Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Kohtuasi
Osaühingu Rail Auto hagi ARMACOM OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
707 eurot 68 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ARMACOM OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): ARMACOM OÜ (registrikood 11289883), seaduslik esindaja Henrik Kulu Vastustaja (hageja): Osaühing Rail Auto (registrikood 10440591), lepinguline esindaja Marilin Palts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast ARMACOM OÜ apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu
11.aprilli 2022. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus ARMACOM OÜ-le tagastatuks.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ARMACOM OÜ kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 1(8)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Osaühing Rail Auto (hageja) esitas 9. septembril 2021 hagi ARMACOM OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 611 eurot 80 senti ja viivise 95 eurot 88 senti väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja sõidukite varuosade müügi ja sõidukite remonttöödega. Kostja on olnud hageja kliendiks alates 2012. aastast. Kostja külastas hageja teenindust seoses kostjale kuuluva sõiduki Chrysler Grand Voyager (640MKT) remonttöödega. Kohtumisel räägiti läbi probleemid, vajalike parandustööde maht ja tarvikute kulu, parandustöödele kuluv eeldatav ajaline maht ja hind. Kostja tellis suuliselt sõiduki remonditööd ning palus hagejalt tavapärasest pikemat tasumistähtaega. Kuna kostja oli olnud hageja klient ligi 10 aastat, võimaldas hageja kostjale teenuse eest maksmise ajaks 21 päeva. Pooled leppisid kokku, et kostja toob sõiduki 2. septembri 2019 hommikul teenindusse ning tööde valmimisaeg on 3. september 2019. Hageja helistas 3. septembril 2019 kell 17.23 kostja seadusliku esindaja numbrile 53023025. Kostja tuli autole samal päeval järgi. Hageja väljastas 3. septembril 2019 tehtud tööde eest arve nr 2006207 611 eurot 80 senti (sh käibemaks). Arve maksetähtajaks oli kokkulepitu kohaselt 21 päeva ehk 24. september 2019. Arve sisaldas varuosade maksumust ja teostatud tööde tasu. Kostja ei tasunud tähtaegselt arvet ega vastanud enam hageja kõnedele. Hageja on perioodil 2. oktoobrist 2019 –
17.detsembrini 2020 saatnud kostjale 27 meeldetuletuskirja. Hageja töökäsul nr 2023779 olev kuupäev 25. august 2020 on dokumendi kliendibaasi programmist allalaadimise kuupäev ega oma tööde tellimise ja valmimisaja suhtes tähtsust. Tööde tellimine toimus suuliselt augustis 2019. Esialgu tuli sõidukil vahetada roolilatt. Selleks tellis hageja 27. augustil 2019 varuosa. Tellimuselt nr 73870 on näha, et varuosa on mõeldud sõidukile Grand Voyager, mis kuulub kostjale. Kuna silla reguleerimiseks peab sõidukil alusvanker olema lõtkuvaba, siis tuli täiendavaks tööks juurde tagasilla pukside vahetus, selleks tellis hageja varuosad 3. septembril 2019 (tellimus nr 74004). Pärast varuosade vahetust sai sild reguleeritud 3. septembril 2019, mis nähtub raportist. Hageja autoteeninduse tööaeg on E-R 8:30–17:00, sel ajal tegeletakse klientide päringutele vastamisega ja hinnapakkumiste koostamisega. Väljaspool nimetatud tööaega hageja hinnapakkumistega ei tegele. Telefonikõnes kell 17:23 palus hageja kostjal autole järgi tulla. Kostja on alates 2012. a järjepidevalt kasutanud hageja teenuseid: 2012. a 2 korda, 2013. a 2 korda, 2014. a 1 kord. 2015. a 3 korda, 2017.a 1 kord, 2018. a 3 korda (hooldusajaloo väljavõte). Hooldusajaloo väljavõttest nähtub ka vaidlusalune töökäsk nr 2023779. Selgituses on kirjas, et sõiduk on toodud hageja töökotta 2. septembril 2019 ning töö on valminud 3. septembril 2019, töö sisuks on roolilati ja tagasillapukside vahetus. Töö ajaks on 6 tundi maksumusega 228 eurot ja silla reguleerimine 40 eurot. Varuosasid oli kokku maksumusega 343 eurot 80 senti ning arve on esitatud kokku 611 eurot 80 senti. Sarnaselt 2(8)
töökäsu süsteemist allalaadimise kuupäevaga, on ka hooldusajaloo süsteemist allalaadimise kuupäev teine. Kuupäeva andmed lisanduvad hageja kasutatavas programmis automaatselt allalaetavatele dokumentidele ning hagejal ei ole võimalik käsitsi seda muuta. Töökäsud on lukkseppadele, kes tööd teevad. Klient seda ei vaata ega allkirjasta. Klient saab arve ja sinna lähevad tehtud tööd kirja. Kui on ülekandega maksmine, siis pannakse arve meilile. Kostjale saatis hageja arve meilile. Hageja arvetele allkirju ei võta. Silla reguleerimist tehakse eraldi stendis, selle diagnostika kohta on esitatud väljatrükk. Hageja tellib varuosad nii Eestist kui ka väljaspool Eestit. Puksid olid Eestis olemas ja tulid järgmisel päeval kohale.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pooled on varasemalt koostööd teinud, mispärast otsustas kostja ka septembris 2019 võtta hagejalt hinnapakkumine sõiduki Chrysler Grand Voyager (640MKT) võimalikeks remonttöödeks. Kostja seaduslik esindaja rääkis hagejaga 3. septembril 2019 telefoni teel, kuid vestluse sisuks oli arutelu hinnapakkumise üle. Hageja tegi vastavasisulise hinnapakkumise tööde jaoks, kuid hinnapakkumiseks see jäigi. Kostja ei viinud autot hageja teenindusse. Hageja ei ole tõendanud, et kostja viis auto hageja juurde tööde tegemiseks ning et tööd reaalselt tehti. Eluliselt pole usutav, et kostja tellis töö, kuid töökäsk on koostatud aasta hiljem. Hageja õigustus programmist allalaadimise kuupäeva kohta on otsitud. Töökäsul ei ole ühtegi allkirja. Üksnes arve esitamisest ei teki õiguslikku alust tasumiseks. Hageja pole kordagi püüdnud lahendada vaidlust kohtuväliselt. Kostja seaduslik esindaja selgitas istungil, et ei mäleta täpselt, aga võis olla nii, et kostja ise helistas hagejale ja võttis telefoni teel pakkumise. Kostjal oli vaja teada, kui palju maksab roolilatt. Kostja esindajal on autoremondialane haridus ja ta teadis ise, mis vaja vahetada ja küsis selle hinda telefonis. Kostja võttis pakkumisi ka muudest kohalikest firmadest, nt Avovil OÜ, Haljaste ja Co. Kostja ei lasknud seda tööd koheselt teha, sest polnud kiiret. Kostjale tegi selle töö umbes aasta tagasi Haljaste ja Co.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 11. aprilli 2022. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 707 eurot 68 senti, millest 611 eurot 80 senti on põhinõue ja 95 eurot 88 senti sissenõutavaks muutunud viivis. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1662 eurot 10 senti, millest 125 eurot on riigilõiv ja 1537 eurot 10 senti lepingulise esindaja kulud ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus leidis, et pooled on sõlminud VÕS § 635 lg 1 alusel suulise töövõtulepingu sõiduki Chrysler Grand Voyager (640MKT) remonttööde tegemiseks. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kõik asjas esitatud tõendid viitavad hagejapoolsele versioonile toimunust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väiteid. Kui 3. septembri 2019. a telefonikõne sisuks oligi arutelu hinnapakkumise üle, mida väidab kostja, siis on eluliselt ebausutav, et arutelu toimus pärast hageja tööpäeva lõppu ning kestis vaid 2 minutit 28 sekundit. Igasugused läbirääkimised hinnapakkumise osas kestavad kindlasti pikemalt. Samuti viitavad varuosade tellimine (tl 30–31, arvetel kostja sõiduk tuvastatav), et läbirääkimised toimusid tegelikult juba augustis 2019. a. Esimese varuosa tellis hageja 27. augustil 2019 ning selleks hetkeks oli läbirääkimiste etapp lõppenud.
3(8)
VÕS § 25 lg 1 sätestab, et lepingupooled on kohustatud oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja on tõendanud, et kostja oli oma sõidukit toonud parandamiseks hageja juurde ka varasemalt (tl 33–34). Samas kostja ei ole tõendanud, et tööde tellimuslehele, töökasule, arvele või kuhugi mujale oleks hageja varasemalt võtnud allkirja. Lisaks sellele, et kostjal vastavaid tõendeid ei olnud, ei olnud kostja esindaja ise ka istungil kindel, et seda oleks varem üldse tehtud. Väiksemates remonditöökodades käib töö tellimine ja hinnapakkumisega nõustumine suuliselt ning selline on pikema aja jooksul üle Eesti väljakujunenud tava. Selline tava on VÕS § 25 lg-st 2 tulenevalt kohaldatav ka hageja ja kostja õigussuhtele. Hageja väited on eluliselt usutavad ka seetõttu, et hageja tellis ette remondiks vajalikud varuosad. Ükski töökoda ei hakka kliendi sõidukile varuosasid tellima, kui tal pole kliendi nõusolekut tööde tegemiseks, sest enamik varuosasid on sõidukipõhised mitte universaalsed ning nende n.ö igaks juhuks lattu tellimine hoiab vaid raha kinni. Hageja pakkumus tööde tegemiseks toimus augustis 2019. a ning kostja nõustumus pidi samuti toimuma augustis 2019, kui telliti esimene varuosa kostja sõidukile. Kõige hilisemalt on võimalik kostja nõustumust lepingu sõlmimiseks jaatada sõiduki remonditöökotta viimisega 2. septembril 2019, mil alustati tööde tegemisega. Seda kuupäeva kinnitavad nii töökäsk nr 2023779 (tl 4, 35) kui hooldusajalugu (tl 33–34). Seega on olemas kirjalikud tõendid, mis kinnitavad sõiduki hageja juurde jõudmist 2. septembril 2019. Tööde tegemist
2.septembril 2019 kinnitavad ka tunnistajate ütlused kohtuistungil. Hageja on piisavalt selgitanud ning tõendanud töökäsu ja hooldusajaloo kuupäevade puhul, et tegemist on kuupäevadega, mil on tehtud süsteemist väljavõtted, mitte dokumentide reaalsete kuupäevadega, sest need nähtuvad dokumentide sisust. Hageja selgitused on eluliselt usutavad. Kostja ei ole enda vastuväiteid kuupäevade manuaalse muutmise osas tõendanud. Töökäsud on ettevõttesisesed ning klient ei allkirjasta neid kunagi. Töökäsule kantu on samane kostjale esitatud arve sisuga. Kostja ei tõendanud oma väidet, et hageja ei teostanud tema autole remonttöid ning tööd teostas hiljem Haljaste ja Co. Nii töökäsust kui hooldusajaloost nähtub, et kostja auto viibis hageja juures 2.–3. septembril 2019 ning neis on märgitud konkreetselt, mis tööd hageja teostas, kui palju aega kulus ning palju varuosad ja töö maksma läks. Tööde tegemisele
3.septembril 2019 viitab ka sillastendi raport (tl 32). Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt remontis tema kostja sõidukit. Tunnistaja kostjat ei tundud, kuid mäletas sõidukit. Tunnistaja kirjeldas tehtud töid ja üles kerkinud probleemi tööde teostamises. Esimesel päeval vahetas ta roolilati ning pärast pukside tellimist vahetas järgmisel päeval puksid ja käis stendil ära. Töid tegi kahel päeval, sest pukse samal päeval ei olnud. Järgmise päeva hommikul ta kindlasti töid valmis ei saanud, sest vedrusid oli raske lahti võtta. B.B. aitas kangutada. Tunnistaja selgitas töökäsu täitmist, varuosade tellimist (ülemuse töö) ning töö protsessi. Teise tunnistaja B.B. ütluste kohaselt oli tal töö meeles, sest sellest oli A.A. juttu olnud, et arve on tasumata. Tööd tegi A.A., tunnistaja nägi seda autot tõstukil ning A.A. toimetas selle ümber. Tunnistaja ei mäletanud, kas ta ise midagi tegi, kuid tavapäraselt nad üksteist aitavad. Tol ajal oli neid töökohas kokku kolm: tema, A.A. ja ülemus. Tunnistaja selgitas töökäsu täitmise põhimõtet – töömehed täidavad selle käsitsi (tehtud tööd, tunnid) ning ülemus kannab arvutisse. Ülemus tegeleb varuosade tellimisega. Maakohus leidis, et asjas esitatud tõendid kogumis (kirjalikud tõendid ja tunnistajate ütlused) viitavad üheselt sellele, et remondi teostas just hageja ning mitte mõni muu remonditöökoda. Kõik kostja vastuväited tööde teostamise kohta mujal on tõendamata. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja on teostanud arvel märgitud tööd kostjale kuuluvale autole.
4(8)
Isikud peavad oma õigusi teostama heas usus teiste isikute suhtes. Kostja sai arve tööde kohta, mida ta enda sõnul ei olnud tellinud, kuid ta ei pöördunud hageja poole järelepärimise või täpsustuse sooviga. Meeldetuletusi tasumata arve kohta esitati korduvalt, kuid kostja ei pidanud vajalikuks hagejaga ühendust võtta. Kohtu hinnangul viitab kostja selline käitumine pigem sellele, et kostja oli teadlik, et arve on talle esitatud õiguspäraselt. VÕS § 636 lg 1 kohaselt on hageja kohustatud tehtud töö üle andma ning VÕS § 638 kohaselt on kostja kohustatud töö vastu võtma. Asja materjalidest nähtuvalt valmis töö kostja autole
3.septembril 2019. Tunnistajate ja hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt aetakse auto pärast tööde tegemist töökojast välja, helistatakse kliendile ja teatakse, et autole võib järgi tulla. Hageja seaduslik esindaja helistas 3. septembril 2019 kell 17:23 kostja seaduslikule esindajale ning teatas, et autole võib järgi tulla ning kostja seaduslik esindaja viis auto samal päeval ära. Kostja vastuväited kõne sisu osas on eluliselt ebausutavad. Kõne aega ja kestust arvestades saab järeldada, et kõne sisuks oli teavitus tööde valmimisest. Tavapäraselt nii teavitatakse vastuvõtmist vajava remonttöö valmimisest. Seega andis hageja remonttööd üle ja kostja võttis need vastu. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on esitanud arve vastavalt varuosade hindadele ning töö tegemise ajale ning hinnale. Arve on 611 eurot 80 senti, millest varuosade hind on 343 eurot 80 senti ja tööhind 268 eurot. Seega on tasus kokku lepitud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna hageja teostas tööd, andis tööd üle ja kostja võttis tööd vastu, siis on kostja kohustatud maksma tööde eest tasu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arve tasumise tähtaeg oli 24. september 2019. a. Kuna kostja ei ole arvet tasunud, on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud, on hagejal õigus nõuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks 1941 eurot, s.o riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1816 eurot (16 tundi 50 minutit x 120 eurot/tunnis käibemaksuta). Maakohus leidis, et hageja esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on kokku 1537 eurot 10 senti.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses või alternatiivselt saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei lubanud maakohus põhjendamatult kostjal esindaja vahetamist ega lükanud määratud istungit edasi. Tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus, ei ole selged ega usutavad. Tunnistajad võisid mäletada kostja autot ja teisi kordi, mil kostja käis seda autot hageja juures remontimas, kuid konkreetset korda ei ole tunnistajad suutnud usutavalt esile tuua. Kohtul puudub selgus ja tõendid, mis telefonivestlusega oli tegemist. Kostja hinnangul kliendi teavitamine auto valmimisest ja palve tulla sellele järgi ei võta rohkem, kui 10 sekundit. Varasem remondi ajalugu ei ole hagi rahuldamise aluseks ega puutu asjasse.
5(8)
Kostja ei saa tõendada, et pani allkirja arvele, töökäsule ja tellimusele, kui need kõik jäävad hageja kätte. Kostja on käinud mitmes kohas autot remontimas ning on enda nõusolekut allkirjaga kinnitanud. Kohtu hinnang, et varuosad on sõidukipõhised ei vasta tõele. Varuosad võivad olla küll margipõhised aga ei pea olema üksnes konkreetse sõidukipõhised. Kostjal ei ole ainuke Chrysler Voyager Eestis. Töökäsk on tehtud aasta hiljem ja seda põhjendatakse süsteemist välja trükiga hilisemal kuupäeval. Igal pool on võimalik remondi ajaloost vaadata, mis töid ja millal on kunagi tehtud. Kui väljastatakse töökäsk, siis peaks ettevõtte arhiivis olema töökäsk just selle kuupäevaga, mitte aasta hiljem tehtud väljatrükk. Kostjale jääb ebaselgeks, miks pidi just tema tõendama, et tegi vastavad remonditööd mujal. Vastav tõend küsiti kostjalt alles kohtuistungil, millega kohtumenetlus ka lõppes. Seega rikkus maakohus võrdse kohtlemise ja võistlevuse põhimõtte. Tunnistaja selgituste kohaselt täidavad töölised käsitsi töökäsku, s.t millised tööd tehti, mitu töötundi kulus. Sellist käsitsi täidetud lehte kohtule esitatud ei ole. Hageja õigusabikulu on põhjendamatult suur ega vasta tegelikule ajakulule.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 2. juuni 2022. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse käiguta, paludes täpsustada apellatsioonkaebuse nõudeid. Kostja 13. juuni 2022. a täpsustuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu 11. aprilli 2022. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.
7.Maakohtu otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 707 eurot 68 senti. Kuni 1. jaanuarini 2022 kehtinud TsMS § 405 lg 1 esimene lause sätestas, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi 6(8)
või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluses olnud lepinguline esindaja. Samuti on apellatsioonkaebuse esitanud kostja seaduslik esindaja. Seega on kostja etteheited selle kohta, et tal ei võimaldatud vahetada esindajat, põhjendamatud. Maakohus selgitas
21.märtsi 2022. a e-kirjas, et kohus soovib, et istungil osaleks kostja seaduslik esindaja, kes saab anda selgitusi, kas ja milliseid läbirääkimisi hagejaga peeti (tl 55). Maakohus ei ole poolte võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud. Maakohus ei ole asjas ebaõigesti hinnanud tõendeid. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks nii kirjalikke tõendeid, kui ka taotles tunnistajate ülekuulamist. Kohus kuulaski tunnistajad
22.märtsi 2022. a kohtuistungil. Kostjal oli võimalik esitada tunnistajatele ka omapoolseid küsimusi. Maakohus lahendas asja tuginedes nii kirjalikele tõenditele, kui ka tunnistajate poolt antud selgitustele. Kostja seevastu ei ole esitanud ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks. Kostja ei esitanud tõendeid ka koos apellatsioonkaebusega. Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
9.Maakohtu otsus sisaldab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist TsMS § 177 lg 1 p 1 mõttes. Tegemist on maakohtu eraldiseisva otsustusega, mille peale esitatud kaebuse menetlusse võtmine sõltub mh sellest, kas vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 2-20-14547 19. jaanuaril 2022 tehtud otsuse p-s 13, et kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud TsMS § 178 lg 2 redaktsiooni kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Arvestades apellatsioonkaebuse põhjendusi, ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust, vaid üksnes jaotust. Sellest tulenevalt keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tervikuna menetlusse võtmisest, sh nii sisulise otsuse kui ka menetluskulude osas.
10.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. 7(8)
Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 125 eurot. Tsiviilasjas hagihinnaga 500 eurot kuni 750 eurot kuulub RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 175 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning riigilõiv kuuluks tagastamisele, puudub vajadus täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks.
11.TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab kostja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.