3.Välja mõista S Klt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 707,01 eurot, hagi esitamise seisuga (19.08.2021) sissenõutavaks muutunud viivis 961,34 eurot ja hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni (13.06.2022) sissenõutavaks muutunud viivis 144,79 eurot, kokku 1813,14 eurot.
4.Välja mõista S Klt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõude (707,01 eurot) jäägilt alates kohtuotsuse tegemisest (14.06.2022) kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 25,00% aastas. Menetluskulude jaotus
6.Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 430,00 eurot, millest 250,00 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 180,00 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
7.Mõista S Klt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas 430,00 eurot.
8.Mõista välja S Klt Osaühingu Aktiva Finants kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (430,00 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.S. K (kostja) sõlmis 18.03.2013 xxx AS-iga laenulepingu, mille alusel andis pank kostjale laenu 1281,80 eurot. Kostja pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 11.04.201311.03.2016. Kostja tasus 10.06.2013 pangale 54,54 eurot ning 16.07.2013 50,45 eurot. Pank arvestas nimetatud summad põhivõla katteks. Kostja jättis osamaksed tasumata alates 11.06.2013. Lepingut üles ei öeldud ja leping lõppes tähtaja saabumisega.
2.Pank loovutas nõuded 16.05.2014 koos õigusega nõuda intressi, viivist ja kõrvalnõudeid. Kostja tasus hagejale 469,00 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks. Hageja nõudis hagis kostjalt põhivõla summas 707,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1283,75 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmist. Hageja arvestas viivist lepingust tuleneva intressimääraga 25% aastas alates nõude loovutamise päevast ehk alates 16.05.2014 kuni hagi esitamiseni. Hageja arvestas viivist põhivõlalt, millest on maha arvestatud tehtud maksed.
3.Hageja täpsustas 14.03.2022 oma nõuet. Hageja nõuab põhinõude summas 707,01 eurot ja viivise summas 961,34 eurot välja mõistmist ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmist viivisemääraga 25% aastas. Täpsustatud nõude kohaselt nõuab hageja viivist alates lepingu lõppemisest 12.03.2016.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja kirjutas kohtule, et vaidleb trahvidele vastu ning et tema pole süüdi. Sisulisi vastuväiteid hagis esitatud asjaoludele ega hageja nõude suuruse kujunemisele kostja ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lg 1). Hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist ega vähendamist (TsMS § 376 lg 4 p 2). Hageja muutis 14.03.2022 oma viivisenõude suurust. Selliseks muutmiseks pole vajalik kostja ega kohu nõusolek. Kohus lähtub tsiviilasja lahendamisel 14.03.2022 esitatud nõuetest.
6.Kohus rahuldab hagi.
7.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1). Kohus peab hageja põhinõude lahendamiseks tuvastama, et kostjal oli raha maksmise kohustus, kostja rikkus kohustust ja ta vastutab kohustuse rikkumise eest.
8.Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Hageja väitel sõlmisid kostja 2(4)
ja xxx AS väikelaenulepingu. Lepingu sõlmimist tõendab hagi lisa 1 (dtl 59-63). Kostja on tarbija. Krediidiandjaks oli xxx AS. Seega vastab kohustuse aluseks olev suhe tarbijakrediidilepingule. Kostja kohustus saadud krediidi tagastama vastavalt maksegraafikule perioodil 11.04.2013-11.03.2016 igakuise maksega 51,00 eurot, v.a viimane makse 50,92 eurot (dtl 61). Seega oli kostjal raha maksmise kohustus xxx AS-i ees.
9.Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Hageja väitel jättis kostja igakuised osamaksed tasumata alates 11.06.2013. Kostja pole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Seetõttu loeb kohus rikkumise aluseks olevad asjaolud kostja poolt omaks võetuks.
10.Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Kostja märkis vastuses kohtu 23.02.2022 määrusele, et ta pole süüdi, kuid ei esitanud ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks lugeda rikkumise vabandatavaks. Seega rikkus kostja raha tagasi maksmise kohustust ja vastutab rikkumise eest.
11.Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ja teises järjekorras põhisumma katteks (TsMS § 415 lg 2). Hageja sai laenu 1281,80 eurot. Hageja pidi laenu tagastama igakuiste maksetena summas 51,00 eurot. Hageja tasus 10.06.2013 54,54 eurot ning 16.07.2013 50,45 eurot. xxx AS arvestas nimetatud laekumistest kaetuks põhivõla (tõendatud 14.03.2022 seisukoha lisaga 1, dtl 108). Hagile lisatud maksegraafiku järgi oli esimese makse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 54,54 eurot ning teise makse ajaks põhiosa summas 50,45 eurot. Seega arvestas xxx AS tasutud summad õigesti põhivõla katteks ning nende maksete järel jäi laenu põhiosa tasumata jäägiks 1176,81.
12.Hagiavalduse kohaselt tasus kostja täiendavalt hagejale alates 17.07.2014 kokku 469,00 eurot (tõendatud hageja 14.03.2022 seisukoha lisaga 2, dtl 109), mille hageja arvestas põhiosa katteks. Makse tegemise hetkeks oli põhivõlg sissenõutavaks muutunud summas 352,68 eurot. Hageja ei nõua kostjalt intressi välja mõistmist ega viivist lepingu kehtivuse ajal. Seetõttu oli põhjendatud arvestada ka ülejäänud laekunud summad põhiosa katteks. Vastavalt on hageja põhinõude suurus summas 707,81 eurot (1176,81 – 469,00) põhjendatud.
13.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Lepinguga oli kokku lepitud intress 25% aastas (dtl 59). Hageja arvestab viivist alates viimase osamakse tasumise tähtaja saabumisest viivisemääraga 25% aastas. Hageja nõuab viivist summas 961,34 eurot. Viivis põhiosa võlgnevuselt tuleb 963,30 eurot (707,81 eurot x 25% aastas x 1987 päeva). Seega on hageja viivisenõue summas 961,34 eurot põhjendatud.
MENETLUSKULUD
14.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Seetõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja menetluskulud olid riigilõiv 250,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (4 tundi tunnitasumääraga 120 eurot/tund). Kohus peab õigusabikulusid põhjendatuks 2 tunni ulatuses, tunnitasumääraga 90 eurot/tund. Tegemist oli õiguslikult lihtsa vaidlusega, mis oli koostatud tüüphagina ja mille aluseks olevad asjaolud olid vähemahukad. Kohus leiab, et 2 tundi on piisav hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja kohtunõuete 3(4)
hilisemaks täitmiseks. Seetõttu peab kohus põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks 180,00 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 430,00 eurot.
16.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 430,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.