Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kädi Sacik-Korn
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.aprill 2022, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-122085
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
hagihind 563 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; asukoht Endla 15, 10122 Tallinn), lepinguline esindaja Annemarie Taal e-post xxx Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx, epost: xxx)
Asja läbivaatamine
Istung 15.11.2021 ja edasi kirjalikus menetluses
1)
Rahuldada osaliselt AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu.
2)
Mõista Xlt (X) AS ÜHISTEENUSED kasuks välja 31 eurot.
3)
Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu jätab kohus kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramata.
4)
Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
huvides. Hagejal puudus alus kahelda KÜ-ga sõlmitud lepingu kehtivuses. Hageja hinnangul on tuleks muu hulgas arvestada asjaoluga, et esitatud ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et parkimiskorda puudutavat KÜ otsust oleks vaidlustatud, mistõttu ka majaelanike KÜ koosolekul vastu võetud otsus on kehtiv ja seega on ka KÜ ja hageja vahel sõlmitud leping kehtiv. Hageja palus kostjalt mõista välja võlgnevuse 533 eurot ja sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel summas 30 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leidis, et:
Kostja registreeris sõiduki 2016.aastal KÜ alal parkimiseks, tehes kõik endast oleneva, mistõttu leppetrahvinõuded on vastuolus hea usu põhimõttega. Alternatiivselt leidis kostja, et leppetrahvinõuet tuleks vähendada. Kostja hinnangul võib leppetrahvinõude aluseks olev tüüptingimus olla ebamõistikult kahjustav tüüptingimus ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühine.
•
KÜ 10.06.2014 üldkoosoleku otsus ei andnud juhatuse liikmele õigust vastavasisulist lepingut hagejaga sõlmida.
•
Jaam 195, Tartu kinnistul asuv maa-ala kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse ja puuduvad kokkulepped, mis oleksid maa-ala (parkla) andnud kellegi konkreetse isiku ainukasutusse.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
vaidlusaluse sõiduki parkimisega leping parkimiskoha kasutamiseks tüüptingimustes kehtestatud tingimustel, milleks oli parkimisloa olemasolu. Parkimislepingu sõlmimisel lepiti muu hulgas kokku, et parkimistingimuste rikkumise korral on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 57 eurot. Kostjal parkimiskoha kasutamiseks nõutavad parkimisluba ei olnud ja tuvastati hageja töötaja poolt parkimislepingu rikkumine. Hageja esitas 22.04.2017 leppetrahvinõude nr 0157014376. Kuna kostja leppetrahvi ei tasunud, tuleb eeltoodust tulenevalt hageja leppetrahvinõue nr 0157014376 rahuldada ja mõista kostjalt välja esitatud 40 euro suurune leppetrahvinõue. Parkimine Jaama 195, Tartu parkimisalal
kahjustamisest. Seega võivad kaasomanikud AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (vt selle kohta RKTsKM 17.04.2008 nr 3-2-1-12-08, p 8). See tähendab omakorda, et kaasomandiga seotud kõige olulisemad küsimused tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel ja seadusandaja on nimetanud ka juhtumid, mida on lubatud lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega (näit. AÕS § 74 lg 1). Ka 10.06.2014 KÜ korduskoosoleku toimumise ja seal vastuvõetud otsuste tegemise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) sätete kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eset kasutada omavahelise kokkuleppe või häälteenamuse alusel tehtud otsuse kohaselt. Samas piiritleb seadusandja küsimused, mille lahendamise reeglites võib kokku leppida ühel või teisel viisil, kasutades tavakasutuse mõistet. Nii sätestatakse KOS § 12 lg-s 1, et korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, sama sätte lg 2 viitab aga KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud tavakasutusele, mille piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on tavakasutuseks korteriomandi reaalosa korrashoidmine ja hoidumine korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomandi valitsemist reguleerib KOS § 15, mille lg-s 3 märgitakse, et korteriomanikud võivad kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Tegevused, mis on käsitatavad tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, on mitteammendava loeteluna nimetatud KOS § 15 lg-s 6. Juhul kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitseb kaasomandit KOS § 8 lg 1 järgi korteriühistu, kes teeb seda korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. KÜ otsuse tegemise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 sätestas, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Riigikohus on 18.01.2011 määruses ts.asjas 3-2-1-151-10 asunud seisukohale, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena, sest parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Tuginedes eeltoodule, kuna vaidlusalune parkla oli kaasomanike omandis, väljus parkimise korraldamise otsustamine, s.o muu hulgas, mitu parkimiskaarti iga kaasomanik korteri kohta saab ning kui palju ta selle eest tasuma peab, KÜ üldkoosoleku pädevusest ning selles said kokku leppida vaid kaasomanikud ühiselt. See tähendab, et ka 25.05.2017 KÜ Jaama 195 korduskoosolekul p-3 käsitlemist leidnud parkimise korraldamise otsustamine ei välista kaasomandi kasutamist omandiõiguse alusel. Juhul, kui varasemalt oli KÜ üldkoosolekul otsustatud, et korteri kohta saab veebipõhiselt registreerida kaks sõidukit, oli vastavasisuline otsus mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 1 alusel tühine ning seda ei pidanudki eraldi vaidlustama, sest oli tühine algusest peale (TsÜS § 84 lg 1). Kostjale teadaolevalt ei ole kaasomanikud parkla kasutamiseks kokkulepet sõlminud, s.t puudub kaasomanike vahel sõlmitud parkla kasutuskorra kokkulepe. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada vastav kokkulepe (dtl 203). Hageja teatas, et tal on võimalik esitada üksnes hageja ja KÜ Jaama 195 vahel sõlmitud lepingu (dtl 205). Kuna kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, tuli hagejal tõendada, et kaasomanikud oli kokku leppinud parkimise korras, mille järgimiseks hageja tellitud oli. Hageja vastavat asjaolu ei ole tõendanud. Seega ei ole käesolevas asjas leidnud tuvastamist asjaolu, et kostja omandiõigust parkla kasutamiseks oleks piiratud, mistõttu oli kostjal seadusest tulenevalt õigus parklat vallata ja kasutada ning parkimiskaardi olemasolu nõue temale kui kaasomanikule ei laienenud.
Kohus lisab, et nõustub hagejaga, et KÜ ja hagejaga sõlmitud leping kehtib, sest hoolimata kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe puudumisest, võiks parkimise teenuse lepingu sõlmimine olla käsitletav KÜ tavapärase valitsemisena, kuid antud juhul lihtsalt ei ole kehtivat korda, mille alusel seda parkimisnõuete kontrolli teostada. Täiendavalt lisab kohus, et isegi kui KÜ üldkoosolekul oli pädevus otsustada, mitu parkimiskaarti ühe korteri kohta väljastatakse, on kostja kohtu hinnangul omanud parkimisõigust. Hagiavaldusest nähtub, et hageja esitas leppetrahvinõuded KÜ Jaama 195 parkimisalal ajavahemikul 06.12.2016 kuni 29.06.2017. 25.05.2017 KÜ Jaama 195 korduskoosoleku protokollist (dtl 219-220) nähtub, et veebipõhine autoregistreerimine lõpetatakse ja tellitakse parkimiskaardid ning igal soovijal tuleb hiljemalt 10.juuniks teatada oma soovidest. See tähendab, et alles 2017.aasta 10. juuniks tuli teatada oma soovidest, seda millal korteri numbriga parkimiskaarte väljastama (need tuli otsuse kohaselt veel tellida) hakati, teada ei ole. Seega leppetrahvinõuete esitamise ajal kehtisid alal nö elektroonilised parkimiskaardid. Kostja on esitanud asja materjalide juurde e-kirjad (dtl 199), kus kostja kirjutas 29.06.2016 Yle, et alates 29.06.2016 ei pargi maja ees enam autod numbrimärgiga XXXXXX ja XXXXXX ning uus auto number on XXXXXX. Sellele on Y vastanud, et uus number sisestatud ja vanad kustutatud. 15.07.2016 on kostja uuesti kirjutanud Yle, et ta eksis 29.06.2016 e-kirjas auto numbriga ning õige number on XXXXXX. 04.08.2016 on kostja palunud oma 15.07.2016 e-kirjale vastust. Y on märgitud hageja ja KÜ vahel sõlmitud lepingus kontaktisikuks (dtl 208) ning ka 25.05.2017 KÜ koosoleku protokollist nähtub, et parkimisega seonduvas tuleb kirjutada Yle (dtl 219). Võttes arvesse, et kostja on KÜ-le oma sõiduki numbri edastanud ja ise ta sõidukit veebipõhises programmis registreerida ei saanud ning alles 25.05.2017 koosolekul oli teemaks veebipõhise autoregistreerimise lõpetamine ja parkimiskaartide tellimine ning hageja parkimistingimuste p 7 järgi võis parkimisõiguse anda ka elektrooniline parkimisluba (dtl 44) ja hageja ei ole tõendanud, et kostja parkimistingimusi rikkus, puudub hagejal igal juhul õigus nõuda kostjalt esitatud leppetrahvinõuete täitmist. Kokkuvõtvalt, tuginedes eeltoodule jätab kohus hageja leppetrahvinõuded, mis on esitatud Jaama tn 195, Tartu parkimisalal, rahuldamata. Kuna kohus jätab hageja Jaama tn 195, Tartu parkimisalal esitatud leppetrahvinõuded rahuldamata, sest KÜ koosolekul puudus pädevus otsustamaks kaasomandis oleva parkimisala kasutamiseks ning isegi kui KÜ koosolekul selline pädevus oli, oli kostja nõuetekohaselt oma sõiduki numbri parkimisega tegelevale kontaktisikule teatanud, puudub vajadus hinnata kostja väiteid leppetrahvinõuete vastuolust heade kommetega ja tüüptingimuse tühisust ning lahendada kostja alternatiivset taotlust leppetrahvinõuete vähendamiseks.
eeldused on täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale kohtueelselt võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju saatnud, mistõttu jätab kohus hageja nõude sissenõudmiskulu 30 eurot kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on menetluses pakkunud kompromissina välja, et tasub hagejale 200 eurot (dtl 197). Hageja kostja kompromissettepanekut vastu ei võtnud (dtl 196). Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 31 eurot (kogunõue 563 eurot), s.o 6 % ulatuses, mis on isegi väiksem kui kostja poolt väljapakutud kompromissettepanek. Kuivõrd kohus rahuldas hagi isegi oluliselt väiksema ulatuses kui kostja oli kompromissina hagejale välja pakkunud, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei ole kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude suuruse sel põhjusel kindlaks määramata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kädi Sacik-Korn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.