lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-13620/23

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-13620/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1599
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Maarja Kadakas

Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

2-21-13620

Tsiviilasi

I. A. hagi A. P.’i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp’i vastu nõude tunnustamiseks A. P.’i (pankrotis) pankrotimenetluses

Menetlusosaline

Hageja: I. A. (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson (e-post: [email protected]); Kostja: A. P.’i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: K. L. (e-post: xxx) ja vandeadvokaat Marko Kaevando (e-post: [email protected]).

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 31.05.2022

RESOLUTSIOON

1.Jätta I. A. hagi A. P.’i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp’i vastu nõude tunnustamiseks A. P.’i (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista I. A.’lt A. P.’i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp’i kasuks välja menetluskulud 2942,16 eurot.
4.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1.I. A. esitas 31.08.2021 Harju Maakohtusse hagi A. P.’i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp’i vastu nõude tunnustamiseks A. P.’i (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada A. P. (pankrotis) pankrotimenetluses 24.08.2021 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata jäänud I. A. pandiga tagamata nõuet teises järgus summas 208 927,16 eurot. Kohus võttis hagiavalduse 30.09.2021 määrusega menetlusse.
2.Hageja esitas 31.05.2022 kohtule avalduse, mille kohaselt võtab hageja hagi täies ulatuses tagasi ning palub menetlus lõpetada.
3.Kostja esitas 01.06.2022 kohtule seisukoha, milles teatab, et tal ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmisele. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja võtab hagi tagasi.
5.Kuna hageja on võtnud hagi tagasi, siis jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ning lõpetab tsiviilasja menetluse.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei esine TsMS § 168 lg 3-5 nimetatud asjaolusid, mistõttu jätab kohus TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda.
7.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
8.Kostja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 4121,60 eurot (Cavere Õigusbüroo OÜ) ning 1397,20 eurot (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid), sh käibemaks 919,80 eurot, kõik kokku koos käibemaksuga 5518,80 eurot. Mõlemad lepingulised esindajad on osutanud kostjale õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
9.Lepingulisel esindajal K. L.l on kulunud esindamiseks 24 tundi ja 32 minutit järgmiste toimingute eest: 06.10 – 18.10.2021 hagiavalduse ja hagi terviktekstiga tutvumine, tõendite, sh konto väljavõtete (83 lk) analüüsimine, registrite kontrollimine, päringute tegemine rahvastikuregistrisse ja kinnistusraamatusse, tõenditega tutvumine ja analüüsimine, seisukoha koostamine hagiavaldusele – kokku 14 tundi ja 20 minutit; 11.03 – 14.03.2022 hageja seisukohale seisukoha koostamine, kontode väljavõtete analüüsimine, tõendite kogumine, päringud registritest, lepingute analüüsimine – kokku 10 tundi ja 12 minutit.
10.Lepingulisel esindajal Marko Kaevandol on kulunud esindamiseks 8 tundi ja 19 minutit järgmiste toimingute eest: 20.05.2022 hagimaterjalidega tutvumine ja analüüs 2 tundi ja 8 minutit; 23.05.2022 asja materjalide analüüs, täiendavate taotluste koostamine 2 tundi ja 49 minutit; 23.05.2022 suhtlus kliendiga asjaolude ja täiendavate tõendite kogumise võimaluste väljaselgitamiseks 28 minutit; 30.05.2022 analüüs, ettevalmistus istungiks 1 tund ja 11 minutit; 31.05.2022 hageja 31.05.2022 a arvamusega tutvumine, esindus kohtuistungil 1 tund ja 28 minutit; 01.06.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit.
11.Hageja on kostja menetluskulude nimekirja osas esitanud seisukoha. Hageja hinnangul tuleks antud juhul välja selgitada, kas pankrotihaldur on oma õigusbüroo töötajaga sellesisulise käsunduslepingu sõlminud ja talle selle eest eraldi tasu maksnud või on pankrotihaldurit esindanud isik teinud seda oma palgatöö raames. Vaid juhul, kui isikuga on sõlmitud eraldi sellesisuline käsundusleping, on vastav kulu hüvitatav. Asjakohane oleks, kui kohus annaks kostjale tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks ja kohustaks kostjat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid – eelkõige vastavat esindussuhet üheselt avava käsunduslepingu, kuluarved ja nende tasumist tõendavad dokumendid. Hageja toob ka välja, et antud juhul ei ole kostja esindajad selgitanud, miks on vajalik kahe esindaja osavõtt asjas. Hageja hinnangul ei ole kahe esindaja osavõtt põhjendatud. Juhul, kui leiab tõendamist, et K. Leetsaar on esindanud samas büroos töötavat pankrotihaldurit eraldiseisva käsunduslepingu alusel, siis oleks asjas põhjendatud ajakuluks 8 h 15 min. Juhul, kui see kinnitust ei leia, siis saab põhjendatud ajakuluks lugeda ainult 2 h 15 min.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Hageja on seisukohal, et kohus peaks kostjalt välja nõudma dokumendid, mis näitavad K. L. esindussuhet ning lisaks kuluarved ja nende tasumist tõendavad dokumendid. Hageja hinnangul tuleks välja selgitada, kas pankrotihaldur on oma õigusbüroo töötajaga sellesisulise käsunduslepingu sõlminud ja talle selle eest eraldi tasu maksnud või on pankrotihaldurit esindanud isik teinud seda oma palgatöö raames. Hageja poolt viidatud asjaolu, et K. Leetsaar töötab pankrotihaldur Martin Kruppiga samas büroos, ei anna alust jätta lepingulise esindaja kulusid hüvitamata. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus menetlusosalist esindab töötaja, kelle esindamise kulusid TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei hüvitata. Praeguses asjas ei ole menetlusosaliseks õigusbüroo, vaid pankrotivõlgniku nimel pankrotihaldur. Lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetele. Kuna K. Leetsaar on kostjat käesolevas menetluses esindanud, siis puudub alus kahelda, et kostjal on esindamise eest ka tasumise kohustus tekkinud. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus vajalikuks kohustada kostjat menetluskulude kohta täiendavaid tõendeid esitama.
14.Hageja on esitanud vastuväite ka kahe lepingulise esindaja kasutamise osas. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohtu hinnangul on nimetatud lõikes pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p.17). Kostjat esindavad menetluses kaks lepingulist esindajat. Kohus on seisukohal, et antud asi ei kujunenud oma olemuselt veel nii mahukaks ega keerukaks, et see tingiks kahe esindaja samaaegse kasutamise vajaduse. Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud arvestada kahe esindaja poolt samale toimingule kuuluvat ajakulu dubleerivas osas. Siiski nähtub kostja menetluskulude nimekirjast, et esindajad ei olegi valdavalt teinud samu toiminguid samaaegselt.
15.Kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalikud järgmises ulatuses: •

•

• • • • •

06.10.2021 – 18.10.2021 hagiavalduse ja hagi terviktekstiga tutvumine, tõendite, sh konto väljavõtete (83 lk) analüüsimine, registrite kontrollimine, päringute tegemine rahvastikuregistrisse ja kinnistusraamatusse, tõenditega tutvumine ja analüüsimine, seisukoha koostamine hagiavaldusele – võttes arvesse hagiavalduse ning tõendite sisu ja mahtu ning samuti hinnates kostja vastuse mahtu, on välja toodud toimingute põhjendatud ajakulu 5 tundi; 11.03.2022 – 14.03.2022 hageja seisukohale seisukoha koostamine, kontode väljavõtete analüüsimine, tõendite kogumine, päringud registritest, lepingute analüüsimine – võttes arvesse kostja seisukoha mahtu ning sellele lisatud tõendite hulka, on välja toodud toimingute põhjendatud ajakulu 8 tundi; 20.05.2022 -23.05.2022 materjalidega tutvumine ja analüüs, täiendavate taotluste koostamine – kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi; 23.05.2022 suhtlus kliendiga asjaolude ja täiendavate tõendite kogumise võimaluste väljaselgitamiseks - 28 minutit ehk 0,47 tundi; 30.05.2022 analüüs, ettevalmistus istungiks - 1 tund ja 11 minutit ehk 1,18 tundi; 31.05.2022 hageja 31.05.2022 a arvamusega tutvumine, esindus kohtuistungil - 1 tund ja 28 minutit ehk 1,47 tundi; 01.06.2022 menetluskulude nimekirja koostamine - 15 minutit ehk 0,25 tundi.

Kokku on kostja lepingulise esindaja ajakulu seega põhjendatud 19,37 tunni ulatuses.

16.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus on seisukohal, et võttes arvesse vandeadvokaat Marko Kaevando kvalifikatsiooni ning käesoleva kohtuasja sisu, on tema tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud. Arvestades K. L. kvalifikatsiooni, on tema põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot (millele lisandub käibemaks).
17.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
18.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja lepingulise esindaja kulude suuruseks 2451,8 eurot (13h x 120 eurot ning 6,37h x 140 eurot) + käibemaks 490,36 eurot, kokku 2942,16 eurot. Nimetatud summa ongi ühtlasi kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele.
19.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja