X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7892 eurot 49 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja (vastustaja) Y (XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-2902 osas, millega maakohus jättis rahuldamata X ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ebaõigete faktiväidete, justkui oleks X alkoholisõltlane inimene ning kasutaks Y lapse suhtes füüsilist vägivalda, osas. Samuti tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata X mittevaralise kahju hüvitamise nõude, varalise kahju hüvitamise nõude 288 euro ulatuses ning viivisenõude nimetatud põhinõuete osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada Y ümber lükkama ebaõiged faktiväited, justkui oleks X alkoholisõltlane inimene ning kasutaks Y lapse suhtes füüsilist vägivalda. Mõista Ylt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot, viivis 600 euro suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni, varalise kahju hüvitis 288 eurot ning viivis 288 euro suuruselt põhinõudelt VÕS §
2-21-2902 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui varalise kahju hüvitise summa. Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda ning jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.
4.1.Rahuldada osaliselt X ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue ning kohustada Y saatma hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX; TTT; MMM teksti: „Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X alkoholisõltlane inimene, ähvardaks minu last ning kasutaks tema suhtes füüsilist vägivalda. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber“.
4.2.Rahuldada X mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja mõista Ylt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot. Lisaks mõista Ylt X kasuks välja viivis 600 euro suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
4.3.Rahuldada osaliselt X varalise kahju hüvitamise nõue ja mõista Ylt X kasuks välja varalise kahju hüvitis 288 eurot. Lisaks mõista Ylt X kasuks välja viivis 288 euro suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui varalise kahju hüvitise summa.
4.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud täielikult poolte endi kanda ja menetluskulude suurus rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas Y (kostja) vastu hagi (muudetud 22.11.2021), milles palus kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist meiliaadressitele XXX, TTT ja MMM järgmise teksti: „Avaldasin X kohta valeväiteid. Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X alkoholisõltlane inimene ning ähvardaks minu last ning kasutaks tema suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber.“ Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja seadusjärgses määras viivise nimetatud summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise (kostjale nõudekirja edastamisega seotud kohtueelsed õigusabikulud)
2-21-2902 567 eurot ning seadusjärgses määras viivise nimetatud summalt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa.
1.1.Hagiavalduse ja hageja hilisemate seisukohtade järgi olid hageja ja kostja endised sõbrannad, kes käisid tihti teineteisel külas.
1.2.Hageja on lasteaiaõpetaja abi. Kostja saatis YYY direktorile ehk hageja tööandjale hagejat laimava kirja. Mh sisaldas kiri järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: „Kas te olete teadlik, et teie juures töötab inimene X, kes on suure alkoholilembusega ja mitte ainult“; „Ja tahtis veel minu last rusikaga vastu hambaid lüüa“; „Ründas minu puudega last, kes on emotsionaalselt häiritud“; „Lõpuks oli X koos oma mehega minu lapse kallal, mõnitades, karjudes, ja valmis uuesti lööma“. Lisaks sisaldas kiri järgmisi ebakohaseid väärtushinnanguid: „Mõtteainet teile, kas selline ebastabiilne inimene sobib ikka lasteaias töötama, kui ta ei oska erinevate lastega töötada“, „Selline käitumine ka väljaspool tööaega lastega ei ole normaalne ega eetiline“. Kostja saatis Tallinna Haridusameti juhatajale hagejat laimava kirja. Mh sisaldas kiri järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: „Mul on mure ühe haridustöötaja, täpsemalt X YYY abiõpetaja suhtes, kes töövälisel ajal alkoholi joobes olles kasutas võõra kaheksa-aastase lapse ajutises kodus tema vastu nii psüühilist kui ka füüsilist vägivalda“, „Aga juua iga päev ja kaotada enesevalitsus ja rikkuda lastekasvatuse reegleid omavoliliselt“, „Aga lõpetas veebruaris rohtude võtmise ja asendas alkoholiga ning töötab tööl siiski täistööajaga“, „Ehk siis mõnitas, solvas ja ajas mu lapse endast välja, hüsteeriasse“, „X tahtis suurest vihast rusikat hoides last lüüa vastu lõuga, hea oli, et teda kaitses teine rahulik isik“, „Alla tulles sattusin pealt nägema ,et X oli ikka seal last mõnitamas ja lükkas suurest vihast lapse vastu laua nurka“. Samuti sisaldas kiri järgmisi ebakohaseid väärtushinnanguid: „Mina kui ka lapsevanemad peaks sellest kuulma, kindlasti leiaks, et selline inimene ei saa lasteaias töötada“. Kostja saatis ka Haridus- ja Teadusministeeriumile hagejat laimava kirja, mis oli identne Tallinna Haridusametile saadetud kirjaga. Eelnevast tulenevalt avaldas kostja, et : • • • •
hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda (faktiväide I); hageja kasutas kostja lapse suhtes vaimset vägivalda (faktiväide II); hageja on alkoholisõltuvusega inimene (faktiväide III); hageja on hüsteeriline ja ebastabiilne inimene, kes ei tohi lasteaias töötada (väärtushinnang I).
Kostja ei vaidlusta, et on vaidlusaluste e-kirjade autor.
1.3.Hageja nõudis kostjalt väidete ümberlükkamist ja viitas kostja tegevuse õigusvastasusele. Kostja saatis asutustele uued kirjad, kuid need ei sisaldanud esitatud väidete ümberlükkamist. Kirjad jätsid väära mulje, et hageja tunnistas eksimust ning varem kirjutatu oli tõsi, kuid kostjal ei olnud enam hageja vastu pretensioone. Mh märkis kostja: „Tol hetkel olin ise lapseootel viimaseid kuid ja kaitsesin oma last ning emotsioonid keesid üle. Olukord sai kiirabi, lastekaitse ja politsei poolt fikseeritud. Ja tänaseks päevaks olen teie töötajaga kohtunud ja vestelnud. X tunnistas oma eksimust ning selle asjaga on nüüd korras. X on vabandanud minu lapse ees ning oleme omavahel ära leppinud. Ja usun, et olukorrast õppinuna saab X hästi hakkama ka edaspidi oma töös.“ Kostja ei tunnistanud oma õigusvastast tegu, ei lükanud väiteid ümber ning keeldus hüvitamast varalist ja mittevaralist kahju.
2-21-2902
1.4.Kostja ei tõendanud faktiväidete tõesust, väärtushinnangute andmise aluseks olevaid asjaolusid ega väärtushinnangute põhjendatust. Kostja ei täitnud käibekohustust mitte rikkuda hageja head nime, luues hagejast väära mulje.
1.5.Hageja ei saa tõendada negatiivseid asjaolusid. Hageja tegi kostja lapsele üksnes märkuse, et täiskasvanutega nii ei räägita, kuna kostja laps ei olnud viisakas. Hageja ei teadnud, et kostja laps on erivajadustega ega osanud ette näha sellist reaktsiooni. Hageja vabandas kostja lapse isa kohta öeldu pärast kostja ees (hageja ütles kostja lapsele: „Sa oled samasugune värdjas nagu su isa“). Hageja ei rünnanud kostja last, ei kasutanud tema suhtes vaimset ega füüsilist vägivalda (mh ei karjunud kostja lapse peale). Hageja ei tahtnud kostja last rusikaga vastu hambaid lüüa ega olnud seega valmis teda uuesti lööma, ei tahtnud rusikat hoides kostja last vastu lõuga lüüa ega lükanud teda vastu laua nurka. Kostja süüdistas alusetult hagejat (mh süütuse presumptsiooni rikkudes, kuna kohus ei ole hagejat sellises süüteos süüdi tunnistanud) kostja lapse kehalises väärkohtlemises. Kostja ei tõendanud, et hageja tõukas kostja last (mh ei tuvastanud kiirabi kostja lapsel vigastusi). Poolte vestlus ei tõendanud, et hageja tõukas kostja last, sest kostja laps jäi hagejale tee peale ette. Tegemist oli kostja enda sõnumiga. Lisaks olid kostja ja tema lapse väited vasturääkivad väidetava löömise või vastu laua nurka lükkamise osas ning nimetatu viitab, et olukorda ei esinenud. Kostja kirjelduse kohaselt lükkas hageja kostja last, kui hageja oli eesruumis ja korterist lahkumas. Kostja lapse kirjelduse järgi toimus lükkamine varem, enne seda, kui kostja laps jooksis oma tuppa. Mh oli väär väide, et hageja lahkuma sundimiseks kutsus kostja politsei.
1.6.Kostja väited hageja alkoholisõltuvuse kohta olid väärad. Kostja usaldas korduvalt oma lapse hageja hoolde, seega olid väited hageja alkoholisõltuvuse kohta otsitud ja liialdatud ega olnud eluliselt usutavad. Sellest, et hageja on kunagi alkohoolseid jooke joonud ja sellest kostjale kui endisele sõbrannale rääkinud, ei järeldu, et hagejal on alkoholisõltuvus. Hagejal kui täiskasvanul ei keela seadus alkoholi tarbida. Hagejal sündis 2021. aastal laps ning kostja viidatud varasemad kirjavahetused ei olnud aktuaalsed ega kajastanud hageja elukorraldust. Kostja esitatud fotol, mis oli tehtud hageja sünnipäeval, oli jäädvustatud vahuvein Martini Asti (lahja alkohol), mille hageja sai kingituseks. Nimetatu ei tõendanud hageja alkoholisõltuvust. Kostja märkis kohtule esitatud kirjavahetuses hagejaga mh, et ei aktsepteerinud hageja alkoholismi. Sõna „alkoholism“ tähendab alkoholisõltuvust, alkoholi kestval liigtarvitamisel tekkivat haiglast alkoholivajadust, joomarlust ning alkohoolsete jookide liigtarvitamist. Kostja ei tõendanud, et hageja tarbis alkoholi nt tööajal. Hageja pöördus perearsti poole, kuna kostja süüdistas hagejat alkoholismis (alkoholisõltuvuses), ning sai tõendi, et tal ei ole alkoholiprobleeme.
1.7.Lisaks ei ole hagejal muid sõltuvusi (mh ravimisõltuvust) ning kostja ei tõendanud vastupidist. Asjas ei olnud tähtsad kostja tõendid hageja ravimite tarvitamise kohta, kuna hageja ei tuginenud nõuete esitamisel ravimite tarvitamise väitele. Lisaks ei ole ravimite tarvitamine keelatud, häbiväärne ega taunitav ning kostja ei tõendanud, millal hageja ravimeid tarvitas. Ka hageja digitaalsest patsiendiportaalist ei nähtu, et hagejal oleks alkoholi- või ravimisõltuvus.
1.8.Kostja tekitas hageja kohta korduvalt ametnikele ja hageja tööandjale tahtlikult ja teadvalt õigusvastaselt au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldades hagejale alandamise ja solvamisega ulatusliku mittevaralise kahju. Kostja soovis õigusvastast tagajärge. Kostja tegevus on õigusvastane igal juhul alates nõudekirja, milles hageja juhtis tähelepanu kostja õigusvastasele käitumisele, esitamisest. Hageja ei pea mittevaralist kahju tõendama. Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlusest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega
2-21-2902 arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kostja rikkus hageja meeleolu ja mainet ning tekitas hagejale stressi. Kostja teadis, et tema avaldatu ei ole tõsi ning edastatava info tõttu tekib tööandjal hageja suhtes umbusaldus, hageja peab andma seletusi ja võib jääda tööst ilma. Edastades hagejat laimavad kirjad, soovis kostja välistada hageja lasteaiaõpetaja abina töötamise ning mõjutada kirjade adressaatide hinnangut hageja tööalase sobivuse osas. Kostja kirjad jätsid hagejast inetu, väära ja äärmiselt negatiivse mulje kui vastutustundetust lasteaiaõpetaja abist, kes kasutas kostja lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda (mh karjus ja ähvardas), oli alkoholisõltuvusega, hüsteeriline ja ebastabiilne inimene ega tohi lasteaias töötada. Kostja käitumise tõttu soovisid ametnikud saada hageja tööandjalt kommentaare ning hagejal tuli ennast õigustada ja muuta inimeste arvamust, kuigi selleks puudus põhjus. Hagejal oli häbi tegude pärast, mida ta ei teinud, ning hageja kartis tööd kaotada. Hageja tööandjal ja ametiasutustel oli alust kostjat kui hageja tuttavat hageja väidetava ebasobiva käitumise osas uskuda ning tajuda tema laimu usaldusväärsena. Kostja laim põhjustas hagejale ebamugavustunnet teiste inimestega (mh tööandja ja kolleegid) suheldes ning häiris oluliselt hageja igapäeva- ja tööelu. Lisaks pidi hageja kostja laimu tõttu pöörduma advokaadi ja ohvriabi poole (2020. a juunis ja 2021. a oktoobris). Kostja käitumine oli hageja jaoks eriti masendav, kuna varem usaldas kostja hagejat oma last hoidma ning tal ei olnud pretensioone hageja või tema elustiili osas. Kostja süü oli keskmisest suurem. Kostja ei tõendanud süüd välistavaid asjaolusid. Hüvitise väljamõistmine pakub parimat rehabilitatsiooni ning mõjutab kostjat hageja õiguste rikkumisest tulevikus hoiduma. Kostja ei vabandanud ega mõista oma käitumise õigusvastasust. Lisaks tuleb arvestada üldpreventiivset huvi. Kostja majanduslik seis võimaldab õiglase kahjuhüvitise väljamõistmist. Hageja hinnangul on õiglane hüvitis 1000 eurot, arvestades elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au toetamise puhul ning hageja maine hävitamist, st hagejale põhjustatud kahju ulatust ja tõsidust. Kohtute seni välja mõistetud hüvitised ei ole mõjutanud laimajaid õigusvastasest tegevusest hoiduma.
1.9.Hageja märkis lisaks, et psühholoog MK arvamus (MK arvamus) väidetavalt rehabilitatsioonikeskuses ST Pereke OÜ teraapias käimise kohta ei tõendanud objektiivselt, et kostja ja tema laps kannatasid ning käisid teraapias hageja käitumise tõttu. Lisaks ei olnud tegemist tõendiga, sest psühholoog koostas arvamuse kostja ja tema lapse öeldu alusel, ei saanud kontrollida kostja väidete tõesust ega tajunud vahetult kostja väidetud sündmust. Kostja lapse teraapia toimus 18.05.2020–30.09.2020, st sai alguse enne väidetavat 23.05.2020. a juhtumit. Seega ei pöördunud kostja psühholoogi juurde hageja käitumisest tingitud väidetava trauma tõttu.
1.10.Mustamäe Linnaosa Valitsuse 19.04.2021. a vastus (Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastus) tõendas vaid seda, et kostja pöördus politseisse ja suhtles seejärel lastekaitsespetsialistiga. Tegemist ei olnud alaealise tunnistaja ülekuulamisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) mõttes, vaid dokumentaalse tõendiga. Kohus küsitleb alaealist last iseseisvalt. Spetsialistid võivad vaid ülekuulamise juures viibida ja last kohtu nõusolekul küsitleda, mitte ülekuulamist iseseisvalt vahendada. Lastekaitsetöötaja ei saanud iseseisvalt veenduda, kas kostja lapse väited on tõsi. Olukorras, kus esines oht, et kostja laps valetab, oleks pidanud kaasama nt psühholoogi andma kostja lapse ütlustele hinnangu. Kostja lapse ütluste usaldusväärsus on kontrollimata. Kostja politseisse pöördumine oli põhjendamatu ning see ei tõendanud, et kostja kirjeldatud olukord toimus. Politsei ei tuvastanud hageja rikkumisi. Seega ei olnud see tõend usaldusväärne. Lisaks nähtus Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastusest, et kostja kinnitusel esinesid kostja lapsel suhtlemisraskused ja - probleemid. See ja asjaolu, et kostja viibis kostja lapsega suhtlemise juures, võisid mõjutada kostja lapse väiteid. Ükski objektiivne täiskasvanust kõrvalseisja, kes viibis väidetava konflikti
2-21-2902 juures, ei kinnitanud kostja ja kostja lapse juttu.
1.11.Kostja laps on ka varem valetanud, et teda väärkoheldi, ning jätnud väära mulje, et on ohver. Arvestades kostja lapse suhtlemisraskusi ning kostja kinnitust, et tema laps on erivajadustega, on eluliselt usutav, et ohvrina esinemine võimaldab tal saada tähelepanu. Pärast hageja märkust, et täiskasvanutega ei saa nii inetult rääkida, hoidis kostja laps käes mängupüstolit ja lubas hageja ajud sodiks lasta. Kostja lapse väited ei olnud usaldusväärsed ka seetõttu, et ta suhtus külalistesse ja hagejasse negatiivselt.
1.12.Kostja väidetesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest need juba osutusid valeks (kostja avalduse tegemine politseile; kiirabi poolt kostja lapsel vigastuste fikseerimine; salakaamera tagatoas; naabrite tunnistused). Lisaks kirjutati kostjale 2020. a kevadel välja depressiooni ja ärevusseisundite tõttu ravimid ning kostja väitis ise, et vajab psühholoogi abi. Need asjaolud seavad kahtluse alla kostja väidete usaldusväärsuse. Kostja, olles lapseootel, jõi vaidlusaluse juhtumi toimumise päeval alkoholi ja küsis hagejalt rahustit, sest ärritus oma endise elukaaslase F peale. Kostja valetas, et hageja pakkus kostja endisele elukaaslasele raha valeütluste andmise eest. Kostja endine elukaaslane viibis vaidlusaluse sündmuse juures ning hageja pakkus kostja endisele elukaaslasele, et maksab tema tööpäeva kinni, kui kostja endine elukaaslane nõustub kohtusse tulema. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja nõuded on põhjendamatud.
2.1.Kostja ei esitanud hagejat laimavaid ja tema au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid.
2.2.Hageja nõuded tuginevad 23.05.2020. a sündmustele, kui hageja tuli koos sõpradega ebakainelt kostja lapse isa elukohta. Kostja ei teadnud, et vaidlusalusel kuupäeval ei tule külla ainult hageja, vaid neli inimest. Külalised istusid ilma kostja nõusolekuta maha ja tarbisid kaasa võetud alkoholi ning suitsetasid (mh lapse juuresolekul).
2.3.Kostjat ja tema last rünnati vaidlusalusel kuupäeval füüsiliselt ja vaimselt ning solvati emotsionaalselt. Kostja laps soovis koju jõudes ruloo alla lasta, kuid hageja keelas seda karjuvas toonis. Pärast seda toimus ebasündsaid sõnu kasutades sõnavahetus. Hageja ei allunud korraldustele jätta kostja laps rahule ning jätkas tema traumeerimist. Hageja väärkohtles kostja last, karjus tema peale ja tõukas teda. Poolte vestlusest nähtus, et hageja tõukas kostja last, sest viimane jäi hagejale teele ette. Hageja kinnitas, et ütles kostja lapsele: „Sa oled samasugune värdjas nagu su isa“. Hageja kui lastega tegelev isik ja täiskasvanu ei oleks tohtinud kostja lapsele nii öelda. Hageja tungis kostja lapse tuppa ja mõnitas last. Tunnistaja D kinnitas, et hageja ütles kostja lapsele: „Sina tatikas minuga niimoodi ei räägi“. Tunnistaja V avaldas, et hageja ütles kostja lapsele: „Sina tattnokk ei tule mulle midagi ütlema“. Tunnistaja kinnitas, et kostja laps aeti hüsteeriasse. Kostja lükati ukse taha suurde tuppa ning tal keelati minna kostja last rahustama. Kuigi kostja soovis hageja lahkumist, lahkus hageja alles siis, kui kostja tegi hädaabikõne ja kiirabi lasi uksekella. Hageja kinnitas vestluses kostjale, et on vägivaldne ja oma endist elukaaslast löönud.
2.4.Politsei- ja piirivalveameti (PPA) 28.04.2021. a vastusest teabenõudele (PPA 28.04.2021. a vastus) nähtus, et kostja tegi politseisse väljakutse, sest tuttav ajas tema lapse hüsteeriasse, ei olnud nõus lahkuma ega allunud korraldustele. Probleem tekkis ruloo pärast,
2-21-2902 kostja laps ütles midagi, mis tuttavale ei sobinud, ja sellest tekkis konflikt. Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastuse kohaselt käis politsei 23.05.2020 kohapeal olukorda fikseerimas ning PPA infosüsteemis registreeriti juhtum, kus ema tuttav väidetavalt lõi ja lükkas last vastu laua nurka. Korteris oli toimunud pidu, mille käigus tarvitati alkoholi ja suitsetati. Kostja laps avaldas lastekaitsespetsialistile, et hageja kurjustas ja oli temaga ebaviisakas. Kostja lapse sõnul lükkas hageja teda vastu laua nurka ja keelas tal oma tuppa minna. Kostja ei kinnitanud, et kostja lapsel on suhtlemisraskused ja -probleemid. Mustamäe LOV kinnitas 21.10.2021, et lapsega toimunud vestluse juures lapsevanemaid ei viibinud. Seega ei mõjutanud kostja last.
2.5.Kostja tõendas (mh oma vande all antud ütlustega), et hagejal on alkoholilembus. Ka tunnistaja D kinnitas, et kõik kostja juurde tulnud inimesed tarbisid alkoholi, ning ka hageja kinnitas, et ta tarbis kostja juures õlut. Hageja ei soovi tunnistada, et tarvitab väljaspool tööaega ja alaealiste juuresolekul alkoholi. Kostja on varem hageja juures näinud, et hageja tarvitas alkoholi iga päev (I kd, tl 126). Hageja joob palju – 1,5 liitrit õlut ülepäeviti või kaks korda nädalas. Hageja kinnitas vestluses kostjaga, et tarvitab alkoholi. Hageja leidis, et alkoholi tarbimine pole keelatud ja vabal ajal võib ta soovi korral juua (I kd, tl 126). Hageja kustutas Facebookist tema alkoholi tarbimise kohta käiva varasema kirjavahetuse. Hageja kinnitas kirjavahetuses, et tal on igav ja ta joob viina ning peab rohkem jooma, siis on julgem (I kd, tl 132-133). Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja tarbis alaealise juuresolekul alkoholi ja väärkohtles kostja last. Hageja solvas 24.05.2020. a kirjas kostjat ja kinnitas, et oli joonud ja kostjat laimanud. Hageja kinnitas ise, et joob neljandat džinni (I kd, tl 124). Hageja perearstil puudusid andmed, et hageja tarbib alkoholi. Lisaks kinnitas hageja vestluses kostjaga, et tarvitas ravimeid.
2.6.Kostja teavitas vaidlusalusest juhtumist ametiasutusi, et jagada oma kahtlusi ja hoiatada märgatud ohtudest. Kostja kirjutas kirjad kohe pärast politsei lahkumist, et teave ja detailid ei ununeks.
2.7.Hageja elukaaslane D ähvardas ja solvas kostjat sõnumite kaudu. Kostja ja hageja kohtusid hiljem ning hageja ei mäletanud, et tõukas kostja last vastu laua nurka ja tahtis teda rusikaga lüüa. Kostja nägi tõukamist ja käe asendit, kui hageja rusikaga lüüa tahtis. Hageja survestas kostjat kirjutama asutustele vabanduskirjad ning kostja proovis hageja olukorda parandada. Pooled leppisid ning hageja teatas, et lõpetas esindajaga õigussuhte. Hiljem selgus, et hagejale kostja sõnastus ei sobinud. Kostja ei nõustunud vabandama hageja soovitud sõnastuses ning ta sai hageja esindajalt uue nõude.
2.8.Hageja ei tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja väited on paljasõnalised. Hageja ei tõendanud, et kostja on teda häbistanud, alandanud ja solvanud. Mittevaralise kahju väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekitamises ja teisi asjaolusid.
Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 09.06.2022. a otsusega osaliselt hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ning kohustada kostjat saatma hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX, TTT ja MMM teksti: „Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõiget faktiväidet justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X ähvardanud minu last.“ Muus osas jättis maakohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata. Maakohus jättis
2-21-2902 rahuldamata hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ning viivisenõuded. Maakohus jättis hageja kanda hageja menetluskulud ning 90% kostja menetluskuludest ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 1356 eurot.
3.1.Pooled ei vaielnud praeguses asjas järgmiste asjaolude üle. Kostja kodus toimus 23.05.2020 sündmus, mille käigus tekkis konflikt hageja ja kostja alaealise lapse vahel. Pärast vaidlusalust sündmust saatis kostja hageja tööandja YYY direktorile, Tallinna Haridusameti juhile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile e-kirjad, milles avaldas laused, mille hageja vaidlustas hagiavalduses kui ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud. Hageja soovil saatis kostja hiljem samadele adressaatidele uued e-kirjad, milles kostja ei leidnud, et avaldas ebaõigeid väiteid, vaid avaldas, et hageja tunnistas oma eksimust.
3.2.Hageja hinnangul avaldas kostja e-kirjades järgmised ebaõiged faktiväited: „X on suure alkoholi lembusega ja mitte ainult“; „Ja tahtis veel minu last rusikaga vastu hambaid lüüa“; „Ründas minu puudega last, kes on emotsionaalselt häiritud“; „Lõpuks oli X koos oma mehega minu lapse kallal, mõnitades, karjudes, ja valmis uuesti lööma“; „Kasutas võõra kaheksaaastase lapse ajutises kodus tema suhtes töövälisel ajal alkoholi joobes psüühilist kui ka füüsilist vägivalda“; „X tahtis suurest vihast rusikat hoides last lüüa vastu lõuga“; „X ikka seal last mõnitamas ja lükkas suurest vihast lapse vastu laua nurka“. Lisaks avaldas kostja hageja hinnangul järgmised ebakohased väärtushinnangud: „selline inimene ei saa lasteaias töötada“; „Mõtteainet teile, kas selline ebastabiilne inimene sobib ikka lasteaias töötama, kui ta ei oska erinevate lastega töötada“; „selline käitumine ka väljaspool tööaega lastega ei ole normaalne ega eetiline“. Maakohus tuvastas, et kostja saatis 24.05.2020 ja 25.05.2020 Tallinna Lasteaeda YYY, 27.05.2020 Tallinna Haridusametisse ning 15.02.2021 Haridus- ja Teadusministeeriumisse e-kirjad (I kd, tl-d 10, 11, 12, 15), mis sisaldasid eespool viidatud keelendeid. Kostja ei vaielnud vastu, et ta oli eespool märgitud faktiväidete ja väärtushinnangute avaldaja ning saatis viidatud kirjad.
3.3.Maakohus selgitas, et avaldatud faktiväite puhul tuleb lähtuda sellest, mida avaldaja keskmise mõistliku isiku hinnangul avaldas. Kogutud tõenditest kogumis ei saanud järeldada, et kostja avaldas hageja suhtes teadlikult ja tahtlikult hageja au teotavaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Asjas kogutud tõendite alusel nõustus maakohus, et hageja ei pruugi olla sobiv isik lasteaias töötama.
3.4.Maakohus viitas VÕS § 1046 lg-le 1 ning § 1047 lg-tele 1, 2 ja 4. Maakohus selgitas, et väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mille õigsust ei saa tõendada, kuid mis kultuuri konteksti kohaselt võib olla solvav või vulgaarne. Väärtushinnang ei saa olla täielikult meelevaldne, vaid peab põhinema faktilistel asjaoludel. Olukorras, kus isik kasutab lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ning teeb lapse kohta solvavaid ja alandavaid märkusi, võib maakohtu hinnangul põhjendatult avaldada väärtushinnangu, kas isik sobib lastega töötama. Maakohus selgitas, et kui hageja kohta oleks alusetult avaldatud, et ta kasutas kostja lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ning on alkoholisõltlane, oleks tegu olnud au teotavate faktiväidetega, mille õigsust peab tõendama kostja kui avaldaja.
3.4.1.Maakohtu hinnangul ei järeldunud poolte sõnumivahetusest (mille toimumisaeg tõendist ei nähtunud; I kd, tl-d 20–22), et kostja kõik etteheited hagejale olid tahtlikult ja alusetult välja mõeldud. Viidatud sõnumivahetusest võis maakohtu hinnangul järeldada, et kostja palus hagejal paar korda kostja last tasu eest hoida.
2-21-2902
3.4.2.Maakohus selgitas, et kuna kostja esitas psühholoog MK arvamuse allkirjastatult (I kd, tl-d 139–142) ja see oli varasema dokumendiga võrreldes sama sisuga, olid hageja etteheited tõendi ehtsusele alusetud. Viidatud tõendist nähtus, et psühholoogi poole pöördusid kostja ja tema laps ning teraapia toimus 18.05.2020–30.09.2020. MK arvamuse kohaselt lõppes vahejuhtum hagejaga kostja lapse ründamisega, kostja ja tema laps said trauma ning psühholoog pidas kostja ja kostja poja juttu tõepäraseks. Kuna hageja töötas lasteaiaõpetajana, toetas psühholoog kostja YYY ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole pöördumist. Maakohus ei nõustunud hageja paljasõnalise väitega, et kuna psühholoog vaidlusaluse sündmuse juures ei viibinud ja teraapia algas enne vaidlusaluse sündmuse toimumist, ei tõenda MK arvamus kostja väiteid. Maakohus ei kahelnud psühholoogi hinnangu adekvaatsuses ning leidis, et see tõend tõendab, et vaidlusalune sündmus kostja kodus lõppes külaliste poolt alkoholi tarbimise ja kostja lapse ründamisega. Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastusest (I kd, tl-d 50–50 pöördel) nähtus, et 23.05.2020 registreeriti PPA infosüsteemis juhtum, kus kostja tuttav väidetavalt lõi last ja lükkas ta vastu laua nurka. Korteris oli toimunud pidu, kus tarvitati alkoholi ja suitsetati. Nimetatud tõendist nähtus, et 28.05.2020 vestles lastekaitse spetsialist kostja ja kostja lapsega. Kostja laps avaldas lastekaitsetöötajale, et kostja endine sõbranna hakkas temaga kurjustama, oli ebaviisakas, lükkas ta vastu laua nurka ja keelas tal oma tuppa minna. Mustamäe LOV-i 21.10.2021. a täiendava vastuse (I kd, tl 136) kohaselt vestles lastekaitse spetsialist kostja lapsega individuaalselt ning vanemaid ei viibinud vestluse juures. PPA 28.04.2021. a vastuse (I kd, tl 137) kohaselt registreeris politsei kostja väljakutse, mille kohaselt ajas kostja tuttav kostja lapse hüsteeriasse ning keeldus lahkumast. Kiirabi vaatas kostja lapse üle ning vigastusi ei tuvastanud. Maakohus viitas tunnistajate hageja elukaaslase D (I kd, tl-d 179–180) ning hageja töökaaslase ja sõbra V ütlustele (I kd, tl-d 180–181), kostja vande all antud ütlustele (I kd, tl-d 181 pöördel– 182) ning hageja vande all antud ütlustele (I kd, tl-d 182 pöördel–183) ning luges nendega tõendatuks kostja lapse vulgaarse solvamise ja alandamise. Maakohtu hinnangul oli tegemist kostja lapse vastu suunatud vaimse vägivallaga. Sõltumata sellest, kas laps käitub hästi või halvasti, ei ole täiskasvanu poolt kohane „õpetada“ last solvavate ja alavääristavate märkustega. Hageja ei eitanud, et kasutas solvavaid ja last alavääristavaid väljendeid. Maakohtule jäi pigem hageja poolt kohtuistungil antud ütlustest mulje, et hageja pidas sellist käitumist tavapäraseks ja kohaseks. Hageja õigustas oma käitumist kostja lapse halva käitumisega. Tunnistajate väitel ei näinud nad kostja lapse löömist ega tõukamist. Maakohus arvestas, et tunnistajad olid hagejaga otseselt seotud ning temaga heades suhetes. Tunnistaja D suhtus kostjasse selgelt negatiivselt. Head suhted hagejaga ja halvad suhted kostjaga võisid mõjutada tunnistajate ütluste objektiivsust küsimuses, kas hageja tõukas kostja last. Maakohus viitas, et asjaolude kirjelduse kohaselt toimus kostja lapse tõukamine, kui osa külalisi oli juba lahkumas. Seetõttu ei pruukinud tunnistajad objektiivselt juhtunut näha. Maakohus luges kostja lapse tõukamise tõendatuks kostja vande all antud ütlustega, mida kinnitas Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastus. Maakohus ei nõustunud, et kostja ja tema lapse ütlustes olid vasturääkivused seoses sellega, millal tõukamine toimus. Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastusest ei järeldunud sündmuste ajaline järjekord ning kas või mida kostja laps selle kohta avaldas. Maakohtu hinnangul ei olnud tõendatud, et hageja tõstis käe, et kostja last rusikaga vastu hambaid lüüa. Kostja vande all antud ütlused ei olnud nimetatud osas selged ning tegemist võis olla väära muljega, mis emotsionaalselt häiritud olekus kostjal kui lapse emal tekkis. Rohkem tõendeid nimetatud asjaolu kohta ei olnud.
2-21-2902 Maakohtu hinnangul oli eespool viidatud tõenditega tõendatud, et kostja lapse suhtes kasutati vaimset ja füüsilist vägivalda. Seadusest ei tulene, et nimetatu on tõendatud üksnes juhul, kui ründaja on kohtus kuri- või väärteos süüdi tunnistatud. Tsiviilvaidluses oli kostja lapse ründamist võimalik tõendada ka muude (sh kirjalike) tõenditega. Maakohus tuvastas, et kostja pöördus olukorra lahendamiseks kiirabisse ja politseisse. Üksnes see, et kostja lapse kehale ei jäänud füüsilisest ründest jälge, ei välistanud füüsilise ründe toimumist. Iga füüsiline rünne ei pruugi kannatanut vigastada. Füüsiline rünne võib tähendada ka valu tundmist, millest jälge ei jää.
3.4.3.Maakohus ei nõustunud, et iga suhtlemisraskuse või erivajadusega lapse avaldatu tõesuses tuleb kahelda. Hageja ei põhistanud ega tõendanud, miks olid kostja lapse väited tema suhtlemisraskuste tõttu valed, samuti seda, et kostja laps avaldas ebaõigeid väiteid, sest suhtus hagejasse negatiivselt. Lisaks oli paljasõnaline ja kostja last halvustav hageja väide, et suhtlemisraskuste tõttu presenteeris kostja laps ennast alusetult ohvrina, et saada tähelepanu. Hageja ei tõendanud kostja lapse erivajaduse või suhtlemisraskuse laadi ning ei põhistanud ega tõendanud, milline mõju võis sellel olla kostja lapse avaldustele. Hageja väide, et kostja lapse ja lastekaitsetöötaja vestluse juures viibis kostja, kes kostja lapse ütlusi mõjutas, ei olnud tõendatud ja oli vastuolus maakohtule esitatud tõendiga. Paljasõnalised olid hageja väited, et kostja ja kostja laps on varem valetanud. Maakohtu hinnangul ei nähtunud tõenditest ühtki asjaolu, mille alusel kostja lapse avalduste tõepärasuses kahelda. Asjakohatud olid etteheited, et kostja lapse ülekuulamisel ei järgitud tsiviilkohtumenetluse nõudeid. Maakohus ei kuulanud kostja last tunnistajana üle ning pooled ei esitanud selleks vastavat taotlust. Mustamäe LOV-i vastused teabenõuetele olid kirjalikud tõendid.
3.4.4.Maakohus tuvastas hageja poolt sotsiaalmeedias oma sünnipäeval postitatud foto, millelt nähtus Martini Asti pudel ja täidetud klaas (I kd, tl-d 53, 61), sotsiaalmeedias toimunud grupivestluste (I kd, tl-d 124–130, 132–133) ning hageja perearsti tõendi (I kd, tl 94) alusel, et hageja heitis kostjale alusetult ette hageja alkoholisõltuvuses süüdistamist. Kostja ei avaldanud sellist faktiväidet, vaid kasutas hageja kohta keelendit „alkoholilembeline“. Nimetatu ei ole sama tähendusega kui sõna „alkoholisõltlane“. Iga inimene, kellele meeldib alkoholi tarvitada ja kes teeb seda sageli, ei ole tingimata alkoholisõltlane. Sotsiaalmeedia postitustest ja hageja vestlustes avaldatust järeldus maakohtu hinnangul, et hagejale meeldis alkoholi tarvitada ning ta ei näinud selles probleemi. Vastasel juhul ei oleks hageja teinud oma alkoholi tarvitamisest postitusi ega avaldanud sõnumeid. Hageja perearsti tõend ei välista, et hageja tarbis sageli alkoholi. Kui hageja ei pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole liigsest alkoholi tarbimisest tingitud kaebustega, ei saanud digilugu objektiivselt kajastada teavet alkoholi liigtarbimise kohta. Nimetatu ei välista objektiivselt alkoholilembust. Lisaks tuvastas maakohus, et hageja oli vaidlusaluse sündmuse ajal alkoholi tarbinud.
3.4.5.Seega ei avaldanud kostja vääralt, et hageja on suure alkoholilembusega, karjus kostja lapse peale ja mõnitas teda ehk kasutas kostja lapse suhtes vaimset vägivalda, oli vaidlusaluse sündmuse ajal joobes ehk tarvitanud alkoholi, lükkas kostja lapse vastu laua nurka ning ründas kostja last. Tõendatud ei olnud aga, et hageja tahtis veel kostja last rusikaga vastu hambaid lüüa ehk ähvardas kostja last.
3.5.Arvestades hageja poolt kostja lapse kohta kasutatud väljendeid ja käitumist kostja lapsega, ei pidanud maakohus ebakohasteks väärtushinnanguid: „kui peaks lapsevanemad sellest kuulma, kindlasti leiaks, et selline inimene ei saa lasteaias töötada“; „Mõtteainet teile, kas selline ebastabiilne inimene sobib ikka lasteaias töötama, kui ta ei oska erinevate lastega
2-21-2902 töötada“, „selline käitumine ka väljaspool tööaega lastega ei ole normaalne ega eetiline“. Viidatud väärtushinnangud ei olnud solvavad, ebatsensuursed ega vulgaarsed. Maakohtu hinnangul ei olnud hageja kui lasteaiatöötaja käitumine tavapärane ega eetiline ka väljaspool tööaega. Lapsevanem võis põhjendatult püstitada küsimuse, kas hageja peaks lasteaias edasi töötama, kui ta peab õigeks laste vaimset ründamist. Maakohus luges tõendatuks, et hageja ei osanud suhelda erivajadustega lastega (sh lapsega, kelle emotsionaalne käitumine tavapärasest erineb). Hageja reaktsioon kostja lapse halvale käitumisele ja tujule oli maakohtu hinnangul selgelt ebaadekvaatne ning tavapäraste viisakus- ja käitumisreeglitega vastuolus.
3.6.Maakohus kohustas kostjat saatma hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX, TTT ja MMM teksti: „ Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõiget faktiväidet justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X ähvardanud minu last.“ Muus osas jättis maakohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata.
3.7.Maakohus jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja viivisenõude rahuldamata. Maakohus tuvastas, et hageja helistas ohvriabisse, kuid tõenditest ei järeldunud, mille tõttu hageja ohvriabi vajas. Kostja avaldas hageja suhtes ainult ühe ebaõige faktiväite ning hageja nõustus sisuliselt, et kostja avalduste tõttu tema elus midagi ei muutunud ning ta jätkas töötamist samal ametikohal. Kostja poolt kirjade saatmisele lisaks ei tõendanud hageja ühtki mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seotud faktilist asjaolu. Hageja ei tõendanud, et talle tulenesid kostja e-kirjadest sisulised tagajärjed. Ühe ebaõige faktiväite avaldamine ei olnud maakohtu hinnangul piisav, et mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis. Ebaõiget faktiväidet ümber lükkama sundiv kohtulahend oli maakohtu hinnangul hageja õiguste rikkumise heastamiseks piisav.
3.8.Maakohus jättis hageja varalise kahju hüvitamise nõude ja viivisenõude rahuldamata. VÕS § 128 lg 3 ei võimalda mistahes õigusabile kulutatud summa väljanõudmist, vaid nõuda saab sisuliselt vajalike, mõistlike ja põhjendatud kulude hüvitamist. Enamik hageja vaidlustatud faktiväiteid ei olnud väärad ning kostja ei avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega esitas hageja esindaja valdavas osas põhjendamatu nõude ega analüüsinud sisuliselt kostja avaldatud väiteid. Nõudekirjas soovitud mittevaralise kahju hüvitis oli alusetu. Lisaks nõudis hageja nõudekirjas kostjalt sellise parandusavalduse esitamist, mis ei olnud kooskõlas kostja avaldatud väidetega (mh nõudis hageja kostjalt mitmete laste kohta käivate väidete ümberlükkamist). Hageja esindaja ei esitanud kohast ja mõistlikku nõuet ning kohtueelne nõue ei olnud põhjendatud. Seetõttu ei pidanud maakohus kohtueelse nõude koostamiseks ja muudeks toiminguteks kulunud õigusabikulu põhjendatuks.
3.9.Arvestades nõude rahuldamise ulatust, jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskuludest 90% hageja kanda. Maakohus pidas kostja õigusabikulusid põhjendatuks 1506 euro 67 sendi ulatuses ning jättis sellest 90% ehk 1356 eurot hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 1356 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagiavaldus. Hageja palub kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX, TTT ja MMM järgmine tekst „Avaldasin X kohta valeväiteid. Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X alkoholisõltlane inimene ning ähvardaks minu last ning kasutaks tema suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan
2-21-2902 need ümber“. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, seadusjärgses määras viivise välja mõistetavalt mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni, varalise kahju hüvitise 567 eurot ning seadusjärgses määras viivise nimetatud summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda ning mõista need hageja kasuks kostjalt välja.
4.1.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna keelas hageja lepingulisel esindajal R. Sarvel kohtuistungitel hagejat esindada. Maakohus keeldus vastuolus TsMS § 221 lg-ga 3 esimesel suulisel istungil hageja volituse protokollimisest. R. Sarv esitas maakohtule haridust tõendava dokumendi TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt ning puudusid takistused lubada teda menetluses esindajana tegutsema. R. Sarv alustas asjas hageja esindamist ning maakohtul ei olnud alust teda esindajana menetlusest kõrvaldada. Hageja viitas 06.04.2022. a kohtuistungil, et R. Sarv ei osuta talle õigusabiteenust advokaadibüroo kaudu (advokatuuriseaduse § 55 lg 2). Hageja volitas õigusnormidega kooskõlas ennast esindama nii Advokaadibüroo EMERALDLEGAL advokaate kui ka Robert Sarv OÜ juristi R. Sarve. Sellist volitust on mh aktsepteerinud Tallinna Ringkonnakohus. Maakohus rikkus hageja õigusi (jättis hagejale menetlusõigused tagamata ja alandas seeläbi hagejat), kui jättis hageja 14.02.2022. a kohtuistungil ilma professionaalse õigusabita. Maakohus lubas R. Sarvel hageja kõrvale istuma jääda ja R. Sarv pidi hagejale kohtule antavaid vastuseid arvutiekraanile trükkima.
4.2.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna ei tuvastanud, et kostja rikkus Haridus- ja Teadusministeeriumile saadetud e-kirjaga eraldi hageja õigusi.
4.3.Maakohus käsitles põhjendamatult hagiavalduse aluseks olnud väiteid kogumis, jättis arvestamata väited, mille õigsus oli tõendamata. Nimetatud põhjusel on maakohtu lahendi põhjendused raskesti jälgitavad. Maakohus pidi nt füüsilise vägivalla kasutamise puhul eristama hageja väidetavat soovi ja valmisolekut kostja last rusikaga vastu hambaid ja lõuga lüüa; kostja lapse tegelikku löömist; kostja lapse korduvat löömist ning kostja lapse vastu lauanurka lükkamist. Lisaks pidi maakohus hageja alkoholi tarbimise puhul tuvastama, et hageja suhe alkoholiga ei piirdunud suure alkoholilembusega, sest kostja viitas selgelt enamale, kui lisas keelendi „mitte ainult“. Samuti pidi maakohus tuvastama hageja alkoholijoobe kostja korteris viibimise ajal, ning selle, et hageja joob iga päev ning asendas veebruaris pärast rohtude võtmise lõpetamist rohud alkoholiga. Maakohus pidi tuvastama, et hageja kasutas koos vaimset ja füüsilist vägivalda määral, mis õigustaks hageja eraelus toimunud sündmuste edasi saatmise ja hageja tema ametikohale sobivuse kahtluse alla seadmise. Isikuandmete kasutamine inimese häbistamiseks ei ole seaduslik. Mh sisustas kostja vaimse vägivallana ähvardamist, mida maakohus ei tuvastanud ning mille osas kostja väide oli vale. Kostja avaldatud väärtushinnang, et hageja ei sobi oma töökohale ei olnud kohane, kuna märkimisväärne osa selle aluseks olevatest asjaoludest ei põhinenud tegelikel faktidel. Maakohus tuvastas vääralt, et hageja kasutas kostja lapse suhtes vägivalda, soovis last lüüa ning oli joodik.
4.4.Maakohus jättis ekslikult analüüsimata, kuidas objektiivne kõrvalseisja kostja avaldatud väidetest aru sai. Eelduslikult tegelesid mitmed inimesed asutustele saadetud kostja e-kirjadega
2-21-2902 ning need mõjutasid viidatud inimeste arvamust hagejast. Kostja jättis YYYle avaldatuga objektiivsele kõrvalseisjale mh mulje, et hageja ründas ja lõi kostja last. Tallinna Haridusametile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile saadetud e-kirjades avaldas kostja selgelt, et hageja tarbib iga päev alkoholi ning asendas ravimid alkoholiga, st hagejal on alkoholiprobleemid ehk alkoholisõltuvus. Kostja ei tõendanud avaldatu tõesust mõistliku kõrvalseisja vaatest.
4.5.Maakohus rahuldas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude põhjendatult osas, milles kostja ei tõendanud, et hageja ähvardas kostja last.
4.6.Kostja ei tõendanud, et hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Mh puuduvad tõendid, et hageja pani toime kostja avaldatust nähtuvad füüsilise vägivalla käitumisaktid. Maakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja objektiivselt põhjendamatult (TsMS § 232 lg 1) ning tuvastas vääralt asjaolud.
4.6.1.Mh jättis maakohus ekslikult kõrvale hageja esitatud sõnumid (I kd, tl-d 20–22), leides, et hageja ei tõendanud esitatud sõnumite saatmise aega. Maakohus arvestas aga MK arvamust kui kõige usaldusväärsemat tõendit, kuigi kostja ei tõendanud MK pädevust ning tegemist oli oluliselt madalama usaldusväärsusega nn tuletatud tõendiga (MK ei tajunud vaidlusaluseid asjaolusid vahetult). Maakohus eelistas põhjendamatult nn tuletatud tõendeid vaidlusaluseid asjaolusid vahetult kogenud isikute ütlustele ega arvestanud, et kostja tõendite lähteallikas oli kostja. Kostja ei taotlenud MK tunnistajana ülekuulamist ning MK faktivigadega subjektiivne hinnang oli ebausaldusväärne tõend, sest selles puudus konkreetne faktiliste asjaolude kirjeldus ja hinnang oli üldsõnaline. MK arvamuse alusel oli võimalik tuvastada üksnes seda, et kostja rääkis oma versiooni juhtunust, mitte seda, missugused asjaolud tegelikult toimusid. Maakohus leidis ekslikult, et MK arvamus tõendab, et vahejuhtum kostja kodus lõppes külaliste poolt alkoholi tarbimise ja kostja lapse ründamisega. Maakohus hindas kostja vande all antud ütlusi eraldi tõendina ning MK arvamus ei tõstnud kostja vande all antud ütluste kui tõendi kvaliteeti. MK ei saanud tagantjärele hinnata, kas kostja ja kostja laps rääkisid tõtt. Maakohus ei teadnud, mida kostja MK väidetaval vastuvõtul rääkis, seega ei olnud nimetatut võimalik kostja vande all antud ütlustega kõrvutada.
4.6.2.Lisaks tõendab Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastus üksnes seda, et kostja ja kostja laps rääkisid juhtunust oma versiooni, mitte seda, et kostja korteris sündmused nii toimusid. Maakohus leidis põhjendamatult ja erapoolikult, et hageja alavääristas kostja last, kui esitas kostja lapse väidete usaldusväärsuse hindamiseks oma väited ning vaidlustas kostja lapse väidete alusel loodud nn tuletatud tõendi. Maakohus rikkus lahendi põhjendamise kohustust, kui jättis analüüsimata hageja kriitika tõendi usaldusväärsuse kohta. Maakohus jättis vääralt tähelepanuta, et kostja lapsel on käitumishäired ja tundeeluprobleemid (tõendatud Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastusega), mistõttu ta ei pruukinud rääkida lastekaitsespetsialistile tõtt ja tema väited võisid olla moonutatud, kuna kostja laps ei erista lubatu ja keelatu piire. Lisaks ei selgitatud kostja lapsele kohustust rääkida vaid tõtt ja tõe rääkimise tähendust. Hageja suhtes vaenulikult meelestatud kostja ja tema mõjusfääris lapse mõju all loodud tuletatud tõendid ei olnud piisavad, et rajada otsuse põhimotiivid neile. Ükski objektiivne tõend ei kinnitanud kostja ja kostja lapse väiteid, milles mh esinesid vasturääkivused.
4.6.3.Maakohus rikkus lahendi põhjendamise kohustust, kuna ei analüüsinud kostja ja kostja lapse väidete vastuolusid, mille tõttu ei olnud sündmuste kirjeldus eluliselt usutav. Kostja laps väitis lastekaitsespetsialistile, et hageja takistas tal oma tuppa minekut ja lükkas ta vastu lauanurka. Samas kinnitasid pooled ja tunnistajad, et kostja last ei takistatud oma tuppa
2-21-2902 minekul. Kostja väitel kukkus kostja laps vastu lauanurka, kui hageja lükkas kostja last, kuna ta jäi hagejale teele ette. Viidatud episoodid toimusid erineval ajal. Seega olid kostja väited ebausaldusväärsed ja tõendamata.
4.6.4.Väidetav politsei või kiirabi väljakutsumine ei tõendanud, et hageja kasutas kostja lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastuse kohaselt ei viinud politsei ühegi korteris viibinud isiku suhtes läbi süüteomenetlust ega kinnitanud väidetavalt toimunud sündmusi.
4.6.5.Maakohus rikkus lahendi põhjendamise kohustust ja tõendite hindamise kohustust, kuna käsitles tunnistajate V ja D ütlusi väga üldsõnaliselt ning piirdus üldsõnalise järeldusega, et tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ning tuleb justkui tõendikogumist välja jätta. Maakohus ei tuvastanud objektiivset tunnistajate ütluste usaldusväärsust mõjutanud asjaolu (piisav ei ole paljasõnaline väide tunnistajate võimaliku seotuse kohta hagejaga). Kostja ei toonud esile ega tõendanud väidetavaid tunnistajate ütluste ebausaldusväärsuse asjaolusid ega seda, et tunnistajad andsid valeütlusi. Põhjendamatu oli maakohtu järeldus, et kumbki tunnistajatest ei pruukinud objektiivselt juhtunut näha. V kinnitas sõnaselgelt, et nägi sündmusi piisavalt ja oli terve aja juures. Tunnistajate ja hageja ütlused riimuvad täielikult ja detailselt. Isegi kui jätta tõendikogumist välja D ütlused, olid V ütlused detailsed, põhjalikud, vastuoludeta ning veenvad. V ütlustest nähtub, et hageja ei puutunud kostja lapsega füüsiliselt kokku ega saanud seega ka füüsilist vägivalda kasutada. Seega oli väär kostja väide, et hageja kasutas kostja lapse suhtes koostoimes vaimset ja füüsilist vägivalda.
4.6.6.Kostja võttis 06.04.2022 vande all omaks, et hageja ei löönud kostja last ning tal puuduvad tõendid, et hageja lõi kostja last. Maakohus oli seotud kostja omaksvõtuga ega saanud tuvastada kostja lapse suhtes füüsilise vägivalla kasutamist.
4.6.7.Maakohus jättis tõendite hindamisel tähelepanuta kostja ennastõigustava suhtumise ja väidete vastuolulisuse. Kostja väiteid ei kinnita ükski vande all üle kuulatud isik ega objektiivne tõend. Lisaks valetas kostja nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluses erinevate aspektide kohta eesmärgiga neid hageja kahjuks manipuleerida (mh kiirabi poolt kostja lapse vigastuste fikseerimine; PPA-le avalduse tegemine ja videolindi edastamine; kostja lapse vastu voodinurka lükkamine). Eluliselt ei ole usutav, et järjepidevalt valetav ja omakasu motiivil sündmusi moonutav isik annab tõeseid ütlusi. Lisaks on kostja ütlused vastuolus objektiivsete inimeste ütlustega. Seega tuleb kostja ebausaldusväärsed ütlused jätta tõendikogumist välja.
4.6.8.Hageja palub ringkonnakohtul esitatud tõendid ümber hinnata, sest nende liiki ja usaldusväärsust arvestades tuleb eelistada vande all üle kuulatud tunnistajate ütluseid nn tuletatud tõenditele. Ringkonnakohus saab tuvastada, et hageja ei kasutanud kostja lapse suhtes vägivalda.
4.7.Lisaks ei oleks kostja lapse vastu lauda lükkamine objektiivselt füüsiline vägivald (füüsilise valuaistingu tekkimine). Valu põhjustamisel tuleb lähtuda objektiivsest kõrvalseisjast, sest valu tunnetamine on alati subjektiivne (TrtRnKo 18.10.2017, 1- 16- 11208/58; RKKKo 04.05.2015, 3-1-1-29-15). Seadus ei nõua kriminaalkorras reageerimist iga tervisekahjustuse korral, mille kõrvaldamiseks piisab tükist jääst või lihtsalt plaastrist (TlnRnKo 19.03.2018, 1-17-11060/38). Kostja ja kostja laps ei viidanud ega tõendanud, et kostja lapsel tekkis valuaisting või olid välised vigastused. Kiirabi ei tuvastanud vigastusi, kuigi lapsel tekivad hematoomid kiiremini ja need on enam näha. Seega ei kasutanud hageja kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda.
2-21-2902
4.8.Hageja ei kasutanud kostja lapse suhtes vaimset vägivalda ning vabandas kostja ja kostja lapse ees sõna „värdjas“ kasutamise eest. Kuigi kostja väitis vaidlusalustes e-kirjades, et hageja mõnitas, solvas ja alandas kostja last pikka aega, hüsteeritses ning käitus kostja lapse suhtes agressiivselt, osutas kostja kohtumenetluses vaid lausele „tatikas, sina nii ei räägi“ ja võrdlusele kostja lapse isa käitumisega. Hageja tunnistas kohtus kahe keskmisest krõbedama lause kasutamist, kuid kostja kujutas hagejat oluliselt negatiivsemalt ja karmimalt. Keelend „tatikas“ on neutraalne ning selle kasutamine ei olnud vaimne vägivald. Kostja last tema isaga võrdlev lause oli negatiivse sisuga, kuid selle alusel ei olnud põhjendatud jätta hagejast muljet kui äärmiselt vägivaldsest isikust.
4.9.Kostja väidetest („suure alkoholilembusega ja mitte ainult“, „aga juua iga päev“, „lõpetas veebruaris rohtude võtmise ja asendas rohud alkoholiga ning töötab tööl siiski täistööajaga“) järeldub kõrvalseisja jaoks kogumis kaudne faktiväide, et hagejal on alkoholisõltuvus ja ta on joodik (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p 13). Lisaks ei selgitanud maakohus, millisest piirist alates võib kõrvalseisja hinnangul pidada isikut alkoholisõltlaseks. Maakohus jättis ekslikult tähelepanuta, et kostja eesmärk oli jätta hagejast mulje kui alkohoolikust, kelle puhul esineb risk, et joomise tõttu ei suuda hageja töökohustusi täita ja seab lapsed ohtu. Vaidlusalustes kirjades märkis kostja mh „ma ei aktsepteerinud tema alkoholismi“ ning nimetatu tähendab alkoholisõltuvust. Lisaks avaldas kostja vaidlusalustes e-kirjades järgmist: „Järelikult pidi ikka umbjoobes olema, et isegi ei mäleta enam mida eelmine päev tegi.“ Maakohus ei põhjendanud, miks järeldub eespool viidatud kostja avaldatust, et hagejal on alkoholilembus. Maakohus oleks pidanud pooltega kostja avaldatu konteksti arutama ning tuvastama, et kostja väidetest ja avaldamise asjaoludest jäi kõrvalseisjale mulje hagejast kui joodikust, kelle ametikohale sobivuse kostja alkoholi liigtarvitamise tõttu kahtluse alla seadis. Maakohus oleks pidanud arvestama, et kui väited on avaldatud negatiivses kontekstis, tajub kõrvalseisja ka neutraalsemaid väiteid negatiivselt (TlnRnKo 13.10.2020, 2-19-15896/56, p 12). Kostja võimendas nii hageja alkoholi tarbimise kui ka vaimse vägivalla kasutamise väiteid üle ning jättis mulje, et tal on hageja negatiivse käitumise kohta kindlad tõendid. Seega tajus kõrvalseisja avaldatud väiteid oluliselt negatiivsemana. Kostja teotas hageja au, jättes temast mulje kui joodikust.
4.9.1.Kostja ei tõendanud oma nimetatud väiteid, esitades üksnes teadmata ajal saadetud Martini Asti pildi sotsiaalmeedia sõnumirakenduses ja ühe sõnumi neljanda džinni joomise kohta. Maakohus rikkus vaidlusaluse väite puhul tõendite hindamisel menetlusõiguse norme, kui tuvastas faktiväite õigsuse ja hinnangu kohasuse kostja arvamuse alusel. Kostja vande all antud ütluste puhul ei ole kohtul võimalik tuvastada ja objektiivselt kontrollida, mille alusel jõudis kostja subjektiivse järelduseni, et hagejal on suur alkoholilembus. Seejuures esitas kostja ca 1,5 aasta kohta kaks või kolm episoodi, mil hageja võis alkoholi tarbida.
4.9.2.Lisaks eksis maakohus D, V ja poolte ütluste analüüsimisel hageja alkoholi tarbimise ja väidetava alkoholiprobleemi tuvastamise kontekstis (TsMS § 436 lg 2 ls 1 ja § 232 lg 1). Nimetatud ütlustest ei nähtunud, et hageja tarbis kostja juures alkoholi või oli alkoholijoobes.
4.10.Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et olukorras, kus hageja ütles kostja lapsele paar emotsionaalset lauset ning kutsus teda üles käituma täiskasvanuga lugupidavalt, kui kostja laps käitus hagejaga intensiivselt ebaviisakalt ja lugupidamatult, oli põhjendatud kostja hinnang, et hageja ei sobi lasteaias töötama. Tunnistajad ja kostja ei viidanud, et hageja sõnakasutus oli solvav või ebameeldiv, ega rõhutanud selle tonaalsust. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et
2-21-2902 hageja vabandas viivitamatult kostja lapse ees lause „samasugune värdjas nagu su isa“ kasutamise eest. Kostja väidete ebaõigsust tõendab mh see, et kostja palus hagejal pärast vaidlusalust sündmust oma last hoida. Seega leidis ka kostja ise, et hageja sobib lastega töötama ja koos olema. Maakohus eksis TsMS § 231 lg-s 4 sätestatud omaksvõtu eelduse vastu, sest kostja ei vaidlustanud otsesõnu hageja väidet, et kostja palus hagejal pärast vaidlusalust sündmust oma last hoida. Kuna 23.05.2020 ja hetkedel, mil hageja kostja last hoidis, ei muutunud hageja isikuomadused, oli kostja hinnang hagejale tervikuna ebakohane. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluse edasine käik
6.Ringkonnakohus selgitas 08.02.2024 menetlusosalistele hageja nõuete rahuldamise eeldusi ja poolte tõendamiskoormist ning kvalifitseeris hageja nõuete aluseks olevad vaidlusalused väited. Asja materjalide kohaselt ei kvalifitseerinud maakohus selgelt hageja nõuete aluseks olevaid vaidlusaluseid väiteid ning rikkus eespool nimetatud osas kohtu selgitamiskohustust. Ringkonnakohus selgitas, et hageja tugines kostja vastu nõuete esitamisel sellele, et kostja avaldas ametiasutustele saadetud e-kirjades hageja kohta järgmised faktiväited ja väärtushinnangu: hageja kasutas kostja lapse suhtes vaimset vägivalda (faktiväide I); hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda (faktiväide II); hageja on alkoholisõltuvusega inimene (faktiväide III); hageja ähvardas kostja last (faktiväide IV); hageja on hüsteeriline ja ebastabiilne inimene, kes ei tohi lasteaias töötada (väärtushinnang I). Ringkonnakohus palus pooltel esitada seisukoht, kas nad nõustuvad ringkonnakohtu seisukohtadega hageja nõuete aluseks olevate vaidlusaluste väidete kvalifitseerimisel. Lisaks palus ringkonnakohus kostjal tuua esile asjaolud ja tõendid, millest nähtuvalt ei käitunud kostja hageja kohta eespool viidatud faktiväiteid I–IV ja väärtushinnangut I avaldades õigusvastaselt ja süüliselt. Samuti palus ringkonnakohus pooltel tuua esile asjaolud ja tõendid, mida ringkonnakohtul tuleb arvestada mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel, kui asja lahendamisel selgub, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud.
7.Kostja selgitas 13.02.2024, et soovib vaidluse lahendada kompromissiga, kuid ei nõustu tasuma hagejale kahjuhüvitist, kuna hageja ei kandnud varalist kahju, ei kaotanud töökohta ning saab pärast emapuhkust tööle naasta. Kostja lapse närvisüsteemi kahjustamise ulatust pole aga võimalik mõõta ning kostja laps vajab tänaseni lisateraapiat. Lisaks on õigusabikulude tasumine vähendanud kostja elukvaliteeti. Kostja ei laimanud hagejat, kui teavitas asutusi ühiskonna huve (laste turvalisust) arvestades kahtlusest, kas hageja on sobiv sellel töökohal töötama. Kostja eesmärk oli suunata hageja tööandjat pakkuma viimasele lisakoolitusi, et ta teaks, kuidas erivajadustega lastega ning külas olles käituda. Avalik laimamine toimub ajakirjanduses, Riigi Teatajas või sotsiaalmeedias, kuid kostja ei avaldanud hageja kohta teavet nimetatud kanalites. Lisaks laimas hageja mõni kuu varem kostjat, esitades kostja kohta valeväiteid kohalikule omavalitsusele, kus kostja elas. Tunnistaja D ütlusi ei saa asja lahendamisel arvestada, sest tal oli samal ajal initiimsuhe kostja, hageja ja Vga.
8.Hageja nõustub ringkonnakohtu 09.02.2024. a kirjas avaldatud õiguse kohaldamise seisukohtadega. Lisaks märkis hageja järgmist. Kostja väited kostja lapse tervisliku seisundi kohta ei ole tõesed ega praeguse asja lahendamisel asjakohased. Kostja palus hagejal kaks kuud pärast vaidlusalust sündmust kostja last hoida (I kd, tl-d 20–22) ning hageja tegi seda. Kuigi
2-21-2902 kostja süüdistas hagejat alkoholismis, vägivallas ning lastega töötamiseks sobimatuses, soovis ta kaks kuud hiljem, et hageja hoiaks kostja kahe kuu vanust beebit. Eelnevast tulenevalt ei olnud kostja ametiasutustele saadetud e-kirjade sisu eluliselt usutav. Kostja solvas hagejat isiklikult ning tekitas talle valeväidete ja ebakohase hinnangu edastamisega mainekahju oluliste inimeste (tööandja ja ametnikud) ees. Kostja tahtlus oli suunatud hageja töökohast ilmajätmisele ning kostja süü on suur. Kostja saatis e-kirjad hageja tööandja juhtkonnale ning lasteaia üldmeiliaadressile, KOV-i ja ministeeriumi meiliaadressitele, et seda näeksid võimalikult paljud inimesed. Selliste jõuliste alusetute süüdistuste (alkoholismis; alaealise vastu joobes olekus nii füüsilise kui ka emotsionaalse vägivalla toimepanemises ning sellest tingituna sobimatuses töötada lasteasutuses) esitamine rikub meeleolu, tekitab stressi, närvipinget, häbi ja alandustunnet ning rikub hageja isiklikke õigusi. Ühiskonnas taunitakse väga alaealiste kui endast nõrgemate vastu (joobes olekus) toime pandud vägivalda. Seega pani kostja toime raske rikkumise. Ka enam kui kolm aastat pärast hagi esitamist suhtub kostja hagejasse üleolevalt ega mõista, et tal puuduvad tõendid hageja kohta hagis nimetatud väidete avaldamiseks. Kostja ei ole hageja ees vabandanud ning õigustab saadetud väiteid ja hageja õiguste kahjustamist. Kostja palus Tallinna Haridusameti juhatajale 27.05.2020 saadetud e-kirjas ja Haridus- ja Teadusministeeriumile 15.02.2021 saadetud e-kirjas hagejat ja hageja tööandjat sanktsioneerida. Kostja jätkas 2020. a augustis hageja õiguste rikkumist, kui jättis vale mulje, justkui hageja oleks kostja avaldatud asjaolud omaks võtnud ja nende eest vabandanud. Seega pani kostja õigusrikkumise toime pikema aja vältel ja sama õigusrikkumist korrates. Hageja õigusabi kasutamine ja kohtusse pöördumine lõpetas kostja õigusvastase tegevuse. Lisaks püüdis kostja luua nn tuletatud tõendeid ning esitas kohtumenetluses valeväiteid, et hageja ei saaks oma nõuet maksma panna. Hageja pidi meeleolu languse ja stressi tõttu pöörduma nii ohvriabi kui ka psühholoogi poole. Kostja e-kirjad sisaldasid delikaatseid andmeid hageja eraelu kohta ja hageja terviseandmeid (osaline töövõime ja ravimid).
9.Kostja selgitas 15.03.2024. a menetlusdokumendis, et hageja ei tõendanud, et kostja avaldatu oli hageja au teotav ehk tema mainet kahjustav. Hageja kinnitas 14.02.2022. a kohtuistungil, et pärast kostja saadetud e-kirju ei ole tema elus objektiivselt midagi muutunud (mh töösuhe) ja e-kirjadel ei olnud negatiivseid tagajärgi. Seega ei ole tõendatud, et hagejal tekkis mittevaraline kahju. Kostja nõustub ringkonnakohtu 08.02.2024. a kirjas märgitud seisukohtadega hageja nõuete aluseks olevate vaidlusaluste väidete kvalifitseerimisel. On tõendatud, et hageja on alkoholi sõltuvusega inimene, kasutas kostja lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ning ähvardas kostja last. Kostja ei avaldanud asjaolusid, mis ei vasta tegelikkusele, ega nõustu väiteid ümber lükkama. Poolte vande all antud selgitustega ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja kasutas kostja lapse suhtes vaimset vägivalda. Tunnistajate ütluste kohaselt ütles hageja kostja lapsele mh: „Sina tatikas minuga niimoodi ei räägi“; „Sina tattnokk ei tule mulle midagi ütlema“ ning karjus kostja lapse peale, kui kostja laps hageja peale karjus. Hageja vande all antud selgituste kohaselt ütles hageja kostja lapsele „ Sina, tatikas, niimoodi täiskasvanud inimesega ei räägi“, kui kostja laps hagejat solvas. Kui kostja laps ei rahunenud, ütles hageja kostja lapsele: “Sa oled samasugune värdjas nagu su isa“. Ka Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastuse kohaselt avaldas kostja laps lastekaitsetöötajale, et hageja kurjustas temaga ja oli ebaviisakas. Tunnistaja D ütlustega ja poolte vande all antud seletustega on tõendatud hageja alkoholilembus. Tunnistaja D märkis: „Jõime kõik koos Yla juures“ ning kostja kinnitas: „nad olid neljakesi ja kõigil olid õllepudelid käes /.../alkoholi tarbisid minu nähes X, S ja J“. Lisaks
2-21-2902 kinnitas ka hageja: „kohapeal võtsin ma lonksu õllest /.../ ma võtsin paar lonksu“. Hageja alkoholilembus on tõendatud ka kostja 20.12.2021. a tõenditega (lisad 3–5 ja 8). Mh kinnitas hageja, et joob neljandat džinni (lisa 3; I kd, tl 124) ning kostja nägi hageja juures olles, et hageja tarbis iga päev alkoholi (lisa 4; I kd, tl 126). Hageja hinnangul pole alkoholi tarbimine keelatud ja vabal ajal (väljaspool tööaega) võib ta juua, kui soovib (lisa 4; I kd, tl 126). Lisaks kinnitas hageja, et tal on igav ja ta joob viina, ning avaldas, et ta peab rohkem jooma, siis on julgem (lisa 5; I kd, tl-d 132–133). Kostja avaldas, et hageja on suure alkoholi lembusega, mitte seda, et hagejal on alkoholiprobleemid. Ka MK arvamuse kohaselt lõppes juhtum kostja kodus alkoholi tarbimisega. Poolte vestlusest nähtub, et hageja tõukas kostja last, sest viimane jäi hagejale teele ette (lisa 4; I kd, tl 130). Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastusest nähtub, et hageja lükkas kostja last vastu laua nurka (I kd, tl 135 pöördel). Juhtum on registreeritud ka politseis (I kd, tl 137). Hageja väärkohtles kostja last, karjus tema peale ja tõukas teda (I kd, tl-d 135–135 pöördel). Ka MK arvamuse kohaselt lõppes juhtum kostja kodus kostja lapse ründamisega (I kd, tl- d 139–139 pöördel). Lisaks on tõendatud, et hageja on ebastabiilne ja hüsteeriline. Kostja hinnangul ei tohiks lasteaias töötada inimene, kes ei suuda ennast valitseda, kasutab lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ning tarbib alkoholi, et julgem olla. Hageja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning viivisenõue on põhjendamatud. Kostja ei rikkunud õigusvastaselt hageja isiklikke õigusi. Kostja ei solvanud ega alandanud hagejat, ei avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel mh arvestada nii rikutud isikliku õiguse liiki ja rikkumise viisi kui ka seda, kas kostja rikkumise ajendiks oli hageja enda tegu ja kas kostja tegu vastab hageja teole (RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032/63, p 13). Hageja ajendas oma tegevusega kostjat kirjutama ametiasutustele e-kirju. Kui hageja oleks käitunud lapsega õpetajale kohaselt, ei oleks kostja e-kirju kirjutanud. VÕS § 1046 lg 2 järgi puudub õigusvastasus, kui isik asetab end teadvalt olukorda, mille korral võib eeldada teiselt isikult samasugust käitumist. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673/96, p-d 14 ja 16). Kostja oli valmis hagejaga õigusrahu huvides kompromissi sõlmima, juhtunu unustama ja eluga edasi minema, kuid hageja ei nõustunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude faktiväidete II–III osas, mittevaralise kahju hüvitamise nõude, varalise kahju hüvitamise nõude 288 euro ulatuses ning viivisenõude vastavatelt põhinõuete summadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude faktiväidete II–III osas, mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 600 eurot, viivise nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni, varalise kahju hüvitise 288 eurot ning viivise 288 euro suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui varalise kahju hüvitise summa. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173
2-21-2902 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust ja tühistada maakohtu lahend hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
11.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja apellatsioonkaebust ei esitanud. Hageja vaidlustab maakohtu lahendit osas, milles maakohus jättis hageja nõuded rahuldamata. Seega vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX, TTT ja MMM järgmine tekst „Avaldasin X kohta valeväiteid. Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X alkoholisõltlane inimene ning kasutaks kostja lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber“. Lisaks vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, varalise kahju hüvitis 567 eurot ning seadusjärgses määras viivis nimetatud summadelt. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ning hagejalt kostja kasuks menetluskuludena 1356 euro väljamõistmise osas. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ning kohustas kostjat saatma hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX, TTT ja MMM teksti: „Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõiget faktiväidet justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X ähvardanud minu last.“
12.Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja apellatsioonkaebuse väidet, mille kohaselt maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna keelas hageja lepingulisel esindajal R. Sarvel kohtuistungitel hagejat esindada.
12.1.Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 217 lg 1). Lepinguline esindaja võib kohtus olla mh advokaat (TsMS § 218 lg 1 p 1) või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni (TsMS § 218 lg 1 p 2). Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja (TsMS § 221 lg 2). Isik võib kohtuistungil volituse anda ka suuliselt. Volituse andmine protokollitakse (TsMS § 221 lg 3). Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus, et hagejal oli võimalik volitada ennast esindama lisaks advokaadile ka juristi, kui eespool kirjeldatud eeldused (st õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastav kvalifikatsiooni ja volituse olemasolu) olid täidetud. Seejuures järeldub TsMS §-st 224, et menetlusosalisel võib olla mitu lepingulist esindajat.
12.2.Asja materjalide kohaselt esitas R. Sarv maakohtule 13.02.2022 Tartu Ülikooli diplomi (I kd, tl 157), millelt nähtub, et R. Sarv on omandanud õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Seega oli TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus täidetud. Maakohtu 14.02.2022. a eelistungi protokolli (I kd, tl 164) kohaselt kinnitas hageja kohtuistungil, et tema esindaja on R. Sarv isiklikult ning advokaadibürooga on sõlmitud uus leping. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitas hageja nimetatuga, et tal on mitu lepingulist esindajat, ning andis R. Sarvele kohtuistungil volituse suuliselt. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis volituse andmise protokollimata ega lubanud R. Sarvel hagejat 14.02.2022. a eelistungil esindada.
2-21-2902 Hageja esitas nimetatud osas kohtu tegevusele vastuväite, mille maakohus jättis rahuldamata (I kd, tl-d 166–167).
12.3.R. Sarv esitas 13.04.2022 volikirja (I kd, tl-d 176–177), mille kohaselt andis hageja advokaadile Katrin Paulus ja Robert Sarv OÜ juristile R. Sarv tähtajatu volituse enda esindamiseks ja mistahes õigustoimingute tegemiseks, kui volikirjas pole sätestatud teisiti. Hageja kinnitas maakohtu 06.04.2022. a istungil, et tema esindaja on R. Sarv ning et tal on eraldi leping R. Sarve ja advokaadibürooga (I kd, tl 178). Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis volituse andmise protokollimata ega lubanud R. Sarvel hagejat 06.04.2022. a istungil esindada.
12.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi maakohtu eespool nimetatud menetlusõiguse normide rikkumised maakohtu lahendi tühistamist. Maakohus lahendas 14.02.2022. a eelistungi protokolli (I kd, tl-d 164–165 pöördel) kohaselt nimetatud eelistungil eelkõige tunnistajate ülekuulamise taotlused ning seejuures rahuldas hageja tunnistaja Vi ülekuulamise taotluse. Seega ei kaasnenud maakohtu menetlusõiguse normide rikkumisega hageja jaoks kahjulikke tagajärgi. Kuna maakohtu 06.04.2022. a kohtuistungil osales hageja lepinguline esindaja advokaat K. Paulus, ei jäänud hageja nimetatud kohtuistungil professionaalse õigusabita ning tema menetlusõigused ei jäänud tagamata.
13.Asja materjalidest nähtuvalt ei selgitanud maakohus ringkonnakohtu hinnangul pooltele nõuetekohaselt hagi rahuldamise eeldusi ja poolte tõendamiskoormist, rikkudes sellega kohtu selgitamiskohustust. Maakohus ei kvalifitseerinud selgelt hageja nõuete aluseks olevaid vaidlusaluseid väiteid ning selgitas kostjale 20.10.2021. a istungil ekslikult, et tal tuleb üksnes tõendada, et hagejal oli alkoholilembus, hageja tarvitas ravimeid ja ründas kostja last (I kd, tl 82). Lisaks viitas maakohus hagejale ekslikult, et üksnes ebaõigete väidete avaldamine ei pruugi olla piisav mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks ning selgitas hagejale nimetatud aspektis vääralt tema tõendamiskoormist (I kd, tl 81 pöördel). Ringkonnakohus kõrvaldas 08.02.2024 nimetatud rikkumised, selgitas menetlusosalistele hageja nõuete rahuldamise eeldusi ja poolte tõendamiskoormist ning kvalifitseeris hageja nõuete aluseks olevad vaidlusalused väited. Pooled nõustusid ringkonnakohtuga, et hageja tugines kostja vastu nõuete esitamisel sellele, et kostja avaldas asutustele saadetud e- kirjades hageja kohta järgmised faktiväited ja väärtushinnangu: hageja kasutas kostja lapse suhtes vaimset vägivalda (faktiväide I); hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda (faktiväide II); hageja on alkoholisõltuvusega inimene (faktiväide III); hageja ähvardas kostja last (faktiväide IV); hageja on hüsteeriline ja ebastabiilne inimene, kes ei tohi lasteaias töötada (väärtushinnang I).
14.Faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavakstegemist. Avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40). Eelnevast tulenevalt on asjakohatu kostja seisukoht, et kostja ei rikkunud hageja õigusi, kuna ei avaldanud väiteid ajakirjanduses, Riigi Teatajas või sotsiaalmeedias.
15.Riigikohtu praktika järgi on faktiväide kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo 23.03.2023,
2-21-2902 2-21-5449/19, p 11). Kaudsed faktiväited ei nähtu kostja avaldatust sõnaselgelt, vaid järelduvad avaldatu sisust (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p 19).
16.Selleks, et lahendada hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue, tuleb esmalt tuvastada, kas kostja avaldas YYY direktorile 24.05.2020 ja 18.08.2020 saadetud e-kirjades (I kd, tl-d 10, 13), Tallinna Haridusameti juhatajale saadetud 27.05.2020. a e-kirjas (I kd, tl- d 11– 11 pöördel) ning Haridus- ja Teadusministeeriumile 15.02.2021 saadetud e-kirjas (I kd, tl-d 12–12 pöördel) hageja au teotavad ebaõiged (kaudsed) faktiväited ja ebakohase väärtushinnangu, millele hageja kostja vastu nõuete esitamisel tugineb. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus käsitles ekslikult kostja erinevates e-kirjades avaldatut kogumis. Asja lahendamisel tuvastab ringkonnakohus, kas kostja asutustele saadetud e-kirjade sisust järelduvad mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades eespool kirjeldatud faktiväited I–IV ja väärtushinnang I. Seega ei lähtu ringkonnakohus nimetatu tuvastamisel üksnes hageja hagiavalduse p-des 2.1–2.3 märgitust, vaid ka kostja e-kirjades avaldatust (st e-kirjade sisust).
16.1.See, et kostja avaldas hageja kohta YYY direktorile mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades, et hageja kasutas kostja lapse suhtes vaimset vägivalda (st kaudse faktiväite I) järeldub ringkonnakohtu hinnangul mh kostja 24.05.2020. a ja 18.08.2020. a e- kirjades avaldatud järgmistest keelenditest: hageja läks kostja lapse juurde sõimama ja karjuma, nagu hüsteerik kasutas ebasobilike väljendeid lapse kohta, ütles hüsteeriasse aetud kostja lapsele, kellel on tundeelu häired, et ta on samasugune värdjas nagu ta isa; hageja oli kostja lapse kallal, mõnitades ja karjudes; kasutas ebatsensuurseid väljendeid (väike värdjas, tropp, tatikas). Kostja poolt hageja kohta kaudse ja otsese faktiväitena faktiväite I Tallinna Haridusameti juhatajale ning Haridus- ja Teadusministeeriumile avaldamine järeldub järgmistest kostja 27.05.2020. a ja 15.02.2021. a e- kirjades avaldatud keelenditest: hageja kasutas võõra lapse suhtes psüühilist vägivalda; hageja hakkas hüsteeriliselt karjuma kostja lapse peale, et kostja laps ei räägi temaga nii, hageja kasutas ebatsensuurseid väljendeid; mõnitas, solvas ja ajas kostja lapse endast välja, hüsteeriasse; hageja ikka seal last mõnitamas; hageja ütles kostja lapsele: „sa oled samasugune värdjas nagu su isa".
16.2.Kostja poolt hageja kohta YYY direktorile kaudse faktiväite II (hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda) avaldamine järeldub mõistliku isiku positsioonilt tõlgendades järgmistest kostja 24.05.2020. a ja 18.08.2020. a e- kirjades avaldatud keelenditest: ja tahtis veel kostja last rusikaga vastu hambaid lüüa; ründas kostja puudega last; hageja oli kostja lapse kallal, mõnitades ja karjudes, valmis uuesti lööma; kehavigastusi tekitas mu lapsele ja tõukas mu last vastu mööblit; last tõugatakse mitmel korral. Kostja poolt hageja kohta kaudse ja otsese faktiväitena faktiväite II Tallinna Haridusameti juhatajale ning Haridus- ja Teadusministeeriumile avaldamine järeldub järgmistest kostja 27.05.2020. a ja 15.02.2021. a e- kirjades avaldatud keelenditest: hageja kasutas võõra lapse suhtes füüsilist vägivalda; hageja tõukas kostja lapse teise tuppa voodinurga pihta; hageja lükkas suurest vihast kostja lapse vastu lauanurka.
16.3.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui leidis, et kostja avaldas asutustele saadetud e-kirjades hageja kohta, et hageja oli alkoholilembusega. Kostja poolt hageja kohta kaudse faktiväite III (hageja on alkoholisõltuvusega inimene) YYY direktorile avaldamine nähtub eelkõige järgmistest kostja 18.08.2020. a e- kirjas avaldatud keelenditest: tarbib igapäevaselt pärast tööd alkoholi; ja kui joob üle, siis ei anna endale aru, mida teeb. Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu kostja 24.05.2020. a e-kirjas avaldatud keelendist, et hageja on alkoholilembusega, eraldiseisvalt, et
2-21-2902 hageja on alkoholisõltuvusega inimene ja tal on alkoholiprobleemid. Koosmõjus kostja 18.08.2020. a e- kirjas avaldatuga järeldub aga keelendist, et kostjal on suur alkoholilembus ja mitte ainult, et kostja avaldas YYY direktorile, et hagejal on alkoholisõltuvus. Kostja poolt hageja kohta kaudse faktiväite III Tallinna Haridusameti juhatajale ning Haridus- ja Teadusministeeriumile avaldamine järeldub kostja 27.05.2020. a ja 15.02.2021. a e- kirjades avaldatud keelenditest: aga juua iga päev ja kaotada enesevalitsus; asendas rohud alkoholiga; aga ma ei aktsepteerinud tema alkoholismi; inimesel on alkoholiprobleemid; kui inimene igal õhtul tarbib alkoholi; järelikult pidi ikka umbjoobes olema, et isegi ei mäleta enam, mida eelmisel päeval tegi.
16.4.Kostja poolt hageja kohta kaudse faktiväite IV (hageja ähvardas kostja last) YYY direktorile avaldamine järeldub järgmisest kostja 24.05.2020. a e-kirjas avaldatud keelendist: ja tahtis veel kostja last rusikaga vastu hambaid lüüa; hageja oli kostja lapse kallal, valmis uuesti lööma. Kostja poolt hageja kohta kaudse faktiväite IV Tallinna Haridusameti juhatajale ning Haridus- ja Teadusministeeriumile avaldamine järeldub kostja 27.05.2020. a ja 15.02.2021. a e-kirjades avaldatud keelendist, et hageja tahtis suurest vihast rusikat hoides last lüüa vastu lõuga.
16.5.Kostja poolt hageja kohta YYY direktorile väärtushinnangu, mille kohaselt hageja on hüsteeriline ja ebastabiilne inimene, kes ei tohi lasteaias töötada, avaldamine järeldub järgmistest kostja 24.05.2020. a ja 18.08.2020. a e- kirjades avaldatud keelenditest: mõtteainet teile, kas selline ebastabiilne inimene sobib ikka lasteaias töötama, kui ta ei oska erinevate lastega töötada; selline käitumine ka väljaspool tööaega lastega ei ole normaalne ega eetiline; käisin täna lapsega psühholoogil ja ka nende maja rahvas oli veendumusel, et selline isik ei sobi lastega töötama, kes kaotab enesevalitsuse ja terroriseerib võõrast puudega ja erivajadusega last tema enda kodus. Kostja poolt hageja kohta nimetatud väärtushinnangu Tallinna Haridusameti juhatajale ning Haridus- ja Teadusministeeriumile avaldamine järeldub järgmistest kostja 27.05.2020. a ja 15.02.2021. a e-kirjades avaldatud keelenditest: kui väljaspool tööd käitud ebaeetiliselt ja lubamatul moel, mis kahjustab lapse psüühikat, ning tekitad vigastusi, siis see pole õige ega viisakas; mina kui ka teised lapsevanemad, kui nad sellest kuuleksid, leiaksid, et selline inimene ei saa lasteaias töötada; kes garanteerib, et tööl olles, kui asendab õpetajat, ta hulluks ja hüsteeriliseks ei muutu ja lapsi lubamatul viisil ei kohtle ning seejuures ropendama ja solvama ei hakka; selline inimene ei saa töötada lastega; kui ka teised vanemad teaksid, ei sooviks ega julgeks nad selle inimese kätte oma last viia ja see pole laim vaid reaalne oht ning mõjuv põhjus; ebaõiglane on lasta sellisel inimesel lasteaias edasi töötada, kui ta on natuke poolearuline; olles teiste lastevanemate eest väljas, siis ei ole ok ,et see inimene samal kohal edasi töötab; palun võtke midagi ette või esitage oma sanktsioonid lasteaiale selle töötaja suhtes.
16.6.Eelnevast nähtub, et kostja avaldas nii YYY direktorile kui ka Tallinna Haridusameti juhatajale ning Haridus- ja Teadusministeeriumile saadetud e-kirjades hageja kohta faktiväited I–IV ja väärtushinnangu I.
17.Ringkonnakohus märgib hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude kohta järgmist.
17.1.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on nimetatud nõude eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p 14). Kannatanu ei saa nõuda au teotava väärtushinnangu avaldamise korral selle ümberlükkamist või parandamist VÕS § 1047 lg 4 alusel.
2-21-2902
17.2.Nagu eespool märgitud, ei vaidlustanud pooled maakohtu lahendit osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ning kohustas kostjat saatma hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX, TTT ja MMM teksti: „Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõiget faktiväidet justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X ähvardanud minu last.“ Seega ei kontrolli ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
17.3.Ka VÕS § 1047 lg 4 puhul tuleb kohaldada VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet ning kostjal tuleb tõendada avaldatud faktiväidete õigsust, kui tegemist on hageja au teotava faktiväitega (RKTKo 17.12.2015, 3-2-1-144-15, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt hageja kohta vaidlusalustes e- kirjades avaldatud faktiväited I–III, mille kohaselt hageja kasutas kostja lapse suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ning on alkoholisõltuvusega inimene, on hageja au teotavad ehk hageja mainet kahjustavad. Kostja avaldatu võimaldas hageja „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 26.11.2010, 3- 2- 1- 83- 10, p 12). Eelnevast tulenevalt tuli kostjal tõendada avaldatud faktiväidete õigsust.
17.4.Pooled ei vaidle, et hageja ütles kostja lapsele: „Sa oled samasugune värdjas nagu su isa“ (I kd, tl-d 10–12 pöördel). Hageja kinnitas 06.04.2022 vande all antud seletustes, et ütles kostja lapsele nii (I kd, tl 183). Lisaks on tunnistajate V ja D ütlustega (I kd, 179, 180 pöördel) tõendatud, et hageja ütles kostja lapsele: „Sina, tatikas ei tule mulle niimoodi ütlema“. Ka hageja kinnitas vande all antud seletustes, et ütles kostja lapsele „Sina, tatikas niimoodi täiskasvanud inimesega ei räägi“ (I kd, tl 183). Samuti vastas tunnistaja D hageja esindaja küsimusele, kas hageja karjus kostja lapse peale, et kõvemat häält tehti (I kd, tl 179 pöördel). Ka tunnistaja V kinnitas, et hageja hakkas kostja lapse peale karjuma, kui viimane tema peale karjus (I kd, tl 180 pöördel). Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tõendatud on kostja lapse vulgaarne solvamine ja alandamine. Seega kasutas hageja kostja lapse suhtes vaimset vägivalda, st kostja asutustele saadetud e- kirjades avaldatud faktiväide I on õige.
17.5.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus aga oluliselt menetlusõiguse norme, kui leidis, et kostja vaidlusalustes e-kirjades avaldatud faktiväide II, mille kohaselt hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda, on tõene. Maakohus hindas tõendeid ebapiisavalt, eiras tõendite igakülgse, objektiivse ja täieliku ning vastastikuses seoses hindamise nõuet (TsMS § 232 lg 1, § 436 lg- d 2–3) ning jättis osad tõendid otsuses (vastastikuses seoses) hindamata.
17.5.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu faktiväite II tõesus mh MK arvamusest kui tuletatud (st vahendatud) tõendist, mille kohaselt vaidlusalune sündmus kulmineerus kostja lapse ründamisega. Psühholoog kirjeldab kostja ja kostja lapse poolt vaidlusaluse sündmuse kohta avaldatut ning annab hinnangu, et talle tundus kostja ja tema lapse jutt tõepärane (st nende mure ja reaktsioonid), kuna nende emotsioonid ja reaktsioonid olid alati vastavuses nende jutu ja muredega (I kd, tl-d 141–141 pöördel). Nimetatud tõend mõjutab ringkonnakohtu hinnangul üksnes kostja vande all antud seletuste ja kostja lapse poolt lastekaitsespetsialistile räägitu usaldusväärusele antavat hinnangut. Ringkonnakohus märgib nimetatud tõendi kohta, et psühholoogi selgituste kohaselt eksis ta teraapia kuupäevadega ning kostja ja kostja laps pöördusid tema poole pärast vaidlusalust traumat (I kd, tl 141 pöördel).
2-21-2902
17.5.2.PPA 28.04.2021. a vastus (I kd, tl 137) tõendab, et PPA-s registreeriti kostja väljakutse ning annab ülevaate kostja pöördumise sisust. Nimetatud tõend ei tõenda, et hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda.
17.5.3.See, et hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud ka poolte sõnumivahetusega (I kd, tl-d 126-130). Kostja selgitas oma sõnumis, et kostja lapse kukkumine lauanurga otsa näis kostja silmis tõukamisena, kuid hageja väitis, et ta seda ei teinud. Kostja sõnumi kohaselt järeldasid kostja ja hageja, et ju kostja laps libises, kui oli hagejal tee peal ees. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viidatud sõnumiga tõendatud, et hageja lükkas kostja lapse vastu lauanurka.
17.5.4.Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastuse (I kd, tl-d 50–50 pöördel) kohaselt registreeriti 23.05.2020 PPA infosüsteemis juhtum, kus ema tuttav oli väidetavalt last löönud ja lükanud vastu lauanurka. Nimetatud kirjelduse osas on tegemist tuletatud tõendiga, mis üksnes kirjeldab kostja väitel toimunud sündmusi. Kostja andis 06.04.2022. a istungil vande all vaidlusaluse sündmuse kohta seletusi ning seega pole eespool kirjeldatud osas Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastus asja lahendamisel oluline tõend. Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastus on aga asja lahendamisel oluline tõend osas, milles see kajastab kostja lapse poolt 23.05.2020 lastekaitsespetsialistile avaldatut. Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 mõttes ning oluline ei ole, et kostja lapse ja lastekaitsespetsialist vestluse läbiviimisel ei olnud täidetud TsMS-is sätestatud tunnistaja ülekuulamise nõuded. Mustamäe LOV kinnitas 21.10.2021. a vastuses, et lastekaitsespetsialist vestles kostja lapsega individuaalselt ning lapsevanemaid juures ei viibinud (I kd, tl 136). Mh avaldas kostja laps lastekaitsetöötajale, et ema endine sõbranna lükkas kostja lapse vastu lauanurka ja keelas tal oma tuppa minna. Kostja lapse sõnul kaitses teda üks külalistest, kes palus ema sõbrannal selline tegevus lõpetada. Kõiki tõendeid igakülgselt, objektiivselt, täielikult ning vastastikuses seoses hinnates ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja ja kostja lapse selgitused ei ole vasturääkivad tõukamise toimumisaja osas ning et Mustamäe LOV-i 19.04.2021. a vastusest ei järeldu sündmuste ajaline järjekord ja kas või mida kostja laps selle kohta avaldas. Kostja 06.04.2022 vande all antud seletuste kohaselt ta kostja lapse löömist ei näinud (I kd, tl 182). Nimetatust ei järeldu ringkonnakohtu hinnangul, et kostja võttis omaks, et hageja ei kasutanud kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda. Hageja poolt kostja lapse suhtes füüsilise vägivalla kasutamise tuvastamise kontekstis on mh oluline, kas hageja tõukas kostja last. Kostja selgitas, et ta nägi pärast oma kassi ülemiselt korruselt otsimist korterisse jõudes, et V ja hageja olid eesruumis ja hageja otsis oma rahakotti. Kostja laps jäi hagejale teele ette, toimus kostja lapse lükkamine, mille käigus kostja laps kukkus vastu lauanurka (I kd, tl 182). Seega nähtub kostja vande all antud seletustest selgelt, et kostja väitel toimus kostja lapse lükkamine vaidlusaluse sündmuse lõpus, st ajal, mil külalised olid kostja juurest lahkumas. Kostja lapse selgitustest järeldub aga, et lükkamine toimus ajal, mil kostja laps soovis pärast ruloointsidenti elutoast oma tuppa minna. Nimetatu järeldub ringkonnakohtu hinnangul mh sellest, et kostja lapse sõnul kaitses teda üks külalistest, kes palus ema sõbrannal selline tegevus lõpetada. Nii tunnistajate ütluste kui ka poolte vande all antud selgituste kohaselt viitab kostja lapse öeldu olukorrale, kus F rahustas last pärast ruloointsidenti (I kd, tl-d 181, 182). Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et kostja ja kostja lapse ütlused on vasturääkivad.
2-21-2902
17.5.5.Kõiki tõendeid igakülgselt, objektiivselt, täielikult ning vastastikuses seoses hinnates ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda. Isegi, kui jätta tunnistaja D ütlused nimetatud aspektis kõrvale, kuna kostja on vaidlustanud nende usaldusväärsuse põhjusel, et D on hageja elukaaslane, nähtub tunnistaja V ütlustest, et hageja ei kasutanud kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada tunnistaja V ütlusi ebausaldusväärseks üksnes põhjusel, et V on hagejaga heades suhetes. Tunnistaja V kinnitas 06.04.2022. a istungil, et pooled on tema tuttavad ning neil on sõbrasuhted (I kd, tl 180). Tunnistaja V andis 06.04.2022. a istungil mh ütlusi, mille alusel ringkonnakohus luges eespool tõendatuks, et hageja oli kostja lapse suhtes vaimselt vägivaldne (st tunnistaja andis ka hageja jaoks kahjulikke ütlusi). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust pidada tunnistaja V ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistaja V kinnitas 06.04.2022. a istungil, et hageja ei löönud ega lükanud kostja last vastu lauda või lauanurka ning kukkumist ega komistamist ei olnud, kostja laps ei kaevanud, et teda löödi ning kostja lapsel ei olnud väliseid vigastusi (I kd, tl-d 180 pöördel – 181). Tunnistaja V viibis kostja vande all antud seletuste kohaselt kostja lapse väidetava lükkamise juures. Seega viitas maakohus ekslikult, et tunnistajad ei pruukinud tõukamist näha, kuna kostja lapse tõukamine toimus, kui osad külalised olid juba lahkumas. Kõiki tõendeid igakülgselt, objektiivselt, täielikult ning vastastikuses seoses hinnates on tunnistaja V ütlused ringkonnakohtu hinnangul usaldusväärsemad kui kostja vande all antud seletused. Mitmed kostja avaldatud väited on menetluses osutunud vääraks. Mh väitis kostja asutusele edastatud e-kirjas, et hageja oli valmis kostja last uuesti lööma (I kd, tl 10). Nimetatu viitab sellele, et hageja oli kostja last juba löönud. Vande all antud ütlustes kinnitas aga kostja, et ta oma lapse löömist ei näinud (I kd, tl 182). Samuti avaldas kostja asutusele, et videolint ja naabrite tunnistused on piisavad ning on juba politseile esitatud (I kd, tl 15). Vande all antud seletustes kinnitas kostja aga, et politseisse ta avaldust ei teinud (I kd, tl 182). Ka videolinti ja naabrite tunnistusi ei esitanud kostja praeguses menetluses tõendina. Lisaks väitis kostja asutusele saadetud e-kirjas, et kiirabi fikseeris vigastused (I kd, tl 15). PPA 28.04.2021. a vastuse (I kd, tl 137) kohaselt vaatas kiirabi aga kostja lapse üle ning vigastusi ei tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et iga füüsiline rünne ei pruugi kannatanut vigastada ja sellest ei pruugi jääda jälge. Ringkonnakohus peab aga eluliselt usutavaks, et vastu lauanurka lükkamise korral tekib eelduslikult hematoom ning kehaosa, millega vastu lauanurka kukuti, annab valuaistingut ja alust vigastus fikseerida. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus kõiki tõendeid igakülgselt, objektiivselt, täielikult ning vastastikuses seoses hinnates tunnistaja Vi ütlusi kostja vande all antud seletustest usaldusväärsemaks. Arvestades, et kostja ja kostja lapse ütlused olid vasturääkivad ning kiirabi ei fikseerinud kostja lapsel vigastusi, on tunnistaja V ütlused ringkonnakohtu hinnangul usaldusväärsemad ka kostja lapse ütlustest. Ringkonnakohus loeb tunnistaja V ütlustega ja PPA 28.04.2021. a vastusega tõendatuks, et hageja ei lükanud kostja last vastu lauanurka. Seega ei ole tõendatud, et hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda (st faktiväite II tõesus).
17.6.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõenditega tõendatud, et kaudne faktiväide III (hageja on alkoholisõltuvusega inimene) on tõene. Alkoholisõltuvus viitab alkoholi liigtarvitamisel tekkivale haiglasele alkoholivajadusele ning alkohoolsete jookide liigtarvitamisele (I kd, tl 171 pöördel). Hageja alkoholisõltuvust ei tõenda ringkonnakohtu
2-21-2902 hinnangul hageja poolt sotsiaalmeedias oma sünnipäeval postitatud foto, millelt nähtus Martini Asti pudel ja täidetud klaas (I kd, tl-d 53, 61). Lisaks ei tõenda hageja alkoholisõltuvust sotsiaalmeedias toimunud vestlused (I kd, tl-d 124–130, 132–133). Hageja ei kinnita viidatud vestlustes kostja väidet, et hageja tarbib iga päev alkoholi, hageja möönab üksnes, et tarbib väljaspool tööaega alkoholi ning et see pole keelatud. Lisaks ei saa sellest, et hageja on kostjale mõnel korral kirjutanud, et tarbib alkoholi (nt joob viina või neljandat džinni), järeldada, et hageja on alkoholisõltuvusega inimene. Menetlusosaliste vande all antud seletustega ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja tarbis kostjal vaidlusaluse sündmuse ajal külas olles alkoholi (I kd, tl-d 179, 182, 183 pöördel). Nimetatust ei järeldu aga ringkonnakohtu hinnangul, et hageja on alkoholisõltuvusega inimene. Lisaks kinnitas hageja perearst, et hagejal ei ole alkoholiprobleeme olnud (I kd, tl 94). Hageja perearsti tõend kinnitab, et hagejal ei ole alkoholismi kui diagnoositud haigust. Seega ei ole tõendatud, et kaudne faktiväide III (hageja on alkoholisõltuvusega inimene) on tõene.
17.7.Eelnevast tulenevalt avaldas kostja hageja kohta YYY direktorile, Tallinna Haridusameti juhatajale ning Haridus- ja Teadusministeeriumile saadetud e-kirjades järgmised valed faktiväited: hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda (faktiväide II), hageja on alkoholisõltuvusega inimene (faktiväide III), hageja ähvardas kostja last (faktiväide IV). Seega kohustab ringkonnakohus kostjat VÕS § 1047 lg 4 alusel lükkama ümber lisaks ametiasutustele edastatud e-kirjades avaldatud valed faktiväited II ja III. Arvestades, et maakohus kohustas kostjat VÕS § 1047 lg 4 alusel ümber lükkama ka vale faktiväite IV, tuleb kostjal edastada hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist adressaatidele XXX, TTT ja MMM järgmine tekst „Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X alkoholisõltlane inimene, ähvardaks minu last ning kasutaks tema suhtes füüsilist vägivalda. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber“. Ringkonnakohus leiab, et viidatud meiliaadressidele teate saatmine on ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohane viis, kuna kostja avaldas eespool kirjeldatud ebaõiged andmed YYY direktorile, Tallinna Haridusameti juhatajale ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikule.
18.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
18.1.Esmalt analüüsib ringkonnakohus, kas kostja avaldas hageja kohta õigusvastaselt ebaõigeid faktiväiteid.
18.1.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et ei olnud tõendatud, et hageja tõstis käe, et kostja last rusikaga vastu hambaid lüüa (TsMS § 654 lg 6). Kuna kostja 06.04.2022 vande all antud seletuste kohaselt ta kostja lapse löömist ei näinud (I kd, tl 182), ei ole tõendatud kostja lapse ähvardamine ka seeläbi, et hageja oli valmis kostja last (uuesti) lööma. Seega ei olnud kostja faktiväide IV (hageja ähvardas kostja last) tõene. Ringkonnakohus tuvastas eespool lisaks, et kostja avaldas asutustele edastatud e- kirjades hageja kohta järgmised ebaõiged faktiväited: hageja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda (faktiväide II) ja hageja on alkoholisõltuvusega inimene (faktiväide III).
18.1.2.Kui kostja ei suuda hageja kohta avaldatud mainet kahjustava faktiväite tõesust tõendada, peab ta vastutusest vabanemiseks VÕS § 1047 lg 1 järgi tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma sellise faktiväite tõele mittevastavusest. Juhul, kui kostja ei suuda viimati nimetatut tõendada, peab ta VÕS § 1047 lg 3 kohaselt tõendama, et tal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning et ta kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise. Praegu ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et ebaõigete faktiväidete II–IV avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 kohaselt.
2-21-2902
18.1.3.Olukorras, kus kostja tegu ei ole eespool viidatud sätete järgi eelduslikult õigusvastane, saab kohus kaalutlusotsusena võtta seisukoha, kas kostja teo õigusvastasus võiks siiski olla välistatud VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel (RKTKo 23.03.2023, 2- 21- 5449/19, p 13). VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Seega tuleb mh arvestada nii rikutud isikliku õiguse liiki ja rikkumise viisi kui ka seda, kas kostja rikkumise ajendiks oli hageja enda tegu ja kas kostja tegu vastab hageja teole. Kohtul tuleb hinnata kahju tekitaja tegevuse kõiki asjaolusid (RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032/63, p 12.3). VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb kohtul VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi teha kaalutlusotsus (RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673/96, p 15). Kostja on viidanud sellele, et praegu on kostja tegevuse õigusvastasus välistatud VÕS § 1046 lg 2 alusel, kuna hageja ajendas oma tegevusega kostjat kirjutama ametiasutustele e-kirju ning kui hageja oleks käitunud lapsega õpetajale kohaselt, ei oleks kostja e-kirju kirjutanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegu hageja au teotavate ebaõigete faktiväidete II–IV avaldamise õigusvastasus välistatud ka VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel. Kuigi hageja kasutas kostja lapse suhtes vaimset vägivalda, ei andnud see kostjale õigust avaldada valesid faktiväiteid, nagu oleks hageja alkoholisõltuvusega inimene, kes ähvardas kostja last ja kasutas kostja lapse suhtes füüsilist vägivalda. Ka see, et hageja tarbis kostjal vaidlusaluse sündmuse ajal külas olles alkoholi, ei andnud alust avaldada hageja kohta ebaõiget faktiväidet, nagu ta oleks alkoholisõltuvusega inimene. Hageja kohta ebaõigete faktiväidete II–IV avaldamist ei õigustanud ka lasteaia teiste laste ja avalikkuse huvi ning kostja soov teavitada asutusi võimalikest ohtudest, mis hageja lasteaias töötamisega kaasneda võivad. Lisaks ei ole õiguspärane see, kui isik, kelle au teotatakse, vastab sellisele tegevusele tema au teotanud isiku au teotamisega. Seetõttu ei saa kostja käitumist lugeda VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi õiguspäraseks põhjusel, et kostja väitel on hageja kostjat samuti laimanud. Seega käitus kostja ametiasutustele hageja kohta au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid II–IV avaldades õigusvastaselt.
18.2.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus, kas kostja avaldas ametiasutustele saadetud e- kirjades õigusvastaselt hageja kohta au teotava ebakohase väärtushinnangu.
18.2.1.Lisaks faktiväidetele I–IV avaldas kostja hageja kohta väärtushinnangu, et hageja on hüsteeriline ja ebastabiilne inimene, kes ei tohi lasteaias töötada (väärtushinnang I). Nagu eespool märgitud, ei ole väärtushinnangu sisu tõesust või väärust võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11). Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest (st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud, kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist) või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11; RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 17). Kuna VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane, ei ole hagejal kohustust vaidlustada väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid. Kostja avaldatud väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid peab tõendama kostja
2-21-2902 sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi vaidlustanud (RKTKo 18.05.2022, 2- 20-12495/29, p 13). Nagu eespool märgitud on praeguses asjas tõendatud, et hageja ütles kostja lapsele: „Sa oled samasugune värdjas nagu su isa“ ning „Sina, tatikas ei tule mulle niimoodi ütlema“. Lisaks on tõendatud, et hageja karjus kostja lapse peale. Sellises olukorras ei olnud kostja poolt asutustele saadetud e-kirjades avaldatud väärtushinnang I ebakohane. Kostja avaldas ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult väärtushinnangu, et hageja on hüsteeriline ja ebastabiilne inimene, kes ei tohi lasteaias töötada. Kostja ei kujundanud oma negatiivset hinnangut valede asjaolude alusel ega meelevaldselt. Seejuures ei ole oluline, et kõik kostja avaldatud faktiväited ei olnud tõesed. Kostja ei avaldanud väärtushinnangut I ebasündsa väljendusviisiga ega põhjendamatult negatiivselt.
18.3.Teise isiku isiklikku õigust rikkunud isik vastutab deliktiõiguslikult juhul, kui ta on selles rikkumises süüdi. Kahju tekitaja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis (VÕS § 1043 ja § 1050; RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p-d 11 ja 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja praegu ebaõigete faktiväidete II–IV avaldamise puhul tõendanud süüd välistavaid asjaolusid.
18.4.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus asutustele saadetud e-kirjades kostja poolt õigusvastaselt ja süüliselt hageja au teotavate ebaõigete faktiväidete II–IV avaldamise eest kostjalt hageja kasuks välja mõistetava mittevaralise kahju hüvitamist.
18.4.1.VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest (RKTKo 23.03.2023, 2- 21- 5449/19, p 15). VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Kui kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, ei ole kostjal hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ainult olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu üksnes tuvastushagi ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist (RKTKo 04.10.2017, 2-15-16007/50, p 18). Eelnevast tulenevalt kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust, kui jättis kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata, kuigi tuvastas, et kostja avaldas hageja kohta õigusvastaselt hageja au teotava faktiväite IV. Maakohus leidis ekslikult, et hageja pidi mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks tõendama, et kostja rikkumisega kaasnesid hageja jaoks negatiivsed tagajärjed, ning ebaõiget faktiväidet ümber lükkama sundiv kohtulahend oli hageja õiguste rikkumise heastamiseks piisav.
18.4.2.Hageja palub mittevaralise kahju hüvitise välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 sätestab kohtu kaalutlusõiguse (RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673/96, p 15). Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel. Kui hageja taotleb TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel, ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 15). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks VÕS § 134 lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju
2-21-2902 tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 18.02.2015, 3- 2- 1-159-14, p 16). Kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldav (RKTKo 26.06.2013, 3- 2-1-18-13, p 26). Ringkonnakohus arvestab kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel järgmist. Kostja avaldas hageja kohta mitu hageja au teotavat ebaõiget faktiväidet ning nende avaldamisega jättis kostja hagejast äärmiselt inetu ja halvustava mulje. Kuigi hageja tööandja ei lõpetanud kostja avaldatud hageja au teotavate ebaõigete faktiväidete tõttu hagejaga töölepingut ning kostja ei avaldanud selliseid faktiväiteid paljudele inimestele, rikkus kostja hageja õigusi ulatuslikult, edastades hageja au teotavad ebaõiged faktiväited mitmele asutusele (mh hageja tööandjale). Kostja soovis, et asutused annaksid mh hageja au teotavate ebaõigete faktiväidete alusel hinnangu, kas hageja sobib oma tööülesandeid täitma. Hagejale tekkis mainekahju ning hageja poolt ohvriabi poole pöördumised (I kd, tl-d 91–93) kinnitavad, et kostja rikkumine tekitas hagejale hingelisi üleelamisi. Ringkonnakohus peab usutavaks, et olukorras, kus kostja avaldas hageja tööandjale ja teistele asutustele ebaõiged faktiväited, et hageja on alkoholisõltlane inimene, kes ähvardas last ja kasutas lapse suhtes füüsilist vägivalda, tekitas kostja hagejale hingelisi üleelamisi, stressi ja närvipinget. Lisaks arvestab ringkonnakohus hageja kasuks kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmisel seda, et kostja leiab endiselt, et asutustele saadetud e-kirjades hageja kohta faktiväidete II–IV avaldamine oli õigustatud, ega ole hageja ees vabandanud. Hageja ees vabandamiseks ei saa pidada seda, et kostja saatis asutustele e-kirjad, milles kostja ei leidnud, et avaldas valesid väiteid, vaid avaldas, et hageja tunnistas oma eksimust. Samuti arvestab ringkonnakohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel, et hageja kasutas kostja lapse suhtes vaimset vägivalda, enne kui kostja vaidlusalused e-kirjad asutustele saatis. Lisaks arvestab ringkonnakohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel kostja varalise seisu kontekstis, et kostja on töötu ning tal on kaks alaealist last, keda ta peab üleval. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ei ole ringkonnakohtu hinnangul oluline, kas hageja on varem kostjat laimanud. Ringkonnakohus arvestab ka varasemas kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste suurust, kuna väljamõistetavate hüvitiste suurus peab olema üldise võrdsuspõhiõiguste tagamiseks sarnastel asjaoludel võrreldav. Riigikohtu kodulehel avaldatud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ kohaselt mõistsid kohtud kõiki avaldamise viise arvestades au teotavate ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest välja mittevaralise kahju hüvitisi, mis jäid vahemikku 100– 20 000 eurot, mediaan 500 eurot ja keskmine hüvitis 1605 eurot. Hagejate au teotavate ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute e-kirjas kolmandatele isikutele avaldamise korral olid hüvitised 200–1500 eurot; keskmine hüvitis 700 eurot ning mediaan 500 eurot. Arvestades eespool märgitud asjaolusid ning elukalliduse tõusu (nagu eespool märgitud oli mediaanhüvitis varem 500 eurot), on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot.
18.5.Kuna ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise
2-21-2902 600 eurot, on hageja viivisenõue 600 euro suuruse põhinõude osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel põhjendatud.
19.Hageja kostja vastu esitatud varalise kahju (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõude puhul märgib ringkonnakohus järgmist.
19.1.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust ning rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis hageja varalise kahju hüvitamise nõude täielikult rahuldamata.
19.2.Hageja varalise kahju nõude puhul on praegu nõudenormideks VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 4. Viidatud sätete eesmärk on kaitsta isikut mh sellise kahju eest, mis on tingitud tema õiguste jõustamisest (sh kohtuväliselt), mistõttu saab kohtueelseid õigusabikulusid pidada hõlmatuks nende normide kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Ka hüvitatava kahju ulatust täpsustavate VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Selliste kulude kandmine isiklike õiguste rikkumise tagajärjel on rikkujale mõistlikult ettenähtav VÕS § 127 lg 3 tähenduses. Seega on kohtul VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 sätestatud rikkumise korral õigus mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viimase enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalikud ja ettenähtavad õigusabikulud (vt ka RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22; RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 28; TlnRnKo 21.08.2023, 2-20-17055, p 11.1).
19.3.Kohtuväliste õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel esmalt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 28; RKTKo 03.04.2013, 3- 2- 1-19-13, p 11).
19.3.1.Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas kostjale 26.01.2021 kohtueelselt nõudekirja (hageja nõudekiri; I kd, tl-d 16–18), milles palus kostjal tasuda kahjuhüvitise 1480 eurot ning edastada ebaõigete andmete ümber lükkamiseks adressaatidele XXX, KKK, TTT, PPP, MMM, SSS alljärgneva teatise: „AVALDASIN X KOHTA VALEANDMED. Edastasin Teile kirja, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, justkui oleks lasteaiaõpetaja abi X alkoholisõltlane inimene, kes ähvardab lapsi ja kasutab vaimset ja füüsilist vägivalda laste suhtes. Tegin vale järelduse, et X ei tohi lastega töötada. Mul polnud õigust selliste valeväidete avaldamiseks ning ma vabandan selle kirja edastamise eest“. Hageja nõudekirjast nähtub, et hageja palus kostjal tasuda 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise, kuna kostja avaldas hageja kohta valed faktiväited, et hageja on alkoholisõltlane inimene, kes ähvardab lapsi, kasutab laste suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ja kes kindlasti ei tohi lastega mitte kunagi töötada. Lisaks palus hageja kostjal hüvitada varalise kahjuna 480 euro suurused õigusabikulud.
19.3.2.Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ja sellega seotud kulud hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Ringkonnakohtu hinnangul oli hagejal oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks vaja kasutada
2-21-2902 lepingulist esindajat, sest poolte vahel oli õiguslik vaidlus, kas kostja avaldas hageja kohta hageja mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid, rikkudes seeläbi hageja õigusi. Pooled vaidlesid kohtueelselt, kas kostja peab ametiasutustele avaldatu tõttu lükkama ümber ebaõiged andmed ning hüvitama hagejale kahju. Poolte sõnumivahetusest nähtub, et hageja palus kostjalt kohtueelselt ebaõigete väidete ümberlükkamist (I kd, tl 127). Kostja saatis küll 2020. a augustis asutustele uued kirjad, kuid need ei sisaldanud esitatud väidete ümberlükkamist ega kostja poolt oma õigusvastase teo tunnistamist, vaid kostja avaldas, et hageja tunnistas oma eksimust (I kd, tl-d 13–14). Seega oli hageja poolt õigusabi kasutamine ja lepingulise esindaja kaasamine iseenesest põhjendatud ja mõistlikult võttes vajalik. Nagu eespool märgitud, on kohtul õigus mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viimase enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalikud ja ettenähtavad õigusabikulud VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 sätestatud rikkumise korral. Ringkonnakohus tuvastas eespool, et kostja rikkus hageja õigusi hageja kohta YYY direktorile, Tallinna Haridusameti juhatajale ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikule hageja au teotavate ebaõigete faktiväidete II– IV avaldamisega. Hageja nõudis aga kohtueelses nõudekirjas kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ja ebaõigete andmete ümberlükkamist ka faktiväite I osas. Samuti taotles hageja andmete ümberlükkamist rohkematele adressaatidele teatise edastamisega. Eelnevast tulenevalt on hageja kohtueelsed õigusabikulud kostja rikkumisega osaliselt põhjuslikus seoses. Seega oli ringkonnakohtu hinnangul hageja poolt õigusabi kasutamine ja hageja lepingulise esindaja kaasamine mõistlikult võttes vajalik osaliselt.
19.3.3.Hageja õigusalase nõustamise eest esitas lepinguline esindaja hagejale 576 euro suuruse arve (km-ga). Nimetatud arve kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale õigusteenust kolm tundi 192 euro suuruse tunnihinnaga (I kd, tl-d 23–23 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul oli hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna hageja kohtueelsed õigusabikulud on eespool kirjeldatud põhjustel kostja rikkumisega osaliselt põhjuslikus seoses, rahuldab ringkonnakohus hageja varalise kahju hüvitamise nõude 288 euro ulatuses. Sellises ulatuses oli kahju ringkonnakohtu hinnangul kostjale ka ettenähtav.
19.4.Kuna ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 288 eurot, on hageja viivisenõue 288 euro suuruse põhinõude osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel põhjendatud. Hageja on taotlenud, et viivist ei mõistetaks välja rohkem kui põhinõude suuruses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi maakohtust erinevas ulatuses, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi vastavalt muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab ringkonnakohus, et hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue rahuldati osaliselt. Hageja taotles nelja faktiväite ümberlükkamist, kuid kohtute tuvastatu kohaselt avaldas kostja kolm ebaõiget faktiväidet. Lisaks arvestab ringkonnkohus menetluskulude jaotamisel, et hageja varalise kahju hüvitamise nõue rahuldati pooles ulatuses. Samuti arvestab ringkonnakohus menetluskulude jaotamisel seda, et mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel väljamõistmine kostjalt hageja kasuks oli põhjendatud kolme au teotava ebaõige faktiväite avaldamise eest, kuigi hagiavalduses taotles kostja mittevaralise kahju hüvitamist nelja faktiväite ja ühe väärtushinnangu avaldamise eest.
2-21-2902
21.Kuna ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus täielikult poolte endi kanda, siis ei määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Parandatud 26.04.2024 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Y 23.04.2024. a taotlus parandada Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 tsiviilasjas nr 2-21-2902 tehtud otsuses ilmsed ebatäpsused. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 tsiviilasjas nr 2- 21- 2902 tehtud otsuse sissejuhatavas osas ilmne ebatäpsus ja lugeda õigeks kohtuotsuse tegemise ajaks 28.03.2024.
2.Jätta rahuldamata Y 23.04.2024. a ja 25.04.2024. a taotlused pikendada Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 tsiviilasjas nr 2-21-2902 tehtud otsuse edasikaebamise tähtaega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.