Craivon OÜ hagi Smart ICT Solutions OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31. augusti 2020. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Craivon OÜ 29. septembri 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
9072 eurot 50 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Craivon OÜ (registrikood 11370823), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Kostja (vastustaja) Smart ICT Solutions OÜ (registrikood 12800705), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 31. augusti 2020. a otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Craivon OÜ kanda. Mõista Craivon OÜ-lt Smart ICT Solutions OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitis 1857 eurot 60 senti (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Craivon OÜ-l tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-4862 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Craivon OÜ (hageja) esitas Smart ICT Solutions OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8192.71 eurot (arve nr 201812 võlgnevus 7472.71 eurot ja õigusabikulud 720 eurot), mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudelt summas 7472.71 eurot seadusjärgne ja sissenõutavaks muutnud viivis ajavahemiku 6. november 2018. a kuni 29. märts 2019. a eest 224.38 eurot ning põhinõudelt summas 8192.71 eurot viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk 30. märtsist 2019. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2018. a suvel suulise lepingu Pärnus, Kooli 53 asuva elamu katuse renoveerimistööde teostamiseks. Hageja pidi eemaldama vana katusekatte ja paigaldama uue katusekatte klassikprofiilis. Samuti pidi hageja lammutama ja ehitama uue korstna, paigaldama korstnamütsid ja ehitama kokku vintskapid.
3.Tööde teostamisel lähtuti 4. juuni 2018. a hinnapakkumisest. Vintskappide kokku ehitamise töö hinnametoodikaks leppisid pooled kokku 14 eurot/tund iga töömehe kohta, millele lisandus materjalikulu, mis tuli hüvitada kuludokumentide alusel. Tööjõukulu oli 2142 eurot ja materjalikulu 485.26 eurot. 485.26 eurost 89.78 eurot sisaldab transpordikulu summas 25 eurot, erinevate kruvide ja poltide kulu summas 20.78 eurot ning ehituskinnitusnurkade kulu summas 44 eurot, mis on tehtud teistel ehitusobjektidel kasutatud materjalide ülejääkide arvelt.
4.Hageja juhindus esmajoones AS Toode juhistest. Pooled ei leppinud kokku tööde teostamises vastavalt projektile, sest ehitustööd hõlmasid selliseid töid, mida projekt ei hõlmanud (vintskappide kokkuehitus, korstna lammutus ja uue ehitus, korstnamütside paigaldus). Samuti ei olnud võimalik uut katusekatet paigaldada projektikohaselt, millest hageja kostjat informeeris. Kostja ei tellinud hagejalt räästa pikendamise töid. Hageja juhtis kostja tähelepanu sellele, et projektikohaselt ei ole võimalik plekipaane paigaldada.
5.Hageja teostas tööd 2018. a augustist oktoobrini. Tööde valmimine ja nende eest tasumine pidi toimuma ositi (VÕS § 637 lg 4). Hageja väljastas augustis ja septembris teostatud tööde eest kostjale arved koos teostatud tööde aktidega, mille on kostja täielikult tasunud. Osaliselt septembri lõpus ja oktoobris teostatud tööde eest esitas hageja kostjale 1. novembril 2018. a arve nr 201812 summas 7472.71 eurot koos teostatud tööde aktiga. Arve maksmise tähtaeg oli 5. november 2018. a. Kostja arvet tasunud ei ole.
2-19-4862
6.Tööd on teostatud nõuetekohaselt, mida kinnitab ehitusinsener KK audit ja täiendav arvamus. Tööd vastavad vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes. Isegi, kui töös esineksid kostja väidetud puudused, siis ei olnud need olulised puudused. Kostjal ei ole õigus nõuda kogu töö asendamist ega keelduda töö vastuvõtmisest. Tuleb lugeda, et kostja on töö vastu võtnud.
7.Kostja on kaotanud õiguse puudustele tugineda, sest puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg, s.o 5 tööpäeva, ei ole mõistlik. Samuti oleks kostja pidanud heas usus käitudes tagama omanikujärelevalve, mis oleks väidetavad puudused avastanud varem, s.t enne, kui katusekate oli täielikult paigaldatud. Hageja poolt esitatud PL 24. aprilli 2019. a seisukohtades nimetatud täiendavate puuduste kõrvaldamist ei ole kostja hagejalt nõudnud.
8.Kostja VÕS § 646 lg 5 kohase nõude esitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole töid lõpuni teostanud. Väidetavate puuduste esinemine on tõendamata. VÕS § 646 lg 5 kohase nõude olemasolu on tõendamata. Osaliselt on puuduste kõrvaldamisena tehtud töid, mida ei hageja ega PL ei ole puuduseks pidanud. Osaliselt on teostatud töid, mida hageja pidi teostama, kuid mida ei ole teostatud. Kostja ei ole kulutusi kandnud.
9.Väidetavate puudustega seotud kahjunõue summas 11 792.04 eurot on tõendamata. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kuna kostja on juba väidetavad puudused kõrvaldanud, siis puudub alus kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise nõue kattub vähemalt osaliselt VÕS § 646 lg 5 alusel esitatud nõudega.
10.Hageja ei ole Kooli 53 korteritele veekahju ega elamu fassaadile värvikahjustusi tekitanud. Kindlustus on kahju hüvitanud, millest tulenevalt kostja ei ole õigustatud kahjuhüvitist nõudma.
11.Kostja tasaarvestus ei ole lubatud, sest hageja on esitanud tasaarvestusele vastuväited ja kahju hüvitamise nõue kuulub ainult omanikule, kuid kostja ei ole kinnistu omanik. Kostja ei ole selgitanud, millised konkreetsed nõuded ta tasaarvestada soovib. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu.
13.Kostja tõi esile, et hageja pidi teostama tööd räästaste pikendamiseks, mis nähtub hageja 4. juuni 2018. a hinnapakkumisest. Tööde teostamise aluseks oli kostja poolt hagejale 16. aprillil 2018. a edastatud rekonstrueerimisprojekt nr EPR-T-366/2017, mille alusel andis Pärnu Linnavalitsus loa katuse renoveerimistöödeks ja ehitusteatise. Hageja oli teadlik hoone katuse keerukusest ja eripäradest.
14.1. novembril 2018. a peatas hageja ette teatamata ehitustööd. Hageja töid kostjale üle ei andnud ja lahkus ehitusobjektilt jättes tööd pooleli. 2. novembril 2018. a esitas kostja hagejale nõude hageja teostatud töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 11. novembriks 2018. a, millest hageja keeldus. Töödes esinevad puudused on kirjeldatud ehitusinsener PL hinnangus: katusekatte plekk ei ole paigaldatud vastavalt projektile, lisaks on katuse pleki paanide ja neelupleki ühendus kohati kinnitatud kruvidega ja kohati kruve ei ole. AS Toode paigaldusjuhendist ei selgu, kas kruve tuleks üldse kasutatud. Samuti on katusekatte ülespööre tulemüüri parapeti kattepleki alla ebapiisav, kohati ei ole katuse väljaehituse äärde ülespööret rajatud ja kohati on ülespöörded ebapiisava kõrgusega. Tööd ei ole lõpetatud. Tegemist on
2-19-4862 oluliste lepingurikkumistega, mida kinnitavad PL täiendav seisukoht, JJ arvamused ja IA arvamus.
15.Kostja esitas hageja nõuete ulatuses menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks hagi täielikult või osaliselt rahuldama. Vastavalt VÕS § 201 lg-le 1 tuleb esmalt lugeda tasaarvestatuks kostja arvest nr ICT19-91 tulenev nõue, arvest nr ICT 19-92 tulenev nõue ja seejärel vajadusel Tagor Grupp OÜ pakkumisest nr 201941 tulenev nõue ja Tagor Grupp OÜ pakkumisest nr 201942 tulenev nõue. Nõuded on seotud puudustega töö kõrvaldamiseks tehtud vajalike kulutustega, puudustega töö projektiga vastavusse viimiseks vajaminevate kulutustega ja hageja poolt kostjale tekitatud kahju hüvitamise nõuetega.
16.Kostja ei ole Kooli 53 kinnistu omanik, kuid kasutab seda kinnistu omanikega sõlmitud lepingu alusel. Lepingu kohaselt on kõik hageja vastu suunatud nõuded üle läinud kostjale. Tasaarvestus on lubatav. Kostja ei ole minetanud õigust tugineda puudustele. Neist on teatatud õigeaegselt, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tellis kostja tööd kolmandalt isikult, s.o Tagor Grupp OÜ-lt, hoiatades sellest eelnevalt hagejat. Puuduste kõrvaldamine maksis 4465.42 eurot, mille hüvitamiseks on kostjal hageja vastu nõue. Selleks, et ehitada katus projektile vastavaks, kulub kostjal 11 792.04 eurot. Nimetatud ulatuses on kostjal hageja vastu kahjunõue.
17.5. septembril 2018. a juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et katuse sinine aluskate tuleb pikemalt välja tuua, sest katuselt suunatakse vihmavesi otse räästakastidesse. Kuna hageja kostja nõuet ei täitnud, siis tekkisid aluskatte valest paigaldusest kevadel 2019. a hoonele värvikahjustused. Kahjustuse kõrvaldamine maksab 2101.20 eurot. Nimetatud ulatuses on hagejal kostja vastu kahjunõue.
18.2018. a 38. - 39. nädalal said veekahjustusi Pärnu, Kooli 53 elamu korterid nr 1 ja 2. Veekahjustusi sai nii esimene kui teine korrus. Veekahjustuste põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei kasutanud ajutise katusekatte materjalina vettpidavat materjali. Katuselt tulev vihmavesi suunati otse kinnisesse räästakasti. Vesi jõudis ka korteri nr 4 kööki läbi ventilatsioonitoru. Kahjust teavitati hagejat 30. septembril 2018. a. Hageja tunnistas veekahju põhjustamist.
19.Korteritele tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks tellis kostja tööd OÜ-st Tagor Grupp. Kahjustuste kõrvaldamine maksis 4097.82 eurot. Sellest 2386.02 eurot maksis korteri 2 esimese ja teise korruse tubade veekahjustustest tingitud remont ja 1711.80 eurot maksis korteri 2 teise korruse toa kahjustatud põranda remont. 1711.80 eurot on hüvitanud kindlustusandja, kuid selle on kostja nõudest maha arvestanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
20.Pärnu Maakohus jättis 31. augusti 2020. a otsusega hagi rahuldamata, jättis menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 8662.50 eurot. Maakohus määras, et hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et 2018. a suvel sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana suulise töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes Kooli tn 53, Pärnu linn asuva elamu katuse renoveerimise tööde teostamiseks. Maakohus tuvastas hageja ja kostja seaduslike esindajate vande all antud ütluste alusel, et hageja pidi renoveerima katuse, sh eemaldama vana katusekatte materjali ja asendama selle uue plekk-katuse katte materjaliga klassikprofiilis,
2-19-4862 lammutama kaks korstnat ja ehitama need uuesti üles, paigaldama korstnapitsid ja ehitama kokku vintskapid. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde teostamiseks esitas hageja kostjale 4. juunil 2018. a hinnapakkumise, mida kostja aktsepteeris. Lisaks esitas hageja kostja vintskappide kokku ehitamiseks hinnapakkumise 14 eurot/h ühe töömehe kohta ja materjalikulu hüvitamise kuludokumentide alusel, mida kostja aktsepteeris. Maakohus luges nimetatud asjaolud tuvastatuks. Maakohus tõi välja, et pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pidi teostama ehitustööd projekti järgi ja kas tööd pidid hõlmama ka räästakastide pikendust.
22.Maakohus tuvastas, et kostja tellis katuse renoveerimistööd vastavalt kostja poolt hagejale
17.aprillil 2018. a saadetud projektile. Maakohus järeldas tõendeid hinnates, et kostja soov oli saada ehitusprojekti kohane katuse ehitus. Kuigi kostja soovis hagejalt ka korstnatega seonduvate tööde teostamist, mida projekt ette ei näinud, ei anna maakohtu hinnangul alust järeldada, et kostja ei soovinud projektis kajastatud tööde teostamist vastavalt projektile. Hageja 4. juuni 2018. a hinnapakkumisest sai kostja järeldada, et see sisaldab räästakasti pikenduse teostamist. Maakohus asus seisukohale, et olukorras, kus kostja soovis katuse renoveerimist vastavalt projektile ja hageja esitas professionaalse teenuse osutajana kostjale hinnapakkumise, siis oleks hageja pidanud kostjale selgitama, mida hinnapakkumine sisaldab. Maakohus järeldas, et hageja pidi teostama ka räästakasti pikendusega seonduvad tööd.
23.Maakohus leidis, et hageja käitumisest arvete ja teostatud tööde aktide väljastamisel järeldub tahe anda tööd üle VÕS § 637 lg 4 kohaselt, mille järgi muutus hageja tasunõue ka sissenõutavaks. Kostja käitumisest 2. novembri 2018. a pretensiooni esitamisel järeldub tahe mitte vastu võtta aktiga nr 3 üleantavaid töid ja kohaldada VÕS § 111 kohast õiguskaitsevahendit. Seega ei olnud maakohtu hinnangul arvete ja teostatud tööde aktide väljastamise eesmärgiks pelgalt tööde etapiviisiline rahastamine, nagu väitis kostja, vaid tööde etapiviisiline üleandmine ja vastuvõtmine ning tööde eest tasumine. Maakohus leidis, et kuigi hageja ei ole esile toonud, et ta oleks andnud kostjale konkreetse tähtaja kolmanda etapi tööde vastuvõtmiseks, siis on arvel maksetähtajaks märgitud 5. november 2018. a. Arvestades asjaolu, et kostja oli töös esinevatele puudustele tuginenud 2. novembri 2018. a pretensioonis, pidas maakohus tööde vastuvõtmiseks mõistlikuks ajavahemikuks arve maksmise tähtaega, s.o ajavahemikku 2. november 2018. a kuni 5. november 2018. a.
24.Maakohus tõi välja, et kostja keeldus töid vastu võtmast tuginedes ehitusinsener PL poolt esitatud hinnangus nimetatud puudustele. Maakohus tuvastas PL hinnangu alusel, et hinnangus nimetatud puuduste tagajärjel ei ole tagatud projektikohane katuse paigaldus ega selle veekindlus. Maakohus ei andnud eraldi hinnangut PL 24. aprilli 2019. a hinnangus välja toodud täiendavatele puudustele, kuna nendele tuginevalt ei ole kostja keeldunud töid vastu võtmast. Maakohus leidis, et hageja esitatud KK audit ei lükka PL seisukohti puuduste olemasolust otseselt ümber. Maakohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et PL oleks kostja juhatuse liikmega isiklikult seotud või tema arvamusi ei saa pidada muul põhjusel usaldusväärseks.
25.Maakohus arvutas välja, et puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks vajalik summa moodustab 18,21% hageja poolt pakutud tööde kogumahust ja 22,25% tehtud tööde kogumahust. Maakohus asus seisukohale, et sellises suurusjärgus maksumusega puuduste kõrvaldamist ei saa pidada uue katuse ehitamisega võrreldes nii oluliseks, et need võiksid oma hinna tõttu anda alust keelduda kogu töö vastuvõtmisest. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et tellijal ei olnud alust töid mitte vastu võtta, sest kostja viidatud puudused ei olnud sedavõrd olulised, mis oleks õigustanud tööde vastu võtmata jätmist. Maakohus luges tööd vastuvõetuks
5.novembri 2018. a seisuga.
2-19-4862
26.Seoses sellega, et kostja on vaidlustanud vintskapi kokkuehitusele kulunud tööde mahtu leidis maakohus, et vintskapi tööde eest taotletav tasu suurus on maakohtu hinnangul põhjendatud 2816.21 eurot. Hageja on akti nr 3 alusel kokku esitatud arve nr 201812, mis on seega põhjendatud summas 7136.21 eurot ning on kohtu hinnangul muutunud sissenõutavaks.
27.Maakohus asus seisukohale, et antud juhul ei saa pidada kohtueelselt kantud õigusabikulusid summas 720 eurot selliseks, mille hüvitamise kohustuse saaks kostjale panna. Kohus jätab hageja kahjunõude rahuldamata.
28.Maakohus tõi esile, et hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine ja tööde vastuvõetuks lugemine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Maakohus järeldas, et hageja seaduslik esindaja ei informeerinud kostjat sellest, et klassikprofiili ei ole võimalik projektijärgselt paigaldada või vähemalt oli informeerimine oma sisult olulisel määral puudulik, millest tulenevalt ei saanud kostja võtta vastu kaalutletud otsust katusekatte valikul. Maakohus leidis, et asjas esitatud tõendid ei kinnita, et kostja tellitud töö oli sedavõrd ebastandardne ning objekti eripärasid arvestades ei olnud võimalik projektikohaselt klassikprofiilis plekk-katusekatet paigaldada. Maakohus järeldas, et hageja on paigaldanud katusekatte selliselt, mis ei vasta projektis sisalduvatel joonistel nähtuvale katusekatte jooksmise suunale, mille tulemusena on hageja paigaldanud mitteprojektikohase katuse, millega hageja on rikkunud EhS § 12 lg 1. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole minetanud õigust tugineda tehtud tööde mittevastavusele hageja väidetud põhjusel, et kostja ei taganud objektil omanikujärelevalvet. Puudustest on teatatud mõistliku aja jooksul, päev pärast kolmanda akti saamist. Ka aeg puduuste kõrvaldamiseks oli kohtu seisukohalt mõistlik vaatamata sellele, et ajavahemik sisaldas nelja nädalavahetuse päeva. Maakohus tuvastas, et veel 12. novembril 2018. a ei olnud kostja asunud ise puudusi kõrvaldama, vaid hoiatas hagejat, et ta asub puudusi ise kõrvaldama. Kuivõrd hageja puudusi ei kõrvaldanud ja töid ei lõpetanud, järeldas maakohus, et kostja oli õigustatud korraldama töös esinenud puuduste kõrvaldamise ja tööde lõpetamise ise ja esitama puuduste kõrvaldamise osas hagejale VÕS § 646 lg 5 kohase kulude hüvitamise nõude. Maakohus jõudis järeldusele, et kostja õigustatud kulu suurus puuduste kõrvaldamisel oli 3321.82 eurot.
29.Seoses kostja VÕS § 115 lg-st 1 tuleneva kahjunõudega asus maakohus seisukohale, et antud juhul on tuvastatav, et hageja rikkus kohustust tagada Kooli tn 53, Pärnu elamus asuvate korterite säilimine katusetööde ajal, mille tagajärjel tekkisid sadeveest kahjustused Kooli tn 53, Pärnu korterile 1 ja 2. Kuigi pooled ei ole taolises kohustuses eraldi kokku leppinud, siis tuleneb vastav kohustus hagejale VÕS § 640 lg-st 2. Maakohus leidis, et on tuvastatud hageja tegevus ja seos hageja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Maakohtu hinnangul ei ole hageja vastutus välistatud sellest, et koormakate võis olla defektne. Maakohus tuvastas, et lisaks eeltoodule sai räästakasti juhitud ja konstruktsioonidesse imbunud sadeveest kahjustada ka hoone fassaadi värvkate. Maakohus nõustus hagejaga selles, et üldjuhul kuulub asjale tekitatud kahju hüvitamise nõue asja omanikule, kuid see ei välista mitteomaniku nõudeid, kui selleks esineb vastav alus. Arvestades, et kostja ja kinnistu omanike vahel oli sõlmitud haldusleping ning arvestades lepingu sisu, asus maakohus seisukohale, et kinnistu omanike eesmärgiks oli anda kostjale õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist oma nimel ja nõuda selle hüvitamist kostjale. Maakohus tuvastas Tagor Grupp OÜ üleandmise vastuvõtmise akti nr 3 ja arve nr 201905 alusel, et korter 1 veekahjustuste (täielikult) ja korter 2 veekahjustuste likvideerimine (osaliselt) maksis 2386.02 eurot. Kuivõrd tekkinud kahjust 1801.80 eurot on hüvitanud Swedbank P&C Insurance AS, ei saa nimetatud osas kostjal enam kahjunõuet olla. Kogu kahju suurus saab
2-19-4862 seega olla 2296.02 eurot. Fassaadi värvkattele tekkinud kahju kõrvaldamine maksis 2101.20 eurot.
30.Vastavalt kostja tasaarvestusavalduse täpsustusele tasaarvestas maakohus hageja ja kostja nõuded ning luges tasaarvestuse tulemusena hageja nõude täielikult lõppenuks.
31.Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 8662.50 eurot. Maakohus rahuldas kostja TsMS § 177 lgst 4 tuleneva avalduse ning määras, et hagejal tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
32.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja palus lisaks määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 8791.28 eurot (maakohtus tekkinud menetluskulu on 7041.28 eurot ning apellatsiooniastmes tekkinud menetluskulu on 1750 eurot) ning lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Hageja rõhutas, et hoolimata sellest, et hageja oli Pärnus, Kooli 53 asuva elamu rekonstrueerimisprojektist teadlik, ei leppinud pooled VÕS § 9 lg 1 mõttes kokku, et ehitustööd (sh katusetööd) tehakse rangelt ja kitsalt ehitusprojekti, sealhulgas selle seletuskirja järgi. Selles ei oleks pooled saanud kokku leppida seetõttu, et ehitusprojektile lisatud jooniste järgi ei oleks olnud võimalik katuseplekki paigaldada, sest elamu oli rombikujuline. Kuna kostja tellis hagejalt eelkõige elamu katusetööd (katuse vahetuse), siis lähtus hageja ennekõike ehitusprojekti sellest osast, mille järgi kõikide kandvate katusekonstruktsiooni rajamisel kasutatavate ehitustoodete paigaldamisel tuli järgida vastavate ehitustoodete tootjate või tarnijate paigaldusjuhendeid ja paigalduseeskirju. Lisaks hõlmasid ehitustööd mh korstnate lammutust ja uute ehitust, korstnamütside paigaldust ja vintskappide kokkuehitust, mida ehitusprojektis ette ei nähtud. Hageja heitis maakohtule ette, et kohus ei ole ehitusprojekti seletuskirja, mida tuleb käsitada ehitusprojekti lahutamatu osana, analüüsinud ega ka põhjendanud, miks ta seda tõendit ei arvesta. Hageja märkis, et PL 24. aprilli 2019. a täiendavas hinnangus välja toodud täiendavatele puudustele, sh räästakasti pikendusele ei oleks maakohus ega ka kostja saanud tugineda ka seetõttu, et nendest teavitamisel ei järgitud VÕS § 644 lg 3.
34.Tulenevalt PL hinnangust tuvastas maakohus kolm põhilist puudust. Hageja leidis, et puuduse (katusepleki paigaldamise tulemusena on tekkinud ebastandardne räästasõlm, kus katusepaanid ei jookse paralleelselt katuse äärtega ülevalt alla, vaid nurgaga katuse ühte äärde sisse) puhul ei ole maakohus piisavalt analüüsinud KK 26. novembri 2019. a hinnangut, millega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Isegi kui asuda seisukohale, et pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS §641 lg 2 p-dest 1 ja 2 – nimetatud normide materiaalsed eeldused ei ole käsitletava puuduse puhul täidetud. Lisaks ei ole maakohus pööranud tähelepanu OT selgitustele (13. augusti 2020. a kohtuistungi protokoll, lk 13). Tunnistaja JJ väide, et Kooli 53 katusele saab paigaldada klassikprofiili katuse paanid ka selliselt, et nad oleksid otsaseinaga paralleelselt või ei jookseks nurga all sisse (13. augusti 2020. a kohtuistungi protokoll, lk 9), ei ole ainuüksi elamu rombikujulisuse tõttu füüsikalisi seaduspärasusi arvestades adekvaatne. Hageja rõhutas, et seadis maakohtumenetluses JJ ütlused usaldusväärsuse kahtluse alla, kuid maakohus võttis otsuses selles osas vaid pinnapealse
2-19-4862 seisukoha. Lisaks märkis hageja, et PL on kostja seadusliku esindaja peretuttav. Otsusest ei ole võimalik üheselt ja selgelt aru saada, kas käsitletav puudus puudutas kohtu arvates katuse otstarvet (katuse funktsionaalsuse aspekt) või välimust ehk välisilmet (katuse esteetilisuse aspekt).
35.Teise puuduse (pleki paigaldamisel on tehtud vajalikud ülespöörded oluliselt madalamatena kui paigaldusjuhend ja ehitusnormid ette näevad) osas märkis hageja, et maakohus on vääralt mõistnud selle sisu ja olemust. Hageja leidis, et maakohus on ebaõigesti hinnanud KK 26. novembri 2019. a hinnangu punkti 10.1. Maakohtu otsusest ei selgu ka, milline või millised kolm maakohtu tuvastatud puudust hälbivad ehitusprojektist ning milline või millised puudused ei taga katuse veekindlust. PL 1. novembri 2018. a hinnangus ei ole käsitletava puuduse osas “vee läbijooksu ohtu“ mainitud. Maakohus on jätnud selle hageja nõude käsitlemisel tähelepanuta. JJ 4. mai 2019. a kirja suhtes on aga hageja esitanud vastuväite – maakohus aga tugines otsuse tegemisel sellele tõendile ning jättis hindamata hageja vastuväited. Hageja heitis maakohtule ette, et kohus ei ole teinud menetluse ajal tõenditest vastuvõtmise või keeldumise kohta määrusi, rikkudes sellega eelmenetluse ülesandeid, sest pooltel ei ole võimalik nii teada, milliste asjaolude kohta on veel vaja esitada täiendavaid tõendeid.
36.Hageja heitis maakohtule ette, et kolmanda puuduse (katuse pleki paanide ja neelupleki ühendus on kohati kinnitatud kruvidega ja kohati ei ole kruve; paigaldusjuhend kruvide kasutamist ette ei näe) kohta on otsusest leitav vaid üksnes napp põhjendus (otsuse punkt 33.3). Maakohtu otsusest ei selgu, kas ka käsitletav puudus hälbis ehitusprojektist või oli see seotud katuse veekindluse või ebaesteetilise välimusega.
37.Hageja tõi esile, et maakohus asus kokkuvõtlikult seisukohale, et tellijal ei olnud alust töid mitte vastu võtta, sest kostja viidatud puudused ei olnud sedavõrd olulised, mis oleks õigustanud tööde vastu võtmata jätmist (otsuse punkt 33.6), kuid maakohus ei hinnanud iga puuduse olulisust ega selgitanud välja, kas hageja rikkus töövõtulepingut oluliselt või mitte. Kui töövõtja töölepingut oluliselt ei rikkunud, siis VÕS § 647 lg 1 ei kohaldu, sest sellisel juhul keeldus töövõtja õigustatult tööd parandamast või uut tööd tegemast. Sellisel juhul ei oleks olnud tellija poolt täitmisnõude esitamine õigustatud. Hageja heitis maakohtule ette selgitamiskohustuse täitmata jätmist – maakohus arutas pooltega läbi üksnes kolme materiaalõigusnormi kohaldamise, mistõttu peaks ainuüksi sellepärast maakohtu otsus kuuluma tühistamisele.
38.Maakohus tuvastas, et materjalikulu tuli hüvitada kuludokumentide alusel (otsuse punkt 34). Milliste tõendite alusel maakohus jõudis järeldusele, et selles osas on pooled VÕS § 9 lg 1 mõttes kokku leppinud otsusest ei selgu. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8. Hageja selgitas, et 1. novembri 2018. a arve nr 201812 summas 7472.71 eurot sisaldas ka tasu vintskappide kokkuehituse (sh materjalikulu) eest, mistõttu ka sisuliselt ei oleks maakohus tohtinud seda tasu vähendada.
39.Hageja leidis, et professionaalse õigusabi kasutamine oli kohtueelses menetluses mõistlik, mistõttu oleks maakohus pidanud hüvitisnõude õigusabi kasutamise eest summas 720 eurot rahuldama.
40.Hageja märkis, et maakohus ei oleks tohtinud kohaldada VÕS § 114 lg 1, sest maakohus ei juhtinud menetlusosaliste tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ega võimaldanud neil avaldada selle kohta arvamust. Hageja on esitanud kostja esitatud Tagor Grupp OÜ 12. jaanuari 2019. a arve nr 201902 ja nimetatud arvega seoses ka üleandmise8
2-19-4862 vastuvõtmise akti kohta vastuväited, mida maakohus otsust tehes ei arvestanud. Hageja nõustus maakohtu otsuse punktis 33.5 märgitud Tallinna Ringkonnakohtu praktikaga, kuid leidis, et maakohus on siiski eksinud selle vastu, et ei ole puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde kogumahust 4465.45 eurot maha arvestanud hageja poolt lõpetamata tööde maksumust. Lisaks tõi hageja esile TsMS § 457 lg-st 2 koosmõjus TsMS § 392 lg-ga 1 tuleneva kohustuse ning leidis, et kostja ei ole VÕS § 115 lg 1 alusel nõuet esitades käsitlenud VÕS § 115 lg-st 1 tulenevaid eeldusi ega ole neid tõendanud. Kuna maakohus hageja kahju hüvitamise nõude kontekstis VÕS § 640 lg 2 kohaldamise võimalikkust ei arutanud ega otsuses selle sätte kohaldamise võimalikkusele viidanud, siis tuli nimetatud õiguslik kvalifikatsioon hagejale üllatuslikuna. Hageja heitis maakohtule ette, et viimane on analüüsimata jätnud hageja ja kostja kirjavahetuse Kooli 53, Pärnu asuva hoone kindlustusest. Lisaks on maakohus ebaõigesti ja puudulikult hinnanud kostja poolt esitatud 21. detsembri 2018. a garantiikirja ning jätnud otsuses põhjendamata, miks ta jättis hageja vastuväited kõnealuse tõendi kohta arvestamata. Hageja on esitanud ka kostja poolt seoses veekahjuga esitatud tõenditele vastuväiteid, kuid maakohus on vastuväited jätnud arvestamata. Hageja leidis, et maakohus ei oleks tohtinud rajada otsuse Siiri Kaarelsoni ja Hilda Kaarelsoni kirjale, sest sisuliselt on tegemist ütlustega, lisaks esitas hageja nende tõendite kohta vastuväite, mille maakohus jättis tähelepanuta. Hageja esitas 10. juuni 2019. a menetlusdokumendi punktis 22.15.2 seoses väidetavalt hageja poolt Kooli 53 kinnistule fassaadile kahjustuste tegemisega vastuväited, millega maakohus otsuses ei arvestanud ega põhjendanud nende arvestamata jätmist. Hageja juhtis tähelepanu, et kostja ja Kooli 53 kinnistu omanike vahel sõlmitud haldusleping on tegelikult vormistatud ja allkirjastatud hiljem, mistõttu tekitab see kahtlust tõendi võltsitusest – eelnevast tulenevalt palus kostja, et kõnealust tõendit ei arvestataks, kuid maakohus jättis selle taotluse lakooniliste põhjendustega rahuldamata. Eelnevast tulenevalt puudub kostjal hageja vastu tasaarvestatav nõue. Vastustaja vastuväited
41.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning palus jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda seaduses sätestatud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kostjale menetluskulude hüvitamiseni.
42.Kostja leidis, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja teostatud töö ei vasta kokkulepitule, hageja vastutab elamule tekkinud veekahjude hüvitamise eest ning kostja on hageja nõude kehtivalt tasaarvestanud. Kostja märkis, et KK arvamused on ümber lükatud nii PL arvamustega, JJ arvamuse ja ütlustega kui ka hageja enda tunnistaja OT ütlustega osas, mis puudutavad katusepleki paanide paigaldamist. Kostja leidis, et maakohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid. Maakohus on õigesti vähendanud vintskappide kokkuehituse materjalikulu ja jätnud arvesse võtmata hageja õigusabikulu nõude. Hageja esitatud etteheited maakohtu otsusele on ainetud. Kostja märkis, et muuhulgas oleks hageja nõude kasvõi osaline rahuldamine kostja suhtes ebaõiglane, sest olukorras, kus hageja on teadlikult teostanud ehitustööd projekti eirates ja elamule veekahjustusi põhjustades ning nõuetekohase tulemuse saavutamiseks (sh projektis ettenähtud ja pakkumises sisalduv sarikate pikendamine ja ettenähtud kasutuseaga ja vee läbijooksu ohuta katusekatte paigaldamine), tuleb hageja töö suures osas ümber teha, mille tõttu on kostja osaliselt juba kantud aga osaliselt kandmisele kuuluvad kulud hagejale maksmata 7472.71 euro asemel 22 456.48 euroni ehk kostja nõue ületab hageja nõuet mitmekordselt. Kostja ei pea aktsepteerima hageja puudustega tehtud töid,
2-19-4862 mis ei vasta projektile ega ehitusnormidele, mis ei ole vastupidavad ning mis tuleb suures osas ümber teha (puudused kõrvaldada).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on kõiki hageja maakohtus esitatud väiteid põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
44.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu alusel tasu ning kohtueelsete õigusabikulude kahjuna hüvitamist ja kas kostja on hageja töövõtutasu- ja kahjunõude enda nõuetega tasaarvestanud.
45.Hageja töövõtutasu nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolusid, et 2018. a suvel Kooli tn 53, Pärnu linn asuva elamu katuse renoveerimiseks poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1) alusel pidi hageja renoveerima katuse, sh eemaldama vana katusekatte materjali ja asendama selle uue plekk-katuse katte materjaliga klassikprofiilis, lammutama kaks korstnat ja ehitama need uuesti üles ning paigaldama korstnapitsid ja ehitama kokku vintskapid. Samuti tuvastas maakohus, et kostja nõustus hagejale tasuma tööde eest 4. juuni 2018. a hinnapakkumises märgitud tasu ning vintskappide kokku ehitamiseks 14 eurot/h ühe töömehe kohta ja materjalide kulu hüvitamise kuludokumentide alusel. Seega on maakohus hageja tasunõude eeldusena esmalt õigesti tuvastanud, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti.
46.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna kostja saatis hagejale Kooli tn 53, Pärnu korterelamu rekonstrueerimisprojekti, mis koosnes tehnilisest joonisest ja seletuskirjast, saab järeldada, et kostja soovis saada projektikohast katuse ehitust. Viidatud rekonstrueerimisprojekti saab käsitada spetsiifilise tellija juhisena, millest töövõtjal tuleb üldjuhul juhinduda. Põhjendatud ei ole hageja väide, et pooled ei saanud ehitusprojekti järgi katuse ehitamises kokku leppida, kuna ehitusprojektile lisatud jooniste järgi ei oleks puht objektiivselt võimalik olnud katuseplekki paigaldada põhjusel, et elamu oli tugevalt rombikujuline. Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning puuduste korral neist tellijat teavitama. Seega, kui jooniste järgi katusepleki paigaldamine ei olnud hageja arvates võimalik, pidi ta sellest kostjat teavitama ning vabaneks vastutusest üksnes juhul, kui ta on tellija juhiseid, materjale või kolmanda isiku eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ja tellijat oma võimalikest kahtlustest informeerinud (VÕS § 641 lg 3). Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, et hageja ei pidanud juhinduma rekonstrueerimise projektist (eelkõige joonistest) ja võis lähtuda ainult rekonstrueerimisprojekti seletuskirja ühest juhisest järgida ehitustoodete tootjate või tarnijate paigaldusjuhendeid ja -eeskirju olukorras, kus projekti peamiseks osaks on joonised ning seletuskirjas on lisaks kirjeldatud mh ka katusekatte materjali, pleki värvi ja paksust, alusroovitust jne (seletuskirja p 6.3 lk 24 [dtl 51710
2-19-4862 541]). Asjaolu, et kostja tellis hagejalt ka korstnatega seonduvad tööd, mida projekt ette ei näinud, ei tähenda, et ülejäänud projekteeritud tööde osas ei ole projekt tellija juhiseks. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et katuse ehitustööde osas, mida ehitusprojekt kajastas, tuli lähtuda projektis sätestatust ning hageja ei ole seda teinud.
47.Apellatsioonimenetluses vaidlustamata maakohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et tööd võeti vastu etapiviisil. Arvestades kostja 2. novembril 2018. a hagejale esitatud pretensiooni, keeldus hageja töö vastuvõtmisest, mida hageja soovis aktiga 3 üle anda, sest hageja väitel oli töö tehtud järgmiste puudustega (antud puudustele tugineb kostja ka parandamiskulude nõude alusena): - katusepleki paigaldamise tulemusena on tekkinud ebastandardne räästasõlm, kus katusepaanid ei jookse paralleelselt katuse äärtega ülevalt alla, vaid nurgaga katuse ühte äärde sisse; - pleki paigaldamisel on tehtud vajalikud ülespöörded oluliselt madalamatena kui paigaldusjuhend ja ehitusnormid ette näevad; - katuse pleki paanide ja neelupleki ühendus on kohati kinnitatud kruvidega ja kohati ei ole kruve. Paigaldusjuhend kruvide kasutamist ette ei näe. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas kostja viidatud puudused ehitusinsener PL 1. novembri 2018. a hinnangu alusel (I kd, tl 26-30). PL hinnangust nähtuvad mh asjaolud, et tulemüüri ja katuse väljaehituse äärtes tehtud ülespöörded on ebapiisava kõrgusega, ebastandartse räästasõlme ning, et pleki paanide ja neelupleki ühendus on kohati kinnitatud kruvidega. Samuti ei ole maakohus eksinud kui leidis viidatud hinnangu alusel, et antud puuduste tõttu ei ole tagatud projektikohane katuse paigaldus ega selle veekindlus. Hageja esitatud tõendid PL hinnangust nähtuvat ümber ei lükka ning seda kinnitavad nii JJ eksperthinnanguna pealkirjastatud 4. mai 2019. a kiri (I kd, tl 127), 16. detsembri 2019. a hinnang KK arvamusele (II kd 132-138) kui ka JJ tunnistajana antud ütlused (II kd, tl 24p-26). Kolleegium selgitab, et kohus hindab TsMS § 232 lg 1 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus, miks hageja esitatud tõendid PL hinnangust nähtuvat ümber ei lükka, ega ole seda tehes väljunud diskretsiooni piiridest. Maakohtu põhjendused on arusaadavad ja jälgitavad (p 33.3). Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja kohtukõne teesides avaldatud kahtlused justkui oleks JJ kirjas antud hinnangu koostanud keegi teine ning kriitika hinnangus kasutatud keelepruugi kohta alust pidada hinnangut ebausaldusväärseks. Maakohus märkis õigesti, et JJ avaldas tunnistajana vande all sama, mida oma 4. mai 2019. a kirjaski olles hoiatatud, et valeütluste eest võib järgneda kriminaalvastutus. Arvestades hagimenetlusele omast võistleva menetluse põhimõtet, mille kohaselt vastutavad pooled asjaolude kohtule teatavakstegemise ja tõendamise eest ning seda, et pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2), on põhjendamatu apellatsioonkaebuse väide, et kostja pidi taotlema PL tunnistajana ülekuulamist. Seega on katusetööde puudused asjas usaldusväärselt tõendatud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.
2-19-4862
48.Kolleegium nõustub maakohtuga, et arvestades töövõtja informeerimis- ja kontrollikohustust ei saa hageja vastutust ebastandardne räästasõlme tekkimise eest välistada poolte kokkulepe, et katusekate paigaldatakse klassikprofiilis mitte käsiprofiilis. Apellatsioonkaebuses viitab hageja ühelt poolt hageja esindaja 13. augusti 2020. a kohtuistungil avaldatule, et hageja seaduslik esindaja juhtis pärast ehitusprojekti joonistega tutvumist tellija tähelepanu sellele, et ehitusprojekti järgi ei ole võimalik katust seoses selle tugevalt rombikujulisuse tõttu paigaldada (apellatsioonkaebuse p 6.6.2.2). Teisalt märgib, et ehitusprojekti joonised ega ehitusprojekti lahutamatuks osaks olev seletuskiri elamu rombikujulisust ei maini ega sellega ei arvesta (apellatsioonkaebuse p 6.6.4). Selliselt on apellatsioonkaebuse väited vastuolulised. Kolleegium leiab, et projekti joonistelt nähtub hoone geomeetria üheselt ning hageja professionaalse töövõtjana pidi sellest igal juhul aru saama (dtl 546-547). Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks kohustus informeerida tellijat tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppe kohaselt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele (RKTKo 8. detsember 2016, 3-2-1-116-16, p 66; RKTKo 28. märts 2011, 3-2-1180-10, p 9). Seega, kui hagejal töövõtjana olid kahtlused tellija juhiste või materjali sobivuse suhtes, pidi ta tellijat informeerima juhiste täitmisega kaasneda võivatest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele ning võis asuda juhist järgima alles siis, kui tellija pärast nõuetekohase informatsiooni saamist juhist kinnitab. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud, et informeeris kostjat, et hoone rombikujulisuse tõttu ei ole kostja projekti järgi võimalik katusekattematerjali klassikprofiilis paigaldada, mistõttu ei saanud kostja kaaluda alternatiivset lahendust või projektina antud juhist kinnitada, mis vabastanuks hageja vastutusest.
49.Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et pleki paigaldamisel on tehtud vajalikud ülespöörded oluliselt madalamatena kui ehitusnormid ette näevad ega ole seejuures rikkunud tõendite hindamisreegleid. Samuti ei ole maakohus eksinud, kui tuvastas puuduse katuse pleki paanide ja neelupleki ühenduse kinnitamise kruvidega. Hageja tugineb KK 26. novembri 2019. a hinnangule (II kd, tl 70-73 p 10.1), kus märgitakse, et “AS Toode katusekatte paigaldusjuhises on ette nähtud minimaalne 3-4 sentimeetrine ülespööre, mida aga juhisest ei nähtu (I kd, tl 40-41). Samuti väidetakse, et katusetöödel on selliseks ülespöördeks vähemalt 4 sentimeetrit viitamata sellele, millist ehitamist käsitlevast õigusaktist antud nõue või standard tuleneb. Seega on maakohus õigesti leidnud, et KK hinnang ei ole vastavas osas kontrollitav ning hagejalt saab eeldada vähemalt katuseehituse standarditest tulenevatele nõuetele vastavat ehitamist, kuid praegusel juhul hageja töö nendele ei vasta (EVS:920-2 ja RT 85-10862 näevad ette ülespöörded 250-300 mm, s.o 25 – 30 cm, mistõttu ei saa pidada 3-4 cm kõrgust ülespööret oma ülesannet täitvaks lahenduseks). 26. novembri 2019. a KK arvamus ei lükka ümber PL 1. novembri 2019. a hinnangus tuvastatut, et katuse pleki paanide ja neeluplekk on kohati kinnitatud kruvidega ja kohati kruve ei ole. Arvestades maakohtu tuvastatut, et paigaldusjuhend kruvide kasutamist ette ei näe, saab järeldada, et hageja paigaldus ei olnud selles osas projektikohane.
50.Apellatsioonkaebuse väitel ei ole maakohtu otsusest võimalik aru saada, kas puudused ebastandartse räästasõlme ning katuse plekipaanide ja neelupleki kohati kinnitamisel kruvidega ning kohati mitte, puudutas kohtu arvates katuse funktsionaalsust või välisilme esteetikat, kuid ei nähtu, kuidas selline eristamine mõjutanuks praegusel juhul asja lahendamist. Maakohtu otsuses on tuvastatud, et kostja viidatud ja tõendamist leidnud puudused on käsitatavad lepingutingimustele mittevastavusena. Kolleegiumi hinnangul ei oma hageja väidetud eristus määravat tähtsust, sest maakohtu järelduse kohaselt ei olnud tegemist oluliste puudustega ning
2-19-4862 tööd tuli lugeda vastuvõetuks, mistõttu oli hageja tasunõudest summas 7472.71 eurot enamuses põhjendatud (7136.21 eurot). Õige on, et ka VÕS § 646 lg 5 järgse parandamise kulude hüvitamise nõude puhul tuleb võtta arvesse lepingutingimustele mittevastavuse olulisust, kuid hinnata tuleb seda, et parandamine ei põhjustaks ebamõistlikke kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi.
51.Ringkonnakohus ei nõustu kostja arusaamaga, et maakohus pidi kostja poolt tasaarvestuse vastuväitega maksma pandud VÕS § 646 lg 5 järgse kulutuste hüvitamise nõude eeldusena tuvastama, kas iga puuduse puhul on tegemist olulise lepingurikkumisega. VÕS § 646 lg 5 kohaselt võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Seega eeldab kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine VÕS § 646 lg 5 järgi, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul (RKTKo 2. märts 2015, nr 3-2-1-145-14, p 28). VÕS § 646 lg 5 kohaldamise eeldusena peab tellijal olema VÕS § 646 lg-st 1 tulenev nõue. Samuti peab VÕS § 646 lg 5 kohaldamiseks olema tuvastatud, et puudused on kõrvaldatud (RKTKo 23.11.2016, 3-2-1-112-16, p 19). Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine VÕS § 646 lg 5 järgi ei eelda töövõtja olulist lepingurikkumist, mistõttu on ka põhjendamatu hageja väide kohtuotsuse vastuolulisuse kohta. Hageja viide VÕS §-ile 647 ei ole asjakohane, sest norm sätestab erisused töövõtulepingust taganemisel. Praegusel juhul ei ole kostja töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganenud. Juhul, kui tellija ei tagane töövõtulepingust, võib ta töös puuduste esinemise korral need ise parandada või lasta seda teha teisel isikul. Arvestades, et kostja ei ole nõudnud uue töö tegemist, ei kohaldu ka VÕS § 646 lg 2, nagu leiab hageja.
52.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et materjalikulu ei tohtinud vähendada ainuüksi seetõttu, et hageja 1. novembri 2018. a arve 201812 summas 7472.71 eurot sisaldas ka tasu vintskappide kokkuehituse (sh materjalikulu) eest. Kolleegiumi hinnangul lähtus maakohus õigesti vintskappide kokkuehituse materjalikulu hindamisel poolte kokkuleppest, mille kohaselt tuli materjalide kulu hüvitada kuludokumentide alusel. Maakohtu otsusest nähtub, et vastava kokkuleppe tuvastas maakohus poolte kirjavahetuse alusel (I kd, tl 176), mistõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole kokkuleppe tuvastamisel tõendile viidanud. Seega luges maakohus õigesti materjalikulu põhjendatuks osas, milles hageja esitatud kuludokumentidelt (arved) nähtuv materjalikulu oli seostatav aktis kajastatud tehtud töödega viidates seejuures konkreetsetele arvetele, mille alusel ta materjalikulu tuvastas.
53.Kolleegium märgib, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad, kuid nõustub maakohtuga, et hageja kohtueelsete õigusabikulude kahjunõue ei ole põhjendatud. Arvestades, et kahjuna nõutakse õigusabikulu mh 23. novembri 2018. a nõudekirja koostamise eest, mille kostja sai enda väitel kätte alles 18. veebruaril 2019. a, leidis maakohus õigesti, et kuna selleks ajaks oli kostja juba tellinud puudustega töö parandamise ja korteritele tekitatud veekahju likvideerimise, ei olnuks võimalik antud nõudekirja alusel pooltel võimalik oma erimeelsusi kohtueelselt ära lahendada ja kohut vältida. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei tõendanud, et kostja sai 23. novembri 2018. a nõudekirja enne 18. veebruarit 2019. a vaatamata sellele, et kohus juhtis väite tõendamisvajadusele tähelepanu (II kd, lk 49).
54.Arvestades, et parandamiskulude hüvitamise nõue tuleb kõne alla vaid juhul kui tellija on esmalt nõudnud õigustatud töö parandamist ning töövõtja on sattunud sellega viivitusse või on parandamisest keeldunud, hindas maakohus õigesti, kas tellija antud tähtaeg töö parandamiseks
2-19-4862 on mõistlik. Kuna VÕS § 646 lg-st 5 endast tuleneb töö parandamiseks antava tähtaja mõistlikkuse nõue, puudus kolleegiumi hinnangul iseenesest vajadus VÕS § 114 lg 1 kohaldamiseks. See aga ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks, sest kohus on hinnanud kostja antud tähtaja mõistlikkust ja leidnud õigesti, et hageja töid selleks mõistlikult vajaliku aja jooksul ei parandanud. Kuna tähtaja mõistlikkus sõltub sellest, kui palju on konkreetsel juhul tööde parandamiseks mõistlikult vajalik, ei oma tähtsust asjaolu, kas töövõtja puudusi tunnistab või mitte.
55.Maakohus tuvastas kostja parandamiskulude hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud hagejale esitatud 18. veebruari 2019. a arve nr ICT19-91, 11. jaanuari 2019. a töödeüleandmise-vastuvõtmise akti nr 1, Tagor Grupp OÜ 12. jaanuari 2019. a arve nr 201902, hageja tööde teostamise akti nr 3 ja 13. jaanuari 2019. a maksekorralduse nr 17 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja parandamiskulude nõue ei ole tõendatud, sest Tagor Grupp OÜ 12. jaanuari 2019. a arvest nr 201902 ei nähtu kõik konkreetsed tööd, nende tegemiseks kasutatud materjalide nimetused, nende kogused ja nende maksumus, sest 12. jaanuari 2019. a arve aluseks olevad tehtud tööd nähtuvad Tagor Grupp OÜ 11. jaanuari 2019. a tööde-üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 1. Kolleegiumi arvates ei ole alust jätta nimetatud akti tähelepanuta põhjusel, et akt on allkirjastamata, sest tehinguliselt on võimalik töö vastuvõtmine ka tellija kaudse tahteavaldusega ning maakohus on viidanud ka kostja esitatud allkirjastatud aktile (II kd, tl 111).
56.Apellatsioonkaebuse väitel on arvel kõigi hageja eelnimetatud aspektide väljatoomine oluline, kuivõrd kostja väitel seisnesid puudused katuse veepidamatuses, ebaesteetilises välimuses ning ehitustööde puudustes. Kolleegium ei nõustu hagejaga ja märgib, et VÕS § 646 lg-st 1 ja 5 tuleneva nõude põhjendatus ei sõltu otseselt sellest, milline oli puuduste iseloom ja mille alusel on puudus käsitatav lepingutingimustele mittevastavusena (st kas seetõttu, et töö ei olnud selle tõttu otstarbekohaselt kasutatav või seetõttu, et see ei vastanud seetõttu kokkulepitud omadustele või keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 mõttes). Eristamine saab tähendust omada selleks, et hinnata, kas tegemist oli üldse lepingutingimustele mittevastavusega, kuid maakohus on ülalmärgitu kohaselt tööde mittevastavuse õigesti tuvastanud.
57.Maakohus tuvastas VÕS § 646 lg 5 kohaldamise eeldusena õigesti, et kostjal on VÕS § 646 lg-st 1 tulenev nõue ning järeldas õigesti, et töö parandamise kulud on hüvitatavad arvestades, et puudused on juba kõrvaldatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna PL 2. novembri 2018. a arvamus sisaldab hageja töös sisalduvate puuduste loetelu, mitte puuduste parandamiseks vajalike tööde loetelu, ei ole põhjendatud hageja väide, et vajalik ei olnud otsapleki alla vett suunavate paanide korrigeerimine, olemasolevate liiteplekkide korrigeerimine ja puuduvate paigaldus, puuduvate otsaplekkide paigaldus, korstnaplekkide korrigeerimine. Arvestades, et VÕS § 646 lg 5 alusel on võimalik nõuda üksnes tellija tegelikult kantud mõistlike parandamiskulude hüvitamist ning apellatsioonkaebuses ei ole väidetud, et töö parandamiseks tehtud kulud ületaks keskmiselt vastavate tööde tegemiseks vajalikke kulusid, ei oma kolleegiumi hinnangul määravat tähtsust kostja esitatud erinevad hinnapakkumised. Kolleegium märgib, et seadus ei nõua tellijalt võimalikest parandamise võimalustest odavaima valimist, kuid samaväärsete pakkumiste korral peab tellija siiski eelistama odavamat (vt Võlaõigusseadus III, kommenteeritud väljaanne p 3.5, lk 726). Kolleegium nõustub kostjaga, et Tagor Grupp OÜ 2. aprilli 2019. a hinnapakkumine 201942 (I kd, tl 193) ei käsitle samu töid, mis olid juba 26. novembri 2018. a hinnapakkumise nr 2016116 alusel tehtud (II kd, tl 106), mistõttu ei ole nende võrdlemine asjakohane. Tõenditest nähtub, et tegelik parandamistööde maksumus kujunes 26. novembri 2018. a hinnapakkumisest nr 2016116 mõnevõrra väiksemaks ning puudub alus järeldada, et töö parandamiseks tehtud kulud
2-19-4862 ei olnud mõistlikud. Seejuures on maakohus õigesti kostja kantud parandamiskuludest maha arvestanud hageja poolt tegemata jäänud tööde tasu leides, et kostja õigustatud kulu suurus on 3321.82 eurot (p 38.4) ning apellatsioonkaebuse vastupidine väide ei ole põhjendatud.
58.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel kostja kahjunõude osas põhjendatult seisukohale, et hageja rikkus kohustust tagada Kooli tn 53, Pärnu elamus asuvate korterite säilimine katusetööde ajal, mille tagajärjel tekkisid sadeveest kahjustused Kooli tn 53, Pärnu korterile 1 ja 2 ning hageja vastutab tekkinud kahju eest seejuures selgitamiskohustust rikkumata (TsMS § 392 lg 1 p 3). Riigikohus on selgitanud, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid, märkides, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt RKTKo 29. aprill 2015, nr 3-2-141-15, p 19; RKTKo 16. mai 2018, nr 2-16-8344, p 12). Käesolevas asjas esindab hagejat professionaalne esindaja (TsMS § 218 lg 1 p 1) – vandeadvokaat. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et pooltele poleks olnud selge, et asjas vaieldakse selle üle, kas hageja on tekitanud kostjale kahju seoses ehituse käigus aset leidnud hoone veekahjustustega ning hageja pidi mõistma, et professionaalne töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kolleegiumi hinnangul on maakohus täitnud selgitamiskohustust piisavalt arvestades, et hagejat esindab kõrgelt kvalifitseeritud esindaja ehk vandeadvokaat, kelle suhtes tuleb eeldada, et nad täidavad oma ametikohustust efektiivse õiguskaitsena tulenevalt enda õigusteadmistest ja kogemustest esindajana (vt nt RKHKo 22. veebruar 2007, nr 3-3-1-87-06, p 12).
59.Kolleegium nõustub kostjaga, et apellatsioonkaebuse väited seoses elamu kindlustatusega ei ole asjassepuutuvad, sest maakohtu tuvastatu kohaselt ei saa osas, milles kindlustusandja kostjale tekkinud kahju hüvitas, viimasel enam kahjunõuet olla. Kostja on selgitanud, et esitas Tagor Grupp OÜ veekahjude kõrvaldamise pakkumise kindlustusandjale, kes nõustus hüvitama 1711.80 eurot ja väljastas Tagor Grupp OÜ-le kui töö teostajale garantiikirja ning kindlustusandja hüvitas nimetatud summa pärast tööde teostamist otse Tagor Grupp OÜ-le. Maakohus on SWEDBANK P&C INSURANCE AS 21. detsembri 2018. a garantiikirja õigesti hinnanud ja seda kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel arvestanud. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et olukorras, kus maakohus on tuvastatud kindlustushüvitise korterite 1 ja 2 veekahjust maha arvanud (2386.02+1711.80-1801.80=2296.02 otsuse p 40.1), tulnuks tõendamiskoormus ümber pöörata ning kostja pidanuks veel täiendavalt tõendama elamule veekahjude osas ulatuslikuma kindlustuskaitse puudumist. Apellatsioonimenetluses ei ole näidatud, et maakohtu arvestus on ebaõige ega seda, et kostja oleks alusetult rikastunud.
60.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus ei ole vastanud kostja poolt seoses veekahjuga tõenditena esitatud arvetele hageja esitatud vastuväidetele. Maakohus on põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja kriitikaga arvete sisu osas (p 40.1).
61.Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et HK ja SK tunnistusena pealkirjastatud kohtule adresseeritud kiri ei ole TsMS-i mõttes tõendiks. Tegemist on TsMS § 272 lg 2 järgi dokumentaalse tõendiga (vt ka nt RKTKo 25. november 2020. a, nr 2-18-10961, p 11.3). Arvestades, et HK ja K on kirja allkirjastanud, saab järeldada, et kirjas sisaldub nende avaldatu ning ei oma tähtsust, kes selle kirja on pannud.
2-19-4862
62.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas kostja esitatud fotode ja tunnistaja Sven Erkmanni ütluste alusel fassaadi veekahjustuse. Maakohus on põhjendanud, miks hageja esitatud tõendid (fotod II kd, tl 31-34 ja 39) kostja tõenditest nähtuvat ümber ei lükka ning hageja paljasõnalised väited justkui ei saanuks praegusel juhul vee pealejooks laudist kahjustada, ei võimalda teha maakohtust erinevat järeldust. Fassaadi veekahjustuste kõrvaldamise kahjunõuet ei välista asjaolu, et elamu rekonstrueerimiseks koostatud projektis nähti ette fassaadi osas lahendusena selle vahetamine, nagu leidis õigesti ka maakohus.
63.Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja saaks kinnisasja, millel vaidlusalune elamu asus, omanike nõudeid tasaarvestuseks kasutada siis, kui need nõuded oleks talle loovutatud või ta teeb tasaarvestuse kinnisasja omanike esindajana nende nimel. Viimasel juhul oleks aga tasaarvestuse tegijateks kinnistu omanikud mitte kostja, mistõttu tasaarvestuse pooled ei kattuks. Seega tuli tõlgendada kostja ja kinnistu omanike vahel sõlmitud 2. aprilli 2018. a halduslepingu ja selle 18. veebruari 2019. a lisa, mida maakohus on ka teinud. Kolleegium nõustub maakohtu tõlgendusega, et maakohtu viidatud lepingusätetest saab järeldada kinnistu omanike eesmärki anda kostjale õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist oma nimel endale. Sellele viitavad kokkulepped, millega kohustatakse mh kostjat kandma kõik vara kasutamisega seotud kulud sh ka kõik säilitamise ja parendamise kulu ning antakse õigus ka vara kasutamisest saadud tulule (halduslepingu p 2 [II kd, tl 104]). Arvestades, et halduslepingu lisas sisalduva kokkuleppe kohaselt kohustub kostja korraldama kõigi hageja töös esinevate puuduste (nii veekahjud kui ebakorrektne töö) likvideerimise ilma, et sellest tekiks kinnistu omanikele täiendavaid kulusid ning kinnistuomanikud kinnitavad kostja õigust need nõuded esitada [II kd, tl 105], saab piisavalt selgelt tuvastada, et kinnistu omanikud on neile kuuluvad nõuded kostjale üle andnud. Kuna halduslepingu lisas on viidatud selgelt hageja töös esinenud puudustest ja veekahjust tulenevatele nõuetele, ei nõustu kolleegium hagejaga, et loovutatud nõuded ei ole piisavalt selgelt määratletud. Arvestades maakohtu tuvastatut, et kostja saatis korteritele 1 ja 2 tekitatud veekahju nõude tasumiseks arve 18. veebruaril 2019. a, pidi hageja nõudest sel ajal teada saama ja kuna fassaadile tekitatud veekahjust teatas 16. mai 2019. a menetlusdokumendis, saab lugeda, et nõude loovutamine on VÕS § 169 lg-test 1 ja 2 tulenevalt hageja suhtes kehtiv.
64.Apellatsioonkaebuses viitab hageja sellele, et vaidlusaluse halduslepingu lisa 1 on tegelikult vormistatud ja allkirjastatud mitte 18. veebruaril 2019. a, vaid tunduvalt hiljem. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt ei välista ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine) lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (RKTKo 9. aprill 2020. a nr 2-17-14766 p 15, RKTKo 3. aprill 2019. a nr 2-163785/114, p 14; RKTKo 23. oktoober 2013. a nr 3-2-1-96-13, p 34). Eelnevast tuleneb, et isegi kui tõendatud oleksid hageja kahtlused ning halduslepingu lisa 1 oleks allkirjastatud tagantjärele, ei tähenda see, et halduslepingu lisast 1 ei saa tuleneda õiguslikke tagajärgi.
65.Põhjendamatud on hageja etteheited, et maakohus pidanuks tegema määruse nii tõendi vastuvõtmise kui ka sellest keeldumise kohta. TsMS § 238 lg 4 järgi tõendi vastuvõtmist või kogumist eraldi põhjendada ei ole vaja ning kui maakohus ei teinud tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta määrust, siis oli pooltel alus eeldada, et maakohus on tõendi vastu võtnud. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus on 29. oktoobri 2019. a eelistungil poolte esitatud tõendid üle vaadanud, tagastanud asjassepuutumatud ja korduvad tõendid ning selgitanud pooltele üle nende tõendamiskoormust (II kd, tl 45-52).
66.Eelnevast tulenevalt jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata.
2-19-4862
Menetluskulud
67.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
68.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
69.Kostja 17. mai 2022. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks esindajakulu 2012.40 eurot (käibemaksuga): 30. septembril 2020. a esmane tutvumine hageja apellatsioonkaebusega, suhtlus kliendiga 24 minutit; 19. oktoobril 2020. a apellatsioonkaebuse põhjalikum analüüsimine ja seisukoha kujundamine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga 6 tundi 48 minutit; 20. oktoobril 2020. a apellatsioonkaebuse vastuse viimistlemine ja kohtule esitamine 48 minutit;
25.aprillil 2022. a tutvumine ringkonnakohtu määrusega, suhtlus kliendiiga seoses edasise menetlusega 18 minutit; 17. mail 2022. a menetluskulude nimekirja koostamine 18 minutit. Kokku kulus kostja lepingulisel esindajal 8 tundi 36 minutit. Kostja lepingulise esindaja tunnihind on 195 eurot (käibemaksuta).
70.Hageja kostja menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud.
71.Kolleegium leiab, et kostja menetlustoimingutele kulunud aeg on põhjendatud täielikult. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu (32 lk) ja sisu on apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud 8 tundi põhjendatud ja vajalik aeg. Ka kohtu kirjaga tutvumise, kliendiga suhtlemise ja menetluskulude nimekirjale kulunud aeg 36 minutit on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.
72.Arvestades kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, samas tsiviilasja mitte ülemäärast keerukust, vähendab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja tunnihinda 195 eurolt 180 eurole (s.o 216 eurot käibemaksuga).
73.Eelnevat arvestades on kostja põhjendatud ja vajalik kulu apellatsioonimenetluses 1857.60 eurot (8 tundi 36 minutit x 180 eurot, sh käibemaks), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
74.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.