Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võetud laenudest. Võlgnik omas abikaasaga kinnisvara Võrus, kuid 2019.a detsembris müüdi see täitemenetluste raames ära. Kinnisvara müügist saadud raha eest tasuti esmajärjekorras Swedbank AS-i laenujääk ja ülejäänud summas täitemenetlustes olnud nõudeid. Võlgnik töötab hetkel TMI Mxxxxx Kxxxxxxx. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees ca 122 052,61 eurot. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus algatas 21.04.2022.a määrusega menetluse ning nimetas ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Aruandes tegi ajutine haldur kindlaks võlgniku Eestis asuva vara. Kuna ajutisel halduril puudusid täpsed andmed võlgniku majandustegevuse kohta Soomes, siis polnud ajutisel halduril võimalik võtta seisukohta, kas võlgnik on alaliselt maksejõuetu või mitte. Ajutine haldur märkis, et tegelikult tuleb avaldus jätta läbi vaatamata, sest võlgnik on avaldanud, et ta elab ja töötab alates 2021.a juulist Soomes. Seetõttu ei ole Eesti kohus pädev pankrotimenetlus läbi viima. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2015.a määruse nr 2015/848 kohaselt ei saa Eestis läbi viia võlgniku maksejõuetuse põhimenetlust ning käesolevalt ei esine ka erandeid teisese maksejõuetusmenetluse algatamiseks Eestis. 07.06.2022 toimunud istungil kinnitas võlgnik, et elab alates 06.2021 Soomes ja tegutseb ka äriliselt Soomes. Võlgnik selgitas, et võttis veel aprilli lõpus ühe üsna suure laenu, et alustada oma äritegevust, kuigi oli selleks ajaks Eestis kohtusse esitanud pankrotiavalduse. Võlgnik ei teadnud, et ta ei tohtinud seda teha. Võlgniku sõnul on seda lepingut ilmselt võimalik lõpetada, sest ta ostis selle raha eest matkaauto äriühingu nimele, kuigi laenu võttis eraisikuna. Sellist laenu oli võimalik saada eraisikuna. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Mxxxxx Kxxxxxxxx pankrotiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2015.a määruse (EL) nr 2015/848 (EL määrus) art 3 lg 1 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse (edaspidi „maksejõuetuse põhimenetlus”) algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks asjaomase üksikisiku peamist tegevuskohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui üksikisiku peamist tegevuskohta ei ole kolme kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist üle viidud teise liikmesriiki. Muude üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise liikmesriiki. Sama artikli lõige 2 sätestab, et kui võlgniku põhihuvide kese asub liikmesriigi territooriumil, on teise liikmesriigi kohus võlgniku vastu maksejõuetusmenetluse algatamiseks pädev ainult juhul,

kui kõnealusel võlgnikul on tegevuskoht selles teises liikmesriigis. See menetlus mõjutab ainult sellist võlgniku vara, mis asub viimati nimetatud liikmesriigi territooriumil. Art 3 lg 4 kohaselt võib enne lõike 1 alusel maksejõuetuse põhimenetluse algatamist lõikes 2 osutatud territoriaalseid maksejõuetusmenetlusi (teisesed maksejõuetusmenetlused) algatada ainult juhul kui lõike 1 alusel ei saa maksejõuetusmenetlust algatada selle liikmesriigi õiguses sätestatud tingimuste tõttu, kelle territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese, või kui territoriaalse maksejõuetusmenetluse algatamist taotleb võlausaldaja (kelle nõue tuleneb sellise tegevuskoha käitamisest või on seotud sellise tegevuskoha käitamisega, mis asub selle liikmesriigi territooriumil, kus territoriaalse maksejõuetusmenetluse algatamist taotletakse) või riigiasutus (kellel on selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kelle territooriumil võlgniku tegevuskoht asub, õigus taotleda maksejõuetusmenetluse algatamist). Võlgnik märkis 23.03.2022 kohtule esitatud pankrotiavalduses enda elukohaks Eestis asuva aadressi. Ajutise halduri päringule 25.04.2022 vastates märkis võlgnik enda elukohaks Soomes asuva aadressi ning avaldas ajutisele haldurile, et ta elab ja töötab alates 2021.a juulist Soomes. Ta on Soomes registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on Soome maksuresident. Võlgnik on võtnud neljalt Soome äriühingut ka laenu. Võlgnik kinnitas ajutisele pankrotihaldurile, et Eestis puudub tal igasugune tulutoov tegevus. Seda kinnitas ka MTA vastus ajutisele haldurile, et võlgnikule ei ole väljamaksete tegemist deklareeritud alates 01.01.2021 kuni käesoleva ajani. Võlgnik kinnitas ka kohtule, et elab ja töötab Soomes juba ligikaudu aasta. Seega on võlgniku põhihuvide kese ning tegevuskoht Soomes ning ülalnimetatud EL määruse kohaselt ei saa Eesti kohus maksejõuetusmenetlust põhimenetlusena läbi viia. Kohus märgib, et ei saa ka territoriaalset maksejõuetusmenetlust läbi viia, sest käesolevalt ei esine selleks EL määruse art 3 lg-s 4 märgitud ühtegi alust. Seega tuleb võlgniku avaldus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata, sest Eesti kohus ei ole pädev võlgniku pankrotiavaldust menetlema. Pankrotiavalduse peab võlgnik esitama Soomes sealsele pädevale kohtule. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus ning kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevalt ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erandeid, mistõttu jätab kohus kõik menetluskulud võlgniku kanda. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 1296 eurot (lisandub km). PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 130,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 9h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 120 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1080 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 216 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 1296 eurot. Ajutine haldur on taotlenud, et tasu makstakse osaliselt välja riigi vahenditest. Riigi vahenditest tasu väljamaksmist reguleerib PankrS § 23 lg 4 ning 41. Nimetatud sätted näevad ette konkreetsed olukorrad, mil on võimalik menetlusabi anda ning neid on kolm: pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega, pankroti väljakuulutamine PankrS § 171 lg 11 alusel ning võlgniku poolt avalduse tagasivõtmine pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Ühtegi nimetatud olukorda praegu ei esine. Samuti ei näe pankrotiseadus ette muid täiendavaid aluseid, mille alusel oleks võimalik ajutise halduri taotlust rahuldada. Kohus leiab seetõttu, et käesolevalt ei ole võimalik ajutise halduri taotlust rahuldada ning ajutise halduri tasu tuleb täies ulatuses välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et võlgnik peab ajutise halduri tasu ja kulud välja maksma büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on sellise taotluse esitanud. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastav taotlus. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.