C varasemat kirjalikku seletust toimunud konflikti kohta, ei ole võimalik järeldada, et tunnistaja pole kohtuistungil andnud tõeseid ütluseid. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tunnistaja C ütlused oleksid olnud vastuolulised. Tunnistaja ütlustest, et mitte kedagi ei olnud toas, ei ole võimalik järeldada, keda ja millal täpselt tunnistaja silmas pidas, kui ütles, et kedagi toas ei olnud, kui ta ise varasemalt oli öelnud, et toas oli hageja. Tunnistaja C ütlustest nähtub, et kui tema trepist alla tuli, siis tema nägi hagejat toolil ning tunnistaja ütlustest nähtub samuti, et tema läks õue, kus oli kostja. Kuna ka kostja vande all antud ütlustest nähtub,
2-21-5920 et hageja tõusis toolile ja kostja, Q ning tunnistaja läksid õue, siis on maakohus õigesti leidnud, et tunnistaja C ütlused riimuvad kostja omadega. Kolleegiumi arvates ei olegi käesoleval juhul oluline tuvastada, mis järjekorras õue mindi ja kas seda tehti üksinda või koos, kuna vaidlust ei ole selle üle, et peale konflikti toimumist jäi hageja veel tunnistaja C juurde, kuid kostja lahkus.
27.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus ei oleks saanud pidada kostja vande all antud seletust usaldusväärsemaks vaid seetõttu, et eluliselt pole usutav, et hageja poleks alkoholijoobes olles saanud kostjalt lööke vastu võttes samaaegselt kostjat lüüa. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole oma tegevuses ületanud hädakaitse piire. Kuna hageja tahtis kostjat käega lüüa, siis hageja ründe tõrjumiseks rusikate kasutamist sai tekkinud konfliktis pidada säästvaimaks vahendiks ründe tõrjumiseks. Asjaolu, et hageja väidetel sai kostja aru, et hageja oli tugevas alkoholijoobes ja kostjale tundusid hageja liigutused aegluubis, ei lükka ümber kostja väiteid, et ta lõi hagejat hageja ründe blokeerimiseks, ja lõi hagejat korduvalt seetõttu, et hageja jätkas rünnakut. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et verevalumitest tema käsivartel saab iseenesest järeldada, et kostja lõi hagejat veel peale seda, kui hageja oli põrandal. Maakohus tuvastas, et kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et ta ei ole lamavat hagejat löönud. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et maakohus poleks saanud lugeda tõendatuks kostja tegutsemist hädakaitseseisundis kostja vande all antud ütlustele tuginedes. Maakohus hindas mõlema poole vande all antud ütlusi ja põhjendas, miks ta peab olukorras, kus poolte vande all antud seletused on vastuolulised, võimalikuks tugineda kostja vande all antud seletustele. TsMS ei välista kehavigastuse tekitamisel hädakaitse seisundis tegutsemise tõendamist üksnes poolte vande all antud ütlustega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks.
29.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud 7 tunni 5 minuti eest summas 1360 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise. Kostja esindaja tunnihind on 160 eurot ilma käibemaksuta ja 192 eurot koos käibemaksuga. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10), s.o kokku 1360 eurot. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.