Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

püsikulud on vahemikus 925-1075 kuus, so elukoht 300-400 eurot, söök 350-400 eurot, kulu ülalpeetavale 100-200 eurot ja muud kulud (elekter ja xxx teenused) 75 eurot. Võlgnik kannab püsikulud ise. Väljamakseid võlausaldajatele on teostatud kogusummas 6008,14 eurot. Võlgniku sõnul on jäänud vaid 1 väiksem võlgnevus xxx-ile ning 2 suuremat võlgnevust xxx-ile ja xxx-ile. 22.12.2021 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt ajavahemikul 28.06.2016 - 27.12.2021 omas võlgnik AS-is SEB Pank arvelduskontot nr xxx (suletud 30.06.2017, kontojääk 0 eurot). Lisaks omab võlgnik Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx (kontojääk 48,93 eurot), arvelduskontot nr xxx (kontojääk 197,22 eurot) ja arvelduskontot nr xxx (kontojääk 0,41 eurot). Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule deklareeritud väljamakseid perioodil 01.06.2016 kuni 31.12.2016 xxx-i poolt summas 7852,24 eurot (brutotulu). Võlgnik on esitanud aastate 2017 ja 2018 eest tuludeklaratsioonid, millel deklareeritud (bruto)tulud on järgmised: 2017. aastal tulu kokku summas 11 943,84 ja 2018. aastal tulu kokku summas 13 069,10 eurot. Tulu ja maksud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel on järgmised: 2019. aastal brutotulu 20 235,04 eurot ja 2020. aastal 23 045,53 eurot. Eesti Töötukassa teavitas kohut, et Eesti Töötukassa infosüsteemid ei sisalda andmeid võlgniku ega tema väljamaksete kohta. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule on välja makstud toetused järgmiselt: 28.06.2016 kuni 31.03.2017 lapsetoetus summas 50 eurot kuus, 01.04.2017 kuni 31.12.2017 lapsetoetus summas 50 eurot kuus, 01.01.2018 kuni 31.12.2018 lapsetoetus summas 55 eurot kuus, 01.01.2019 kuni käesoleva ajani lapsetoetus summas 60 eurot kuus. Pensioniregistri pidaja andmetel ei ole võlgnik esitanud II pensionisamba raha väljavõtmise avaldust. 15.02.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele xxx-le, xxx-ile, xxx-ile, xxx, xxx, kohtutäitur xxx, xxx-ile, xxx-le, xxx-ile, xxx ja xxx tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. xxx teavitas 02.03.2022 kohut, et võlgnik on võlausaldajale tasunud kohustustest vabastamise menetluse kestel kokku 6395,17 eurot. Võlausaldaja palub pikendada M Mi kohustustest vabastamise menetlust seaduses sätestatud maksimaalse tähtajani, so seitsme aastani. xxx avaldas 07.03.2022, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on laekunud võlausaldajale 1187,07 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. xxx teavitas 23.02.2022 kohut, et võlausaldaja nõue on rahuldatud täies ulatuses. xxx avaldas 18.02.2022 seisukohas, et võlausaldaja nõue on täies ulatuses rahuldatud võlausaldaja hinnangul tuleks võlgnik kohustustest vabastada.

ning

Võlausaldajad xxx, xxx, kohtutäitur xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx ei ole omapoolset seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. 18.05.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik. Usaldusisik ja võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Kohus kandis ette asjaolud ning võlgnik avaldas, et asjaolud vastavad tegelikkusele ning enamat võlgnik lisada ei soovinud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 28.06.2016, so rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Usaldusisik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud kohtule korrapäraselt usaldusisiku aruandeid. Võlgnik on alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kuni käesolevani töötanud ning teinud võlausaldajatele väljamakseid oma võimaluste piires. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnik rahuldanud nõudeid ca 9000 euro ulatuses, sh on võlgnik tasunud kõige suuremate nõuetega võlausaldajatele xxx-ile 6395,17 eurot ja xxxile 1187,07 eurot. Lisaks nähtub võlgniku poolt esitatust ja võlausaldajate seisukohtadest, et võlgnik on rahuldanud täies ulatuses xxx, xxx-i, xxx, xxx ja xxx nõuded. Võlgniku sõnul on jäänud vaid 1 väiksem võlgnevus xxx-ile ja 2 suuremat võlgnevust xxx-ile ja xxx-ile. Võlgniku viimasest aruandest nähtuvalt töötab võlgnik xxx-is ja tema töötasu on summas 1520,51 eurot. Võlgnik saab lapsetoetust igakuiselt summas 60 eurot. Võlgniku igakuised sissetulekud on kokku summas 1580,21 eurot ja püsikulud vahemikus 925-1075 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgniku sissetulekust (so töötasust) ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teostada suuremas ulatuses kui võlgnik seda tegi, arvestades siinjuures, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnikul on 1 alaealine ülalpeetav. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse vältel töötanud, võlgniku töötasu on 1520,51 eurot kuus, võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps ja võlgniku igakuiseid püsikulusid, on ilmne, et võlgnik on teostanud võlausaldajatele väljamakseid võimaluste piires. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Võlgnikul oli 13 võlausaldajat, kellest 2 on kustutatud ja õigusjärglast ei oma. Seega tuli võlgnikul teha väljamakseid 11-le võlausaldajale. 7 võlausaldajat ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisele esitanud, mistõttu eeldab kohus, et nimetatud võlausaldajatel vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele puuduvad. Võlgnik on teostanud väljamakseid vähemalt 9000 euro ulatuses. Üksnes xxx on palunud kohtul pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust 7 aastani. Kohus leiab, et võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid arvestatavas ulatuses. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku

karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik ja usaldusisik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Kohtu hinnangul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses, arvestades muuhulgas, et võlgnik on kohtule teadaolevalt rahuldanud vähemalt 5 võlausaldaja nõuded täies ulatuses. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid maksimaalsel määral tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlausaldajatele võlgnevusi võimaluste piires. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad M Mi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.