lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-143365/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-143365/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1627
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-21-143365

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-143365

Tsiviilasi

Ferratum Bank p.l.c. hagi A. E. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7101,15 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

•

• Menetlus

Hageja Ferratum Bank p.l.c. (Malta Vabariigi registrikood C56251, asukoht ST Business Centre, 120, The Strand, 1027, Malta), lepinguline esindaja A.-L. V. (OK Incure OÜ, Mustamäe tee 16, Tallinn, e-post XXX) Kostja A. E. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Ferratum Bank p.l.c. hagi A. E. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Ferratum Bank p.l.c. kanda.
3.Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete vahendusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Ferratum Bank p.l.c. (hageja) esitas 28.02.2022 Tartu Maakohtule hagi i (kostja) vastu võla, intressi, viivise ning kahju nõudes.

Tsiviilasi nr 2-21-143365 Hagiavalduse kohaselt sõlmiti laenulimiidi leping Ferratum Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega. Samal kuupäeval on edastatud läbi iseteeninduskeskkonna kostjale e-posti tervituskiri ning lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Ferratumi iseteenindusse ning laenulimiidi kinnitamise lehel sisestama saadetud kinnituskoodi. Kostja on kasutanud laenuandja Ferratum Bank p.l.c poolt võimaldatud laenulimiiti ning väljamaksed nähtuvad esitatud raamatupidamisväljavõtetelt. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulub 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49,09 % aastas ja krediidikulukuse määraks on 61,79 % aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 49,09 % aastas (Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3). Tagasimakseid tehtud ei ole. 20.05.2021 ja 28.05.2021 on edastatud kostjale meeldetuletuskirjad võlgnevusest. Hoolimata vastavasisulistest teadetest kostja omapoolset kohustust ei täitnud ning jättis osamaksed tasumata. 17.07.2021 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust, laenulimiidi minimaalset tagasimakset ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 01.08.2021 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Nõude alusena on hageja viidanud VÕS § 401 lg 1, § 76 lg 1, § 100 lg 1.

2.Tartu Maakohus võttis hagi 1. märtsil 2022 menetlusse.
3.Tartu Maakohtu 16. märtsi 2022 määrusega jäeti hagi käiguta. Kohus palus hagejal selgitada, mida on hageja teinud kostja tegeliku elukoha teadasaamiseks; andis tähtaja kostja elukoha väljaselgitamiseks päringute tegemiseks, vastuse esitamiseks ja hagiavalduse lisade esitamiseks.
8.aprillil 2022 esitas hageja kohtule hagiavalduses märgitud lisad.
4.12. aprillil 2022 jättis kohus hagi taaskord käiguta. Kohus palus hagejal selgitada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja esitada selle kohta tõendid. Kohus selgitas hagejale, et ei lepingu üldtingimustest ega Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest nähtu seost kostjaga. Sealjuures on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe puhul tegemist enne lepingu sõlmimist edastatava lepingueelse teabega. Lepingutingimusi ei ole kohtule esitatud. Lisaks eeltoodule ei nähtu hagist kuupäevaliselt millal ja milline leping (puudub ka lepingu number) poolte vahel sõlmiti ning mis oli poolte vahel kokku lepitud laenulimiit ja krediidi kulukuse määr (s.h. ei nähtu Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 hageja märgitud krediidi kulukuse määra). Hageja ei ole tõendanud ega ka märkinud hagis, millis(t)e tõendi(te)ga hageja kavatseb tõendada omapoolse kohustuse täitmist ehk rahasumma (krediidi) kostja käsutusse andmist (VÕS § 401). Hagi rahuldamiseks peab olema selge kui suures osas ja kas üldse kostja krediiti kasutas. Krediidi kasutamise tõendamiseks ei piisa üksnes hagiavalduses väljatoodud tabeli esitamisest. Krediidi kasutamist saab tõendada maksekorraldus(t)e või pangakonto väljavõttega. Lisaks selgitas kohus, et hageja esitatud tabelist ei ole võimalik aru saada põhivõlgnevuse kujunemine ja intressiarvestus.
5.2. mai 2022 vastuses selgitas hageja, et laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Ferratumi iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Krediidi kasutusse võtmise tingimuste kohaselt lepingu sõlmimine on krediidi kättesaamise eeltingimuseks. Pärast krediidiandja poolset krediiditaotluse

Tsiviilasi nr 2-21-143365 aktsepteerimist (mis sõltub kõigi asjaomaste eeltingimuste täitmisest, sealhulgas kliendi tuvastamine (ja vajaduse korral kontroll) ja kliendi poolsest pakkumuse aktsepteerimisest, maksab krediidiandja krediidi välja kliendi poolt näidatud kliendi enda nimel olevale pangakontole. Enne lepingu sõlmimist loeb klient läbi lepingu projekti, mis talle kättesaadavaks tehakse. Kuigi hageja märkis hagiavalduse punktis 1.5, et tagasimakseid kostja poolt teostatud ei ole on hageja puuduste kõrvaldamisel esitanud kohtule maksete ja tagasimaksete koondtabeli. Hageja väitel ei ole kostja vaielnud vastu hageja nõudele ning asjaolule, et ta sai rahalised vahendid oma kasutusse. Seda tõendab ka asjaolu, et osaliselt on kostja tagasimakseid teostanud.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja esitatud tõendite ning puuduste kõrvaldamise avaldustega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
7.Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel, kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja ei ole taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei pea selle tegemist käesoleval juhul ka põhjendatuks.
8.Hageja on nõude esitamisel tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hageja on esitanud kohtule Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe ja väidab, et ta on edastanud selle kostjale. Seega saab järeldada, et hageja hinnangul on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
9.Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1170-13, p 12).
10.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. TsÜS § 79 sätestab, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. VÕS § 404 lg 2 nimetab veel rea nõudeid, mida tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus sisaldama peab. Kohus on selgitanud, et hagejal tuleb tõendada lepingu sõlmimine kostjaga. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda teinud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks kostja avaldus kohustuste võtmiseks ja krediidilepingu sõlmimiseks. Hageja poolt esitatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht ei sisalda kostja andmeid. Samuti ei sisalda neid ka hageja esitatud lepingu üldtingimused. Esitatud dokumendid on sellised, mille konstrueerimine ei vaja kostja poolset tegevust. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale saadetud kinnituskirjad ja kinnituskoodid ei saa asendada kostja VÕS § 404 lg 1 kohast avaldust. Seega tuleb asuda seisukohale, et laenulepingut ei ole sõlmitud.

Tsiviilasi nr 2-21-143365

11.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-06 selgitanud, et kohus ei ole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Kohus kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Seega juhul kui kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, tuleb kohtul kontrollida, kas hageja esitatud asjaoludel esineb alus hagi rahuldamiseks lepinguvälisel alusel. Kuivõrd hageja on selgitanud, et on kandnud kostjale üle põhivõlgnevuse summas 4999,61 eurot, tuleb kohtul hinnata, kas tegemist võiks olla alusetu rikastumisega (VÕS § 1027). Kohus selgitas hagejale 12. aprilli 2022 puuduste kõrvaldamise määruses, et hageja ei ole tõendanud ega ka hagis märkinud, millis(t)e tõendi(te)ga hageja tõendab omapoolse kohustuse täitmist ehk rahasumma (krediidi) kostja käsutusse andmist (VÕS § 401). Hagi rahuldamiseks peab olema selge kui suures osas ja kas üldse kostja krediiti kasutas. Krediidi kasutamise tõendamiseks ei piisa üksnes hagiavalduses väljatoodud tabeli esitamisest. Krediidi kasutamist saab tõendada maksekorraldus(t)e või pangakonto väljavõttega. Kohus selgitab, et arve alusel ei teki kostjal kohustust vaid nõude aluseks saab siiski olla vaid leping või mõni muu lepinguväline alus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-16 selgitanud, et arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel. Nõude sissenõutavus on seotud arvete esitamisega esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (p 18). Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole arvetega tõendanud kostjale raha ülekandmist. Kuivõrd VÕS § 1027 nõude eelduseks on alusetult makstud raha üle andmise tõendamine, ei saa kohus hageja põhinõuet ka sellel alusel rahuldada.
12.Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja intressi ja viivisenõue. Kuna kahjunõue tulenes hagiavaldusest nähtuvalt võlgnevuse sissenõudmise kuludes, jätab kohus ka selle rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13.Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
14.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
15.Kuna kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja