2-21-15965/39 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

ülesütlemise päeva seisuga, milleks on 20.09.2019); intressid 159,31 eurot, trahvid 2 397,78 eurot (vastavalt laenulepingu p-dele 5.6. ja 8.2.); viivised perioodil 21.09.2019-11.10.2021 summas 5 727,87 eurot ja viivised vastavalt Võlaõgusseaduse § 113 lg 1 alusel arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni summas 2 783,85 eurot. Hageja sõlmis 20.03.2019.a. OÜ-ga Z (edaspidi: võlgnik, laenusaaja) laenulepingu nr xxx. Lepingu esemeks oli raha summas 15 000 eurot. Samal päeval sõlmiti ka kaks käenduslepingut nr xxx ja xxx kostjatega. Lisaks sellele samal päeval, 20.03.2019, oli sõlmitud ja notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping kinnisasjale. Viimase lepingu esemeks olev kinnistu koormati hüpoteegiga hageja kasuks, kusjuures kinnistu omanikuks olid võlgniku järgmised isikud: osaühing N (reg kood xxx) 1⁄2 kaasomandist ja ühisomanikud käendajad 1⁄2 kaasomandist. Laenu tagasimaksmisega hakkasid esinema probleemid kohe alguses: esimene tagasimakse laekus 6 päeva hiljem maksegraafikus näidatud tähtajast, ka kõik järgmised tagasimaksed laekusid hilinemisega. Võlausaldaja korduvalt helistas võlgnikule, kutsus vestlusele, pakkus talle kompromissi, kuid vaatamata sellele võlgniku maksedistsipliin ei ole paranenud. 05.09.2019.a. saatis võlausaldaja võlgnikule laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teatas, et seoses kehva maksedistsipliiniga plaanib võlausaldaja võlgnikuga lepingut üles öelda alates 20.09.2019.a. kui võlgnik ei likvideeri võlgnevust määratud tähtajaks, milleks oli 19.09.2019.a. Kuna võlgnik pole hoiatusele reageerinud, 07.10.2019 võlausaldaja saatis võlgnikule teatise selle kohta, et ta ütleb laenulepingu erakorraliselt üles alates 20.09.2019 seoses olulise rikkumisega, milleks on tagasimaksetega viivitamine rohkem kui 30 päeva. Seega võlausaldajal on õigus oma nõude maksma panemiseks. Kui hüpoteegiga tagatud nõudeid ei täideta (laenu nõuetekohaselt ei maksa), on võlausaldajal õigus esitada lepingu vahetult kohtutäiturile sundenampakkumise läbiviimiseks Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 19 alusel (hüpoteegiseadmise lepingu p 6.4.). Võlausaldaja pöördus kohtutäituri poole täitmisavaldusega 06.01.2020. Kohtutäitur arestis kinnistu (kinnisasja arestimise akt 27.02.2019) ja korraldas oksjonid (05.05.2020 kuni 13.05.2020; 08.09.2020 kuni 16.09.2020; 16.03.2020 kuni 24.03.2020; 13.07.2021 kuni 21.07.2021 ja 21.09.2021 kuni 29.09.2021). Kumbki enampakkumistest ei õnnestunud, sest ei ilmunud ühtegi osavõtjat (enampakkumiste nurjunud kuulutamise aktid 13.05.202; 24.03.2021; 21.07.2021 ja (dokument valmimisel täituri juures). Samuti olid täituri poolt koostatud vara ümberhindamise aktid 13.07.2020; 28.01.2021; 27.07.2021. Seoses sellega, et korraldatud enampakkumistele osavõtjaid ei ilmunud ja on alust arvata, et ka järjekordne hinna alandamine ei anna soovitud tulemust, millest võib järeldada, et võlausaldaja ei saa rahuldada oma nõuet hüpoteegi arvelt. Vastavalt käenduslepingute p. 1.2., kui võlgnik ei täida kohustust, vastutavad käendajad solidaarselt võlgnikuga. Hageja nõuab kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 koosmõjus VÕS § 145 lg 1, 2 ja 3 alusel. Kostjate vastus Kostja A I vastas kohtule, et ei vaidlusta laenu võtmist. Menetluskulud tuleks kostja hinnangu jagada poolte vahel, sest kohustust ei saanud täita seoses pandeemiaga. Täiendavas vastuses on kostja A I nõus kompromissiga, kuid palub viiviseid vähendada VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrani. Kostja H I kohtule eraldi ei vastanud, teda aga esindab kaaskostja (t lk 97). Kohtu põhjendused

Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. Kohus arutas 08.06.2022 eelistungil pooltega kompromissi sõlmimise võimalikkust. Pooled pidasid kompromissi võimalikuks. Kohus andis pooltele kompromissi sõlmimiseks tähtaja 20.06.2022. Hageja esitas ka endapoolse kompromissi ettepaneku, kostjad sellele ei vastanud. Tähtajaks mõlema poole poolt allkirjastatud kompromissi ei esitatud. Eelistungil olid pooled nõus kui tähtajaks kompromissi kohtule ei esitata, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Seoses kompromiss tähtaja möödumisega lahendabki kohus asja kirjalikus menetluses. Faktilistes asjaoludes vaidlus puudub. Puudub vaidlus, et hageja ja Z OÜ (tänane ärinimi O N OÜ) sõlmisid 20.03.2019 laenulepingu nr xxx, mida vastavalt 20.03.2019 käenduslepingutele nr xxx ja xxx käendasid kostjad käendaja vastutuse maksimaalse summaga 19 500 eurot. Laenuleping on hageja poolt üles öeldud 20.09.2019. Tagastamata laenusumma on 13 977,83 eurot. Laenu tagatiseks oli seatud ka hüpoteek, kuid selle realiseerimine täitemenetluses ei ole tulemusi andnud (t lk 6-38). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kuna laenusaaja ei ole kohustust täitnud, laenu tagatiseks olnud kinnisvara ei ole õnnestunud laenu katteks realiseerida, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarselt kostjatelt. Kohus leiab, hageja nõue on tõendatud. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlg 13 977,83 eurot. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Põhjendatud on ka hageja nõue intresside 159,31 eurot väljamõistmiseks. Intressimäär 17% aastas on kokku lepitud laenulepingus, selle arvutuskäiku ei ole kostjad vaidlustanud. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja intressi 159,31 eurot. Hageja nõuab kostjatelt leppetrahvi 2397,78 eurot. Leppetrahv on kokku lepitud laenulepingu p-s 5.6 ja 8.2 ning tuleneb vastavalt graafikujärgse laenu tagasimakse kohustuse rikkumisest ja lepingu

ülesütlemisest. Kuna võlgnik on laenulepingut rikkunud ja laenuleping on üles öeldud, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja leppetrahvi 2397,78 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p-s 5.4 on pooled kokku leppinud viivise määras 0,07% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Kostjad paluvad viivist vähendada VÕS § 113 lg 1 sätestatud määrani. Kohus leiab, et kostjate taotlus ei ole põhjendatud. Poolte lepinguline kokkulepe on lepingupooltele siduv. Seda ei saa muuta pelgalt kostjate sooviavalduse korral. Kohus saaks viivist vähendada juhul, kui see oleks vastuolus seadusega, näiteks ülemääraselt suur. Nii see antud juhul ei ole. Seetõttu kehtib poolte lepingus kokkulepitud viivisemäär. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivised perioodil 21.09.2019-11.10.2021 summas 5 727,87 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist ja viivised vastavalt Võlaõgusseaduse § 113 lg 1 alusel arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni summas 2 783,85 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja saab TsMS § 367 kohast viivist nõuda mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest. Kohus sõnastab selle nõude ümber ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest 12.10.2021 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 2783,85 eurot. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 13 977,83 eurot, intressi 159,31 eurot, leppetrahvi 2397,78 eurot ja viivised 5727,87 eurot, kokku 22 262,79 eurot. Alates 12.10.2021 mõistab kohus välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 2783,85 eurot. Käenduslepingutes oli käendajate vastutuse maksimaalseks summaks märgitud 19 500 eurot. Kohus selgitab, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-12 ja 3-2-1-8-13). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab põhihagi menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub rahaliselt kindlaks määrata õigusabikulud summas 1237,50 eurot (lisandub käibemaks). Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihinnaks on 180 eurot. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja esindajal on aega kulunud 8,15 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus hageja esindaja poolt teostatud töötunde põhjendatuks. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulud on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-187550, p 15). Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 1237,50 eurot (lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskulude viivise. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Hageja taotleb jõustunud kohtuotsuses tema nimi initsiaalide või tähemärgiga asendamist ning tema isikukoodi, sünniaja, registrikoodi ja aadressi mitte avalikustamist. Hageja ei ole ei faktiliselt ega õiguslikult oma taotlust põhistanud. Seetõttu jääb see taotlus hageja andmete mitteavaldamiseks rahuldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik