6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.OÜ Renovum (hageja) esitas 07.01.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu, Ühisraha OÜ ja X vahel 02.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXX tuleneva võlgnevuse nõudes. Kostja esitas vastuväite ja asi anti üle hagimenetlusse.
2.Hageja esitas samal alusel 14.02.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Kostja sai laenulepingu alusel laenuks 1000 eurot. Kokkulepitud intress oli 30% aastas ja 0,083% päevas. Kostja tagastas laenust 100,41 eurot. Ühisraha OÜ ütles lepingu 18.10.2021 avaldusega üles 02.11.2021 ja loovutas nõuded hagejale.
3.Hageja nõuab kostjalt välja mõista põhivõlg 927,51 eurot, kuni 03.11.2021 maksegraafiku järgset intressi 81,01 eurot, laenulepingu hooldustasu 6,50 eurot, kokkulepitud intressimäära 30% aastas järgi arvestatud viivist iga osamaksega viivitamise eest kuni lepingu ülesütlemiseni ja sealt edasi kuni hagi 14.02.2022 esitamiseni 91,38 eurot, alates hagi esitamisest põhinõudelt viivist määraga 30% aastas kuni põhivõla tasumiseni, sissenõudmiskulu 40 eurot ning menetluskulu hüvitamist.
4.Kohus võttis 22.02.2022 määrusega hagi menetlusse ja selgitas, et asi lahendatakse lihtmenetluses (dtl 62).
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on võtnud omaks kõik hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Kostja hinnangul rikkus krediidiasutus (esialgne võlausaldaja Ühisraha OÜ) vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ei kontrollinud laenulepingu sõlmimisel kostja maksevõimet (dtl 82). Kostja nõudis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vaatamata kohtu selgitustele (dtl 389-390) kostja ei esitanud oma väidetava vastunõude alust ja suurust ega teinud tasaarvestamise avaldust. Kohus jättis asja lahendamisel kostja tasaarvestamise vastuväitega arvestamata.
6.Kohus selgitas 15.03.2022 ja 16.05.2022 määrustes täiendavalt lihtmenetluse erandite kohaldamist, küsis ärakuulamise soovi kohta ja teatas otsuse tegemise aja (dtl 39, 413). Kumbki pool ei teatanud enda ärakuulamise soovist. Kohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendab seda alljärgnevaga.
2 (6)
8.Hageja väidetest järelduvalt on tema eriõiguseellase (Ühisraha OÜ) ja kostja vahel sõlmitud krediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses. Hageja on esitanud lepingu tingimuste tõendamiseks väljatrüki 02.06.2021 laenulepingust nr XXXXXXXX (dtl 27-34). Selle osaks on maksegraafik kaheteistkümne osamakse kohta, milles on eraldi toodud välja põhiosa- ja intressimakse ning hooldustasu suurused (dtl 27-28). Kohus loeb tõendatuks lepingu sõlmimise hageja väidetud tingimustel. Kostja 07.07.2021 tehtud maksest 100,41 eurot järeldub lepingu nr XXXXXXXX sõlmimine ja kostja pole tõendanud, et see leping sõlmiti hageja väidetust erinevatel tingimustel. Kostja on võtnud omaks kõik hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus selgitas kostjale, et omaksvõttu eeldatakse, kuni kostja ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt (15.03.2022 määrus, dtl 389).
10.Otsuse punktis 8 loetletud dokumentidega on tõendatud, et kostja pole tagastanud põhivõlga 927,51 eurot (1000 – 72,49). Hageja arvestas laekunud 100,41 eurot esmalt põhiosa (72,49 euro), seejärel intressi (25,42 euro) ja hooldustasu (2,50 euro) katteks (hagiavalduse p 4, dtl 48-49). Kostja on võtnud omaks hageja põhivõla arvestuse ja faktiväited (vt otsuse p 8).
11.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 927,49 eurot.
12.Otsuse punktis 8 loetletud dokumentidega on tõendatud, et kostja ei ole vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 1.10 (intressimäär 30% aastas ja 0,083% päevas) ja maksegraafikule tasunud intressi nelja osamakse ulatuses: 22,77 eurot 02.08.2021, 21,33 eurot 02.09.2021, 19,43 eurot 02.10.2021 ja 17,48 eurot 02.11.2021, kokku 81,01 eurot (hagiavalduse p 4, dtl 27, 49). Kostja on võtnud omaks intressiarvestuse (vt otsuse p 8).
13.Kostja esitas hageja nõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväite. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine puudutab kokkulepitud intressimäära kus rikkumise puhul kohaldatakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7). Kohus kontrollib intressinõude kontekstis, kas hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
14.Kohus ei nõustu kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväitega ning põhjendab seda järgnevaga. Kostja väidab, et tema sissetulek oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal 1159,46 eurot, mis koosneb peretoetusest ja töötasust (dtl 82). Laenutaotluses märkis kostja aga sissetulekuks 1300 eurot, mis ei ühti hagivastusega. Samuti ei ühti kostja vastuväites märgitud laenukoormuse suurus 2170,32 eurot laenutaotluses esitatuga 100 eurot (dtl 395). Kostja esitas krediidivõime kohta kohtule konto väljavõtte (dtl 162-230). Konto väljavõte oli esitatud koos laenutaotlusega hagejale. Kostja ei ole kohtule põhjendanud milline konkreetne toiming tõendab laenulepingute sõlmimist teiste krediidiandjatega. Ehk millisest konkreetsest pangatoimingust pidi hagejale nähtuma, et kostja ei ole suure
3 (6)
tõenäosusega võimeline täitma võetavat kohustust. Kohus saab lahendada vaidlust üksnes poolte esitatu põhjal. Kostja esitas maksehäire raporti 06.03.2022 seisuga (lepingu sõlmimisest pea aasta hiljem), mis kajastas mitmeid kehtivaid maksehäireid (dtl 72-73). Vastupidiselt aga hageja esitatud maksehäire raportile seisuga 31.05.2021 (s.o vahetult enne lepingu sõlmimist 02.06.2021) kehtivad maksehäired, millele kostja tugines, puudusid (dtl 398). Seega sai hageja lähtuda kostja laenutaotluses esitatud kohustustest ja ajakohasest maksehäire raportist, millised ei viidanud võimalikele makseraskustele. Hageja lähtus laenu andmisel kogumispensioni registri andmetest, mille kohaselt seisuga 01.06.2021 oli kostja keskmine brutopalk enne lepingu sõlmimist 1977,63 eurot (hageja 30.03.2022 vastuse p 7, dtl 403, 399). Kostja esitas kogumispensioni registri andmete osas vastuväite ning esitas väljavõtte Maksu- ja Tolliameti andmetest tööandja XXX deklareeritud töötasu kohta (dtl 407). Maksu- ja Tolliameti andmed kogumispensioni registris kajastatud sissetulekut sellises ulatuses ei kinnita. Kogumispensioni registri andmeid ei kinnita ka laenutaotluses märgitud sissetulek(1300 eurot kuus) ja kostja pangakonto väljavõte (töötasu suurus vastab Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasu suurusele) (dtl 162-230). Kohus loeb Maksu- ja Tolliameti andmetega ja konto väljavõttega tõendatuks, et kostja töötasu suurus lepingu sõlmimise hetkel ei olnud üle 1300 euro kuus. Hageja selgitas, et laenude väljastamise poliitika raames lähtutakse printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused (hageja 30.03.2022 vastuse p 15, dtl 404). Kuigi hageja pidi lähtuma laenutaotluses esitatud sissetulekust, olid kostja igakuised kohustused väiksemad, kui tema sissetulekud (1300-100). Eeltoodust johtuvalt kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei kontrollinud piisavalt kostja võimekust võetud kohustust täita.
15.Hageja sai hinnata kostja krediidivõimelisust laenutaotluses kostja esitatud andmete, konto väljavõtte ja maksehäirete registri andmetest. Kohtu hinnangul ei saa finantsandmete mitteammendavat kontrolli hagejale ette heita. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ning hindama seda (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja saab tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg 1).
17.Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. See kohustus kehtis ka laenulepingu ja selle muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal (VÕS § 14 lg-d 1 ja 2). Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud heausksete tarbijate kaitseks. Hagejale ebaõigete andmete esitamisega on kostja käitunud pahauskselt.
18.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 81,01 eurot. 4 (6)
19.Hagejal oli vastavalt maksegraafikule õigus nõuda hooldustasu 2,50 eurot kuus (dtl 27). Kostja võlgneb teenustasu (hooldus-) laenulepingu kehtivuse nelja kuu eest 6,50 eurot. Kostja on võtnud omaks hageja lepingu hooldustasu arvestuse ja faktiväited (vt otsuse p 8).
20.Hagejal oli VÕS § 416 lg 1 alusel õigus leping üles öelda, kuna kostja oli kolme järjestikuse osamakse tegemisega viivituses ega tasunud võlgnevust pärast täiendava tähtaja andmist. Laenu tagastamise tähtpäev saabus täiendava tähtaja lõppemise päeval 03.11.2021 (dtl 3942).
21.Hageja nõuab kostjalt laenulepingu põhitingimuste punkti 1.10 (dtl 27) ja üldtingimuste punkti 3.7 (dtl 33) alusel välja mõista viivis kokkulepitud intressile (30% aastas) vastavas määras 91,38 eurot. Perioodi 03.08.2021-03.11.2021 eest nõuab hageja viivist osamaksete sissenõutavaks muutumisest alates ning edasi alates lepingu ülesütlemisest 04.11.2021 kuni hagi esitamiseni 14.02.2022. Kostja on võtnud omaks hageja viivisearvestuse ja faktiväited (vt otsuse p 8). Viivise arvestuse algus 03.08.2021 03.09.2021 03.10.2021 03.11.2021 Kokku
Viivise arvestuse lõpp 03.11.2021 03.11.2021 03.11.2021 14.02.2022
Võlgnevus, EUR 74,30 76,16 78,08 927,51
Viivitatud päevade arv
Viivise summa, EUR 5,76 3,93 2,08 79,61 91,38
22.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).
23.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 91,38 eurot.
24.Hagi esitamise kuupäevale 14.02.2022 järgneva perioodi eest nõuab hageja viivise väljamõistmist 30% aastas. Vastavalt TsMS §-le 367 mõistabki kohus viivise välja kuni põhivõla tasumiseni.
25.Hageja nõuab kummagi lepingu kehtivuse ajal kostjale esitatud meeldetuletuskirjade eest sissenõudmiskulu hüvitamist 40 eurot (hagiavalduse p 4.5, dtl 50). Nimelt kolm võlateatist (meeldetuletust) (dtl 35-38) (15 eurot), ühe ülesütlemise hoiatuse (sisult meeldetuletuse) (dtl 35, 39-40) (5 eurot), ühe ülesütlemise teatise (dtl 35, 41-42) (5 eurot), kokku 25 eurot ning pärast lepingu lõppemist ühe nõude loovutamise teatise (sisuliselt meeldetuletus tasumiseks) (15 eurot) (dtl 35, 43).
26.VÕS § 1132 lg 1 võib võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu kehtivuse ajal summas 5 eurot kui ta on eelnevalt teinud meeldetuletuse. Hageja nõue on põhjendatud kokku 25 euro (5x5) ulatuses ning kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist kuni 40 eurot, seejuures esimese kirja eest kuni 20 eurot, ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 euro. Kohus rahulda selles osas hageja nõude ja mõistab kostjalt välja sissenõudmiskulu 15 eurot.
5 (6)
27.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda.
28.Hageja menetluskulud on hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsumenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 7 tunni eest 840 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulusid vaidlustanud.
29.Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Maksekäsu menetluskulu 20 eurot kuulub hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3 ja § 4842).
30.Hageja menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabi kulude hulgas esitatud kohtueelsete läbirääkimistega seotud kulud ei kuulu hüvitamisele menetluskuluna. Kohus peab põhjendamatuks kuluks enne hagi esitamist kostjaga peetud kompromissläbirääkimised 0.5 tunni ulatuses. Hüvitatavad on kulud alates esindaja poolt esimese menetlusdokumendi tegemisest, mh hagi, hagivastuse, kaebuse või selle vastuse koostamisest (TsMS § 175 lg 1.).
31.Ülejäänud menetluskulude osas ei ole kohus tuvastanud mittevajalikke, põhjendamata või ülepaisutatud kulusid ega pea vajalikuks kõigi toimingute osas kulu analüüsi pikemalt esitada. Eeltoodust johtuvalt loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 6,5 tundi. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 120 eurot (ilma käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Hageja ei kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (174 lg 10). Õigusabikulud tuleb hagejale hüvitada ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 780 eurot. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1080 eurot.
32.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
33.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.