L. S. hagi R. P. vastu kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega ja valduse üleandmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: L. S, isikukood XXX
esindajad
Lepinguline esindaja: advokaat J. K. Kostja: R. P, isikukood XXX Lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. L. Kohtuistung 23.10.2020, 23.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostja menetluskulude suuruseks 4500 eurot ja mõista see summa hagejalt kostja kasuks välja.
4.Hageja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
I
Hageja nõue
1.Hageja kinkis mõttelise osa kinnistust asukohaga XXX kostjale XX.XX.XXXX kinkelepinguga nr XXX. Sellest ajast on hageja ja kostja kinnistu kaasomanikud, kummalegi kuulub 1⁄2 kaasomandist. Hageja ja kostja kooselulised suhted on XXX tagasi lõppenud. Hageja on püüdnud säilitada viisakaid suhteid, kuid kahjuks ei ole see eelmise aasta XXX alates kostja tegevuse tõttu enam õnnestunud. Kostja on muutunud hageja ning hageja ja kostja laste suhtes äärmisel vaenulikuks, ebaviisakaks ja ähvardavaks. Eelmise aasta XXX on kostja käitumine muutunud selliseks, et hageja on olnud sunnitud korduvalt isegi politsei poole pöörduma. Jämeda tänamatusena käsitavad kostja käitumisaktid on toimunud XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX; XX.XXXX; XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX. Samuti on kostja levitanud hageja kohta solvavaid ja laimavaid väiteid ka kolmandatele isikutele. Kuna kostja käitumine muutus aina hullemaks, esitas hageja XX.XX.XXXX kostjale kinkelepingust taganemise avalduse. Hageja teatas, et ta taganeb alates XX.XX.XXXX kostjaga XX.XX.XXXX sõlmitud kinkelepingust nr XXX. Kostja ei ole nõus kinnistu mõttelise osa tagastamisega. Kostja käitumine on vähemalt kogumis selline, mida tuleb pidada hageja suhtes jämedaks tänamatuseks. VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt tagasi nõuda, kogumis selliste asjaoludega, mida tuleb pidada hageja suhtes jämedaks tänamatuseks. Kostja peab kingina saadud mõttelise osa kinnistust hagejale tagasi andma.
2.Kinkelepingu punktis 4 on kirjas lepinguosaliste täiendavad kokkulepped. Mingit kokkulepet seoses laenu või muu kohustusega ei ole kinkelepingusse lisatud. XX.XX.XXXX kinkeleping nr XXX on oma sisult kinkeleping, milles sisalduvad kõik kokkulepped ehk poolte tahteavaldused. Kinkelepingust ei nähtu ühtegi kostja vastusoorituse kohustuse olemasolu ja kostja pole ka tõendanud, et neil oleks olnud kinkelepingu sõlmimise hetkel mingisugune muu kokkulepe.
3.Kostja väidab, et ta on kinnistu ostmisse ja renoveerimisse rahaliselt panustanud. Hageja sellega ei nõustu. Hageja on kinnistu ostu ja ehituse ise kinni maksnud. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja väited väidetava panustamise kohta ei ole asjakohased, kuna kostja
ei ole mingit nõuet esitanud. Antud vaidluse seisukohalt saaks tähendust omada vaid see, kui kostja on panustanud enne kinkelepingu sõlmimist. 16. Hageja ostis XXX kinnistu XXXX ehk aastaid enne kostjaga kooselu alustamist.
4.Hageja palub kohtul kohustada R. P. andma järgmise sisuga tahteavaldus: kustutada kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistri registriosa nr XXX) kohta avatud registriosa II jaos kaasomanik 1/2 osas R. P. (isikukood XXX) ja kanda ainuomanikuna sisse L. S. (isikukood XXX) ning asendada kirjeldatud tahteavaldus käesolevas kohtuasjas tehtava kohtuotsusega. Hageja palub Tartu Maakohtul kohustada R. P. andma L. S. üle kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistri registriosa nr XXX) valdus. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
II
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjale kuuluv 1⁄2 mõttelist osa XXX kinnistust ei ole omandatud kinke teel. Poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud leping, mille objektiks on XXX kinnistu ja mis on pealkirjastatud kinkelepinguna, ei ole kvalifitseeritav kinkelepinguna. Kostja ei saanud XXX kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omanikuks ilma hagejale vastusooritusi tegemata. Pooltevahelised kokkulepped seoses XXX kinnistu kostjale võõrandamisega ei vasta VÕS § 250 lg 1 sätestatud kinkelepingu tunnustele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende kooselu algas XXXX ega ka selles, et ajal, mil pooled alustasid XXX kinnistul kooselu, oli XXX kinnistu ainuomanik hageja. Hageja oli alustanud kinnistu renoveerimisega, kuid renoveerimistööd ei olnud lõpetatud. Alates poolte kooselu algusest tegeles XXX kinnistu renoveerimisega ja renoveerimise korraldamisega kostja. Osa töödest tegi kostja ise, osad töid tegid kolmandad isikud kostjaga sõlmitud lepingute alusel. Kinnistu renoveerimiseks vajalike materjalide ostmisega tegeles samuti peamiselt kostja. Märkimisväärses ulatuses renoveerimistöid teostati pärast poolte kooselu algust. Nii XXX kinnistu omandamiseks kui parendamiseks (ümberehitustööde teostamiseks) on kasutatud mõlema poole, sh poolte ühiseid, rahalisi vahendeid. Poolte vahel olid kokkulepped, mille kohaselt kostja teostas ja korraldas XXX kinnistu ümberehitustöid, sai koos hagejaga solidaarvõlgnikuks nimetatud kinnistu ostmiseks ja ehitamiseks võetud laenukohustuse suhtes ning võttis koos hagejaga täienevalt laenu ümberehitustööde lõpule viimiseks. Hageja võõrandas kostjale 1⁄2 mõttelise osa XXX kinnistust vastutasuks kostja rahalise ja töise panuse eest XXX kinnistu parendamisse. Kuna poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud leping ei ole kinkeleping, ei saanud hageja nimetatud lepingust VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel, so jämeda tänamatuse tõttu, taganeda. Isegi kui XX.XX.XXXX poolte vahel sõlmitud XXX kinnistu 1⁄2 mõttelise osa võõrandamise leping oleks kvalifitseeritav kinkelepinguna, puudus hagejal VÕS § 270 lg 3 tuleneva piirangu tõttu alus sellest taganeda. Arvestades kostja tegevust XXX kinnistu omandamiseks ja parendamiseks võetud laenukohustusega ühinemisel ning XXX kinnistu ümberehitustööde korraldamisel, tööde teostamisel ja kostja poolset rahalist panustamist, saab hageja poolt kinnistu mõttelise osa kostjale võõrandamist käsitleda kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud lepinguna.
Seoses hageja väidetega kostja poolse jämeda tänamatuse kohta märgib kostja, et poolte vabaabieluliste suhete lõppemine mõjutas kahjuks mõlema poole käitumist. Kostja möönab, et temal ja hagejal on olnud tülisid, mille käigus on teineteisele halvasti öeldud. Kostja käitumise hindamisel tuleb arvestada pooltevahelisi suhteid ja käitumise nö tausta. Kostja on seisukohal, et ta ei ole käitunud hageja suhtes jämedalt tänamatult. Kinkelepingust taganemise materiaalsed alused ei ole täidetud, mistõttu ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikke tagajärgi. III
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Kohus on tuvastanud järgmised asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud: -
Kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga XXX, kuulus kinnistusraamatu andmetel ajavahemikul XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX hageja ainuomandisse;
-
Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, millega hageja kinkis 1⁄2 kinnistu mõttelisest osast kostjale; alates XX.XX.XXXX on pooled kinnistu kaasomanikud;
-
04.09.2019 avaldusega taganes hageja kinkelepingust alates 05.09.2019;
8.Hageja tugineb XX.XX.XXXX sõlmitud kinkelepingust taganemisele ja sellest tulenevale tagasinõudeõigusele. Kesksena on poolte vahel vaidluse all kas tegemist on ka sisuliselt kinkelepinguga ning kas kostja on käitunud sellisel viisil, mis andnuks hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Ka vaidlevad pooled kostja tehtud kulutuste üle kinnistu parendamisse. A Kinkeleping
9.VÕS § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 265 lg 1 sätestab, et kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi.
10.VÕS kommentaaride 1 kohaselt on kinkelepingu põhitunnusteks kokkulepe, millega kinkija kohustub mingit hüve üle andma, kohustuse võtmise vabatahtlikkus ning tahe
Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019. Lk 203 jj.
teist lepingupoolt tasuta rikastada. Kingisaajat rikastatakse seejuures ilma tema enda vastutasuta. Tegemist on ühekülgse võlaõigusliku kohustustehinguga, mille täitmine toimub lepingu eseme üleandmise, kingisaajale omandi ülemineku võimalikuks tegemise, varalisest õigusest loobumise või muul viisil rikastamisega. Kinkija vara ühelt poolt väheneb ja kingisaaja vara teiselt poolt suureneb.
11.Kostja on XX.XX.XXXX kinkelepingu tagajärjel kahtlemata rikastunud ning hageja vara on vähenenud. Vaidlus on selles, kas kostja osutas 1⁄2 kinnistu enda omandisse saamise eest mingeid vastusooritusi, s.o kas hagejal oli tahe kostjat tasuta rikastada.
12.Kinkelepingu tekst ei sisalda ühtegi tingimust ega kokkulepet, millest võiks järeldada, et kingisaajal tekkis või oli eelnevalt olemas mingi vastusoorituse kohustus. Sh puuduvad igasugused koormised ja kohustused VÕS § 265 lg 1 mõttes. Kinkija ja kingisaaja on lepingu p 2.1.5 ja p 2.2.4 kinnitanud, et ei esine mingeid asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping. Notar on pooltele lepingu sõlmimisel selgitanud, et hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped (dtl 21). Ühtegi sellist kokkulepet kinkelepingusse märgitud ei ole. Samuti on lepingu kohaselt vastav notariaalakt osalejatele notari poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud (dtl 22). Kohus leiab, et juhul, kui pooltel oleksid olnud kinkelepingu sõlmimisel mingisuguseid täiendavaid kokkuleppeid, sh selle kohta, et kostjal on kinke saamisel vastusoorituse kohustus, peaks see nähtuma kinkelepingust. Hageja on kinnitanud, et tema tahteks oli kinkelepingu sõlmimine lootuses, et see parandab poolte omavahelisi suhteid, samuti seetõttu, et tema tervis oli halb (II kd, tl 35 pöördel). Mõlemad pooled on kinnitanud, et mingeid täiendavaid kokkuleppeid lisaks kinkelepingus märgitule ei ole (II kd, tl 35 pöördel; tl 40). See on kooskõlas ka kinkelepingu enda tekstiga.
13.Kohtul ei ole asjas uuritud tõendite pinnalt alust tuvastada, et poolte vahel oli XX.XX.XXXX kinkelepingu sõlmimisel mingi teistsugune või täiendav kokkulepe, millega kostja võttis vastusoorituse kohustuse. Täiendavate kokkulepete sõlmimise väite on esitanud kostja kohtumenetluses. Kostja vastuväide, mille kohaselt hageja võõrandas 1⁄2 mõttelise osa XXX kinnistust vastutasuks kostja rahalise ja töise panuse eest kinnistu parendamisse, ei ole leidnud kohtu hinnangul kinnitust. Sellist kokkulepet pooled sõlminud ei ole ei otseselt ega seda ei saa järeldada ka asjas uuritud dokumentidest poolte võetud pangalaenude ning väidetavalt kostja tehtud kulutuste kohta XXX maja parendamisel. Kohus hinnangul on usutav ning tõepärane, et nii hageja kui kostja tegid rahalisi panuseid kinnistu parendamisse, seda ka enne kinkelepingu sõlmimist. See ei tõenda siiski pooltevahelise kokkuleppe olemasolu kinkelepingu sõlmimisel kostja vastutasu osas. Pooled on esitanud menetluses hulgaliselt tõendeid erinevate laenulepingute kohta, samuti poolte tehtud kulutuste kohta XXX parendamisel. Kohus ei asu neid tõendeid eraldi analüüsima, kuivõrd leiab, et need ei ole asja lahendamise seisukohalt asjakohased ning ei tõenda pooltevahelisi täiendavaid kokkuleppeid kinkelepingu sõlmimisel. Arvestades asjaoluga, et pooled elasid kinnistul asuvas majas ühiselt, saab pidada asjakohaseks, et nii hageja kui kostja võtsid rahalisi kohustusi kinnistu renoveerimiseks. See ei muuda kinkelepingu sisu.
B
Kinkelepingust taganemine
14.VÕS § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija taganeda kinkelepingust ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või kinkija taganeda kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingust.
15.VÕS § 268 lg 1 alusel nõude rahuldamise otsustamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas on täidetud kinkelepingust taganemise nii formaalsed kui sisulised eeldused.
16.Hageja on 04.09.2019 taganemisavalduses avaldanud, et taganeb alates 05.09.2019 kostjaga XX.XX.XXXX sõlmitud kinkelepingust ning soovib kingitud vara tagastamist. Taganemisavalduses on tuginetud väitele, et kingisaaja on näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust – suhtleb kinkijaga äärmiselt ebaviisakalt, solvab kinkijat, saadab kinkija sõpradele kinkijat halvustavaid kirju, ähvardab lõhkuda kinkija valduses olevat sõiduautot ja kasutab kinkija suhtes lähisuhtevägivalda. Ühtegi konkretiseeritud etteheidet, sh kuupäevaliselt fikseeritavat, kostjale taganemisavalduses esitatud ei ole. Ka pole taganemisavalduses väidetud, et kingisaaja oleks jämedat tänamatust näidanud üles kinkija laste suhtes.
17.Arvestades VÕS § 270 lg 1 sätestatud piiranguga võiksid 04.09.2019 taganemisavalduse aluseks olla ajavahemikul 04.09.2018-04.09.2019 toimunud konkreetsed sündmused või kostja käitumisaktid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et iga kostjale etteheidetava käitumisakti toimumisaeg saab olla iseseisev alus taganemiseks ning taganemisaluse tähtaeg hakkab kulgema konkreetsest käitumisaktist teadasaamisest.
18.Hagis on hageja taganemisalusena kirjeldatud järgmised kostja käitumisaktid: 1) XX.XX.XXXX võttis kostja hagejalt ära hageja kasutuses oleva sõiduauto võtmed ning ähvardas minna ja auto mootori rikkuda. Kostja ähvardas, et rikub sõiduki kütusepaagis oleva kütuse. Ähvardamine toimus hageja lapse juuresolekul, kes oli toimuvast äärmiselt häiritud ning hirmul. Hagejal ei jäänud enda ja lapse turvalisuse huvides üle muud, kui kutsuda politsei, kes viis kostja arestimajja. 2) XX.XX.XXXX käitus kostja taas hageja suhtes äärmiselt ebaviisakalt, mõnitavalt ning ähvardavalt. Kostja loopis külmkapist välja hageja ostetud toidud ning sõimas hagejat korduvalt sõnadega „kao pe..e punnsilm“. Seda kõike tegi kostja laste juuresolekul. Üks lastest viibis hirmunult oma toas, teine nuttis ja palus kostjal rahuneda, mille peale kostja sõimas ja ähvardas ka last, et „teie ema läheb lihtsalt haiglasse kinni“, „las ema võtab oma v..u välja“ jms. Hageja kutsus lõpuks enda ja laste turvalisuse huvides politsei, kes vormistas lähisuhte vägivalla toimumise kohta akti ning viis kostja arestimajja.
3) Hageja ropp ja labane sõimamine on toimunud ka XX.XX.XXXX, XX.XX.XXXX, XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX. Kostja sõimas ja solvas hagejat näiteks selliste väljenditega nagu „tahan jalaga p..se sulle anda, et sa oma tuppa lendaksid“, „sina oled ka samasugune primaat“, „vana mõrd, bitch“ jms. Hageja on nimetatud kuupäevadel toimunud sõimamised salvestanud. 4) Kostja on levitanud hageja kohta solvavaid ja laimavaid väiteid ka kolmandatele isikutele.
19.Asjas on leidnud tõendamist, et hageja on teinud politseisse kostja käitumisega seotud väljakutseid XX.XX.XXXX ning XX.XX.XXXX (dtl 104). Seega on vähemalt nimetatud kuupäevade osas olemas informatsioon kostja käitumisaktide kohta. Mõlemad kuupäevad on hõlmatud taganemisavalduse esitamist.
aastase
tähtajaga
enne
04.09.2019
20.Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et kinkelepingust taganemise formaalsed alused on täidetud. Kinkeleping on täidetud, lepingu ese on kostja kaasomandis ja valduses, taganemisavaldus on esitatud ühe aasta jooksul kostja konkreetsetest käitumisaktidest teadasaamisest ning kostja on taganemisavalduse kätte saanud.
21.Taganemisavalduse kehtimiseks VÕS § 188 lg 1 järgi ning VÕS § 268 lg 1 alusel esitatud nõude võimalikuks rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas lisaks formaalsete eelduste täitmisele on ühtlasi täidetud ka lepingust taganemise sisulised eeldused, s.o kas esineb mõni VÕS § 267 punktides 1-3 nimetatud alustest. Hageja on tuginenud VÕS § 267 punktile 1.
22.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 267 p 1 sätestatud „jäme tänamatus“ kui hinnanguline kategooria peab seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. „Lähedane“ on sättesse hõlmatud esmajoones seetõttu, et kinkija huve paremini kaitsta. Vastasel juhul võiks sätet kitsalt tõlgendades väita, et kingisaaja ei tohi rünnata kinkijat, küll aga tema perekonnaliikmeid, ilma et see õigustaks kinkijat kinkelepingust taganema. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust kahelda, et vanematega koos elav laps on vanematele lähedane VÕS § 267 p 1 tähenduses ning ründed tema vastu võivad tähendada jämedat tänamatust vanemate vastu (3-2-1-129-05, p 27). Seega võib kohtu arvates olla põhimõtteliselt võimalik hagejal taganeda kinkelepingust ka juhul, kui kingisaaja on käitunud poolte ühise lapse suhtes viisil, mida võiks hinnata jämeda tänamatusena.
23.Uuritud tõenditest ei nähtu selliseid kostja käitumisakte, mida võiks käsitada jämeda tänamatusena poolte ühiste laste suhtes. Kohus analüüsib järgnevalt, kas kostja käitumist menetluses tõendatud kuupäevadel võiks lugeda jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. XX.XX.XXXX on hageja politseisse tehtud teatel XXX kostja võtnud autovõtme ja tahab kütusepaaki valada toiduõli või vett. Auto ei kuulu teatajale. Kostja on olnud alkoholijoobes ning paigutatud kainenema. XX.XX.XXXX on hageja politseisse teatanud, et kostja XXX ähvardab verbaalselt, viskab toitu külmkapist välja. Politsei on käinud kohal kahel korral, teisel korral on kostja paigutatud kainenema.
24.Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja või hageja lapse turvalisus oleks mõlemal viidatud juhtumil olnud ohus. XX.XX.XXXX sündmuse osas on hageja väitnud, et politsei vormistas lähisuhte vägivalla toimumise kohta akti, kuid pole sellist dokumenti kohtule esitanud. See ei nähtu ka politsei kohtule esitatud vastusest. Vastuses on kirjeldatud hageja esitatud teadet ning kostja ei ole vastusest tulenevalt viidud arestimajja mitte otsese ohu tõttu hagejale või lastele, vaid kainenemisele.
25.Hageja on toonud välja kostjapoolse sõimamise kuupäevadena ka XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX, samuti esitanud kohtule helisalvestised XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX; XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX kohta. XX.XX.XXXX võimalik kostja käitumisakt on toimunud pärast taganemisavalduse esitamist, seega ei saa see olla taganemise aluseks. Kohus jätab nimetatud kuupäeva kohta esitatud salvestise arvestamata. XX.XX.XXX kohta mingeid muid tõendeid peale hageja ütluste esitatud ei ole. Kohtul puuduvad piisavad andmed tuvastamaks, mis poolte vahel sel kuupäeval toimus. Kohus on uurinud XX.XX.XXXX, XX.XX.XXX ning XX.XX.XXXX kohta esitatud helisalvestisi ning tuvastanud, et kostja kasutanud hageja suhtes väljendeid, nagu „kao pe..e punnsilm“ (XX.XX.XXXX), „las ema võtab oma v..u välja“ (XX.XX.XXX).
26.Ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks levitanud hageja kohta solvavaid ja laimavaid väiteid ka kolmandatele isikutele, kohtumenetluses esitatud ei ole.
27.Kohus ei kahtle selles, et kostja on hageja suhtes väljendunud solvaval viisil ning seda korduvalt. Kostja ei ole seda ka ise eitanud (dtl 306). Kohtu hinnangul nähtub poolte ütlustest ning teistest uuritud tõenditest, et vähemalt kooselu lõppemisest saadik XXX on pooltevahelised suhted olnud äärmiselt halvad ning mõlemad on üksteise suhtes tülide käigus kasutanud halvustavaid ja solvavaid väljendeid. Peale kooselu lõppemist on pooled jäänud elama samasse majja, mille tagajärjel jätkusid ka tülid. Kaasomandi lõpetamise suhtes ei ole pooled kokkulepet saavutanud. Poolte vande all ülekuulamisel tunnistas hageja, et on kasutanud kostja suhtes väljendeid, nagu tropp, jobu, psühhopaat (dtl 306). Kostja avaldas, et hageja on lisaks talle öelnud psaiko, persevest, vastik värdjas vanamees (dtl 306).
28.Riigikohus on märkinud, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (3-2-1-153-06, p 12). 29. Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks hageja suhtes näidanud üles jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes, seda nii üksikute käitumisaktide osas kui ka kogumis. Kohus on seejuures hinnanud ka kinkelepingu eesmärgiga seonduvat. Hageja ütlustest tulenevalt olid kinkelepingu sõlmimise ajendiks nii tema terviseprobleemid ja kartus oma elu pärast kui ka lootus, et kinkeleping parandab poolte omavahelisi suhteid. Kostja ebaviisakat suhtlemist hagejaga ei saa mingil viisil heaks kiita ning kahtlemata on see hagejale ebameeldiv. Siiski ei saa kohus käesolevas asjas kostja käitumist pidada niivõrd kaalukaks põhjuseks, mis võimaldaks kinkelepingut üles öelda, seda arvestades asjaoluga, et pooltevahelised suhted on olnud pikemat aega halvad ning solvanguid on üksteisele öelnud mõlemad pooled.
30.Eelnevast tulenevalt ei ole täidetud sisulised eeldused VÕS § 268 lg 1 alusel kinkelepingust kehtivalt taganemiseks.
31.Kostja on esitanud ka vastuväite, mille kohaselt sõlmiti kinkeleping kõlbelise kohustuse täitmiseks ning seetõttu puudub õiguslik alus kinkelepingust tagamiseks. Kohus ei nõustu, et tegemist oli kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepinguga. Hageja on õigesti leidnud, et kõlbelist kohustust ei teki ainuüksi kooselu faktist. Kohus ei ole tuvastanud ka muid asjaolusid, mis viitaksid kõlbelise kohustuse olemasolule.
32.Kokkuvõttes leiab kohus, et XX.XX.XXXX kinkelepingust taganemise sisulised eeldused VÕS § 267 p 1 alusel kinkelepingust taganemiseks ei ole täidetud ning kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja nõuet kinkelepingu eseme tagastamiseks ei ole võimalik rahuldada, kuna tagasitäitmiseks puudub alus. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
33.Kohus teeb pooltele jätkuvalt ettepaneku lahendada vaidlus kaasomandi lõpetamisega, mis võimaldaks lõpetada ka kurnavaks muutunud kooselu.
C
Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 36. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud mahus 31 tundi ja 15 minutit, 144 eurot tund (koos käibemaksuga). Kostja on kandnud menetluskulusid kokku 4500 eurot, mida taotleb hagejalt väljamõistmist. Asjas on toimunud kaks istungit ning esitatud mõlema poole poolt suur hulk menetlusdokumente. Arvestades menetluse mahuga loeb kohus kostja menetluskulude suuruse põhjendatuks ning mõistab selle summa hagejalt välja.
38.TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
Kostja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu maha arvestada. Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga.
39.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
40.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.