Hageja: Osaühing Aktiva Finants (rg-kood 10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner
hagi
R.J.
vastu
Kostja: R.J. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405 lg 1)
Kohaldatav õigus
VÕS § 1 lg 5, § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 85 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 415 lg 1, ESS § 91, § 96 lg 1 p 4, TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1 ja § 174 lg 1, § 175, § 177 lg 1 p 1, § 367.
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Välja mõista R.J.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 11.04.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 9326400, 24.04.2016 ja 24.01.2017 sõlmitud liitumislepingu nr 113403 ja 25.01.2017 sõlmitud Mobiil-ID lepingu alusel väljastatud arvetest B19089981388 ja B19090323066 tulenev võlgnevus kokku 125,01 eurot (millest 105,81 eurot põhivõlgnevus, 19,20 eurot põhivõlalt perioodi 21.10.2019 kuni 26.01.2022 eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista R.J.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 105,81 eurot) alates 27.01.2022 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 27.05.2022 k.a summas 2,81 eurot.
Välja mõista R.J.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 105,81 eurot) alates 28.05.2022 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).
Jätta menetluskulud R.J. kanda.
Tsiviilasi nr 2-21-140601
Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 235 eurot (millest 75 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 eurot [2h x 80eur/h] lepingulise esindaja tasu), mis mõista R.J.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on R.J. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust (TsMS § 448 lg 5). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 07.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R.J.lt (kostja) 211,39 euro saamiseks. Kohus tegi 09.12.2021 kostjale makseettepaneku, mis toimeti kostjale kätte 13.12.2021 aadressil xxx. Kostja esitas 13.12.2021 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt pole kostja kellelegi võlgu.
2.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 20.12.2021 maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 211,39 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas 26.01.2022 hagiavalduse, millise kohus 02.03.2022 võttis menetlusse. Kostja esitas vastuseks hagile Telia Eesti AS iseteeninduse väljavõtted. Kohus 26.04.2022 selgitas kostjale tõendamiskoormist. Kostja dokumente arvete tasumise kohta ei esitanud.
4.Pärnu Maakohus rahuldas 27.05.2022 otsusega hagi. Kohus vormistas TsMS § 444 lg 4 alusel otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja esitas 11.06.2022 teate, et soovib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Seoses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamisega kohus täiendab allpool otsuse puuduva kirjeldava ja põhjendava osaga. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-140601 Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
5.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
5.1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas R.J. (kostja) vastu hagi põhivõlgnevuse 105,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodist 21.10.2019-26.01.2022 summas 19,20 eurot, alates 27.01.2022 lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100 eurot ning hageja õigusabikulud 240 eurot.
5.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja ja Telia Eesti AS vahel 11.04.2016 liitumisleping nr 9326400 telefoninumbriga xxxxxxx, 24.04.2016 liitumisleping nr 113403 telefoninumbriga xxxxxxxx, 24.01.2017 liitumislepingud nr 113403 telefoninumbritega xxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxx seotud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingute sõlmimisel kostja nõustus kohustusega tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest ja kinnitas, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi ja kinnitas, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. 25.01.2017 sõlmiti telefoninumbriga xxxxxxxx seotud MobiilID leping. Antud asjaolude tõendamiseks esitas hageja 11.04.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 9326400 (dtl 28-29), 24.04.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 113403 (dtl 30-33), 24.01.2017 sõlmitud liitumislepingud nr 113403 (dtl 34-42), 25.01.2017 sõlmitud Mobiil-ID lepingu nr 113403 lisa (dtl 43-44) ja Telia Eesti AS üldtingimused (dtl 45-57).
5.3.Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale tasumiseks igakuiseid arveid vastavalt kasutatud teenuste eest. Kostjal on tasumata 31.08.2019 arve nr B19089981388 osaliselt summas 45,82 eurot ja 30.09.2019 arve B19090323066 täies ulatuses summas 59,99 eurot, kokku põhivõlgnevus 105,81 eurot. Maksetähtaeg saabus vastavalt 20.09.2019 ja 20.10.2019. Antud asjaolude tõendamiseks esitas hageja nimetatud arved (dtl 5861).
5.4.Telia Eesti AS loovutas 11.05.2021 oma nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja Telia Eesti AS teatise nõude loovutamise kohta (dtl 62).
5.5.Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve nr B19090323066 maksetähtajale järgnevast kuupäevast, so alates 21.10.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so 26.01.2022 (829 viivitatud päeva eest) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summas 19,20 eurot. Hageja esitas viivise arvestuse tõendamiseks viiviseraporti (dtl 63).
5.6.Kostja poolt esitatud Telia Eesti AS iseteeninduse pilt jääb hagejale arusaamatuks ning asjaolu, et Telia Eesti AS veebilehel ei kajastu kostja võlgnevus, ei tähenda hageja nõude puudumist kostja vastu.
6.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
6.1.Kostja hagiga ei nõustu ja edastas võlgnevuse puudumise tõendamiseks Telia Eesti AS iseteeninduse väljavõtte seisuga 09.03.2022 (dtl 81-82) ja 28.04.2022 (dtl 98-99).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-140601 tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise laused, mille p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 g 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. ESS § 96 lg 1 p 4 (arvete väljastamise ajal kehtinud redaktsioonis) alusel ning 24.01.2017 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingute 113403, Telia mobiilsideteenuste liitumislepingu 113403 lisa ja Telia Eesti AS üldtingimuste kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest väljastatud arvete alusel tasu. Kostja ei ole lepingute sõlmimist vaidlustanud ega väitnud, et Telia Eesti AS on jätnud temale teenuse osutamata või osutanud seda ebakvaliteetselt. Kostja on esitanud Telia Eesti AS iseteenindusportaalist väljavõtte selle kohta, et temal võlgnevus Telia Eesti AS ees puudub. Kohus selgitas 26.04.2022 kostjale tõendamiskoormist ja VÕS § 164 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja ei ole tõendanud, et on Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi kohaselt täitnud. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastab, et kostjal on hageja ees võlgnevus arvete B19089981388 ja B19090323066 alusel summas 105.81 eurot.
11.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 105,81 euro väljamõistmiseks kostjalt.
12.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-140601 intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%.
13.Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.10.2019 kuni 26.01.2022 eest kogusummas 19,20 eurot. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 27.01.2022 kuni otsuse tegemiseni, so 27.05.2022 k.a, välja kindla summana, so 2,81 eurot (105,81 eurot x 8% / 365kp x 121kp) ning alates 28.05.2022 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja hagi täies ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivust 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Kohus selgitas 02.03.2022 määruses hagejale enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse esitamise vajadust ja tähtaega.
16.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
17.Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi on selles asjas põhjendatud. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-140601 Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€) ilma käibemaksuta.
18.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.