Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-19-122085
Kohtuasi
AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi saamiseks ja selle sissenõudmiskulu hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Annemarie Taal Kostja X (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS-i ÜHISTEENUSED 28. aprilli 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. X ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 15. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X t (kostja) 663 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 3. septembril 2019 kostjale makseettepaneku, kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning Pärnu Maakohus lõpetas 31. oktoobri 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas kohtu nõudel 18. novembril 2019 kostja vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 563 eurot, sh leppetrahvi 520 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ning sõiduki vastutava isiku kindlakstegemise kulu 13 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja parkimisteenust osutav äriühing. Hageja tuvastas parkimiskorra täitmist kontrollides rikkumisi ning vormistas alates 6. detsembrist 2016 kuni
29.juunini 2017 sõidukile registreerimismärgiga XXX XXX (sõiduk) Tartus Jaama 195 tasuta parklas parkimiskorralduse nõuete eiramise eest (puudus parkimisluba) 12 korda 40 euro suuruse leppetrahvi ning 22. aprillil 2017 Tartus Kreutzwaldi tänaval Maaülikooli juures parkimisloata parkimise eest 40 euro suuruse leppetrahvi, s.o kokku leppetrahve 520 euro ulatuses. Hageja on teinud iga leppetrahvi kohta Maanteeametile sõidukiomaniku ja vastutava kasutaja andmete saamiseks päringu, makstes iga päringu eest riigilõivu 1 euro, mille kostja peab hagejale hüvitama. Maanteeametilt saadud teabe kohaselt oli iga leppetrahvi vormistamise aja seisuga sõiduki vastutav kasutaja/omanik X . Leppetrahvid on tasumata. Hageja kasutas võla sissenõudmiseks inkassoteenust, kuid võla sissenõudmine ebaõnnestus. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) 1132 lg 2 p 1 järgi õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmisekulude hüvitamist 30 euro ulatuses.
2.2.Parkla infotahvlil avaldatud hageja kehtestatud parkimistingimuste (parkimistingimused) kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas, eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil parkimistingimuste p 8 järgi kohustus tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi kuni 57 eurot. Parkimistingimuste p 4 järgi on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juht ja lepingu pool.
2.3.Hageja sõlmis Tartu, Jaama 195 korteriühistuga (korteriühistu) parkimisjärelevalve teenuse osutamiseks lepingu. Leping kehtib. Lepingu objektiks oli üksnes parkimise reeglite täitmise kontroll, mis on seotud kaasomandi eseme korrashoiuga ja on käsitatav tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, mille üle saab korteriühistu otsustada häälteenamusega ning milleks ei ole vaja kaasomanike nõusolekut. Hageja toimis heas usus ja kõigi korteriomanike huvides. Hageja teeb alati korteriühistutega koostööd ja tühistab leppetrahvid, kui korteriühistu seda palub. Praegusel juhul ei ole korteriühistult sellist palvet tulnud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei esitanud vastuväiteid Tartus Maaülikooli juures vormistatud leppetrahvi kohta ja vaidles vastu üksnes Tartus Jaama 195 vormistatud leppetrahvidele.
2-19-122085
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt oli tema sõiduk korteriühistu korra kohaselt registreeritud. Kostja saatis 29. juunil 2016 korteriühistu määratud isikule e-kirja, millega soovis tühistada sõidukite registreerimisnumbriga 252 TLC ja 260 TLC parkimise ning lisada sõiduki registreerimisnumbriga XXX XXX. 14. juulil 2016 vormistati kostjale trahv, kostja kontrollis edastatud sõiduki registreerimisnumbrit ja leidis, et ta oli teinud tähekombinatsioonis vea.
15.juulil 2016 saatis kostja korteriühistule e-kirja, milles tunnistas oma viga ja palus auto numbri muuta. Kostja ei ole saanud korteriühistult vastust ning tal ei ole võimalik saada korteriühistult parkimiskorra kohta teavet. Kuna paljudel korteriomanikel oli parkimisega probleeme, andis toonane haldur teada, et trahvid ei kehti neile, kes majas elavad, ja lubas edastada selle teabe hagejale. 2017. a kevadel muutsid ühistu liikmed parkimise korda ja otsustasid väljastada parkimiskaardid.
3.2.Kuigi korteriühistu võttis 10. juunil 2014 korduskoosolekul vastu otsuse hagejaga lepingu sõlmimiseks, et hoida parklas korda, ei andnud see otsus juhatuse liikmele õigust vastavat lepingut hagejaga sõlmida ning juhatuse liige ületas oma volitusi. Üldkoosolekul otsustati majaesise parkla remonditööde üle. Tartus Jaama 195 asuv maa-ala (kinnisasi) kuulus kõigi korteriomanike kaasomandisse ning kaasomanikud ei ole sõlminud kokkulepet, mille alusel oleks antud maa kellegi teise kasutusse. Parkimisvõimalustes kokku leppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole käsitatav tavakasutusena, mistõttu tuleb selle küsimuse lahendamiseks saavutada korteriomanike konsensus. Korteriomanikud ei ole parkimise tingimuste kohta kokkulepet sõlminud.
3.3.Hageja leppetrahvinõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu lubamatu, sest kostja tegi kõik endast oleneva, et hageja lepingupartner (korteriühistu) lisaks kostja sõiduki andmebaasi. Korteriühistu liikmelt sellistel asjaoludel leppetrahvi väljamõistmine soosiks tulevikus korteriühistute ignoreerivat käitumist.
3.4.Alternatiivselt tuleb leppetrahvi vähendada nullini, sest ülaltoodud asjaoludel oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kui ta peaks tasuma korteriühistu ignorantsuse ja pahatahtlikkuse tõttu leppetrahvi. Kostja tegi kõik endast oleneva ega saanud mõjutada korteriühistu käitumist. Lisaks ei ole hagejale tekkinud nõutava leppetrahvi ulatuses kahju.
3.5.Leppetrahvi aluseks olev tüüptingimus võib olla praegusel juhul ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seetõttu tühine, sest sellega nähakse ette ebamõistlikult suur leppetrahv. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 8. aprilli 2022. a otsusega, mida on parandatud 2. mai 2022. a määrusega, hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 41 eurot. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid ei määranud kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust, sest kostjal ei olnud menetluskulusid tekkinud.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
kostja on sõiduki omanik; sõiduk oli hageja väidetud kuupäevadel hageja väitetud parkimisaladel pargitud; hageja sõlmis 6. aprillil 2014 Tartu, Jaama 195 korteriühistuga parkimise reeglite täitmise kontrollimist teenuse osutamiseks lepingu nr 10/1820; parkimisaladel olid avaldatud parkimistingimused; kostjal puudus Tartus Maaülikooli juures parkimiseks parkimisluba; kostja oli Tartus Jaama 195 asuva kinnisasja kaasomanik;
2-19-122085 -
hageja esitas 13 leppetrahvinõuet, leppetrahvinõuded esitati mõistliku aja jooksul.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja 22. aprillil 2017 esitatud leppetrahvinõue Tartus Maaülikooli juures loata parkimise eest rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 40 eurot. Kostja ei ole esitanud sellele nõudele vastuväiteid. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 euro Transpordiametile tehtud päringu eest.
4.3.Hageja leppetrahvinõuded Tartus Jaama 195 parkimisalal parkimise eest tuleb jätta rahuldamata, sest korteriühistu üldkoosolek ei olnud pädev otsustama kaasomandis oleva parkimisala kasutamise üle ning ka juhul, kui selline pädevus oli, oli kostja nõuetekohaselt oma sõiduki registreerimisnumbri parkimisega tegelevale kontaktisikule teatanud. Kuna leppetrahvinõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka kostjalt Transpordiametile tehtud päringute eest tasutud riigilõivu hüvitamise nõue. Kuna tegemist ei olnud tasulise parkimisalaga, võib esitatud asjaoludel olla tegemist tasuta kasutamise lepinguga VÕS § 389 tähenduses. Asjas tuleb eristada parkimiskorda ja selle korra täitmise kontrollimist. Iseenesest kehtib korteriühistu ja hageja vahel sõlmitud leping parkimise korra täitmise kontrollimiseks, kuid ei ole kehtivat korda, mille alusel seda kontrollida. Kuigi hageja hinnangul oli tal kostjaga lepinguline suhe, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kostja oli parkimisala kaasomanik, mistõttu võinuks kostja parkimisõigus tekkida seaduse alusel. Kaasomanikud võivad asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 järgi reguleerida kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel. Ka korteriomanikud võisid toona kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (KÜS) järgi leppida kokku kaasomandi eseme kasutamises. Riigikohtu praktika kohaselt on korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena, sest parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Sellest tulenevalt väljus parkimise korraldamise otsustamine, sh parkimiskaartide väljastamise ja tasu suuruse otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevusest – selles said korteriomanikud ühiselt kokku leppida. Seetõttu on üldkoosoleku otsus selle kohta, et korteri kohta saab veebipõhiselt registreerida kaks sõidukit, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel tühine ning üldkoosolekul parkimise korraldamise otsustamine ei välista kaasomaniku õigust kasutada kaasomandit. Kostjale teadaolevalt ei ole kaasomanikud sõlminud kasutuskorra kokkulepet ning hageja ei ole sellist kokkulepet tõendanud. Seega ei ole piiratud kostja kui kaasomaniku õigust parklat kasutada ning parkimiskaardi nõue ei laienenud talle. Ka juhul, kui korteriühistul olnuks pädevus otsustada, mitu parkimiskaarti ühe korteri kohta väljastatakse, oli kostjal leppetrahvide määramise ajal (alates 6. detsembrist 2016 kuni
25.maini 2017) õigus parkimisalal parkida. 25. mai 2017. a korteriühistu üldkoosoleku protokollist nähtub, et veebipõhine autoregistreerimine lõpetatakse ja tellitakse parkimiskaardid ning igal soovijal tuleb hiljemalt 10. juuniks Y teatada oma soovidest. Seega kehtisid enne seda elektroonilised parkimiskaardid. Kostja on tõendanud, et ta saatis Y , kes oli märgitud hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud lepingus kontaktisikuks, 29. juunil 2016 e-kirja teel oma sõiduki registreerimisnumbri XXX XXX, ning Y vastas, et uus number on sisestatud. 15. juulil 2016 kirjutas kostja uuesti Y , et ta eksis auto numbriga ning õige number on XXX XXX, ning palus
4.augustil 2016 vastust. Arvestades seda, et kostja teatas sõiduki numbri ega saanud seda
2-19-122085 infosüsteemis ise registreerida, võis kostjal olla ka elektrooniline parkimisluba. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus parkimistingimusi. Seega ei ole hagejal igal juhul õigust nõuda leppetrahvi.
4.4.Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 alusel hageja kanda, sest hageja ei nõustunud kostja kompromissiettepanekuga, milles kostja oli nõus tasuma hagejale rohkem kui kohus otsusega välja mõistab. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kandud menetluskulusid, jätab kohus menetluskulude hüvitise välja mõistmata. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata 502 euro ulatuses ja jaotas menetluskulud, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus vääralt tõendeid ja tegi ebaõige lahendi. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et tal oli korteriühistuga sõlmitud kehtiv leping parkimisjärelevalve teostamiseks ning selleks oli hageja paigaldanud parkimisalale parkimistingimuste infotahvli. Parkimisjärelevalve oli kõigi korteriomanike huvides ning korteriühistu otsus ei ole tühine. Kui kostjal oli selle kohta vastuväiteid, tulnuks need esitada korteriühistule. Hageja sõlmis korteriühistuga heas usus lepingu, arvestades, et üldkoosoleku otsus kehtib. Leppetrahvinõude eeldused on täidetud. Poolte vahel on kehtiv leping ning kostja rikkus lepingut, sest tal ei olnud kehtivat parkimisluba. Leppetrahvi saamiseks piisas toonase kohtupraktika kohaselt sellest, et korda rikkuvat sõidukit on pildistatud ning märgitud on parkimise aeg ja koht. Leppetrahvikviitungit ei tulnud jäädvustada. Kuigi hageja jättis esitamata elektrooniliste lubade väljavõtte, ei esitanud ka kostja tõendeid selle kohta, et tal oli olemas elektrooniline parkimisluba. Parkimislubasid registreeris korteriühistu. Kui korteriühistu ei reageerinud kostja palvele, siis peaks kostja nõue olema suunatud korteriühistu, mitte hageja vastu. Hagejal ei ole ülevaadet sellest, kellel peaks olema parkimisluba. Juhul, kui sõidukil XXX XXX oleks leppetrahvide väljastamise ajal olnud kehtiv nõuetekohane parkimisluba, oleks parkimiskontrolöri kontroller andnud positiivse vastuse kehtiva parkimise osas ja leppetrahve ei oleks sõidukile väljastatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
8.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetles kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi enne 1. jaanuari 2022 kehtinud redaktsioonis oma õiglase äranägemise
2-19-122085 kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 663 eurot. Seega ei ületanud hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
9.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Sõltumata sellest, kas korteriomanikud olid kehtivalt leppinud kokku kaasomandis oleval maaalal parkimise korralduses, ei ole hageja tõendanud leppetrahvinõude eeldusi, s.o seda, et kostja rikkus parkimiskorda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis leppetrahvi määramise kuupäevadel oma sõidukit registreerimisnumbriga XXX XXX talle kaasomanikuna kuuluval maa-alal, mille parkimiskorraldust kontrollis hageja. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas kostjal oli õigus seal parkida, st kas kostjal oli kehtiv parkimisluba. Parkimisluba puudutavalt tuvastas maakohus, et vaidlusalusel ajavahemikul kehtisid elektroonilised parkimisload. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Samuti tuvastas maakohus, et kostja teatas korteriühistu poolt nimetatud isikule 29. juunil 2016, s.o enne leppetrahvide määramist oma sõiduki registreerimisnumbri, mille kohta sai kinnituse, et see on registreeritud. Paraku eksis kostja tähekombinatsioonis, kuid saatis 15. juulil 2016 parandatud registreerimisnumbri. Ka nende asjaolude kohta ei ole hageja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Seega on kostja tõendanud, et ta tegi kõik endast oleneva, et saada parkimisluba. Arvestades seda, et tegemist oli elektroonilise parkimisloaga, millele kostjal puudus juurdepääs, tuli hagejal tõendada, et kostja nimetatud sõidukinumber ei olnud vastavasse infosüsteemi sisestatud. Seda ei ole aga hageja teinud. Hageja möönab apellatsioonkaebuses, et ta ei ole seda teinud, kuid ei ole ka kaebusele lisanud vastavat väljavõtet infosüsteemist ega selgitanud, miks ta seda maakohtule ei esitanud. Seejuures on ekslik hageja arusaam, et ainuüksi leppetrahvi määramise faktist saab kohus järeldada, et kostja sõiduk ei olnud elektroonilises infosüsteemis registreeritud. Kontroller võib mitmetel põhjustel anda negatiivse vastuse, sh ei ole praegusel juhul välistatud, et kostja sõiduki registreerimisnumber oli infosüsteemi sisestatud eksliku tähekombinatsiooniga. Seda, millised sõidukid olid leppetrahvide määramise ajal infosüsteemis registreeritud, sai hageja tõendada, kuid ei ole seda teinud. Eeltoodut arvestades jättis maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti hagi osaliselt rahuldamata, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
2-19-122085
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (175 eurot).
13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.