X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes hagi hind 7 892,49 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, Parda 8, Tallinn 10145, epost: [email protected]); Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (Hugo OÜ, Endla 15, Tallinn, e-post: xxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue ning kohustada kostjat Y (isikukood xxxxxxxxxxx) saatma hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX; TTT; MMM tekst: „Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõiget faktiväidet justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X ähvardanud minu last.“ Muus osas jätta ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitise ja varalise kahju hüvitise ning viivise nõuded. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud hageja kanda ning kostja menetluskuludest 90% hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Xlt (isikukood xxxxxxxxxxx) kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks menetluskuludena välja 1356 (üks tuhat kolmsada viiskümmend kuus) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX; TTT; MMM järgmine tekst: „Avaldasin X kohta valeandmed. Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X alkoholisõltlane inimene ning ähvardaks minu last ning kasutaks tema suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Need väited ei vasta tõele. Mul puuduvad tõendid, mille kohaselt ei tohiks X lastega töötada. Mul polnud õigust selliste valeväidete avaldamiseks ning ma lükkan need ümber“.
2.Hageja palus samuti mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis seadusjärgses määras kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Lisaks palus hageja mõista välja varalise kahju hüvitise 567 eurot ja viivise sellelt hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja on endised sõbrannad, kes käisid tihti teine-teisel külas. Hageja on lasteaiaõpetaja abi. Kostja saatis hageja tööandjale YYY direktorile Qle hagejat laimava kirja. Muuhulgas sisaldas kiri ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid: „Kas te olete teadlik, et teie juures töötab inimene X kes on suure alkoholi lembusega ja mitte ainult (ebaõige faktiväide)“, „Ja tahtis veel minu last rusikaga vastu hambaid lüüa (ebaõige faktiväide)“, „Ründas minu puudega last kes on emotsionaalselt häiritud (ebaõige faktiväide)“, „Lõpuks oli koos oma mehega minu lapse kallal mõnitades karjudes ja valmis uuesti lööma (ebaõige faktiväide)“, „Mõtteainet teile kas selline ebastabiilne inimene sobib ikka lasteaias töötama kui ta ei oska erinevate lastega töötada (ebakohane väärtushinnang)“, „selline käitumine ka väljaspool tööaega lastega ei ole normaalne ega eetiline (ebakohane väärtushinnang)“.
4.Kostja edastas Tallinna Haridusameti juhatajale APle hagejat laimava kirja. Muuhulgas sisaldas kiri järgmisi ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid: „Mul on mure ühe haridustöötaja täpsemalt X YYY" abiõpetaja suhtes. Kes kasutas võõra 8 aastase lapse ajutises kodus tema suhtes töövälisel ajal alkoholi joobes psüühilist kui ka füüsilist vägivalda (ebaõige faktiväide)“; „Aga juua igapäev ja kaotada enesevalitsus ja rikkuda lastekasvatuse reegleid omavoliliselt (ebaõige faktiväide)“, „Mina kui ka kui peaks lapsevanemad sellest kuulma kindlasti leiaks ,et selline inimene ei saa lasteaias töötada (ebakohane väärtushinnang)“, „aga lõpetas veebruaris rohtude võtmise ja asendanud alkoholiga ning töötab tööl siiski täistööajaga (ebaõige faktiväide)“, „Ehk siis mõnitas ,solvas ja ajas mu lapse endast välja hüsteerijasse (ebaõige faktiväide)“, „X tahtis suurest vihast rusikat hoides last lüüa vastu lõuga hea oli, et teda
kaitses teine rahulik isik (ebaõige faktiväide)“, „Alla tulles sattusin pealt nägema ,et X ikka seal last mõnitamas ja lükkas suurest vihast lapse vastu laua nurka (ebaõige faktiväide)“.
5.Kostja edastas Haridus- ja Teadusministeeriumi hagejat laimava kirja. Kiri oli identne Tallinna Haridusametile saadetud kirjaga, mistõttu ei too hageja välja konkreetseid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
6.Hageja pöördus kostja poole kohe pärast seda, kui kostja edastas asutustele laimavad kirjad. Hageja nõudis kostjalt väidete ümberlükkamist. Kostja saatis asutustele küll uusi kirja, kuid need ei sisaldanud väidete ümberlükkamist, vaid hoopis kinnitasid, et kostja ei loobu oma seisukohadest. Muuhulgas väitis kostja korduvas kirjas: „Tol hetkel olin ise lapseootel viimaseid kuid ja kaitsesin oma last ning enotsioobid keesid üle. Olukord sai kiirabi, lastekaitse ja politsei poolt fikseeritud. Ja tänaseks päevaks olen teie töötajaga kohtunud ja vestelnud ning X tunnistas ka oma eksimust ning selle asjaga on nüüd korras. Oleme kohtunud ja X on tunnistanud oma eksimust ja vabandanud minu lapse ees ning omavahel ära leppinud. Ja usun, et olukorrast õppinuna saab X hästi hakkama ka edaspidi oma töös“.
7.Kostja korduvad kirjad jätsid mulje, et kõik varem kirjutatu vastab tõele, kuid kostjal ei ole enam pretensioone hageja vastu. Sisuliselt väitis kostja, et hageja tunnistas oma eksimust. Antud väide ei vasta tõele. Hageja ei tunnistanud oma süüd, kuna kostja väited olid valed. Hageja teavitas kostjat sellest, et ta ei ole sellise väidete ümberlükkamisega nõus, kuid kostja ei pidanud vajalikuks oma väiteid teistmoodi ümber lükata.
8.Hageja pöördus kostja poole uue nõudekirjaga, milles nõudis jätkuvalt väidete ümberlükkamist ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist. Kostja vastas hageja kirjale ning keeldus väidete ümberlükkamisest ja mittevaralise ning varalise kahju hüvitamisest ning pidas avaldatut normaalseks. Seega ei tunnistanud kostja oma õigusvastast tegu. Hageja tegi kõik, et kohtuvaidlust vältida, kuid kostja ei ole kohtuvälist lahendust võimalikuks pidanud. Hageja arvates ei ole vaidlust selles, et kostja oli kirjade autor ning kirjad olid suunatud hageja vastu.
9.Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise. Kostja pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet täiesti ebakohasel viisil. Kostja avaldas hageja kohta korduvalt ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega tekitas hagejale ulatusliku moraalse kahju. Eraldi rõhutamist väärib, et kostja edastas hagejat laimavad kirjad hageja tööandjale ja Haridusametile, millega soovis välistada hageja võimalust lasteaiaõpetaja abina töötamist.
10.Hageja leidis, et mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmine pakub kõige paremat rehabilitatsiooni ning annab kostjale signaali, et hageja õiguste rikkumine pole lubatud. Avaldatud väidete tõendamiskoormus lasub kostjal. Hageja ei saa tõendada negatiivseid asjaolusid. Kostja lasteaeda ja ametiasutustesse saadetud kirjade sisu jätab hagejast inetu ja ebaõige mulje, justkui oleks hageja vastutustundetu inimene ja lasteaiaõpetaja abi, kes kasutas kostja lapse suhtes moraalse ja füüsilise vägivalda, on alkoholisõltuvusega, hüsteeriline ja ebastabiilne inimene, kes ei tohi lasteaias töötada. Kõik see loob hagejast ebaõige ja tegelikkusele mittevastava mulje ja kuvandi.
11.Hageja selgitas, miks olid kostja väited ebaõiged. Kostja kirjad sisaldavad väidet, et hageja ründas kostja last. Mitmetes väidetes kirjeldab kostja olukorda, mida tegelikult ei toimunud. Hageja ei kasutanud kostja lapse suhtes moraalset ega füüsilist vägivalda. Kuna kostja laps ei
olnud viisakas, tegi hageja kostja lapsele ainult märkuse, et täiskasvanutega nii ei räägita. Muus osas on kostja esile toodud asjaolude kirjeldus oluliselt liialdatud. Kõik kostja väited seoses väidetava rünnakuga kostja lapse suhtes on valed. Hageja ei tahtnud kostja last rusikaga vastu hambaid lüüa, ei karjunud lapse peale ega olnud valmis teda uuesti lööma, ei tahtnud rusikat hoides last lüüa vastu lõuga ega lükanud lapse vastu laua nurka.
12.Kostja jättis oma väidetega mulje, et hageja on väärkohelnud tema last. Põhimõtteliselt süüdistas kostja hagejat kehalises väärkohtlemises (süütegu KarS § 121 kohaselt). Samas puuduvad kostjal tõendid niivõrd tõsiste süüdistuste avaldamiseks. Kostja suunas oma alusetud süüdistused pädevatele ametnikele eesmärgiga maksimaalselt hagejat kahjustada. Kostja väited ei vasta tõele ning ta rikkus sellega oluliselt süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kohus ei ole hagejat nimetatud süüteos süüdi tunnistanud, järelikult on kostja väide väär.
13.Kostja süüdistas hagejat ka alkoholisõltuvuses. Need väited ei vasta tõele ning kostjal puudus igasugune objektiivne põhjus selliste väidete avaldamiseks. Samas on kummaline, et kostja pöördus korduvalt hageja poole palvega istuda kostja lapsega. Kui kostja arvates oli hageja alkoholisõltuvusega inimene, kuidas sai ta usaldada oma last hageja hoolde. On ilmselge, et kostja väited on otsitud ja suuresti liialdatud.
14.Kostja jättis mulje, et hagejal on ka muud sõltuvused. Kostja väide ei vasta tõele ja solvab hagejat teravalt. Hageja on töökas inimene, kellel ei ole alkoholisõltuvust ega muud sõltuvust. Asjaolusid arvestades on väljaspool mõistlikku kahtlust, et hagejal pole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid. Kostja peab tõendama oma väidete tõele vastavust.
15.Lisaks andis kostja hagejale äärmiselt negatiivse väärtushinnangu. Kostja väitis, et hageja ei saa lasteaias töötada muuhulgas seetõttu, et ta on ebastabiilne ega oska erinevate lastega töötada. Kostja pidas hageja käitumist ebanormaalseks ja ebaeetiliseks. Kostja soovis hagejat ulatuslikult laimata tema tööandja ja ametnike ees.
16.Kostja liialdas kõigi väidete osas. Kostja väitis, et hageja lahkuma sundimiseks pidi ta politsei kutsuma, jättes sellega mulje, et hageja käitumise tõttu tuli tal politseisse pöörduda. Hagejale ei ole midagi teada selle kohta, et kostja tegi avalduse politseisse. Kostja avaldatud valeväited maalivad hagejast ebaõige ja väga inetu pildi. Kostja väited jätavad hagejast mulje, justkui käituks hageja ebaadekvaatselt, sest ta karjub ja ähvardab lapsi. Kostja rikkus käibekohustust mitte rikkuda hageja head nime hagejast ebaõige mulje loomise teel.
17.Kostja tegevus on õigusvastane. Kostja teadis, et avaldatud väited on ebakohased ja teevad hagejale haiget. Kostja avaldas teadvalt hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja tegu on õigusvastane minimaalselt alates nõudekirja kättesaamisest. Isegi juhul, kui kostja suudab ära tõendada õigustatud huvi olemasolu selliste väidete avaldamiseks, on avaldamine õigusvastane, sest hageja juhtis nõudekirjaga kostja tähelepanu kostja tegevuse õigusvastasusele.
18.Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju ning sellele lisanduv viivis alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtu välja mõistetud moraalse kahju hüvitise täieliku tasumiseni. Hageja leidis, et talle on tekitatud oluline mainekahju tema tööandja ja ametnike silmis. Kostja käitumine tõi selle kaasa, et ametnikud pöördusid hageja tööandja poole ja palusid olukorda kommenteerida. Hageja pidi ennast õigustama olukorras, kus selleks puudus igasugune alus. Kostja süü on keskmisest suurem.
19.Hagejale on tema maine äärmiselt oluline. Hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hinnangu muutmisega tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi ning hageja pidi pöörduma advokaadi poole. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis.
20.Praegusel juhul on kostja hageja tuttav, kes otsustas teavitada hageja tööandjat ja ametiasutusi hageja „ebasobivast käitumisest“. Seega oli kirjade adressaatidel alust uskuda kostja juttu ja nad tajusid kostja laimu usaldusväärsena. Kostja tegevus oli kantud täielikult tahtlusest ehk kostja soovis kaasa tuua õigusvastase tagajärje, sest kostja teadis, et tema esitatud väärtushinnangud on objektiivselt põhjendamatud. Seega avaldas kostja teadvalt ja tahtlikult laimava informatsiooni hageja kohta. Kostja pole vabandanud ega saa enda õigusvastasest käitumisest arugi.
21.Kostja majanduslik seis võimaldab hageja mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Hageja pidas õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot. Hageja hinnangul peaks hüvitise suurus olema minimaalselt kooskõlas temale põhjustatud mittevaralise kahjuga, eriti arvestades põhjustatud kahju ulatust ning tõsidust. Hageja nõudis kostjalt ühtlasi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.
22.Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. Õigusabikulud kokku on 576 eurot koos käibemaksuga. Need sisaldasid hageja olukorra analüüsimist, kostjale nõudekirja edastamist, kostja vastustega tutvumist ja hagejaga suhtlemist. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis kuulub käibemaks hüvitamisele. Hageja viitas VÕS § 128 lõikele
3.Kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Samuti nõudis hageja viivise väljamõistmist varaliselt ja mittevaraliselt kahju hüvitiselt.
23.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja leidis, et kostja vastuväited on tõendamata. Kostja esitatud tõendid tema väiteid ei tõenda. Kostja soovis kohtule esitatud foto ja enda lisatud kommentaariga tõendada hageja alkoholisõltuvust. Kostja väide on vale. Foto oli tehtud 28.04. hageja sünnipäeval. Pildile on jäädvustatud vahuvein (lahja alkohol) Martini Asti, mille hageja sai sünnipäeval kingitusena. Hagejal ei ole alkoholisõltuvust ja kostja järeldus on vale. Kostja palus korduvalt hagejal oma last hoida või tema järele valvata. Eluliselt pole usutav kostja väide, et jättis lapse hageja hoolde, kes pidi olema alkoholisõltuvusega.
24.Kostja esitas enda allkirjastatud wordi dokumendi väidetavalt rehabilitatsioonikeskuse ST Pereke OÜ-lt teraapias käimise kohta. Kostja soovis tõendada enda seletusega, et kostja ja tema laps on hageja käitumise tõttu kannatanud. Kostja seletus ei tõenda objektiivselt kostja väiteid. Tegu pole tõendiga. Psühholoogi arvamus koostatud vaid kostja ja tema lapse öeldu pinnalt. Psühholoog ei saanud kontrollida kostja väidete tõele vastavust ning koostas oma arvamuse lähtudes kostja väidetest. Psühholoog pole ise kostja väidetud sündmust vahetult tajunud.
25.Teraapia kuupäevadeks on märgitud 18.05.2020 - 30.09.2020. Kostja väidetav juhtum leidis aset 23.05.2020. Järelikult sai kostja lapse teraapia alguse varem ehk enne väidetava juhtumi toimumist. Kostja ei pöördunud psühholoogi hageja käitumisest tingitud „trauma“ üleelamise tõttu, vaid muul põhjusel. Kuna tõendi on allkirjastanud kostja, ei tõenda see, et kostja ja tema laps käisid teraapias ning et tegemist on psühholoogi MK kinnitusega. Faili metaandmetest on näha, et kostja muutis väidetavalt psühholoogi koostatud dokumenti (tõlge eesti keelde: Seotud
isikud / Autor / Viimati muudetud). Kuna MK ei ole dokumenti allkirjastanud ning viimane muutja oli kostja, on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Hageja vaidlustas tõendi ehtsuse.
26.Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastus ei tõenda kostja väiteid. Tõend tõendab vaid seda, et kostja pöördus politsei poole ja seejärel suhtles lastekaitsespetsialistiga. Kostja pöördumine politsei poole võis olla ja tegelikult oli täiesti põhjendamatu. Pöördumine ei tõenda otseselt seda, et kostja kirjeldatud olukord tegelikult toimus. Kostja pöördumine politseisse oli põhjendamatu ning politsei ei tuvastanud hageja rikkumisi. Seega ei ole antud tõend usaldusväärne. Lisaks nähtub Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastusest, et kostja lapsel esinesid suhtlemisraskused ning –probleemid, mida kostja ise kinnitas. Järelikult on kostja lapse väited liialdatud.
27.Lisaks juhtus varem üks intsident, mille käigus süüdistasid kostja ja kostja laps laste mänguväljakul mänginud lapse ema selles, et ta lõi kostja last. Seega on kostja laps korduvalt enda väidetava väärkohtlemise suhtes valetanud ning jätnud ebaõige mulje, et ta on ohver, kuid tegelikult kostja lapse väited ei vastanud tõele. Arvestades kostja lapse suhtlemisraskusi, võib eluliselt usutavaks pidada, et end ohvrina presenteerimine võimaldab kostja lapsel saada tähelepanu. Kostja ise väitis korduvalt hagejale, et kostja laps on erivajadustega. Sisuliselt läks kostja laps endast välja siis, kui hageja juhtis teda tähelepanu sellele, et täiskasvanutega ei saa nii inetult rääkida. Selle peale lubas kostja laps hageja ajud sodiks lasta, hoides seejuures käes mängupüstolit.
28.22.11.2021 seisukohtades muutis hageja ebaõigete väidete ümberlükkamise nõuet. Hageja palus kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX; TTT; MMM järgmine tekst „Avaldasin X kohta valeväiteid. Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X alkoholisõltlane inimene ning ähvardaks minu last ning kasutaks tema suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber“.
29.Kostja esitatud tõendeid pidas hageja jätkuvalt ebausaldusväärseteks. Hageja ei nõustunud, et Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastust teabenõudele võib käsitleda alaealise tunnistaja ülekuulamisena. Tegu ei olnud ülekuulamisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, vaid dokumentaalse tõendiga. Kostja laps on 10-aastane ning tal on suhtlemisraskused ja -probleemid. Kostja on kinnitanud lapse suhtlemisprobleeme. See asjaolu võis mõjutada lapse väiteid. Lisaks viibis lapsega suhtlemise juures kostja ning see samuti võis mõjutada lapse väiteid. Laps võis ema survel rääkida kostjale sobivat juttu, mitte kirjeldada tegelikult toimunut. Ükski objektiivne täiskasvanust kõrvalseisja ei kinnita kostja ega kostja lapse juttu. Tunnistajad vahetult viibisid väidetava konflikti juures ning võivad tegelikke asjaolusid kinnitada.
30.Kostja pöördumine psühholoogi poole ei tõenda kostja väiteid, sest teraapia toimus 18.0.2020 kuni 30.09.2020, kuid vaidlusalune sündmus toimus 23.05.2020. Kostja on juba väitnud seda, mis on osutunud valeks (kostja avaldus politseisse, salakaamera tagatoas, naabrite tunnistused). Seega tuleb suhtuda kostja väidetesse kriitiliselt, sest seni on olnud aluseid kahelda kostja väidete õigsuses.
31.Hageja leidis, et kostja väited ei olnud mitte ainult valed, vaid ka hageja suhtes au teotavad (negatiivsed). Lasteaia töötaja (hageja) kohta tema tööandjale ja teistele asutustele halvustava informatsiooni jagamine, et hageja on alkoholisõltlane ja kasutab lapse suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda, on selgelt erakordselt halvustatava tähendusega väidete avaldamine ning igal mõistlikul inimesel tekkib stress selliste väidete avaldamise tõttu. Hageja oli sunnitud pöörduma ohvriabi poole seoses kostja laimu levitamisega. Hageja tundis end alandatuna, samuti kartis
hageja tööd kaotada ja otsis hingeabi. Tööst ilma jäämine oli igati mõistlik kartus, sest kostja hagejale antud „iseloomustus“ ei võimalda üldjuhul inimestel lastega töötamist jätkata. Hageja pidi andma selgitusi tööandjale seoses kostja laimavate väidetega. Lisaks pöördus hageja perearsti poole ning sai tõendi, et hagejal puuduvad alkoholiprobleemid. Kuivõrd kostja süüdistas hagejat alkoholismis (alkoholisõltuvuses), on tegemist asjakohase tõendiga, mis lükkab ümber kostja väite.
32.Esmakordselt võttis hageja ohvriabiga ühendust pärast kostja laimavate kirjade välja saatmist ehk 2020. a juunikuus. Kahjuks puudub hagejal võimalus esitada telefonikõnede väljavõtet, kuna tänaseks on sellest möödunud rohkem kui 1 aasta. Hageja esitas tõendi viimasest pöördumisest ohvriabi poole (ohvriabi osakonna töötaja KA, xxxxxxxx). Hageja esitatud kuvatõmmiselt on näha, et kõne ohvriabi osakonna töötajaga kestis 40 minutit. Hageja pidi võtma ohvriabiga ühendust, sest hageja ei ole taastunud kostja laimust ning kohtuasi samuti negatiivselt mõjutab hageja moraalset seisundit. Hageja lepinguline esindaja esitas teabenõude Sotsiaalkindlustusametile, milles palus jagada informatsiooni, kas hageja on kunagi pöördunud ohvriabi osakonna töötaja KA poole ning mis põhjusel. KA kinnitas hageja sõnu: hageja on pöördunud 2020. a juunikuus ja 2021. a oktoobrikuus Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonda, mille tulemusel suhtles KAga. Hageja pöördumise põhjus oli see, et kostja süüdistas hagejat vaimses ja füüsilises vägivallas kostja lapse suhtes ning antud süüdistus on täiesti alusetu.
33.Hageja jaoks oli kostja käitumine eriti masendav, sest varem usaldas kostja hagejat enda last hoidma. Kostjal ei olnud varem ühtegi pretensiooni hageja või tema elustiili osas. Hageja ei pea mittevaralist kahju eraldi tõendama. Mingeid erilisi asjaolusid hageja nõude rahuldamiseks ei pea olema.
34.06.04.2022 seisukohtades leidis hageja taas, et kostja esitatud tõendid tema väiteid ei tõenda. Kostja esitatud tõendid hageja ravimite tarvitamise kohta ei oma asjas tähtsust, sest see asjaolu väljub hagi piiridest. Hageja ei tuginenud nõuete esitamisel ravimite tarvitamise väitele. Hageja vaidlustas järgmised väited: hageja kasutas kostja lapse suhtes moraalset ja füüsilist vägivalda, hageja on alkoholisõltuvusega inimene ja hageja on hüsteeriline ning ebastabiilne inimene, kes ei tohi lasteaias töötada. Kostja otsustas ravimite tarvitamise temaatikat mainida vaid selleks, et halvustada uuesti hagejat.
35.Ravimite tarvitamine ei ole keelatud. Kostjal puudus ükskõik missugune õigus viidata avalikult esitatud kirjades hageja poolt „rohtude võtmisele“. Kostja pole ka tõendanud, mis perioodil tarvitas hageja neid ravimeid. Kostja soovib jätta mulje, justkui oleks ravimite tarvitamine häbiväärne või taunitav. Samas ei maini kostja, et talle endale oli raseduse ajal (2020. a kevad) välja kirjutatud ravimid depressiooni raviks ja ärevusseisundite puhul (Elontril ja Bromazepam Lannacher). Kostja on ise kirjutanud, et ta vajab psühholoogi abi. Need asjaolud seavad kahtluse alla kostja väidete usaldusväärsuse.
36.Kostja esitas kohtule kirjavahetuse hagejaga ning tegi järelduse, et hagejal on alkoholiga probleeme. Vaidlusalustes kirjades väitis kostja mh, et ta ei aktsepteerinud hageja alkoholismi. Sõna „alkoholism“ tähendab nimelt alkoholisõltuvust. Hagejal ei ole alkoholisõltuvust ega ravimisõltuvust, vastasel juhul oleks antud informatsioon üleval hageja digitaalses patsiendiportaalis. Hagejal on sündinud laps 2021. aastal ning kostja viidatud varasemad kirjavahetused ei ole aktuaalsed ega kajasta hageja elukorraldust. Tegemist on kostja pahatahtliku sooviga kahjustada hageja mainet.
37.Asjaolu, et hageja on kunagi alkohoolseid jooke joonud ja sellest kostjale kui endisele sõbrannale rääkinud, ei võrdu alkoholismiga. Hageja on täiskasvanud inimene ning seadus ei keela tal alkoholi tarbida. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks alkoholi tarbinud tööajal vms. Kostja lisas vaidlusaluste kirjade juurde alkoholi ja ravimite juttu vaid eesmärgiga hagejat veelgi halvustada. Kostja käitumine on vastuoluline, sest ta on korduvalt palunud hagejal oma last hoida.
38.Tunnistajad saavad kinnitada, et hageja pole kostja last tõuganud. Kostja väitis, et poolte vahelisest vestlusest nähtub, et hageja tõukas kostja last, sest laps jäi hagejale ette. Kostja eksitab kohut. Kostja viidatud sõnumi näol on tegemist kostja enda sõnumiga, mistõttu on täiesti asjakohatu väide, et sellega on lapse tõukamine tõendatud. Kostja väide lapse tõukamise kohta on siiamaani tõendamata ka põhjusel, et kiirabi ei tuvastanud lapsel ühtegi vigastust. Tõukamisest või vastu laua nurka kukkumisest oleks pidanud jääma jälg. Kostja on alusetult kirjutanud lasteaiale, et kiirabi fikseeris lapse vigastused. Kuna kostja on valetanud, on tema väited ebausaldusväärsed.
39.Kostja on vaidlusalustes kirjades valetanud, et tema juures olnud isikut saatsid talle umbes 20 terroriseerivat sõnumit. Hageja, V, D ja J nägid, kuidas kostja, olles sel hetkel 7. kuud lapseootel, haaras alkoholipudeli ja jõi pudelist alkoholi. Samuti küsis kostja eelnevalt hageja käest rahustit, sest ta ärritus J peale. Kostja kalduvust valetada tõendab hageja kirjavahetus kostja endise elukaaslase Nga. Kostja esindaja süüdistas hagejat selles, et hageja pakkus Jle raha valeütluste andmiseks. Etteheited on alusetud. Hageja ei pakkunud Jle raha valeütluste andmise eest. Kuna J viibis andud sündmuse juures, siis ta nägi, et hageja pole tõuganud kostja last. Seega ei oleks tegemist valeütlustega. Tegelikult pakkus hageja Jle, et maksab J tööpäeva kinni, kui ta nõustub tulema kohtusse.
40.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate seisukohtade juurde. Asjaolu, et kostja on vaidlusaluste väidete avaldaja, on väljaspool vaidlust, sest kostja võttis antud asjaolu omaks. Kõik kostja väited seoses rünnakuga tema lapse suhtes on valed: hageja ei tahtnud kostja last rusikaga vastu hambaid lüüa, ei olnud valmis teda uuesti lööma, ei tahtnud rusikat hoides last lüüa vastu lõuga ega lükanud last vastu laua nurka. Kostja kinnitas 06.04.2022 istungil, et kostja pole näinud löömist ehk kostja pole näinud, et hageja oleks kostja last löönud. Sisuliselt kinnitas kostja, et tema väited, et hageja tahtis tema last rusikaga vastu hambaid lüüa, oli valmis last uuesti lööma, tahtis rusikat hoides last lüüa vastu lõuga, on faktiliselt valed. Kostja kirjeldas saadetud kirjades seda, mida pole tegelikult juhtunud ja mida ta ei saanud seetõttu kohtus kinnitada.
41.Kostja väitis istungil, et tema laps jäi kostjale ette, kui viimane otsis oma rahakotti. Arvestades kostja kalduvust kirjeldada seda, mida ta ei ole vahetult tajunud, ei ole kostja ütlused usaldusväärsed. Kostja kirjeldatud episoodi juures viibis koos hagejaga tunnistaja V, kes kinnitas kohtus, et ükski kostja kirjeldatud episood ei sisaldanud kostja lapse tõukamist ja/või löömist. Hageja osundas samuti kostja ja tema lapse väidete vasturääkivusele. Kostja lapse väidetest lastekaitsetöötajale nähtub, et hageja soovis takistada kostja lapsel minna oma tuppa ja seetõttu lükkas teda vastu laua nurka. Samas kinnitasid kõik tunnistajad, et kostja laps läks oma tuppa ja keegi teda ei takistanud. Muuhulgas kinnitas ka kostja vande all, et laps jooksis oma tuppa ja pani ukse kinni, et rahuneda. Järelikult kostja kirjelduse kohaselt lükkas hageja last siis, kui hageja oli eesruumis ja oli korterist lahkumas ning kostja lapse kirjelduse kohaselt toimus lükkamine kohe alguses enne seda, kui kostja laps jooksis enda tuppa.
42.Kostja ja tema lapse ütlused on vasturääkivad ning puudub selgus, millistel asjaoludel toimus väidetav löömine või vastu nurka lükkamine. Väidete vasturääkivus näitab, et seda olukorda tegelikult ei esinenud. Kostja lapse ütlused ei ole usaldusväärsed. Kostja lapse väited ei pruugi olla usaldusväärsed ka seetõttu, et lapse suhtumine külalistesse ja hagejasse oli negatiivne. Lapse ülekuulamine lastekaitse töötaja juures ei olnud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku reeglitega. Ülekuulamise reegel on, et kohus küsitleb last iseseisvalt, spetsialistid võivad vaid ülekuulamise juures viibida ja last kohtu nõusolekul küsitleda, mitte ülekuulamist iseseisvalt vahendada. Küsimuste suhtes kehtib TsMS § 262 lg 5. Kohus peab alaealist last küsitlema iseseisvalt ning spetsialistide kaasamine on sel juhul vaid toeks.
43.Ülekuulamine ei anna alust asuda seisukohale, et lapse väited on õiged. Kostja leidis, et laps on erivajadustega, kuid see asjaolu on menetluses tõendamata. Lastekaitsetöötaja ei saanud iseseisvalt veenduda, kas lapse väited vastavad tõele või mitte. Olukorras, kus esineb oht, et laps valetab, oleks pidanud kaasama nt psühholoogi, kes saaks anda hinnangut lapse ütlustele. Hageja viitas TsMS § 261 lg 1. Ainuüksi lastekaitsetöötaja juuresolek ei olnud piisav.
44.Hageja viitas magistritööle, mis käsitles alaealiste ülekuulamist kriminaalmenetluses. Ülekuulamisel tuleb tagada, et laps räägib tõtt. Kostja lapse ütluste usaldusväärsus on kontrollimata. Muud tõendid ei tõenda kostja väidete tõele vastavust. Kostja pöördumine politsei poole oli täiesti põhjendamatu ja politsei ei tuvastanud ühtegi rikkumist. Kostja pöördumine psühholoogi poole toimus enne väidetavat juhtumit.
45.Samuti ei kasutanud hageja kostja lapse suhtes moraalset vägivalda. Kuna kostja laps ei olnud viisakas, tegi hageja kostja lapsele ainult märkuse, et täiskasvanutega nii ei räägita. Tegemist on täiesti tavapärase olukorraga, kus täiskasvanu tegi lapsele märkuse. Kostja väited moraalse vägivalla osas on selgelt liialdatud. Hageja ei osanud ette näha kostja lapselt sellist reaktsiooni oma märkusele. Hageja kinnitas kohtus, et ta ei teadnud, et kostja laps on erivajadustega. Kostja lapse reaktsioon hageja märkusele „sina tatikas niimoodi täiskasvanud inimesega ei räägi“ oli hagejale ootamatu. Asjaolu, et hageja laps reageeris justnimelt sellele hageja fraasile, tõendavad poolte ja tunnistajate ütlused.
46.Asjaolu, et kostja lapsel esinesid suhtlemisraskused ning –probleemid, ei tähenda, et laps on erivajadustega. Hageja ei saanud mõistlikult järeldada kostja lapse käitumisest, et tal on erivajadused. Hagejal puudub informatsioon selle kohta, et kostja lapsele rakendub Sotsiaalkindlustusameti määratud abi. Mis puudutab hageja väidet lapse isa kohta, siis hageja vabandas kostja ees ning pooltel ei ole vaidlust selles osas. Pooled kohtusid 2020. a augustikuus Männi pargi grillrestoranis.
47.Kostja avaldas edastatud kirjades, et hageja on alkoholisõltuvusega. Hagejal ei ole alkoholisõltuvust, vastasel juhul oleks antud informatsioon üleval digitaalses patsiendiportaalis. Kostja väited on hageja au teotavad. Kostja andis hagejale täiesti ebakohase väärtushinnangu, sest järeldas, et hageja ei sobi lasteaia õpetaja abi tööd tegema. Kuna kostja avaldatud hinnangu aluseks olevad faktiväited ei vasta tõele, on kostja hinnang ebakohane.
48.See ühekordne vahejuhtum ei võimalda mõistlikult järeldada, et hageja ei sobi lasteaia õpetaja abi tööd tegema. Kostja pole suutnud tõendada ühegi vaidlusaluse faktiväite tõele vastavust. Samuti pole kostja suutnud põhjendada enda väärtushinnanguid või tõendada nende andmise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja teadis, et tema avaldatud väited ei vasta tõele. Kostja teadis, et edastatav info toob kaasa olukorra, kus tööandjal tekib umbusaldus hageja suhtes ning hageja peab andma seetõttu seletusi. Hageja võis jääda kostja valeväidete tulemusena tööst ilma.
49.Kostja soov oli, et kirjade adressaadid arvestaksid kostja informatsiooniga ning teeksid järeldused hageja tööalase sobivuse osas. Selline kostja käitumine on lubamatu olukorras, kus kostja väited on ebaõiged. Kostja ei ole tõendanud süüd välistavaid asjaolusid. Kostja tegutses tahtlikult eesmärgiga rikkuda hageja õigusi.
50.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 6986,99 eurot. Menetluskuludeks oli tasutud riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 6511,99 eurot. Kulud sisaldavad käibemaksu. Lepingulise esindaja tunnitasu on 160 eurot ilma käibemaksuta ja 192 eurot koos käibemaksuga. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
51.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja taotluse kohaselt kulu esindajal hagi materjalidega tutvumiseks ja istungiks valmistumiseks kokku 3 tundi. Hagiavalduse pikkus on ca 15 lehekülge. Ühe lehekülje pikkuse dokumendi lugemisele kulub ca 4-5 minutit. Seega sai kostja esindajal kuluda dokumendiga tutvumiseks maksimaalselt 75 minutit. Istungiks ettevalmistumise mõistlik aeg on 1 tund. Hageja 20.12.2021 seisukohaga tutvumisele ja kostja seisukoha koostamisele ei saanud kulud 5 tundi, vaid põhjendatud on kulu 40 minutit. Kostja dokumendi pikkus on ca 5 lehekülge, kuid üle poole dokumendist on lisades sisalduva informatsiooni ümberjutustus.
52.13.02.2022 istungiks ettevalmistamiseks, hageja taotlusega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ja veebinõustamiseks ei saanud kokku kuluda 2 tundi. Hageja taotluse pikkus on ca 1 lehekülg, seega sai kostja esindajal kuluda dokumendiga tutvumiseks maksimaalselt 5 minutit. E-toimikust ei nähtu, millise seisukohta kostja on koostanud. Menetluskulude taotluse koostamiseks ei saanud aega kuluda enam kui 15-20 minutit. Lõpuks leidis hageja, et kostja menetluskulud on oluliselt ülemäärased ning neid ei tohiks täies ulatuses hageja kanda jätta.
KOSTJA VASTUVÄITED
53.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja süüdistus tuleneb 23.05.2020 sündmustest, kus kostjat ja tema last tema kodus füüsiliselt ja psühholoogiliselt rünnati ning emotsionaalselt solvati. Kui laps tuli koju kohtumiselt isaga ja soovis ruloo alla lasta. Külas olnud hageja keelas seda karjuvas toonis. Sellele järgnes sõnavahetus ebasündsate sõnadega. Hageja ei allunud korraldustele jätta laps rahule, vaid jätkas lapse traumeerimist.
54.Lastaiatöötajast hageja ütles kostja lapsele „sa oled sama värdjas nagu su isa“. Sellist avaldust ei saa endale lubada ükski lastega tegelev isik ega täiskasvanu. Kostjal keelati minna oma last rahustama, vaid ta lükati ukse taha suurde tuppa. Hageja ei lahkund vaatamata kostja soovile. Hageja lahkus alles siis, kui kostja tegi hädaabi kõne ja kiirabi lasi uksekella. Kostja ei teadnud, et hageja asemel tulevad talle külla neli inimest. Kostja nõusolekuta istuti maha ja hakati tarbima kaasa võetud alkoholi. Varem oli kostja näinud, et hageja joob palju – 1,5L õlut üle päeva või kaks korda nädalas. Hagejal on ka ravimid.
55.Kostja pöördus vastavate asutuste poole, et juhtumist teatada ja oma kahtlusi hoiatuseks jagada. Kostja kirjutas kirjad kohe pärast politsei lahkumist, et teave ja detailid ei ununeks. Hageja elukaaslane asus kostjat sõnumitega ähvardama ja solvama. Kodanikuna oli kostjal õigus märgata ja näha ohtusid.
56.Hiljem kohtus kostja hagejaga. Vestluses selgus, et hageja ei mäletagi, et ta oli kostja last
tõuganud vastu laua nurka ja tahtis teda rusikaga lüüa. Kostja nägi tõukamist ja käe asendit, kui hageja tahtis lüüa rusikaga. Hageja survestas kostjat, et ta kirjutaks vabandavad kirjad nendele asutustele. Kostja tegi, mis suutis, et hageja olukorda paremaks teha. Pooled leppisid ära ja hageja teatas, et lõpetas esindajaga asja ära. Hiljem selgus, et hagejale kostja sõnastus ei sobi ja kostja peab vabandama hageja soovitud sõnastuses, millega kostja ei nõustunud. Uue nõude sai kostja hageja esindajalt. Hageja kustutas Facebookist varasema kirjavahetuse, mis puudutas tema alkoholi tarbimist.
57.Kostja ei ole esitanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, mis on hagejat laimavad. Ebaõiged on faktiväited, mis ei vasta tegelikkusele. Kuivõrd kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega teda laimanud, on hageja nõue varalise kahju ja mittevaralise kahju saamiseks põhjendamatu. Hageja ei soovi tunnistada, et ta tarvitab alkoholi väljaspool tööaega ja alaealiste juuresolekul. Hageja tuli koos oma sõpradega ebakaines olekus kostja lapse isa elukohta, kus ta tarbis lapse juuresolekul tarbis alkoholi ja suitsetas. Hageja tungis kostja lapse tuppa ja mõnitas last. Hageja ütles, et kostja laps on samasugune värdjas nagu tema isa.
58.Hageja väärkohtles kostja last, karjus tema peale ja tõukas teda. 23.05.2020 käis kohapeal olukorda fikseerimas politsei. Märgitu nähtub Mustamäe LOV 19.04.2021 vastuskirjast. Kirja kohaselt avaldas kostja laps suhtlemisel lastekaitsespetsialistiga, et ema endine sõbranna hakkas temaga kurjustama ja oli tema suhtes ebaviisakas. Lapse sõnul lükkas ema endine sõbranna teda vastu laua nurka ja keelas tal oma tuppa minna. Nimetatud juhtum on registreeritud PPA-s. Mustamäe LOV vastuses on märgitud, et 23.05.2020 registreeriti Politsei-ja Piirivalveameti infosüsteemis juhtum, kus ema tuttav oli väidetavalt last löönud ja lükanud vastu laua nurka. Korteris oli toimunud pidu, mille käigus tarvitati alkoholi ja suitsetati.
59.Asjaolu, et hageja tarbib alaealise juures alkoholi ja on kostja last väärkohelnud, nähtub poolte kirjavahetusest. Hageja kinnitas 24.05.2020 kirjas, et oli joonud. Samas kirjas solvas hageja kostjat. Kuna kostja ei ole laimanud hagejat, tuleb varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
60.20.12.2021 seisukohtades teatas kostja, et ei ole nõus edastama hageja 22.22.2021 menetlusdokumendis toodud teksti. Kostja ei ole ebaõigeid väiteid avaldanud. Kostja esitas kirjavahetuse, milles nähtub, et hageja tarvitas ravimeid. Hageja oli teadlik, et Cipralex on ettenähtud depressiooni ja ärevushäirete raviks. Hageja tarvitas ka teisi ravimeid.
61.Vestlustes kostjaga kinnitas hageja, et on vägivaldne ja on oma endist elukaaslast löönud. Hageja on kinnitanud, et tal on ärevushäired ja ta tarvitab nende tõttu ravimeid. Seega on kostja tõendanud, et hageja tarvitas ravimeid. Tegemist ei ole ebaõige faktiväitega. Lisaks kinnitas hageja vestlustes, et tarvitab alkoholi. Hageja tarvitas alkoholi igapäevaselt ja kostja nägi seda hageja juures olles. Hageja leidis, et alkoholi tarbimine pole keelatud ja vabal ajal väljaspool tööaega võis ta soovi korral juua. Vestlusest poolte vahel nähtub, et hageja tõukas kostja last Tt, sest laps jäi hagejale tee peale ette. Kostja on tõendanud, et hagejal oli alkoholi lembus ja ta tõukas kostja last.
62.Politsei vastusest teabenõudele nähtub, et kostja tegi politseisse väljakutse, sest tema tuttav ajas tema lapse hüsteeriasse, ei olnud nõus lahkuma ega allunud korraldustele. Probleem oli tekkinud ruloo pärast ning laps ütles midagi, mis tuttavale ei sobinud ja millest tekkis konflikt. Ebaõige on hageja väide, et kostja lapsel on suhtlemisraskused ja – probleemid. Kostja ei ole eeltoodut kinnitanud. Ebaõige on hageja väide, et lapsega suhtlemise juures viibis kostja ehk
lapse ema, kes mõjutas last. Mustamäe LOV on kinnitanud, et lapsega toimunud vestluse juures lapsevanemaid ei viibinud.
63.Hageja on esitanud kohtule perearsti tõendi, millise kohaselt puuduvad hagejal alkoholiprobleemid. Kostja sellega ei nõustunud. Perearstil puuduvad andmed selle kohta, et hageja tarbib alkoholi. Hageja on vestluses kostjaga ise kinnitanud, et ta joob. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja väited on paljasõnalised. Hageja 22.11.2021 tõendid ei ole asjakohased ega tõenda hageja väiteid.
64.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. 14.02.2022 istungil kinnitas hageja, et pärast kostja saadetud kirju ei ole tema elus objektiivselt midagi muutunud ja kirjadel pole päriselus olnud tagajärgi. Hageja kinnitas, et tema töösuhe ei ole muutunud. Hageja varalise ja mittevaralise kahju nõue on alusetu.
65.Istungil üle kuulatud tunnistajate ja poolte vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja kasutas kostja lapse suhtes verbaalset vägivalda. Tunnistaja D kinnitas, et hageja ütles lapsele: „Sina tatikas minuga niimoodi ei räägi“. Tunnistaja V avaldas, et hageja ütles lapsele: „ Sina tattnokk ei tule mulle midagi ütlema“. Tunnistaja kinnitas, et laps aeti hüsteeriasse. Hageja ise kinnitas, et ütles lapsele: „Sa oled samasugune värdjas nagu su isa.“ Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et T jäi hagejale teele ette. Hageja lükkas last ja laps kukkus vastu lauanurka.
66.Tunnistaja ütlustega on leidnud tõendamist, et hagejal on alkoholilembus. D kinnitas, et kõik kostja juurde tulnud isikud tarbisid alkoholi. Kostja Y vande all antud ütlustega on tõendatud hageja alkoholilembus. Hageja ise kinnitas, et ta tarbis kostja juures õlut. Hageja alkoholilembust kinnitavad ka teised tõendid.
67.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 80 eurot tunnis. Õigusabi osutati kokku 16,30 tunni ja 1306,67 euro ulatuses, millele lisandub osalemine viimasel istungil. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
68.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Teabenõude koostamine Haridus- ja Teadusministeeriumile toimus enne hagi esitamist ja seega ei ole tegu menetluskuluga. 08.04.2021 20 minutiline kulu ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole kostjale käesolevas asjas ühtegi kompromissettepanekut teinud. Kohtunõudele vastamise põhjendatud ajakulu saab olla vaid 10 min. Istungi aja kooskõlastamine kliendiga 11.10.2021 ei olnud vajalik, sest istung määrati juba 21.06.2021. 20.10.2021 ei saanud aega kuluda kompromissi asutamiseks, sest hageja ei olnud nõus kompromissi sõlmima.
69.Hagiavalduse täpsustuse koostamise ajakulu sai olla põhjendatud 30 min ulatuses, sest hageja kordas varasemat. 19.11.2021 ajakulu puhul ei ole selge, mida hageja on täiendanud. Alusetu on ajakulu kontakti loomiseks Jga. Hageja soov tunnistajaga otse suhelda ja teda mõjutada ei too kaasa menetluskulude põhjendatust. Ebavajalik oli 40 min ajakulu kohtule vastuväite koostamiseks. 29.12.2021 on esindaja tutvunud 20 min salvestusega, kuid jääb ebaselgeks, millise salvestusega. Alusetu on 20 min ajakulu kirjavahetuseks tunnistajaga. 08.02.2022 ei saanud istungiks valmistumiseks aega kuluda 1 tund, sest sellist istungit ei olnud määratud. 14.02.2022 istungiks valmistumise ajakulu 1,5 t on põhjendamatu, sest advokaadist esindaja istungil ei osalenud. Robert Sarvel puudus esindusõigus ning ta ei saa tasu nõuda samas ulatuses nagu advokaat. 13.04.2022 ei saanud lepingulisel esindajal istungil osalemiseks kuluda 2 tundi, sest advokaat hilines istungile 30 min. Hageja esindaja põhjendatud tunnitasu sai olla 140 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
70.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
71.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) 23.05.2020 toimus kostja kodus sündmus, mille käigus tekkis konflikt hageja ja kostja alaealise lapse vahel; 2) pärast 23.05.2020 sündmust saatis kostja e-kirjad hageja tööandja YYY direktorile, Tallinna Haridusameti juhile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile; 3) e-kirjades avaldas kostja laused, milliseid hageja vaidlustas hagiavalduses kui ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid; 4) hageja soovil saatis kostja hiljem samadele adressaatidele uued e-kirjad, kuid ei leidnud nendes, et ta oleks avaldanud ebaõigeid väiteid, vaid avaldas, et hageja on oma eksimust tunnistanud.
72.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid ning kas seetõttu peaks kostja esitama ümberlükkava avalduse, hüvitama mittevaralise ja varalise kahju ning tasuma viivist. Hageja nõudis, et kostja saadaks ekirjade saajatele ümberlükkava avalduse.
73.Hageja pidas ebaõigeteks faktiväideteks järgmisi lauseid, milliseid kostja avaldas oma ekirjades: „X on suure alkoholi lembusega ja mitte ainult“, „Ja tahtis veel minu last rusikaga vastu hambaid lüüa“, „Ründas minu puudega last, kes on emotsionaalselt häiritud“, „Lõpuks oli X koos oma mehega minu lapse kallal mõnitades karjudes ja valmis uuesti lööma“, „Kasutas võõra 8 aastase lapse ajutises kodus tema suhtes töövälisel ajal alkoholi joobes psüühilist kui ka füüsilist vägivalda, „X tahtis suurest vihast rusikat hoides last lüüa vastu lõuga hea oli, et teda kaitses teine rahulik isik“, „Alla tulles sattusin pealt nägema, et X ikka seal last mõnitamas ja lükkas suurest vihast lapse vastu laua nurka“.
74.Ebakohasteks väärtushinnanguteks pidas hageja järgmisi lauseid: „Mina kui ka kui peaks lapsevanemad sellest kuulma kindlasti leiaks, et selline inimene ei saa lasteaias töötada“; „Mõtteainet teile kas selline ebastabiilne inimene sobib ikka lasteaias töötama kui ta ei oska erinevate lastega töötada“, „selline käitumine ka väljaspool tööaega lastega ei ole normaalne ega eetiline“.
75.Hageja pidas avaldatud väiteid tema au teotavateks ja leidis, et kostja tahtis teda alandada ja solvata. Kostja pani hagejat end alandatult tundma ja kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Kostja jättis hagejast mulje kui vastutustundetust isikust, kes kasutas lapse suhtes moraalset ja füüsilist vägivalda ning on alkoholisõltuvusega. Hageja vägivalda ei kasutanud, vaid tegi halvasti käituvale kostja lapsele märkuse. Kiirabi lapsel ühtegi vigastust ei tuvastanud. Kostja ei ole hageja ees vabandanud ja hageja pidi ohvriabi poole pöörduma.
76.Kostja leidis, et ta ei ole avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid ega ebaõigeid faktiväiteid. Hageja solvas kostja kodus tema last ega allunud kostja palvele laps rahule jätta. Hageja ei lahkunud vaatamata kostja soovile ja kostja pidi kutsuma politsei. Hageja tõukas kostja last ning hiljem nägi kostja hageja käe asendit, kui viimane tahtis last rusikaga lüüa. Varem on kostja näinud, et hageja tarbib palju alkoholi. Alkoholi tarbimist on hageja ise tunnistanud. Kuna
kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, ei kuulu hageja nõue rahuldamisele.
77.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest kogumis ei saa järeldada, et kostja oleks hageja suhtes avaldanud teadlikult ja tahtlikult viimase au teotavaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Asjas kogutud tõendite pinnalt nõustub kohus sisuliselt kostja hinnanguga, et hageja ei pruugi olla sobiv isik lasteaias töötamiseks.
78.VÕS § 1046 lg 1 näeb ette, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mille õigsust ei saa tõendada, kuid mis lähtuvalt kultuurikontekstist võib olla solvav või vulgaarne. Väärtushinnang ei saa olla täielikult meelevaldne, vaid peab põhinema mingitel faktilistel asjaoludel. Kohtu hinnangul võib olukorras, kus isik kasutab lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ning teeb lapsele suunatud solvavaid ja alandatud märkusi, põhjendatult avaldada väärtushinnangu, kas isik on lastega töötamiseks sobiv.
79.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
80.Kohus nõustub hageja väitega, et kui tema kohta oleks alusetult avaldatud, et ta kasutas lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ning on alkoholisõltlane, oleks tegu olnud au teotavate faktiväidetega, milliste õigsust peab tõendama avaldaja ehk kostja. Avaldatud faktiväite puhul tuleb lähtuda sellest, mida avaldaja keskmise mõistliku isiku hinnangul avaldas, mitte sellest, kuidas mõistis avaldatut kannatanu või mida pidas silmas avaldaja.
81.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis 24.05.2020 YYY lasteaeda e-kirja (toimiku
1.kd, lk 10), milles ta muuhulgas avaldas järgmised laused: „Kas te olete teadlik, et teie juures töötab inimene X, kes on suure alkoholi lembusega ja mitte ainult“; „Ja tahtis veel minu last rusikaga vastu hambaid lüüa“, „ründas minu puudega last, kes on emotsionaalselt häiritud“, „Lõpuks oli X koos oma mehega minu lapse kallal mõnitades karjudes ja valmis uuesti lööma“ ning „Mõtteainet teile kas selline ebastabiilne inimene sobib ikka lasteaias töötama kui ta ei oska erinevate lastega töötada“. 25.05.2020 saatis kostja lasteaiale ka teise e-kirja (toimiku lk 15), milles kordas oma väiteid.
82.27.05.2020 saatis kostja e-kirja APle Tallinna Haridusametis (toimiku 1. kd, lk 11), milles avaldas muuhulgas, et hageja „kasutas võõra 8 aastase lapse ajutises kodus tema suhtes töövälisel ajal alkoholi joobes psüühilist kui ka füüsilist vägivalda“. Samuti avaldas kostja samas kirjas laused: „X tahtis suurest vihast rusikat hoides last lüüa vastu lõuga“ ning „X ikka seal last mõnitamas ja lükkas suurest vihast lapse vastu laua nurka“. Samas kirjas avaldas kostja, et
hageja ei peaks lasteaias töötama. Samasisulise e-kirja saatis kostja Haridus- ja Teadusministeeriumile (toimiku 1. kd, lk 12). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et ta on vaidlustatud faktiväidete ja väärtushinnangute avaldajaks ning ta on eelviidatud kirjad saatnud.
83.18.08.2020 saatis kostja kirja lasteaia YYY direktorile (toimiku 1. kd, lk 13), mille kohaselt olevat varem kirjeldatud vahejuhtum fikseeritud kiirabi, lastekaitse ja politsei poolt. Tema e-kirja kohaselt olevat ta hagejaga vestelnud ning hageja on oma eksimust tunnistanud. Samasisulise ekirja saatis kostja Haridus- ja Teadusministeeriumile (toimiku 1. kd, lk 14), milles avaldas, et hageja on oma eksimust tunnistanud ning lapse ees vabandanud.
84.Hageja eitas kostja ees eksimuse tunnistamist ning leidis, et kostja ei ole ebaõigeid andmeid ümber lükanud. 26.01.2021 saatis hageja esindaja kostjale nõudekirja (toimiku 1. kd, lk 16-18), milles nõudis 1480 euro tasumist ja ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kostja nõudega ei nõustunud (toimiku 1. kd, lk 19).
85.Hageja ja kostja sõnumite vahetusest (toimiku 1. kd, lk 20-22) võib järeldada, et kostja palus hagejal paaril korral oma last hoida tasu eest. Millal sõnumeid vahetati, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Kohtu hinnangul ei saa sellisest sõnumite vahetusest teha hageja soovitud järeldusi ehk järeldada, et kõik kostja etteheited hagejale olid tahtlikult ja alusetult välja mõeldud.
86.Psühholoog MK koostatud kokkuvõttest (toimiku 1. kd, lk 40, lk 48, allkirjastatud versioon tõendist toimiku 1. kd, lk 139-142) nähtub, et tema poole pöördus kostja koos oma pojaga. Teraapia toimus ajavahemikul 18.05.2020 kuni 30.09.2020. Psühholoog kirjeldab hagejaga seotud vahejuhtumit, mis lõppes kostja poja ründamisega. Psühholoog pidas kostja ja tema poja juttu tõepäraseks. Kuna hageja töötas lasteaia õpetajana, toetas psühholoog kostja pöördumist lasteaiale ja ministeeriumile. Psühholoogi kokkuvõtte järgi elasid kostja ja tema laps üle trauma.
87.Hageja esmalt vaidlustas tõendi ehtsuse ja viitas sellele, et algselt kohtule esitatud tõend oli allkirjastamata. Hageja esitas kohtule ka väljavõtte faili andmetest, mille kohaselt oli dokumenti viimati muutnud kostja (toimiku 1. kd, lk 60). Kuna kostja esitas tõendi allkirjastatult, on hageja etteheited tõendi ehtsusele alusetud. Algselt esitas kostja tõendi kohtule koos enda allkirjastatud menetlusdokumendiga, mille tõttu võis faili andmetest jääda mulje, et kostja on dokumenti muutnud. Allkirjastatud dokument on samasisuline võrreldes varasematega. Kohus ei saa nõustuda hageja paljasõnalise väitega, et kuna psühholoog ise sündmuse juures ei viibinud ja teraapia algas enne vaidlusaluse intsidendi toimumist, ei tõenda tõend kostja väiteid. Kohtu hinnangul puudub alus kahelda psühholoogi hinnangu adekvaatsuses. Tõend tõendab, et vahejuhtum kostja kodus lõppes külaliste poolt alkoholi tarbimise ja lapse ründamisega.
88.Mustamäe LOV vastusest kostja teabenõudele (toimiku 1. kd, lk 41-42, lk 50, lk 135) nähtub, et 23.05.2020 registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis juhtum, kus kostja tuttav oli väidetavalt last löönud ja lükanud vastu laua nurka. Korteris oli toimunud pidu, kus tarvitati alkoholi ja suitsetati. Samast vastusest nähtub, et 28.05.2020 viis lastekaitse spetsialist läbi vestluse ema ja lapsega. Laps avaldas lastekaitsetöötajale, et kostja endine sõbranna hakkas lapsega kurjustama ja oli ebaviisakas. Lapse sõnul lükkas kostja endine sõbranna ta vastu laua nurka ja keelas oma tuppa minna.
89.Mustamäe LOV täiendavas vastuses teabenõudele (toimiku 1. kd, lk 136) kinnitati, et lastekaitse spetsialist vestles lapsega individuaalselt ning vanemaid vestluse juures ei viibinud.
Politsei- ja Piirivalveamet kinnitas 28.04.2021 vastuses teabenõudele (toimiku 1. k, 137), et politsei registreeris kostja väljakutse, mille kohaselt oli kostja tuttav ajanud lapse hüsteeriasse ning keeldunud lahkumast. Kiirabi vaatas lapse üle ja vigastusi ei tuvastanud.
90.Kohus leiab, et eelviidatud kahe tõendiga on tõendatud kostja alaealise lapse suhtes vaimse ja füüsilise vägivalla kasutamine. Ühestki õigusnormist ei tulene, et lapse suhtes vaimse või füüsilise vägivalla kasutamine on tõendatud üksnes siis, kui ründaja on kohtus mõnes kuriteos või väärteos süüdi tunnistatud. Lapse ründamist võib tsiviilõiguslikus vaidluses tõendada ka muude tõenditega, sealhulgas kirjalike tõenditega. Tõendatud on kostja väide, et ta oli sunnitud olukorra lahendamiseks pöörduma politsei ja kiirabi poole. Ainuüksi asjaolu, et lapse kehale ei jäänud füüsilise ründe tulemusena ühtegi jälge, ei välista füüsilise ründe toimumist. Iga füüsiline rünne ei pruugi kannatanut vigastada, vaid füüsiline rünne võib tähendada ka valu tundmist, millest jälge ei jää.
91.Hageja asus menetluse käigus last alavääristavalt väitma, et kuna kostja lapsel olid suhtlemisraskused, olid tema väited ebaõiged. Sellekohaseid väiteid hageja ei põhistanud ning kohus ei saa nõustuda, et mistahes suhtlemisraskuste või erivajadustega lapse avalduste tõepärasuses tuleb automaatselt kahelda. Hageja väited, et lapse ja lastekaitsetöötaja vestluse juures viibis lapse ema, kes lapse ütlusi mõjutas, ei ole millegagi tõendatud ja on sisulises vastuolus kohtule esitatud tõendiga.
92.Hageja asus menetluse käigus väitma, et kostja ja tema laps on varasematel juhtudel valetanud, kuid need hageja väited on jäänud täielikult paljasõnalisteks. Paljasõnaline ning last halvustav on samuti hageja väide, et kuna kostja lapsel esinesid suhtlemisraskused, presenteeris ta ennast alusetult ohvrina, et saada tähelepanu. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, millist laadi erivajadus või suhtlemisraskus lapsel esines ega ole ühelgi viisil põhistanud, tõendamisest rääkimata, millist mõju võis see lapse avaldustele omada. Hageja väide, et kostja laps avaldas ebaõigeid väiteid, sest suhtus hagejasse negatiivselt, ei ole samuti põhistatud ega tõendatud. Kohtu hinnangul ei nähtu käesolevas asjas kogutud tõenditest mitte ühtegi asjaolu, mis annaks alust lapse avalduste tõepärasuses kahelda. Hageja etteheited, et lapse ülekuulamisel ei järgitud tsiviilkohtumenetluse nõudeid, on asjakohatud. Käesolevas asjas ei ole kohus last tunnistajana üle kuulanud ning vastavat taotlust ei ole kumbki pool esitanud. Mustamäe LOV vastused teabenõuetele kujutavad endast kirjalikke tõendeid.
93.Kostja esitas kohtule foto, mille oli postitanud sotsiaalmeedias hageja (toimiku 1. kd, lk 53). Fotolt nähtub Martini Asti pudel ja täidetud klaas. Hageja esitas sama postituse koos kuupäevaga (toimiku 1. kd, lk 61), millest nähtub, et postitus oli tehtud hageja sünnipäeval 28. aprillil.
94.Kostja esitas kohtule väljavõtted sotsiaalmeedias toimunud grupivestlustest (toimiku 1. kd, lk 124-130), milles muuhulgas on hageja tunnistanud, et joob juba neljandat džinni, viidates depressioonile. Kostja leidis, et hageja tarbib alkoholi liialt, millele vastates leidis hageja, et ta võib alkoholi tarbida peale tööd. Ka muudes vestlustes on hageja tunnistanud alkoholi tarbimist (toimiku 1. kd, lk 132-133). Hageja esitas kohtule perearsti tõendi (toimiku 1. kd, lk 94), mille kohaselt tutvus arst hageja digilooga ega leidnud selles viiteid alkoholiprobleemile.
95.Kohus osundab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates, et hageja heitis kostjale alusetult ette enda süüdistamist alkoholisõltuvuses. Sellist faktiväidet ei ole kostja avaldanud. Kostja on avaldanud, et hageja on alkoholilembeline, milline sõna ei ole samatähenduslik sõnaga „alkoholisõltlane“. Iga inimene, kellele meeldib alkoholi tarvitada ning kes teeb seda sageli, ei ole tingimata alkoholisõltlane. Küll aga võib sotsiaalmeedia postitustest ja hageja vestlustes
avaldatust tõepoolest järeldada, et hagejale meeldis alkoholi tarvitada ning ta ei näinud tarvitamises probleemi. Vastupidisel juhul ei oleks hageja teinud oma tarvitamisest postitusi ega avaldanud sellekohaseid sõnumeid. Kohus nõustub kostja väitega, et perearsti tõend ei välista sagedast alkoholi tarbimist hageja poolt. Kui hageja ise ei ole ühegi tervishoiuteenuse osutaja poole pöördunud liigsest alkoholitarbimisest tulenevate tervisekaebustega, ei saagi digilugu objektiivselt teavet alkoholi liigtarbimise kohta kajastada. Alkoholi lembust see asjaolu objektiivselt ei välista.
96.06.04.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud hageja elukaaslane D (toimiku 1. kd, lk 179180) avaldas, et kõik kostjat vaidlusaluse sündmuse päeval külastanud isikud tarvitasid alkoholi. Hageja läks D sõnul kostja lapsega tülli ja ütles viimasele: „Sina tatikas minuga niimoodi ei räägi“. Laps hakkas seejärel tagatoas märatsema ja sinna läks ka hageja. Politsei kutsuti seepärast, et hageja ja teised külalised ei lahkunud. Lapse löömist, tema tõukamist või kukkumist tunnistaja enda sõnul ei näinud. Samas kinnitas tunnistaja D, et tal oli varem olnud isiklik suhe kostjaga. Tunnistaja suhtumine kostjasse oli selgelt negatiivne, mis kohtu hinnangul võis mõjutada tema ütluste objektiivsust.
97.06.04.2022 istungil tunnistajana ütlusi andnud V (toimiku 1. kd, lk 180-181) avaldas, et ta on hageja töökaaslane ja sõber. Koos teistega mindi kostjale külla, kus tunnistaja ise enda sõnul alkoholi ei tarbinud. Hageja olevat tunnistaja sõnul kostja lapsele öelnud: „Sina tattnokk ei tule mulle midagi ütlema“. Lapse löömist ja kukkumist tunnistaja sõnul ei olnud. Tunnistaja samas kinnitas, et külla tulnud isikud teadsid, et lapsel on erivajadus, kuid selliste lastega toimetulekuks neil oskused puudusid. Kostja kutsus politsei ja külla tulnud lahkusid enne politsei saabumist.
98.Kostja Y avaldas samal istungil vande all antud ütlustes (toimiku 1. kd, lk 181 pöördel – 182), et kõigil talle külla tulnutel oli alkohol kaasas. Hageja ei lubanud koju tulnud lapsel rulood alla lasta. Kuna laps ütles hagejale halvasti, arenes vestlus sõimamiseks. Laps jooksis oma tuppa, kuhu talle järgnes hageja. D sulges toa ukse ega lubanud kostjat lapse tuppa. Läbi ukse kuulis kostja, kuidas hageja ütles lapsele, et viimane on sama värdjas nagu lapse isa. Kui uks avati, nägi kostja, et hagejal oli käsi löögivalmis, kuid löömist kostja ei näinud. Kuna külalised last rahule ei jätnud, kutsus kostja politsei ja kiirabi. Hiljem nägi kostja, kuidas hageja lükkas talle teele ette jäänud last, kes kukkus vastu lauanurka. Kostja sõnul tarbis hageja tema juures alkoholi.
99.06.04.2022 istungil vande all ütlusi andnud hageja (toimiku 1. kd, lk 182 pöördel – 183) kinnitas, et tal tekkis kostja lapsega konflikt seoses ruloo ülestõstmisega, mille tulemusena ütles hageja lapsele, et temasugune tatikas hagejaga nii ei räägi. Laps läks endast välja ja suundus oma tuppa, kuhu hageja talle järgnes ja ütles, et laps on samasugune värdjas nagu tema isa. Hageja eitas, et ta teadis lapse erivajadusest. Tõukamist ja ähvardavate liigutuste tegemist hageja eitas, kuid nõustus, et lõpuks kutsus kostja politsei.
100.Kohus esmalt leiab, et kõigi tunnistajate, samuti poolte vande all antud ütlustega on vaieldamatult tõendatud lapse vulgaarne solvamine ja alandamine, mida võib hinnata lapse vastu suunatud psüühilise vägivallana. Sõltumata sellest, kas laps käitub hästi või halvasti, ei saa ühegi täiskasvanu poolt pidada kohaseks lapse „õpetamist“ solvavate ja alavääristavate märkustega. Solvavate ja last alavääristavate väljendite kasutamist hageja ei eitanud ning pigem jäi kohtule tema istungil antud ütlustest mulje, et hageja pidas seesugust käitumist tavapäraseks ja täiesti kohaseks. Hageja õigustas enda käitumist lapse halva käitumisega. Lisaks võib asjas kogutud tõenditest kogumis järeldada, et toimunud intsidendi ajal on hageja alkoholi tarbinud.
101.Kumbki tunnistajatest ei näinud enda sõnul lapse löömist ega tõukamist, kuid seejuures
tuleb arvestada, et mõlemad tunnistajad on otseselt seotud hagejaga ning on nimelt temaga heades suhetes. Üks tunnistajatest ehk D suhtus kostjasse selgelt negatiivselt. Head suhted hagejaga ja halvad suhted kostjada võisid mõjutada tunnistajate ütluste objektiivsust seoses küsimusega, kas hageja last tõukas. Lisaks nähtub asjaolude kirjeldusest, et lapse tõukamine leidis aset siis, kui osa külalisi oli juba lahkumas, mistõttu ei pruukinud kumbki tunnistajatest objektiivselt juhtunut näha. Lapse tõukamine on kohtu hinnangul siiski tõendatud kostja vande all antud ütlustega, mida kinnitab Mustamäe LOV kirjalik tõend. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja ja tema lapse ütlustes on vasturääkivused seoses sellega, millal tõukamine toimus. Mustamäe LOV vastusest teabenõudele ei saa järeldada, milline oli sündmuste ajaline järjekord ning kas või mida laps selle kohta avaldas.
102.Küll aga leiab kohus, et ainsana ei ole objektiivset tõendamist leidnud asjaolu, et hageja tõstis käe selleks, et lüüa kostja last rusikaga vastu hambaid. Kostja ise ei olnud antud osas vande all antud ütlustes küllalt selge ning tegemist võis olla ebaõige muljega, mis emotsionaalselt häiritud olukorras lapse emal tekkis. Teised tõendid selle asjaolu kohta puuduvad.
103.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole ebaõigesti avaldanud, et hageja on suure alkoholilembusega. Kostja ei ole ebaõigesti avaldanud, et hageja karjus tema lapse peale ja mõnitas teda ehk kasutas lapse suhtes psüühilist vägivalda. Kostja ei ole ebaõigesti avaldanud, et hageja oli vaidlusaluse sündmuse puhul joobes ehk tarvitanud alkoholi. Kostja ei ole ebaõigesti avaldanud, et hageja lükkas lapse vastu laua nurka. Kostja ei ole ebaõigesti avaldanud, et hageja ründas tema last. Küll aga ei ole tõendamist leidnud, et hageja tahtis veel kostja last rusikaga vastu hambaid lüüa ehk ähvardas last.
104.Arvestades seda, milliseid väljendeid hageja lapse suhtes kasutas ning kuidas temaga käitus, ei pea kohus ebakohasteks väärtushinnanguid: „Mina kui ka kui peaks lapsevanemad sellest kuulma kindlasti leiaks, et selline inimene ei saa lasteaias töötada“; „Mõtteainet teile kas selline ebastabiilne inimene sobib ikka lasteaias töötama kui ta ei oska erinevate lastega töötada“, „selline käitumine ka väljaspool tööaega lastega ei ole normaalne ega eetiline“. Ükski nendest väärtushinnangutest ei ole iseenesest solvav, ebatsensuurne ega vulgaarne. Kohus nõustub, et hageja kui lasteaiatöötaja käitumine ei olnud tavapärane ega eetiline ka väljaspool tööaega ning lapsevanem võib põhjendatult püstitada küsimuse, kas hageja peaks lasteaias edasi töötama, kui ta peab õigeks laste psüühilist ründamist. Tõendatud on, et erivajadustega lastega, sealhulgas lapsega, kelle emotsionaalne käitumine tavapärasest erineb, ei osanud hageja suhelda. Hageja reaktsioon lapse halvale käitumisele ja halvale tujule oli kohtu hinnangul selgelt ebaadekvaatne ning tavapäraste viisakus- ja käitumisreeglitega vastuolus.
105.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ning ainult seoses faktiväidetega, mis puudutasid hageja soovi last uuesti lüüa. Hageja on antud väidet nimetanud ähvardamiseks, millega võib nõustuda. Kohus ei saa hagi eset muuta, vaid saab jätta nõude osaliselt rahuldamata. Hageja palus esimese nõudena kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX; TTT; MMM teksti „Avaldasin X kohta valeväiteid. Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X alkoholisõltlane inimene ning ähvardaks minu last ning kasutaks tema suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber“.
106.Kohus ei saa kohustada kostjat saatma ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldust hageja soovitud tekstina. Esimeses lauses peaks kostja teatama, et ta on avaldanud hageja suhtes mitu valeväidet. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta mitut valeväidet, mistõttu saa kostjat kohustada
sellist parandusavaldust esitama. Samuti ei avaldanud kostja, et hageja oleks olnud alkoholisõltlane. Kostja avaldatud väited alkoholilembuse ning lapse suhtes vaimse ja füüsilise vägivalla kasutamise kohta vastasid tõele. Järelikult saab kostjalt nõuda vaid sellise paranduse avaldamist, mis puudutas tema lapse ähvardamist.
107.Kohus leiab, et kostjat tuleb kohustada saatma hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX; TTT; MMM teksti: „ Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõiget faktiväidet justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X ähvardanud minu last.“ Muus osas ebaõigete andmete ümberlükkamise avaldus rahuldamisele ei kuulu.
108.Hageja palus kostjalt ühtlasi välja mõista mittevaralise kahju hüvitise, pidades õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot. Hageja esitas kohtule ka tõendid (toimiku 1. kd, lk 91-93), millest nähtub, et hageja sai ohvriabi telefoni numbri ja helistas sinna. Millega seoses hageja ohvriabi vajas, tõenditest järeldada ei saa.
109.Kohus leiab, et mittevaralise kahju hüvitise nõue ning viivise nõue hüvitiselt rahuldamisele ei kuulu. Kostja on avaldanud hageja suhtes vaid ühe ebaõige faktiväite, muus osas ei ole kostja ebaõigeid faktiväiteid ega kohatuid väärtushinnanguid avaldanud. Hageja on sisuliselt nõustunud, et kostja avalduste tõttu tema elus midagi ei muutunud ning ta jätkas töötamist samal ametikohal. Hageja ei ole lisaks kostja kirjade saatmisele tõendanud ühegi sellise faktilise asjaolu esinemist, millega ta mittevaralise kahju hüvitise nõude sidus. Hageja ei ole tõendanud mistahes sisuliste tagajärgede olemasolu, mis oleksid tulenenud kostja e-kirjadest. Kuigi kostja avaldas hageja suhtes ühe faktiliselt ebaõige väite, ei ole ühe ebaõige faktiväite avaldamine kohtu hinnangul piisav selleks, et mõista kostjalt välja rahaline hüvitis. Ühte ebaõiget faktiväidet ümber lükkama sundiv kohtulahend on kohtu hinnangul piisav hageja õiguste rikkumise heastamiseks.
110.Lisaks palus hageja mõista välja varalise kahju hüvitise 567 eurot ja viivise sellelt hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. Hageja esindaja esitas hagejale arve summas 576 eurot (toimiku lk 23), mis oli esitatud materjalidega tutvumise, analüüsi ja tegevuskava koostamise, nõudekirja koostamise ning kostja ja hagejaga telefoni teel suhtlemise eest.
111.Kohus leiab, et VÕS § 128 lg 3 ei võimalda mistahes õigusabile kulutatud summa väljanõudmist, vaid nõuda saab sisuliselt vajalike, mõistlike ja põhjendatud kulude hüvitamist. Enamik hageja vaidlustatud faktiväidetest leidsid menetluses tõendamist ning kostja väärtushinnanguid ei pidanud kohus ebakohasteks. Seega esitas hageja esindaja enamuses osas täiesti põhjendamatu nõude ega analüüsinud sisuliselt kostja avaldatud väiteid. Nõudekirjas soovitud mittevaralise kahju hüvitis oli alusetu. Samuti nähtub nõudekirjast, et hageja nõudis kostjalt sellise parandusavalduse esitamist, mis ei olnud kooskõlas kostja tegelikult avaldatud väidetega. Nimelt nähtub nõudekirjast (toimiku 1. kd, lk 16-18), et hageja nõudis kostjalt mitmeid lapsi puudutavate väidete ümberlükkamist. Kostja ei ole avaldanud, et hageja oleks rünnanud ja ähvardanud mitmeid lapsi. Seega ei ole hageja esindaja esitanud kohast ja mõistlikku nõuet. Kuna esitatud kohtueelne nõue ei olnud põhjendatud, ei pea kohus selle koostamiseks ja muudeks toiminguteks kulunud õigusabikulu põhjendatuks. Kohus jätab rahuldamata hageja varalise kahju hüvitise ja viivise nõude.
112.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas
rahuldas kohus osaliselt vaid ühe hageja nõude, mis puudutas ühte vaidlustatud faktiväidet. Arvestades nõude rahuldamise ulatust, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskuludest 90% hageja kanda.
113.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
114.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi osutati hinnaga 80 eurot tunnis. Õigusabi osutati kokku 16,30 tunni ja 1306,67 euro ulatuses, millele lisandub osalemine viimasel istungil. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja leidis, et kostja esindaja õigusabi osutamisele kulunud aeg on üle paisutatud ning palus kulusid oluliselt vähendada.
115.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik. Samuti peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks kostja esindaja ajakulu, mis on seotud kõigi menetluses vajalike toimingute tegemisega ehk menetlusdokumentidega tutvumise, nende koostamise, istungiteks valmistumise ja istungutel osalemisega. Hageja väited kulude ülepaisutatusse kohta ei saa olla sisuliselt põhjendatud, sest hageja esindajatel on sarnaste toimingute teostamisele kulunud õliselt enam aega ning hageja menetluskulud ületavad kostja kulusid mitmekordselt.
116.Eeltoodut kokku võttes peab kohus põhjendatuks kostja kulusid õigusabile summas 1306,67 eurot, millele lisandub viimasel istungil osalemise aeg 2,5 tundi x 80 euroga = 200 eurot ehk kokku 1506,67 eurot. Sellest tuleb hageja kanda jätta 90% ehk 1356 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1356 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2024. a otsusega nr 2-212902.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.