2-21-14166/17 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas 09.09.2021 hagi kostja vastu töövõtulepingust tulenevas nõudes. Kohus võttis hagi 15.09.2021.a määrusega menetlusse. Kohus korraldas 22.03.2022 kohtuistungi, mille tulemusena määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 11.04.2022. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja sõidukite varuosade müügi ja sõidukite remonttöödega. Kostja on olnud hageja kliendiks alates 2012.a ning varasemalt pole poolte vahel olnud mingeid vaidlusi. Kostja külastas hageja teenindust kostjale kuuluva sõiduki Chrysler Grand Voyager remonttööde osas. Kohtumisel räägiti läbi sõiduki probleemid, vajalike parandustööde maht ja tarvikute kulu ning muuhulgas ka parandustöödele kuluv eeldatav ajaline maht ja hind. Selline on tavapärane remonttööde tellimine. Kostja tellis suuliselt enda sõiduki remonttööd ning palus hagejalt tavapärasest pikemat tasumistähtaega, lubades tasuda õigeaegselt. Kuna kostja oli olnud hageja klient ligi 10 aastat, ei näinud hageja selles probleemi ning võimaldas kostjale teenuse eest maksmise ajaks 21 päeva. Pooled leppisid kokku, et kostja toob 02.09.2019 hommikul sõiduki Chrysler Grand Voyager (xxxxxx) teenindusse ning remonttööde valmimisaeg pidi olema 03.09.2019. Nii pooled ka käitusid. Selle tõendamiseks esitas hageja töökäsu nr 2023779 ning märkis, et töökäsul olev kuupäev 25.08.2020 on selle dokumendi hageja kliendibaasi programmist allalaadimise kuupäev ning ei oma tööde tellimise ja valmimisaja suhtes mingit tähtsust. Hageja helistas pärast tööde teostamist 03.09.2019 kell 17:23 kostja seadusliku esindaja numbrile 53023025. Kostja tuli autole samal päeval järgi. Hageja väljastas 03.09.2019 tehtud tööde eest arve nr 2006207 summas 611,80 eurot (sh km). Arve maksetähtajaks oli kokkulepitu kohaselt 21 päeva ehk 24.09.2019. Arve sisaldas varuosade maksumust ja teostatud tööde tasu. Kostja ei tasunud tähtaegselt arvet ega vastanud enam hageja kõnedele. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Hageja on täitnud enda kohustuse täita kostja tellimus, kuid kostja enda tellimuse eest maksmise kohustust mitte. Kostjale on tellitud töö üle antud viisil, mis on tavapärane sõidukite remonttööde puhul. Kostja on töö vastu võtnud. Arve töö eest on muutunud sissenõutavaks. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates arve maksetähtajale järgnevast päevast 25.09.2019 kuni hagi esitamiseni 09.09.2021 summas 95,88 eurot. 23.11.2021 vastuses selgitas hageja, et kostja esindaja käis teeninduses kohapeal ning remontteenuse pakkumine oli suuline. Tööde tellimine toimus suuliselt augustis 2019. Esialgu tuli sõidukil vahetada roolilatt. Selleks tellis hageja 27.08.2019 vastava varuosa. Tellimuselt nr 73870 on näha, et varuosa on mõeldud sõidukile Grand Voyager, mis kuulub kostjale. Kuna silla reguleerimiseks peab sõidukil alusvanker olema lõtkuvaba, siis tuli täiendavaks tööks juurde tagasilla pukside vahetus ning selleks tellis hageja varuosad 03.09.2019 (tellimus nr 74004). Pärast varuosade vahetust sai sild reguleeritud 03.09.2019 ja see nähtub raportist.

Hageja ei nõustunud kostja väitega 03.09.2019 telefonikõne sisu osas. Hageja autoteeninduse tööaeg on E-R 8:30-17:00, millisel ajal tegeletakse klientide päringutele vastamisega ja hinnapakkumiste koostamisega. Väljaspool nimetatud tööaega hageja hinnapakkumistega ei tegele. Telefonikõnes kell 17:23 palus hageja kostjal autole järgi tulla. Kostja on alates 2012.a järjepidevalt kasutanud hageja teenuseid: 2012.a 2 korda, 2013.a 2 korda, 2014.a 1 kord. 2015.a 3 korda, 2016.a 0 korda, 2017.a 1 kord, 2018.a 3 korda (hooldusajaloo väljavõte). Hooldusajaloo väljavõttest nähtub ka töökäsk nr 2023779. Selgituses on kirjas, et sõiduk on toodud hageja töökotta kuupäeval 02.09.2019 ning töö on valminud 03.09.2019, töö sisuks oli roolilati ja tagasillapukside vahetus. Töö ajaks on 6 tundi maksumusega 228 eurot ja silla reguleerimine 40 eurot. Varuosad olid kokku maksumusega 343,80 eurot ning arve on esitatud kogusummas 611,80 eurot. Sarnaselt töökäsu süsteemist allalaadimise kuupäevaga, on ka hooldusajaloo süsteemist allalaadimise kuupäev teine. Hooldusajalugu on hageja sisesüsteemist alla laetud kuupäeval 13.10.2021. Hageja laadis kuupäeval 18.10.2021 süsteemist alla uuesti ka töökäsu, millelt nüüd nähtub kuupäev 18.10.2021. Hageja esitab selle tõenduseks sama töökäsu, kuid millel on erinev kuupäev. Hageja juhtis antud asjaolule tähelepanu ka hagiavalduses, et hageja sisesüsteemist dokumentide alla laadimisel tuleb dokumendile automaatselt selle salvestamise kuupäev. 25.08.2020 laadis hageja töökäsu enda süsteemist alla seetõttu, et edastas siis kogu võlgnevuse info Creditinfo Eesti AS-le. Hageja selgitas, et ükskõik, millisel kuupäeval hageja laeks enda sisesüsteemist mistahes dokumendi alla (töökäsk, hooldusajalugu vms), tuleks automaatselt alla laetud dokumendile see kuupäev, millal salvestamine toimub. Kuupäeva andmed lisanduvad hageja kasutatavas programmis automaatselt allalaetavatele dokumentidele ning hagejal ei ole võimalik käsitsi seda muuta. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et poolte läbirääkimised lõppesid hinnapakkumise esitamisega, sest muidu poleks hageja kostja auto tarbeks tellinud varuosasid. Hageja on püüdnud saada perioodil 10.2019-08.2020 kontakti Armacom OÜ esindajaga, et lahendada asi kohtuväliselt. Kostja ei vasta hageja kõnedele. Teise numbri pealt helistades võtab kostja esindaja kõne vastu, kuid katkestab selle koheselt, kui kuuleb, et helistajaks on hageja. Hageja on saatnud kostjale korduvalt ka meeldetuletusi. Hageja on ajavahemikul 02.10.2019-17.12.2020 saatnud 27 meeldetuletuskirja. Kostja esindaja reageeris üksnes AS Creditinfo Eesti poolt saadetud kirja peale, kui kostja suhtes algatati maksehäire avaldamine. Kostja ei ole teadlikult ja sihilikult reageerinud ühelegi hageja e-kirjale ega vastanud telefonikõnedele, mis kinnitavad, et kostja püüdis enda kohustuse täitmist vältida. Poolte vahel on väljakujunenud tava ning selline on ka üleüldine tava sõidukite remondi teenuse puhul: klient tuleb sõidukiga teenindusse, sõiduki probleemid kaardistatakse, tehakse hinnapakkumine, hinnapakkumise sobivusel lepitakse kokku tööde tegemise aeg. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste tegemise teel. Hageja tegi pakkumise ja kostja võttis selle vastu sellega, et tõi auto remonditöökotta. Poolte vahel saab lepingu lugeda sõlmituks. Hageja kinnitas, et 7 aasta jooksul oli tava samasugune. Kui kostja väidab teistmoodi, siis tuleb tal seda tõendada, s.o et hinnapakkumised olid kirjalikud, kostja tahteavaldus kirjalik ja et kostja on kõik varasemad töökäsud allkirjastanud. Kostja ei ole seda teinud. 22.03.2022 toimunud kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et tavaliselt on nii, et klient tuleb kohale probleemiga, auto vaadatakse üle, lepitakse hinnas kokku ja auto läheb remonti. Nii on ka, et küsitakse telefonis hinda, aga täpsemalt saab ikka teada siis, kui auto tuleb kohale ja vaadatakse üle. Samuti selgitas ta, et töökäsud on lukkseppadele, kes tööd teevad. Klient seda ei vaata ega allkirjasta. Klient saab arve ja sinna lähevad tehtud tööd kirja. Kui inimene on kohapeal, siis antakse talle arve näppu. Kui on ülekandega maksmised, siis pannakse arve meilile. Kostjale saatis hageja arve meilile. Kostjale sai pikem maksmise tähtaeg, sest varasemalt on kostja kõik arved maksnud. Kostja käis juba aasta varem seda

roolilatti küsimas. Kui asjaks läks, siis tuli kohapeale ja tõi auto. Enne oli telefoni teel juttu, kus panid aja paika. Aja leppisid kokku, kui hageja tellis roolilati. Kostjal oli kindel soov vahetada roolilatti ja see oli jah probleemne. Roolilatt müüakse kahes reas, üks on latt ise ja teine korpus. 90% juhtudel ei ole vaja roolilatti kinni maksta ja sellest oli kostjaga juttu. Roolilati kinnimaksmist ei ole hageja nõudnud. Kostja auto on beežikas-kuldne. Tunnistaja Andrus Kasemaa tegi autot põhiliselt. Arvetele hageja allkirju ei võta. Need lähevad meilile või kui on võõras klient, siis maksab arve ära ja saab auto kätte. Silla reguleerimist tehakse eraldi stendis, kuna rooliratta vahetusega ei jookse rattad õieti ja siis on vaja reguleerida. Selle diagnostika kohta on esitatud väljatrükk. Andrus tegi seda ja kõik on arvutis sees. Hageja selgitas, et tellib varuosad nii Eestist kui ka väljaspool Eestit. Tootekaardilt näeb seda, mitte tellimuselt. Puksid olid Eestis olemas ja tulid järgmisel päeval kohale. Hageja jäi enda nõude juurde. Kostja vastuväited 11.10.2021 esitas kostja hagivastuse. Kostja palus hagi jätta rahuldamata. Hageja esitatud faktilised väited on vastuolulised ja tõendamata. Kostjal ei ole hageja eest kohustusi. Kostja ei vaielnud vastu, et pooled on varasemalt koostööd teinud. Seepärast otsustas kostja ka septembris 2019 võtta hagejalt hinnapakkumine sõiduki Chrysler Grand Voyager (xxxxxx) võimalikeks remonttöödeks. Kostja seaduslik esindaja helistas hagejale. Kostja ei vaidle vastu, et rääkis hagejaga 03.09.2019 telefoni teel ning et number 53023025 kuulub kostja seaduslikule esindajale. Kostja sõnul oli vestluse sisu hoopis arutelu hinnapakkumise osas võimalike remonttööde tegemiseks. Kostja ei vaielnud vastu, et hageja tegi vastavasisulise hinnapakkumise tööde haoks, kuid hinnapakkumiseks see jäigi. Kostja ei viinud enda autot hageja teenindusse. Selline asjaolu on hageja poolt tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja viis auto hageja juurde tööde tegemiseks ning et tööd reaalselt tehti. Kostjale jäi arusaamatuks ca aasta hiljem koostatud väidetav töökäsk. Eluliselt pole usutav, et kostja töö tellis, kui töökäsk on koostatud aasta hiljem. Hageja õigustus programmist allalaadimise kohta on otsitud, sest väljavõte oleks sellisel juhul tehtud vahetult enne kohtusse pöördumist, mitte aasta enne hagi esitamist. Selline ajaline erinevus on ebaloogiline. Samuti ei nähtu töökäsult ühtegi allkirja, et kostja esindaja selle üldse tellis ja/või oleks allkirjastanud. Üksnes arve esitamisest ei teki õiguslik alus selle tasumiseks. Hageja pole püüdnud kordagi vaidlust lahendada kohtuväliselt. Kui poolte vahel oleks olnud sõlmitud leping, pidanuks hageja tegema kostjaga koostööd. Hageja on üksnes püüdnud pahatahtlikult avaldada kostja kohta andmeid krediidiinfos. Kostja on sellele vastu vaielnud, sest ei tunnusta väidetavat võlgnevust. 11.01.2022 vastuväites jäi kostja varasemalt esitatu juurde ning märkis, et hageja pole esitanud ühtegi tõendit, et kostja oleks allkirjaga tellitavad varuosad ja remonttööd kinnitanud. Kostja on kasutanud varasemalt ja kasutab edaspidi erinevaid remondifirmasid, kus protseduur on järgmine: klient tellib varuosad ja tööd, remondifirma palub kliendil kinnitada oma soovi allkirjaga, et klient on nõus tellitud varuosade ja tööde maksumusega. Hageja ei ole tõendanud telefonivestluse sisu. Kuupäevad töökäsul on fabritseeritud ja kostja pole kunagi sellist töökäsku näinud. Kostja sõnul on võimalik muuta vastavalt programmi kasutaja soovile kuupäevi. Kostja reageeris AS Creditinfo Eesti kirjale seepärast, et hageja üritas pahatahtlikult kostjale maksehäiret tekitada ja sundida alusetut arvet maksma. Kostjale jäi arusaamatuks väljend „väljakujunenud tava“. Kostjale tundus, et kui oled käinud 7 aasta jooksul remondis, siis on leping sõlmitud ja kostjale võib saata arveid ilma, et kostja kinnitus või nõusolek oleks olemas. Kostja lisas, et kuni tänase päevani nõuab ja saadab kostjale võlanõuet IDR Inkasso OÜ, kes tasus hageja eest riigilõivu. IDR Inkasso on sissenõutava

summa tõstnud neljakordseks. IDR Inkasso OÜ ja hageja esindaja õigusbüroo juhatuse liige on üks ja sama isik (Sxxxxx Vxxxx). 22.03.2022 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et tal ei ole tõendeid, mida esitada. See hinnapakkumine tehti temale telefoni teel. Kostja ei mäleta ka enam, sest nii palju aega on möödas. Tõenäoliselt on varasemalt olnud, et kirjalikult on kõik pakkumised. Kostja tegeleb metsa ülestöötamisega. Kostja väitis, et tema ei ole autot hageja juurde remonti viinud ja neid töid, mis kirjas on, pole tehtud. See auto kuulub jah kostjale. Kostja on varem hageja käest töid ostnud. Arve võib-olla tulnud, kostja ei osanud öelda, ta peaks vaatama meilist. Kostja ei ole kindel, kas ta on saanud nii palju kirju nagu hageja väidab. Kostja ei esitanud ega pidanud vajalikuks esitada hagejale vastuväited, sest kostja polnud tööd tellinud, midagi ei tehtud ja arveid võib igasuguseid saata. Kostja ei mäleta täpselt, aga võis olla nii, et kostja ise helistas hagejale ja võttis telefoni teel pakkumise. Kostjal oli vaja teada, palju maksab roolilatt. Kostja ei mäleta, mis vastati. Kostja võttis ka muudest kohalikest firmadest pakkumisi, nt Avovil OÜ, Haljaste ja Co. Lõpuks ei lasknud seda tööd teha, sest polnud kiiret. Kostjale tegi selle töö lõpuks Haljaste ja Co. mingi aasta tagasi. Nemad vahetasid ära roolilati. Pukse ei vahetatud, see oli nende väide. Kostjal oli esindaja, kes ütles, et ei tule kohtusse ja temaga ta ei arutanud seda, et töö tehti mujal. Kostja ei mäleta, millal ta viimati hageja juures käis ja mida tema autole tehti, võib-olla rooliots. Kostja suhtles hageja juhatuse liikmega ja viis tema kontorisse autovõtmed. Tavaliselt läks kostja kohale ja arvas, et võis ette kokkuleppida. Siis arvas, et tehti pakkumine ja kostja kinnitas selle ning arvas, et tegi seda allkirjaga, see käib igal pool nii. Esindustes küll käib nii. Viimati käis kostja Fordi esinduses pool aastat tagasi. Kostja eeldas, et auto vaadatakse üle, öeldakse hind ja kostja kinnitab, et nii palju maksab ja talle sobib ja siis teevad ära. Tõenäoliselt nad vaatasid auto ikka üle, kostja ei seisnud ju kõrval. Eks ta seisis eemal või jättis auto sinna. Viimane kord oli üle kolme aasta tagasi, kui kostja käis hageja juures. Sellist situatsiooni ei ole olnud, et remont läheb kallimaks kui algul öeldi. Kostja esindajal on autoremondialane haridus ja ta teadis ise, mis vaja vahetada ja küsis selle hinda telefonis. Eks ka seekord oli kuulda kolksu ja ta teadis, mis viga võib autol olla. Ta ei osanud öelda, millisele autole need jupid telliti, mille kohta on nimekiri esitatud. Kostja kinnitas, et tema auto on beežikas-kuldne. Kostja väitis, et 03.09.2019 ei tehtud tema autole sellist raportit (silla reguleerimine) ja ta ei oska öelda, kas see on võltsing. See aastane kuupäeva erinevus ei tundu ikkagi õige. Kostja jäi enda kirjalike seisukohta juurde. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud. Puudub vaidlus, et poolte vahel ei sõlmitud kirjalikku töövõtulepingut. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et nad pidasid läbirääkimisi ning hageja tegi hinnapakkumise kostjale kuuluva sõiduki Chrysler Grand Voyager (xxxxxx) remonttööde tegemiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõlmitud on suuline töövõtuleping, kas hageja teostas remonttööd kostjale autole ning kas tal on sellest tulenevalt õigus nõuda arve nr 2006207 tasumist summas 611,80 eurot. Kohus leiab, et pooled on sõlminud VÕS § 635 lg 1 alusel suulise töövõtulepingu sõiduki Chrysler Grand Voyager (xxxxxx) remonttööde tegemiseks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja on väitnud, et 03.09.2019 17:23 telefonikõne sisuks oli arutelu hinnapakkumise üle võimalike remonttööde tegemiseks ning tema ei viinud autot hageja juurde tööde tegemiseks. Hageja väidab, et kostja tõi auto nende juurde 02.09.2019 ning läbirääkimised tööde tegemiseks toimusid juba augustis 2019. Remonttööd valmisid 03.09.2019 ja hageja helistas 03.09.2019 kostjale, et viimane auto ära viiks. Kohus leiab, et kõik asjas esitatud tõendid viitavad hagejapoolsele versioonile toimunust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väiteid. Esmalt märgib kohus, et kui 03.09.2019 telefonikõne sisuks oligi arutelu hinnapakkumise üle, mida väidab kostja, siis on eluliselt ebausutav, et arutelu toimus pärast hageja tööpäeva ning kestis vaid 2 minutit ja 28 sekundit. Sõna arutelu juba iseenesest viitab pikemale vestlusele kui 2 minutit. Igasugused läbirääkimised hinnapakkumise osas kestavad kindlasti pikemalt. Samuti viitavad varuosade tellimine (tl 30-31, arvetel kostja sõiduk tuvastatav), et läbirääkimised toimusid tegelikult juba augustis 2019. Esimese varuosa tellis hageja 27.08.2019 ning selleks hetkeks oli läbirääkimiste etapp kindlasti lõppenud. Kohus selgitab, et üldiselt väljakujunenud tava, millele hageja viitab, on oluline ning VÕS § 25 kohaselt poolte suhetes kohaldatav. Nimelt sätetaba: VÕS § 25 lg 1, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja on käeolevalt tõendanud, et kostja oli oma sõidukit toonud parandamiseks hageja juurde ka varasemalt (hooldusajalugu- tl 33-34). Samas ei ole kostja tõendanud, et tööde tellimuslehele, töökasule, arvele või kuhugi mujale oleks hageja poolt varasemalt võetud mingit allkirja. Lisaks sellele, et kostjal vastavaid tõendeid ei olnud, ei olnud kostja esindaja ise ka istungil kindel, et seda oleks varem üldse tehtud. Kostja väited selles osas olid oletuslikud. Seega oligi poolte vahel välja kujunenud tava, et allkirja ei võeta, ja kostja nõudmine esitada käesoleval juhul mingi allkirjastatud dokument, on vastaspoole suhtes pahatahtlik. Kostja väitis ka, et ta on käinud mitmetes kohtades autot remontimas ning tema on hinnapakkumistele enda nõusolekut allkirjaga kinnitanud, viimati käis ta Fordi esinduses. Kohus leiab, et väiksemates remonditöökodades käib töö tellimine ja hinnapakkumisega nõustumine suuliselt ning selline on pikema aja jooksul üle Eesti väljakujunenud tava. Selline tava on vastavalt VÕS § 25 lg 2 tulenevalt kohaldatav ka hageja ja kostja õigussuhtele. Hageja väited on eluliselt usutavad juba ka seetõttu, et hageja tellis ette remondiks vajalikud varuosad. Kohus märgib, et ükski töökoda ei hakka kliendi sõidukile varuosasid tellima, kui tal pole kliendilt nõusolekut tööde tegemiseks, sest enamik varuosasid on sõidukipõhised mitte universaalsed ning nende n.ö igaks juhuks lattu tellimine hoiab kinni vaid rahalisi vahendeid. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et hageja pakkumus tööde tegemiseks toimus augustis 2019 ning kostja nõustumus pidi samuti toimuma augustis 2019 kui telliti esimene varuosa kostja sõidukile. Kõige hilisemalt on võimalik kostja nõustumust lepingu sõlmimiseks jaatada sõiduki remonditöökotta viimisega 02.09.2019, mil alustati tööde tegemisega. Seda kuupäeva kinnitavad nii töökäsk nr 2023779 (tl 4, 35) kui hooldusajalugu (tl 33-34). Seega on olemas kirjalikud tõendid, mis kinnitavad sõiduki hageja juurde jõudmist

02.09.2019. Tööde tegemist 02.09.2019 kinnitavad ka tunnistajate ütlused kohtuistungil (millest pikemalt allpool). Kostja on väitnud, et töökäsu ja hooldusajaloo kuupäevad on fabritseeritud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud ning tõendanud, et tegemist on kuupäevadega, mil on tehtud süsteemist väljavõtted, mitte dokumentide reaalsete kuupäevadega, sest need nähtuvad dokumentide sisust. Hageja selgitused on eluliselt usutavad. Kostja ei ole enda vastuväiteid kuupäevade manuaalse muutmise osas tõendanud. Seega on nii töökäsk kui hooldusajalugu lubatavad tõendid. Kohus märgib mh, et töökäsud on ettevõttesisesed ning klient ei allkirjasta neid kunagi. Kostja väited, et töökäsul pole tema allkirja, on asjakohatud. Töökäsule kantu on samane kostjale esitatud arve sisuga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. Töövõtulepingu sõlmimisega kohustus hageja teostama remonttööd kostja autole ning kostja kohustus töö vastu võtma ja töö eest maksma. Kostja on väitnud, et hageja ei teostanud tema autole remonttöid ning tööd teostas hiljem Haljaste ja Co. Seda väidet kostja ei tõendanud. Nii töökäsust kui hooldusajaloost nähtub, et kostja auto viibis hageja juures 02.-03.09.2019 ning neis on märgitud konkreetselt, mis tööd hageja teostas, kui palju aega kulus ning palju varuosad ja töö maksma läks. Tööde tegemisele 03.09.2019 viitab mh ka sillastendi raport (tl 32). Tunnistaja Axxxxx Hxxxxxxx ütluste kohaselt remontis tema kostja sõidukit- ta küll kostjat ei tundud, kui mäletas konkreetset sõidukit. Tunnistaja kirjeldas tehtud töid ja üles kerkinud probleemi tööde teostamises: esimesel päeval vahetas ta roolilati ning pärast pukside tellimist vahetas järgmisel päeval puksid ja käis stendil ära. Töid tegi ta kahel päeval, sest pukse samal päeval ei olnud. Järgmise päeva hommikul ta kindlasti töid valmis ei saanud, sest vedrusid oli raske lahti võtta. Kristjan aitas kangutada. Tunnistaja selgitas töökäsu täitmist, varuosade tellimist (ülemuse töö) ning töö protsessi. Teise tunnistaja Kxxxxxxn Kxxxxxxx ütluste kohaselt tal aeg 02.03.09.2019 meeles ei olnud, aga see töö oli, sest sellest oli neil töö juures juttu olnud Andrusega, et arve tasumata (tööjutud). Tööd teab ta seetõttu, et Axxxxx tegi seda ja ta nägi seda autot tõstuki peal ning Axxxxx toimetas selle ümber. Tunnistaja ei mäletanud, kas ta ise midagi tegi, kuid tavapäraselt nad üksteist aitavad. Tol ajal oli neid töökohas kokku kolm: tema, Axxxxx ja ülemus. Tunnistaja selgitas töökäsu täitmise põhimõtet – töömehed täidavad selle käsitsi (tehtud tööd, tunnid) ning ülemus kannab arvutisse. Ülemus tegeleb varuosade tellimisega. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste õigsuses pole põhjust kahelda. Tunnistajate ütlused toetasid kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid kogumis (kirjalikud tõendid ja tunnistajate ütlused) viitavad üheselt sellele, et remondi teostas just hageja ning mitte mõni muu remonditöökoda. Kõik kostja vastuväited tööde teostamise kohta mujal on tõendamata. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja on teostanud arvel märgitud tööd kostjale kuuluvale autole. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka seda, et isikud peavad oma õigusi teostama heas usus teiste isikute suhtes. Antud juhul sai kostja arve tööde kohta, mida ta tema enda sõnul ei olnud tellinud, kuid kostja hageja poole järelepärimise või täpsustuse sooviga ei pöördunud. Meeldetuletusi tasumata arve kohta esitati korduvalt, kuid kostja ei pidanud vajalikuks hagejaga ühendust võtta. Kohtu hinnangul viitab kostja selline käitumine pigem sellele, et kostja oli siiski teadlik, et arve on talle esitatud õiguspäraselt. VÕS § 636 lg 1 kohaselt on hageja kohustatud tehtud töö üle andma ning VÕS § 638 kohaselt on kostja kohustatud töö vastu võtma. Asja materjalidest nähtuvalt valmis töö kostja autole 03.09.2019. Tunnistajate ja hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt aetakse auto pärast tööde tegemist töökojast välja, helistatakse kliendile ja teatakse, et autole võib järgi tulla. 03.09.2019 kell 17:23 helistas hageja seaduslik esindaja kostja seaduslikule esindajale ning

teatas, et autole võib järgi tulla ning kostja seaduslik esindaja viis auto veel samal päeval ära. Kostja vastuväited kõne sisu osas on eluliselt ebausutavad (vt ülal). Kõne aega ja kestust arvestades saab järeldada, et kõne sisuks oli teavitus tööde valmimisest. Tavapäraselt nii teavitatakse vastuvõtmist vajava remonttöö valmimisest. Kohus loeb tuvastatuks, et remonttööd kostja autole anti hageja poolt üle ja võeti kostja poolt vastu. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on esitanud arve vastavalt varuosade hindadele ning töö tegemise ajale ning hinnale. Arve on summas 611,80 eurot, millest nähtuvalt on varuosade hinnaks 343,80 eurot ja tööhind 268 eurot. Seega on tasus kokku lepitud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna hageja teostas tööd, andis tööd üle ja kostja võttis tööd vastu, siis on kostja kohustatud maksma tööde eest tasu. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arve tasumise tähtaeg oli 24.09.2019. Kuna kostja ei ole arvet tasunud, on hageja arvest tuleneb põhinõue muutunud sissenõutavaks ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 611,80 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja mõistnud, on hagejal õigus nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kohus leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt ning see on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 95,88 eurot (perioodil 25.09.2019 kuni 09.09.2021) Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kokku 707,68 eurot, millest 611,80 eurot on põhinõue ja 95,88 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule.

Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1941 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 125 eurot ja lepingulise esindaja tasust 1816 eurot (16h 50min x 120€/h km-ta) Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 125 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras ja selle peab kostja hagejale hüvitama. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 120-140 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja esindaja tunnitasu 120€ (km-ta) on põhjendatud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Eraldiseisvalt soovib kohus välja tuua menetluskulud, mis on seotud kohtuistungile ilmumisega ning 21.03.2022 menetluskulude nimekirja koostamisega. Kohtu hinnangul on 21.03.2022 menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg põhjendatud osaliselt, s.o pooles ulatuses (10 minutit), sest menetluskulude nimekirja põhi oli hagejal varasemalt valmis tehtud (09.09.2021 hagiga koos esitatud menetluskulude nimekiri) ning sellele täienduste tegemine ei olnud aeganõudev ega keerukas. Hageja on kohtuistungile sõitmise aja eest arvestanud 4h 30min tasumääraga 50€/h ning sõidukulu 370 km määras 0,3€/km. Kohus leiab, et tasu sõidule kulunud aja osas ei ole sellisel viisil põhjendatud. Riigikohus on asunud seisukohale (2-14-63261 p 12), et iseenesest on põhjendatud hüvitada lepingulisele esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, kuid mitte esindaja ja esindatava vahel kokkulepitud tunnihinna järgi. Analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude hüvitamise regulatsioon. Kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude