The Look Medical Care OÜ hagi Huoltovarmuuskeskus vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
336315,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: The Look Medical Care OÜ (registrikood: 14115735, aadress: Viru tn 9, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vahur Kivistik (e-post: [email protected]); Kostja: Huoltovarmuuskeskus (Soome registrikood: 0202419-6); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Paul Künnap (e-post: [email protected]), vandeadvokaat Carri Ginter (e-post: [email protected]). 12.10.2021 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.The Look Medical Care OÜ esitas 29.06.2020 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr Tsiviilasi nr 220-5806 vastuhagi Huoltovarmuuskeskus vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus keeldus tsiviilasjas nr 2-20-5806 vastuhagiavaldusena menetlusse võtmast The Look Medical Care OÜ hagi Huoltovarmuuskeskus vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes ja andis The Look Medical Care OÜ hagi Huoltovarmuuskeskus vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes menetlemiseks eraldi hagina.
2.Harju Maakohus võttis hagiavalduse 04.09.2020 määrusega menetlusse. Kostja esitas 30.09.2020 taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks, mille kohus rahuldas osaliselt 04.12.2020 määrusega.
3.Hageja palub mõista Huoltovarmuuskeskus’lt välja The Look Medical Care OÜ kasuks saamata jäänud tulu 311 403,60 eurot ja viivised. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − The Look Medical Care OÜ (TLMC) tegi 30.03.2020 pakkumuse Huoltovarmuuskeskusele (HVK) kaitsemaskide müümiseks – 1 200 000 tk KN-95 maski ja 3 000 000 tk 3-PLY maski koguhinnaga 5 310 000 eurot. Pooled saavutasid 02.04.2020 kokkuleppe ostutingimustes ja müügi teostamises. Kokkuleppe saavutamise järgselt väljastas TLMC 02.04.2020 pro forma (ettemaksu) arve nr 2302202040, mille tingimused näevad ette 50% ulatuses ettemaksu (2 655 000 eurot). Makse teostamise on HVK autoriseerinud 02.04.2020 ja makse laekus avaldaja kontole 03.04.2020. − HVK esitas 13.04.2020 TLMC-le lepingust taganemise avalduse. Avalduses on toodud, et HVK ettemaks on külmutatud ilmselt Eesti ametivõimude algatusel ning lisaks on selgunud, et ettevõte on reklaaminud vastavaid tooteid võltsitud tootesertifikaatidega. HVK hinnangul on ilmne, et toodete õigeaegset kohaletoimetamist ei toimu ning TLMC müüdud tooted ei vasta standarditele, seega ei ole TLMC võimeline täitma oma lepingust tulenevaid peamisi kohustusi ning ettevõte on süüdi olulises lepingurikkumises. − TLMC esitas 13.04.2020 vastuväite HVK lepingust taganemise avaldusele. TLMC toob välja, et lepingus ei olnud sertifikaatide osas eraldi kokkuleppeid sõlmitud ning tarneaeg jäi poolte poolt edasisele määramisele. TLMC kontole tasutud ettemaksu käsutamine on piiratud müüjast sõltumatutest asjaoludest ja sellest tingitud viivitused ei ole müüjale etteheidetavad. TLMC ei ole HVK-le esitanud ühtegi sertifikaati või reklaaminud tooteid võltsitud tootesertifikaatidega. HVK-l puudub õiguslik alus lepingust taganeda. − HVK esitas 20.04.2020 Harju Maakohtule hagi TLMC vastu 2 655 000 euro ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viiviste väljamõistmiseks. HVK hinnangul oli tal CISG art 49 lg 1 ja art 72 kohaselt õigus lepingust taganeda. − TLMC esitas 30.04.2020 vastuse hagiavaldusele, milles ei nõustu HVK nõudega. TLMC ei nõustu HVK taganemisavalduses toodud asjaoludega, et taganemisavalduse esitamise ajal oli toimunud tarneaja kokkuleppe rikkumine ja müüdud toodete kohta oli esitatud võltsitud sertifikaate. Tarneaega muudeti pooltevahelise kokkuleppega ning TLMC hinnangul ei ole HVK tõendanud seda, et tarneaja nihkumisega jääks HVK ilma sellest, mida ta lootis lepingu alusel saada. TLMC on hagejat viivitamatult teavitanud lepingu täitmist mõjutavatest asjaoludest ning vaatamata kontole käsutuspiirangu seadmisele pidas lepinguga kokku lepitud toodete tarnimist jätkuvalt võimalikuks. TLMC ei ole HVK-le esitanud toote kohta käivaid sertifikaate, sest iga kaubapartii ja tootja kauba juurde käivad konkreetselt sellega seonduvad sertifikaadid, mis antakse kaasa kauba reaalse tarnimise korral. HVK on põhjendamatult, ilma õigusliku aluseta ja ennatlikult esitanud lepingust taganemise avalduse.
2-20-9854 − TLMC esitas 08.05.2020 HVK-le lepingust taganemise avalduse ja taotluse kahju hüvitamiseks summas 2 946 000 eurot, kuna HVK ei nõustunud kohtuväliste läbirääkimiste käigus lepingu täitmisega TLMC poolt täiendava tähtaja jooksul. Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 16.03.2021 välja järgmist: − Hageja jääb oma nõude ja põhjenduste juurde ning ei nõustu kostja vastuväidetega. − Poolte lepingus ei olnud tarneaeg fikseeritud selliselt, et selle mõningane edasilükkumine oleks muutnud lepingu täitmise võimatuks või oleks hageja jätnud ilma sellest, mida lootis saada. Igal juhul ei saanud hageja 13.04.2020 seisuga väita, et võimalik ei ole soovitud kauba tarnimine ligikaudu kahe nädala pärast, st ajavahemikus 20.04.2020–26.04.2020. CISG-i regulatsioon ei näe ostjale ette võimalust lepingust taganemiseks olukorras, kus ostjal on üksnes üldine kahtlus tulevikus tarnitava kauba kvaliteedi osas või lepingu täitmise tähtaeg ei ole veel saabunudki. CISG kohaselt toimub kauba nõuetelevastavuse (sh nõuetekohaste sertifikaatide olemasolu) tuvastamine kauba üleandmise hetkel või vahetult peale seda. Kostja hinnangul esitas hageja 13.04.2020 lepingust taganemise avalduse ennatlikult ning taganemisavalduse hetkel puudus lepingu lõpetamiseks alus, st müüja ei olnud lepingut rikkunud. − Hageja rikkumine algas 13.04.2020, mil hageja esitas ilma õigusliku aluseta lepingust taganemise avalduse, andes seeläbi selgelt teada omapoolsest tarne vastuvõtmisest keeldumisest tulevikus ning asudes seeläbi takistama müüja poolt kauba soetamiseks vajalike sammude astumist ja kaubatarnimist. 4 200 000 näomaski tarnimine ei ole nii väikesemahuline või tavapärane tegevus, et müüjal ei oleks pidanud enne kolmandate isikute ees siduvate kohustuste võtmist olema kindlust selles, et ostja kauba jätkuvalt vastu võtab. Lepingu lõpetamise teate puhul ei ole täidetud CISG art-s 25 ja art 49 lg-s 1 sätestatud nõuded. − TLMC hinnangul ei saa lepingust taganemise õiguspärasuse hindamisel mis tahes viisil olla aluseks asjaolu, et HVK-l tekib veel tarnimata kauba kvaliteedi osas kahtlusi, eriti kui kahtlused põhinevad kaudsetel ja kontrollimata andmetel. Hageja ei ole HVK-le esitanud toote kohta käivaid sertifikaate, sest iga kaubapartii ja tootja kauba juurde käivad konkreetselt sellega seonduvad sertifikaadid. Sertifikaatide väljastamine ja edastamine toimub koos kauba tarnimisega, mida ei olnud toimunud 13.04.2020, so HVK poolt taganemise teate esitamise ajal või ka 20.04.2020, so HVK hagiavalduse maakohtule esitamise ajal. Alles juhul, kui HVK tuvastab temale juba tarnitud kaubal puuduseid, siis on võimalik mittenõuetekohase täitmisega seonduvalt kasutusele võtta ka õiguskaitsevahendid. Käesoleval ajal ei ole tegemist sellise olukorraga ning HVK on põhjendamatult ja ennatlikult asunud kontrollimata info alusel kahtlema lubatud kauba kvaliteedis. − Põhjendamatu on kostja vastuses esitatud etteheide, et TLMC ei maininud kordagi teda saatvaid rahapesukahtlusi või ei maininud, et tarne võiks hilineda. Hageja selgitab, et tema äritegevuse suhtes ei ole enne 2020. aasta aprilli tõstatatud rahapesukahtlusi ja samuti ei ole ühtegi täiendavat kahtlust esitatud pärast 2020. aasta maikuud rahapesu andmebüroo poolt menetluse lõpetamist. Seega oli tekkinud olukord ühekordne ning hagejal ei pidanudki olema mõistlikult võimalik ette näha, et tema arvelduskontole seatakse käsutuspiirang ning sisuliselt muudetakse ettevõtlusega tegelemine võimatuks. Rahapesu andmebüroo menetluse lõpetamisega on ka kahtlused hajutatud. Hagejale ei saa ette heita selliseid asjaolusid, mida ta ei pea mõistlikult ette nägema. Näiteks ei peaks hagejale olema ka ettenähtav see, kui kaupa transportiv lennuk oleks Venemaa õhuruumis alla lastud – tegemist on olukorraga, mille esinemise tõenäosus on senist ajalugu arvestades väga vähetõenäoline, kuid mitte täielikult välistatud. HVK ajab käesoleval juhul segamini TLMC tegevustest tekkivad tagajärjed (tellimuse esitamine ettevõttele HJSD Technologies
2-20-9854 saab tagajärjena kaasa tuua hageja kontole ettemaksuna tasutud rahaliste vahendite ülekandmise HJSD Technologies arvelduskontole) ja kolmandate isikute (rahapesu andmebüroo) tegevusest tingitud tagajärjed (põhjendamatute kahtluste kontrollimise ajaks kontole käsutuspiirangu seadmine). Sisuliselt heidab HVK hagejale asjaolusid, mis olid üksnes kolmandate isikute võimuses. Hageja esitas kõik nõutud dokumendid ja selgitused RAB-le esimesel võimalusel ning tegi kõik endast sõltuva, et saavutada kontrollimenetluse kiirem lõpetamine. Hageja on kasutanud kõiki õiguspäraseid vahendeid kolmandatest isikutest tingitud tõrgete kõrvaldamiseks, kuid rahapesu andmebüroo haldusmenetluse läbiviimise kiirendamine või survestamine ei ole hageja kontrolli all. − Hageja jääb seisukohale, et HVK taganemine lepingust oli ennatlik. Vastavalt Hiina müüja tingimustele (vt 29.06.2020 hagi lisa 4) oli tarneaeg umbes 15 päeva pärast ettemaksu tasumist. Vastav tähtaeg on orienteeruv ning võimalikuks tuleb pidada ka sellest kiiremat kauba tarnet. Seega ei olnud 13.04.2020 seisuga veel võimalik väita, et maskide tellimiseks ja tarnimiseks on kõik võimalused ammendatud ning vältimatult on selge, et lepingut ei ole võimalik täita. − Hageja peab vajalikuks rõhutada, et hilisemate sündmustega ei ole võimalik põhjendada varasemat oletuslikku käitumist, st 13.04.2020 seisuga kahtluste tõttu lepingu ülesütlemise korral ei saa seda põhjendada asjaoluga, et lepingut lõpuks ei täidetud. Hageja selgitab, et kuivõrd rahapesu andmebüroo algatas kontrollimenetluse raha allikate õiguspärasuse kontrollimiseks, siis oli antud asjas mõjuva tähendusega see, et HVK teeb koostööd rahapesu andmebüroo kahtluste kõrvaldamiseks ning raha allikate ja kasutamise eesmärgi kinnitamiseks. HVK käitumine oli vastupidine lepingupartnerilt oodatava käitumisega, kuivõrd HVK 13.04.2020 lepingu ülesütlemise teade sai rahapesu andmebüroole olla pigem signaaliks, et raha allikad on küsitavad. TLMC peab võimalikuks, et HVK enda vastuolulise käitumise tulemusena jättis rahapesu andmebüroo eemaldamata arvelduskonto käsutuskeelu kuni ajani, mil maakohus oli HVK ettemaksu summa arestinud hagi tagamise määrusega. − Hageja leiab, et kostja viites tsiviilasjas nr 2-20-5806 tehtud maakohtu otsuse põhjendustele ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest tegemist ei ole jõustunud kohtulahendiga ning sellel lahendil ei saa käesoleval ajal olla suuremat tähendust kui HVK enda õiguslikel seisukohtadel. − Kuivõrd HVK seisukoht lepingu ülesütlemise aja ning lepingu üles öelnud poole kohta on ekslik, siis tuleb TLMC hinnangul jätta tähelepanuta ka HVK arvamuse, et saamata jäänud tulu nõudmine ja selle tasaarvestamine on ilmselgelt põhjendamatud. − TLMC selgitab, et hagiavalduse lisas 4 esitatud pro forma arvel on tuvastatav hageja ärinimi, asjaolu, et Hiina müüja on kasutanud lühendit Ltd ei oma sisulist tähendust – Ltd tähistab sisuliselt osaühingut. Samuti on arvel kajastatud kogustest ja mahtudest võimalik järeldada, et tellimus esitati just HVK lepingu täitmiseks. Isegi kauba tarnekohaks märgitud Soome. TLMC-l puudusid sel ajal teised suuremahulised kliendid, kellele isikukaitsevahendeid oleks müüdud.
4.Kostja esitas 01.03.2021 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Hageja ei arvesta oma hagis asjaoluga, et HVK lepingust taganemise kehtivus on tänaseks juba Harju Maakohtus tsiviilasjas 2-20-5806 tuvastamist leidnud ning käesoleva vaidluse põhiküsimus seisnebki selles, kas samadel asjaoludel tuleks lepingu kehtivuse osas
2-20-9854 käesolevas tsiviilasjas jõuda teistsugusele järeldusele kui Harju Maakohus jõudis varasemalt tsiviilasjas 2-20-5806. Vastus sellele küsimusele on eitav. − Vaidluse asjaolude hindamisel tuleb lähtuda lepingu sõlmimise kontekstist: 2020. aasta kevadel oli ülemaailmse Covid-19 pandeemia kõrghetk; nii Eestis kui ka Soomes oli kehtestatud eriolukord; HVK on Soome riiklik kriisivarude amet, kelle ülesandeks oli kiirkorras hankida Soome haiglakasutuseks sobivad kaitsemaskid; konkreetsel ajahetkel oli ülemaailmselt turult kaitsemaske väga keeruline leida. − Sellistel asjaoludel oli õige Harju Maakohtu järeldus tsiviilasjas 2-20-5806, mille kohaselt „[HVK] sõlmis lepingu [hagejaga], kui [HVK-le] tundmatu äriühinguga, kellel polnud varasemast kogemust kaitsemaskidega kauplemises, üksnes seetõttu, et [hageja] lubas [HVK-le] keerulises kriisiolukorras tarnida kiirkorras suure koguse haiglakasutuseks kõlbulikke maske. /.../ tavapärastes oludes teevad riigid (sh Soome) oma ostud usaldusväärsetelt ja meditsiinitarvikutega pikaajaliselt tegelevatelt ettevõtjatelt. Olukorras, kus tarneahelad korrigeeruvad, saavad riigid (sh Soome) jätkata ostude tegemist tavapärastelt meditsiinitarvikute pakkujatelt.“ − Pooled leppisid tarnekuupäevades konkreetselt kokku. Kriisiolukorra kiire tarnevajaduse tõttu oli tegemist olulise lepingutingimusega. Kuna hageja rahapesukahtluste ning pangakonto külmutamise tulemusel oli ilmne, et hageja kokkulepitud tarnekuupäevasid järgida ei suuda, oli hageja lepingut oluliselt rikkunud ning HVK-l tekkis õigus lepingust taganeda. Seda järeldas õigesti ka Harju Maakohus tsiviilasjas 2-20-5806. − See, et hageja leiab nüüd tagantjärgi, et ta oleks suutnud tarne korraldada hiljem, ei välista olulise lepingurikkumise aset leidmist 2020. aasta aprillis ega muuda HVK taganemist kehtetuks. − HVK tugines lepingus taganemisel lisaks kokkulepitud tarnetähtaja rikkumisele ka asjaolule, et hageja tarnitavad kaitsemaskid ei vasta haiglakasutuseks vajalikele nõuetele. Ekslik on hagiavalduses esitatud seisukoht, et maskide (sh sertifikaatide) nõuetele vastavuse tuvastamine saab toimuda alles kauba üleandmisel või pärast seda. − Kuigi hagejaga sõlmitud lepingust taganemise peamine alus oli tarnetähtaja rikkumine, võimaldasid ka maskide nõuetele mittevastavusega seondunud asjaolud HVK-l lepingust CISG artikkel 49 lõike 1 punkti a alusel taganeda. HVK tugines nendele asjaoludele õiguspäraselt oma 13.04.2020 taganemisavalduses. − Kuna hageja 08.05.2020 taganemisavaldus on õiguslikult toimetu ning HVK ei ole oma 13.04.2020 taganemisavaldusega ega tsiviilasjas 2-20-5806 hagi esitamisega lepingut rikkunud, siis ei saa hagejal olla HVK vastu ka hagiavalduses esitatud nõuet. − Isegi hüpoteetilisel juhul, kui HVK ei oleks lepingust kehtivalt taganenud (millega me ei nõustu), ei kuuluks hagiavalduses kirjeldatud nõue ühelgi juhul rahuldamisele. − Hageja on oma saamata jäänud tulu nõude tõendamiseks esitanud üheainsa dokumendi – hagiavalduse lisa 4. Hagiavalduse p-s 12.2 viitab hageja, et hagiavalduse lisas 4 on Hiina tootja HJSD Tech Limited pro forma arve, milles märgitud tingimustel kavatses hageja HVK-ga sõlmitud lepingu täita. Puuduvad aga mistahes tõendid, et vastav arve seonduks HVK-ga sõlmitud lepinguga ning et hageja tõepoolest selles sätestatud tingimustel lepingut täita kavatses. Arve ei ole isegi väljastatud hagejale. Kuigi arvele on märgitud kuupäev 02.04.2020, kinnitas hageja tsiviilasjas 2-20-5806, et ta ei olnud 29.04.2020 seisuga HVK kaitsemaskide tellimust Hiina tehasesse veel edastanud. − Hageja saamata jäänud tulu nõue, sh hageja kavatsus ja võimalus HVK-ga sõlmitud lepingult hagiavalduses viidatud tulu teenida on täielikult tõendamata.
2-20-9854 − Isegi kui hageja saamata jäänud tulu nõue oleks hüpoteetiliselt tõendatud (mida see ei ole), ei saaks hagejale hüvitamisele kuuluda kogu hagis nõutav summa. Kuna hageja väidetav lepingurikkumine ehk HVK poolne lepingu täitmisest keeldumine realiseerus eelkõige hagejast endast tulenevatel asjaoludel – hageja rahapesukahtlustest tulenenud ettemaksu külmutamine pangakontol ning hageja suutmatus lepingus kokkulepitud tähtajaks kaitsemaske tarnida – kuuluks hageja nõutav kahjuhüvitis igal juhul VÕS § 139 alusel vähendamisele. Samuti kuuluks hageja nõutav hüvitis vähendamisele VÕS § 140 alusel. − Hagiavalduse pinnalt puuduvad mistahes põhjused, miks Harju Maakohus peaks käesolevas asjas jõudma lepingu kehtivuse osas teistsugusele järeldusele kui ta jõudis varasemalt tsiviilasjas 2-20-5806. − Hagejapoolne oluline lepingurikkumine ning HVK taganemisõigus on Harju Maakohtus tuvastamist leidnud. Hageja käesolevas menetluses esitatud ning vastupidisele tulemusele suunatud hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
5.Hageja esitas 21.12.2020 Harju Maakohtu 04.12.2020 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 25.01.2021 määrusega tühistas osas, milles kohustati hagejat tasuma tagatist 3250 eurot ületavas osas.
6.Kohus peatas käesolevas tsiviilasjas menetluse 21.09.2021 määrusega kuni tsiviilasjas nr 2-205806 tehtava lõpplahendi jõustumiseni ning uuendas menetluse 21.10.2021 määrusega
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
10.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − The Look Medical Care OÜ (TLMC) tegi 30.03.2020 pakkumuse Huoltovarmuuskeskusele (HVK) kaitsemaskide müümiseks – 1 200 000 tk KN-95 maski ja 3 000 000 tk 3-PLY maski koguhinnaga 5 310 000 eurot. Pooled saavutasid 02.04.2020 kokkuleppe ostutingimustes ja müügi teostamises. Kokkuleppe saavutamise järgselt väljastas TLMC 02.04.2020 pro forma (ettemaksu) arve nr 2302202040, mille tingimused
2-20-9854 nägid ette 50% ulatuses ettemaksu (2 655 000 eurot). Makse teostamise on HVK autoriseerinud 02.04.2020 ja makse laekus hagea kontole 03.04.2020. − HVK esitas 13.04.2020 TLMC-le lepingust taganemise avalduse, millele TLMC esitas 13.04.2020 vastuväite. − HVK esitas 20.04.2020 Harju Maakohtule hagi TLMC vastu 2 655 000 euro ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viiviste väljamõistmiseks. − TLMC esitas 08.05.2020 HVK-le lepingust taganemise avalduse ja taotluse kahju hüvitamiseks summas 2 946 000 eurot, kuna HVK ei nõustunud kohtuväliste läbirääkimiste käigus lepingu täitmisega TLMC poolt täiendava tähtaja jooksul.
11.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas HVK poolt TLMC-le 13.04.2020 esitatud lepingust taganemise avaldus on kehtiv, kas hageja kandis saamata jäänud tulu näol lepingu ülesütlemisest tingitud kahju ja kas kostjal tuleb nimetatud kahju hüvitada hagejale.
12.ÜRO konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) artikli 1 kohaselt rakendatakse konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides kui need riigid on kokkuleppivad riigid või kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on poolte vahel sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud. Hageja asub Eesti Vabariigis ning kostja Soome Vabariigis. Mõlemad riigid on liitunud CISG-iga, mistõttu kohaldub käesolevale vaidlusele CISG ning CISG-is reguleerimata küsimustes Eesti õigus lähtuvalt Euroopa Liidu määruse nr 593/2008 artikli 4 lõike 1 punktist a. Kostja lepingust taganemise õiguspärasus
13.Esmalt juhib kohus poolte tähelepanu asjaolule, et ehkki kohus ei ole seotud teises tsiviilasjas antud õigusliku hinnanguga, on Huoltovarmuuskeskuse poolt poolte vahel 02.04.2020 sõlmitud lepingust taganemise õiguspärasusele andnud kohus hinnangu tsiviilasjas nr 2-20-5806. Nimetatud tsiviilasjas leidis kohus, et lepingust taganemine oli õiguspärane lähtuvalt asjaolust, et hageja poolt oli toime pandud oluline lepingurikkumine ning õigustatud oli lepingust taganemine täiendavat tähtaega andmata, kuivõrd rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (CISG artikkel 49 punkt 1a, artikkel 72 punktid 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1, lg 4 ja lg 2 p 2). Tsiviilasjas nr 2-205806 13.07.2020 avalikult teatavaks tehtud kohtuotsus jõustus 18.10.2021.
14.Kohtu hinnangul ei ole pooled käesolevas tsiviilasjas toonud kohtu ette ja tõendanud asjaolusid, millest lähtuvalt oleks põhjendatud asuda tsiviilasjas nr 2-20-5806 tehtud otsusega teistsugusele seisukohale. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt:
15.Poolte vahel puudub vaidlus, et The Look Medical Care OÜ ja Huoltovarmuuskeskuse sõlmisid 02.04.2020 kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja müüma kostjale 1 200 000 tk KN-95 tüüpi kaitsemaski ja 3 000 000 tk 3-PLY tüüpi kaitsemaski kogumaksumusega 5 310 000 eurot. Puudub vaidlus ka, et kokkuleppe osaks oli 50% ettemaksu tasumine ostja poolt müüja poolt nimetatud arvelduskontole ning eesmärk oli tarnida 2 lennukitäit tooteid nädalal 17/2020 (tl 31) (nädal 17/2020 oli ajavahemik 20.04.2020-26.04.2020). Kostja tasus hageja arvelduskontole Luminor Bank AS-is 02.04.2020 2 655 000 eurot vastavalt hageja poolt kostjale esitatud ettemaksuarvele nr 2302202040 (tl 29-30). Puudub vaidlus ka, et kostja (ostja) esitas hagejale (müüja) avalduse lepingust taganemiseks 13.04.2020, tuues välja, et kuivõrd kostja poolt tehtud ettemaks on ilmselt külmutatud Eesti ametivõimude algatusel, ei ole kostja hinnangul tellitud toodete tarne võimalik enne ettemaksu laekumust tootjale ning sellest tulenevalt on ilmne, et toodete õigeaegset kohaletoimetamist ei toimu. Täiendavalt tõi kostja taganemisavalduses välja ka, et hageja on reklaaminud vastavaid tooteid võltsitud tootesertifikaadiga ning hageja poolt
2-20-9854 müüdud tooted ei vasta standarditele (tl 49-50). Hageja esitas 13.04.2020 kostja lepingust taganemise avaldusele vastuväite (tl 6-7).
16.Kuivõrd CISG ei käsitle täpsemalt müügilepingust taganemist, toob kohus asjakohased sätted CIGS-ist välja paralleelselt võlaõigusseaduses sätestatuga lepingust taganemise osas.
17.CISG artikli 49 lõike 1 punkti a kohaselt võib ostja teatada lepingu lõpetamisest, kui müüja mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või CISG järgi on lepingu oluline rikkumine. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
18.CISG artikli 25 kohaselt on lepingu rikkumine ühe poole poolt oluline, kui see tekitab teisele poolele niisugust kahju, et ta jääb olulisel määral ilma sellest, mida tal oli õigus lepingu alusel arvestada, välja arvatud juhud, kui lepingut rikkunud pool niisugust tagajärge ette ei näinud ja analoogilistel asjaoludel tema asemel tegutsenud õigustatud isik poleks seda ette näinud. VÕS § 116 lg 2 punktid 1 ja 2 sätestavad, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud ning olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist ka, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. CISG artikli 26 kohaselt on avaldus lepingu lõpetamise kohta jõus ainult sel juhul, kui see on teisele poolele esitatud teatise varal. Poolte vahel puudub vaidlus ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja taganes poolte vahel sõlmitud lepingust, esitades hagejale sellekohase kirjaliku teatise 13.04.2020, millele hageja esitas samal päeval ehk 13.04.2020 vastuväite. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et lepingust taganemise avaldus on esitatud kooskõlas CISG artikliga 26 ning artikli 49 lõike 1 punktiga a.
19.Kohtu hinnangul on põhjendatud ka lepingu taganemise alusena välja toodud oluline rikkumine, lähtuvalt asjaolust, et 08.04.2020 esitas hageja kostjale teate selle kohta, et kostja poolt ettemaksuna tasutud summa on Eestis Luminori pangas külmutatud ning selleks, et tagada kaitsemaskide õigeaegne tarne, on vajalik antud rahasumma kiire võimalus Hiinasse üle kanda (tl 32) ning tellimuse tarneaeg oli 02.04.2020 pooltevahelise kokkuleppe kohaselt 17. nädal 2020.a (20-26.04.2020). Ehkki 02.04.2020 kostja esindaja poolt hagejale saadetud e-kirjast nähtub, et tellimuse tarneaeg lepitakse eraldi kokku J. E. HVK-st, ei ole pooled kohtu ette toonud ega tõendanud, et hilisemalt st pärast 02.04.2020 kokkulepitud tellimuse tarneaeg oleks olnud hilisem, kui 02.04.2020 e-kirjas sätestatud 17. nädala 2020.a (tl 31). Kohus nõustub kostjaga ja loeb TsMS § 231 lg 1 kohaselt üldtuntuks asjaolu, et 2020.a kevadel oli ülemaailmse Covid-19 pandeemia kõrghetk, mil nii Eestis kui ka Soomes oli kehtestatud eriolukord ning konkreetsel ajahetkel oli ülemaailmselt turult kaitsemaske väga keeruline leida. Kohus nõustub seega, et tegemist oli seega ajakriitilise tellimusega, kus tellimuse tarneaeg oli oluline lepingutingimus. Kohus möönab, et hageja ei pruukinud ette näha olukorda, kus kostja poolt ettemaksuna hageja arvelduskontole tasutud summa kasutamine piiratakse, kuid hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud ka kaitsemaskide tootjaga alternatiivse maksekokkuleppe sõlmimist või kaitsemaskide eest tasumiseks alternatiivsete finantseerimisallikate kasutamist. Lähtuvalt asjaolust, et HJSD TECH LIMITED poolt hagejale 02.04.2020 esitatud proforma arvel on märgitud, et „kogutarneaeg on umbes 15 päeva pärast kliendi makse laekumist“ (tl 13-14), hageja teatas kostjale 08.04.2020 rahade külmutamisest hageja arvelduskontol, mis takistas makse tegemist Hiinasse ning hageja esitas 13.04.2020 vastuväite kostja poolt talle esitatud lepingust taganemise avaldusele, milles tõi välja, et „TLMC on täna käivitanud Hiinas tellitud toodete tootmise“(tl 6-7), on kohtu hinnangul olnud põhjendatud kostja poolt viide asjaolule, et hagejal ei ole võimalik tooteid tähtaegselt
2-20-9854 tarnida, sest kui ka jaatada seda, et kaitsemaskide tootmine käesolevas asjas käsitletud tellimuse jaoks algas 13.04.2020, oleks selle hinnanguline tarneaeg olnud kõige varasemalt 28.04.2020 ehk pärast 02.04.2020 kokkulepitud tarneaega – 17. nädalat 2020.a. Täiendavalt ei nõustu kohus hageja seisukohaga selles osas, et kokkulepitud tarneajast hilisem kauba tarnimine poleks olnud oluline lepingurikkumine, kuivõrd kostjal oli jätkuvalt vajadus ja huvi isikukaitsevahendite soetamise vastu. Kohtu hinnangul ei ole hageja seisukoht tõendatud – hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et vaid hagejal oli võimalik kostjale vajalikus koguses vajalikele nõudmistele vastavaid kaitsemaske tarnida ning seda ka määramatu aja jooksul 02.04.2020 kokkuleppes sätestatud tähtaja möödumise järgselt.
20.CISC artikli 45 lõike 1 kohaselt võib ostja juhul, kui müüja ei täida mõnda oma kohustust lepingu või käesoleva konventsiooni järgi, teostada CISG 46.–52. artiklis ettenähtud õigust ja nõuda kahjude hüvitamist, nagu see on ette nähtud CISG 74.–77. artiklis. CISG artikli 47 lõike 1 kohaselt võib ostja müüjale oma kohustuste täitmiseks aruka pikkusega lisatähtaja kehtestada. VÕS § 114 lg 1 esimese lause kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 116 lg 4 teise lause kohaselt võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist oli ajakriitilise tellimusega ning kostjal puudus kindlus nii võimaliku toodete tarneaja kui kvaliteedi suhtes, ei ole kostja poolt hagejale lisatähtaja andmata jätmine etteheidetav.
21.CISG artikli 72 lõigete 1 ja 2 kohaselt kui enne lepingu täitmiseks kehtestatud päeva ilmneb, et üks pooltest lepingut oluliselt rikub, võib teine pool teatada selle lõpetamisest ning kui aeg lubab, peab pool, kes kavatseb teatada lepingu lõpetamisest, saatma teisele poolele aruka teate, et võimaldada sellel esitada piisavaid garantiisid oma kohustuste täitmise kohta. VÕS § 117 lg 1 kohaselt kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. VÕS § 117 lõike 2 kohaselt peab lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Tagatise või kinnituse saamiseni võib taganeda kavatsev lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. Puudub vaidlus, et kostja saatis 13.04.2020 hagejale lepingust taganemise avalduse, millele hageja esitas 13.04.2020 vastuväite. Ehkki hageja oma vastuväites tõi välja, et 02.04.2020 tellimuse kinnituses on märgitud, et tarneaeg lepitakse kokku eraldi, ettemaks on külmutatud hagejast mitteolenevatel põhjustel ning hageja on täna [13.04.2020] käivitanud Hiinast tellitud toodete tootmise, ei ole kohtu ette toodud tõendeid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et müüja on oma vastuväites kostjale esitanud piisavalt tõendeid ja/või garantiisid oma kohustuse täitmise kohta.
22.Kohus ei võta käesolevas asjas seisukohta tellitud kaitsemaskide sertifikaadi võimaliku võltsimise või tellitud kaitsemaskide nõuetele mittevastavuse kohta. CISG artikli 30 kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja käesoleva konventsiooniga. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et 02.04.2020 sõlmitud kokkuleppe alusel The Look Medical Care OÜ poolt Huoltovarmuuskeskusele kaitsemaske ega kaitsemaskide tellimusega seonduvat dokumentatsiooni (sh kaitsemaskide sertifikaate) üle ei antud, ei ole võimalik kohtul hinnata kaitsemaskide nõuetele vastavust ning nendega koos ostjale üle antud sertifikaadi ehtsust.
23.Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kostja on kehtivalt taganenud 02.04.2020 sõlmitud lepingust.
2-20-9854 Hageja kahju hüvitamise nõue
24.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Hageja hinnangul seisneb hagejale kostja poolt tekitatud kahju pooltevahelisest tehingust hagejale saamata jäänud tulu näol summas 311 403,60 eurot, millele lisanduvad viivised alates hagi esitamisest. Hageja lähtub kahjuhüvitise nõudes seisukohast, mille kohaselt algas kostjapoolne lepingurikkumine 13.04.2020, mil kostja esitas hageja väitel ilma õigusliku aluseta lepingust taganemise avalduse, andes seeläbi teada omapoolsest tarne vastuvõtmisest keeldumisest tulevikus ning asudes seeläbi takistama müüja poolt kauba soetamiseks vajalike sammude astumist ja kaubatarnimist sh läbi 20.04.2020 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse, mille kohus rahuldas. Hageja on seisukohal, et kuna ostja rikkus lepingut enne lepingu täitmise tähtaja saabumist ja tarne teostamist, siis vastutab kostja tekkinud tagajärgede eest ning müüjal oli õigus teatada 08.05.2020 omapoolselt lepingu lõpetamisest. Kostja vaidles hageja seisukohale vastu.
25.CISG artikli 74 kohaselt moodustavad kahjumid lepingu rikkumisest ühe poole poolt summa, mis on võrdne selle kahjuga (kaasaarvatud minetatud kasu), mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel on tekitanud. Niisugused kahjumid ei või ületada kahju, mida lepingut rikkunud pool lepingu sõlmimise hetkel ette nägi või pidi ette nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena, võttes arvesse asjaolusid, mida ta sel ajal teadis või pidi teadma.
26.VÕS § 128 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib varaline kahju olla saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
27.Kohus on seisukohal, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3, mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, ja VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on lahendis nr 2-17-1937 p-s 15 asunud seisukohale, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
28.Kuivõrd kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et Huoltovarmuuskeskus taganes õiguslikult ja kehtivalt poolte vahel sõlmitud lepingust, puudub hagejal kohtu hinnangul CIGS artikkel 74 ja VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõue kostja vastu, kuivõrd hageja ei ole kohtu ette toonud muid aluseid hagejapoolse lepingurikkumisena (v.a. 13.04.2020 lepingust taganemise avalduse õiguspärasus ning lepingust taganemise avaldusega vahetult seonduvad asjaolud – täiendava tähtaja mitteandmine, soovimatus kaupa vastu võtta pärast kokkulepitud tähtaega). Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd pooltevaheline leping lõppes kostjapoolse 13.04.2020 esitatud taganemisavaldusega, puudus hagejal alus samast lepingust 08.05.2020 avaldusega uuesti taganeda ning hageja 08.05.2020 taganemisavaldus on õiguslikult toimetu. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja poolt poolte vahel 02.04.2020 sõlmitud lepingu rikkumine, ei ole
2-20-9854 täidetud kahjuhüvitise nõudmise esimene eeldus. Kuivõrd nõude rahuldamise esimene eeldus on täitmata, puudub kohtu hinnangul vajadus teiste eelduste võimaliku täidetuse käsitlemiseks.
29.Eeltoodust lähtuvalt, kuivõrd kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud, jätab kohus hageja nõude rahuldamata. Kuivõrd kohus kostjalt nõutud kahju välja ei mõista, puudub alus ka viivise kostjalt väljamõistmiseks.
Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
31.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
33.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
34.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
35.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.