Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-18293
Tsiviilasi
Tsiviilasja
hind
XX OÜ hagi Vennad Ehitus OÜ vastu 45 213, 56 euro ja viivise väljamõistmiseks apellatsioonikohtus apellatsioonkaebus I: 17 800,84 eurot apellatsioonkaebus II: 33 339,16 eurot
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Maakohtu 18. mai 2021 otsus XX OÜ apellatsioonkaebus Vennad Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I (hageja): XX OÜ (endine ärinimi XX OÜ, registrikood: XXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Apellant II (kostja): Vennad Ehitus OÜ (registrikood: 10272585) esindajad juhatuse liige A. Mutli ja advokaat Janar Kuus
RESOLUTSIOON
1.Vennad Ehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja XX OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 18. mai 2021 otsus hagi rahuldamata jätmise põhjenduste, menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata jätmise osas (resolutsiooni p-d 1-3) ning täiendada maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel. Muuta maakohtu otsust kohtulahendi jõustumisel tühistatava hagi tagamise abinõu osas (resolutsiooni p 4).
3.1.Jätta XX OÜ hagi põhivõla 45 213, 56 euro ja viivise nõudes Vennad Ehitus OÜ vastu rahuldamata järgmiselt:
3.1.1.põhivõla 40 354, 12 euro ja viivise osas jätta hagi rahuldamata nõude põhjendamatuse tõttu;
3.1.2.põhivõla 4859, 44 euro osas jätta hagi rahuldamata tasaarvestuse tõttu Vennad Ehitus OÜ 31. oktoobri 2017 töövõtulepingu ja 31. märtsi 2018 akti nr 6 alusel esitatud tasu nõudega.
3.2.Jätta poolte menetluskulud maakohtus XX OÜ kanda.
3.3.Kohtulahendi jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 16. juuni 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja tagastada Vennad Ehitus OÜ-le kohtu deposiitkontole kantud tagatisraha 47 009, 71 eurot.
4.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus XX OÜ kanda.
5.Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.XX OÜ (käesolevalt ärinimega XX OÜ, hageja) esitas 3. detsembril 2018 Tartu Maakohtule hagi Vennad Ehitus OÜ (kostja) vastu põhivõla 45 213, 56 euro ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31. oktoobril 2017 töövõtulepingu Kaagjärve2
Mäemõisa peahoone ehitustööde teostamiseks lõpptähtajaga 30. aprill 2018 (+/- 5 päeva). Katvate tellingutega seonduvad tööd tuli lõpetada hiljemalt 30. märtsil 2018. KaagjärveMäemõisa park koos mõisahoonetega on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning peahoone ehitustööde teostamine pidi toimuma muinsuskaitselise järelevalve all. Järelevalve käigus avastati mõisa peahoone ehitustöödes puuduseid. Objektil teostas tööde ülevaatuse ehitusinsener K. Kull, kes koostas 26. märtsil 2018 protokolli objektil esinevate puuduste kohta. Hageja teavitas puudustest kostjat ning nõudis puuduste kõrvaldamist. Kostja teatas hagejale
23.aprillil 2018 edastatud e-kirjaga, et lahkub objektilt ja jättis töövõtulepingust tulenevad tööd lõpetamata, teostatud töödes esinevad puudused kõrvaldamata ning objekti koristamata. Kostja osavõtul toimus 2. mail 2018 objektil koosolek, et tuvastada kostja poolt teostatud töödes esinevad ja jätkuvalt kõrvaldamata puudused. K. Kull edastas 8. mail 2018 kostjale eksperthinnangu objektil esinevate ehitusvigade kohta, millele kostja ei ole hagejale vastanud. Hageja esitas 11. mail 2018 kostjale töövõtulepingust taganemise avalduse. Töövõtulepingu kohaselt tasus hageja kostjale 50 % ettemaksu avatäidete valmistamiseks. Ettemaksu tasumine toimus jooksvalt kostja poolt teostatud tööde eest esitatud arvete alusel. Teostatud tööde arvestus toimus vastavalt pakkumuses esitatud mahutabelile igakuiselt kuu lõpu seisuga. Töövõtulepingu kohaselt oli hageja kohustatud tagama tellingute ja katusekatete paigaldamise ning tasuma nende rendi eest kuni 30. märtsini 2018. Kostja oli kohustatud kandma katvate tellingute rendikulu pärast kokkulepitud tähtaja möödumist. Katvate tellingutega seotud tööd saab lugeda lõpetatuks üksnes juhul, kui tööd on teostatud vastavalt lepingule ning tööd on hagejale üle antud. Kostja lahkus objektilt 23. aprillil 2018 ja ei lõpetanud katvate tellingutega seotud töid lepingus ettenähtud tähtajaks. Hageja oli sunnitud rentima katvaid tellinguid kuni 25. juunini 2018, mil valmisid lõplikult katvate tellingutega seotud tööd. Hageja tellis ehitustööd kostja poolt teostatud töös puuduste kõrvaldamiseks, mille lepinguga vastavusse viimisest kostja keeldus. Hageja võttis puuduste kõrvaldamiseks R2O Grupp OÜ-lt hinnapakkumised nr 806/2018/2 ja nr 806/2018/3. R2O Grupp OÜ on hinnapakkumiste alusel esitanud arved 141 ja 142 ning hageja on need tasunud. Hagejal on kostja õigusvastasest käitumisest tekkinud kahju, sest hageja on pidanud pärast kostja lahkumist objektilt koristama kostja tekitatud ehitusprahi ja mustuse, sh rentima sel eesmärgil ehituskonteineri. Hageja nõuab kostjalt: 1) töövõtulepingu alusel üleantud 12 105 euro (avatäidete ettemaks) tagastamist; 2) kostja kasuks tehtud kulutuste 5278,80 euro (tellingute arved kuni lepingust taganemiseni) hüvitamist; 3) lepingu rikkumisest tulenevat kahju 15 476 eurot (R2O Grupp OÜ poolt puuduste kõrvaldamiseks teostatud tööd); 4) lepingu rikkumisest tulenevat kahju 9853,76 eurot (tellingute rent puuduste kõrvaldamise ajaks kuni 25. juuni 2018); 5) lepinguvälise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju 2500 eurot (ehitusprahi koristuse kulud pärast kostja lahkumist ehitusobjektilt). Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise 1 796,15 eurot ja alates 3. detsembrist 2018 viivise põhinõudelt 45 213,56
eurot kuni täitmiseni seaduses sätestatud ulatuses. Hageja vaidleb kostja tasaarvestuse avaldusele vastu ja leiab, et see tuleb jätta läbi vaatamata. Kostjal puudub võimalus käesolevas tsiviilasjas tasaarvestamise avalduse aluseks olevat nõuet esitada, kuna samal alusel on menetlus Tartu Maakohtu Valga kohtumajas tsiviilasjas nr 2-18-12166. TsMS § 371 lg 1 p 5 ja TsMS § 423 lg 1 p 4 eesmärk on, et sama nõuet ei lahendataks kahes erinevas menetluses. Tasaarvestamiseks ei saa kasutada nõuet, mille olemasolu või suurus on ebaselge.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on kõik ehitustööd teinud töövõtulepingus kokkulepitud tingimustel (projektikohane ehitus) ja kokkulepitud kvaliteediga (RYL), mistõttu ei saanud hageja lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 4 ja 5 alusel. Kuna hagejal puudus õiguslik alus töövõtulepingust taganemiseks, siis tuleb pooltevahelise õigussuhte lõppemise osas kohaldada VÕS § 655 lg-t 1, mis võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Hageja tugineb oma nõudes ehitusinsener K. Kulli 26. märtsi 2018 arvamusele, mis ei ole usaldusväärne. Dokumendist ei nähtu, millistest kvaliteedinõuetest on arvamust esitades lähtutud ja puuduvad põhjendused, millest tulenevalt arvamuse koostaja sellisele järeldusele jõudis. Kuna kostja ei koostanud ise ehitusprojekti ja ladumistöö teostati hageja esindaja teadmisel ja ehitustehnilist järelevalvet teostanud isiku juhiste alusel, siis ei saa kostja vastutada kivide kõrguste vahe eest. Kostja oli nõus hagejale vastu tulema ja tegema omal kulul tööd, mis on vajalikud selleks, et kõrguste erinevust (sh vana kelba osa tõstmine) leevendada. Hageja sellise lahendusega nõus polnud. Kostja juhtis 3. aprillil 2018 ja 9. aprillil 2018 kirjalikult hageja tähelepanu sellele, et ta tasuks arved tehtud töö eest ja informeeris hagejat 16. aprillil 2018 ja
18.aprillil 2018 saadetud kirjas, et seni kuni hageja pole arveid tasunud, ei saa kostja tööd jätkata. 23. aprillil 2018 teatas kostja hagejale, et töölisi objektile ei saadeta, sest tasumata on 42 055,32 eurot (koos käibemaksuga). Spetsialist Jüri O. 8. juuni 2018 hinnangust nähtub, et kostja on teostatud objektil enam töid, kui on akteeritud. Kostja oli ka K. Kulli väidetavad etteheited likvideerinud, mida tõendab 12. aprillil 2018 ehituskoosoleku protokoll nr EK26. Kostja on paigaldanud kõik katuseaknad (10 tükki) ja kelpkatuse akna koos furnituuridega. Ülejäänud aknaid ei jõudnud kostja paigaldada. Võlgnevuse tasumisel on kostja nõus aknad hagejale üle andma. Kuna aknad on tehtud eritellimusena, siis ei ole kostjal nende akendega midagi peale hakata, mistõttu ei saa hageja avatäidete eest ettemaksu tagasi nõuda. Hageja nõue katvate tellingute rendikulu hüvitamiseks on põhjendamatu. Hoone sarikapealsed olid kaetud täielikult aluskatete ja rooviga (tavapärane olukord antud töö tegemiseks) ja seetõttu puudus igasugune mõistlik põhjus neid tellinguid hoida. Tellingud takistasid kostjal akende paigaldamist, sest aknaavade kaudu olid kinnitatud tellingu kinnitusrihmad. Kostja ei ole objektilt lahkudes jätnud ümbrust koristamata. Hageja üritab pahatahtlikult enda prahi utiliseerimise kulutusi panna kostjale. Koristustööde eest hagejale arve esitanud Mõisa Kohvik OÜ ei tegele koristamise ja prügiveo teenuse osutamisega. Kostja ei nõustu, et hageja oli sunnitud tellima täiendavaid ehitusöid R2O Grupp OÜ-lt 15 476 euro eest. Kostja poolt akteeritud ehitustöödes ei olnud puudusi, mida oleks vaja olnud ümber teha. Nimetatud äriühingulul puudus vastav registreering, mis oleks andnud talle õiguse teha hinnapakkumises nimetatud ehitustöid. Pakkumised R2O Grupp OÜ poolt on tehtud 8. juunil 2018. a (reedel), arved on esitatud 12. juunil 2018. Kahe tööpäeva jooksul ei ole võimalik teostada hinnapakkumistes toodud ehitustöid äriühingu poolt, mille ühe kvartali tööjõu maksukulu oli 53,81 eurot. Hinnanguliselt võtaks selliste ehitustööde teostamine aega ca 530 töötundi. Hageja kulu summas 15 476 eurot ei ole isegi eluliselt usutav. Kuivõrd hageja põhinõue on põhjendamata, ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda viiviseid.
Kostja esitas kohtumenetluses tasaarvestuse avalduse hageja väidetava nõude tasaarvestamiseks summas 43 696,22 eurot. Kostja tasaarvestav nõue 29 806,52 eurot (lisandub käibemaks) tuleneb töövõtulepingu lisaks olevast hinnapakkumisest ja selle alusel hagejale esitatud 31. märtsi 2018 tööde aktist nr 6, mille alusel esitas kostja 13. aprillil 2018 hagejale arve nr 76 summas 35 767,82 eurot. Kostja on aktis nr 6 loetletud tööd teostanud, mida tõendab hageja ehitusjärelevalve M.K. 17. aprilli 2018 e- kiri, kus M.K. teeb ettepaneku akteerida aluskatust 10 % asemel 0 % ja katusekive 20 % asemel 10 %. Muus osas kinnitas M.K., et akt jääb paika. Isegi siis, kui lahutada maha aluskatuse osas akteeritud 10 % ja katusekivi osas akteeritud 10 %, on akt nr 6 22 767,62 euro (lisandub käibemaks) ulatuses M.K. poolt aktsepteeritud. Kostja tasaarvestav nõue 6607 eurot (lisandub käibemaks) tuleneb hageja poolt 9. märtsil 2018 tellitud katlamaja korstna nr 11 renoveerimistöödest ja hageja 3. märtsi 2018 e-kirjast. Renoveerimistööde teostamist tõendavad Korsten Puhtaks OÜ-st Veikko Nurme 11. juuli 2019 e-kiri ja J. O. 8. juuni 2018 hinnang.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata nõude lõppemise tõttu kostja poolt 30. oktoobril 2020 tasaarvestusavalduse tegemisega 30. oktoobril 2017 sõlmitud töövõtulepingul põhineva ja
31.märtsil 2018 koostatud akti nr 6 ja Korsten nr 11 lisatööde tellimuse alusel. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja tühistas 20. mai 2020 maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - hageja ja kostja sõlmisid 31. oktoobril 2017 töövõtulepingu; - ehitustööde tähtajaks oli 30. aprill 2018 (+/- 5 päeva); -
-
ehitusobjekt on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse, mistõttu pidid kõik ehitustööd toimuma kultuuriministri 30. juuni 2003 määruse nr 8 „Muinsuskaitselise järelevalve kord ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise kord“ kohaselt muinsuskaitselise järelevalve all; hageja tellis objekti ülevaatuse ehitusinsenerilt K. Kullilt, kes koostas 26. märtsil 2018 objekti ülevaatamise protokolli;
12.aprilli 2018 toimus ehitusobjektil osapoolte kohtumine tuvastatud vigade parandamise kontrollimiseks;
-
ehituskoosoleku protokollis märgiti K. Kulli poolt tuvastatud puuduste täitmise ülevaatuse tulemusena osade puuduste korral „Tehtud“ ja osade puuduste korral „Lahendatud“; kostja teatas hagejale 23. aprilli 2018 e-kirjaga, et lahkub esitatud arvete tasumata jätmise tõttu objektilt. Alates sellest kuupäevast ühtegi kostja töömeest ehitusobjektil ei viibinud; kostja ehitusobjektilt lahkumise hetkeks ei olnud töövõtuleping täidetud;
-
hageja on tasunud kostjale teostatud tööde eest 210 297,94 eurot;
-
hageja on saatnud kostjale 11. mai 2018 töövõtulepingust taganemise avalduse.
-
-
VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Töövõtja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta on
tellija juhiseid, materjale või kolmanda isiku eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ja tellijat oma võimalikest kahtlustest informeerinud. Arhitekt K.E. tuvastas, et objekti ülevaatusel selgus, et hoone katuse räästa kõrgused ei jookse telgedel 3 ja H kokku. Kohapeal olukorda üle vaadates selgus, et karniisidele teljel A, 4, J ja 3 on laotud peale üks rida telliseid. Olukorra parandamiseks on K.E. teinud 28. mail 2018 karniisi ja räästasõlme muutmise joonise. Tulenevalt asjaolust, et räästa kõrgustes on vahed, oli olemas kõrguste vahe ka hoone osade katuseharjadel. Kostja ehitas uue katuseosa väidetavalt projekti järgi, mille tulemusena jooksis katusehari telgedel 3 ja 4 umbes 15 cm kõrgemale kui olemasolev katus.
2.mail 2018 toimus ehituskoosolek, kus mh tuvastati, et „katuse sarikad ja edasised kihid telgede 1 ja 3 vahel on paigaldatud 10-15 cm viltu, ilmselt seetõttu, et torni sviidi uued frontoonid on laotud liiga kõrged (ei ole võetud kõrgusmärki vanalt originaal frontoonilt teljel 1, seoses sellega on tõusnud kogu katusekonstruktsioon telgede 3 ja 4 vahel kõrgemale“). Muinsuskaitseameti spetsialisti V. Eiche 21. septembri 2020 e-kirja kohaselt on antud olukorras horisontaalselt vormistatud harjajoon visuaalselt parem lahendus, kui see oleks kaldega vormistatud. Maakohtu seisukohta kostja vastutusest hoone katuseharja kõrguste erinevuse puhul ei muutnud ka viidatud e-kirjas V. Eiche poolt avaldatud arvamus, et „kui oleks kinni peetud originaalakna gabariitmõõtmetest, siis antud küsimust hetkel ei oleks vaja meil arutada, siis oleks katusehari saanud tavapärasele kõrgusele. Tegemist on projekteerimise tasandil veaga.“ Kohtule ei ole tõendatud asjaolu, et kostja oleks informeerinud tellijat võimalusest, et projektijärgsel ehitamisel katuseharjad ühele kõrgusele ei jää. Kostja on mitmete tõenditega püüdnud tõendada, et kõrguste märkimine geodeedilt oli tellitud, kõrgusmärgid kanti töö käigus üle ja nendest peeti kinni. See võib nii olla, kuid tulemuseks oli siiski katuseharja kõrguste oluline erinevus, mis nõudis kas katuse (harja) viltuehitamist või sakiga ühendamist. Taganemisavalduse kohaselt on kostja töös puudused, mis nähtuvad 2. mai 2018 objekti koosoleku protokollist. R2O Grupp OÜ poolt tehtud väidetavate ümbertegemis- ja parandustööde vastuvõtmise akti ei ole kohtule esitatud. Kohtule ei ole tõendatud katusakende ümbertegemist, vihmaveesüsteemi vastavusse viimist/ümber tegemist, Bauroci paigaldamise puuduste kõrvaldamist jms teise ehitusettevõtja poolt. Seega ei saanud need töömaad olla pärast kostja töömeeste lahkumist objektilt selliste puudustega, mis nõudnuks asja ümbertegemist või parandamist, mille eest hageja oleks teisele töövõtjale täiendavalt tasunud. Kohus tuvastas hageja õiguse taganeda VÕS 647 lg 3 ja § 116 lg 2 p 4 alusel kostjaga sõlmitud töövõtulepingust järgmiste tuvastatud puuduste alusel: ehitatava katuseosa harjajoon oli viltu ning ei moodustanud sirget harjajoont olemasoleva katuseosaga, roovlaud oli ebakvaliteetne ning ebakvaliteetselt paigaldatud. Oluliseks lepingurikkumiseks, mis õigustab lepingust taganemist ilma täiendavat tähtaega andmata, on olukord, kus kahjustatud lepingupoolel on mõistlik alus eeldada, et teine lepingupool ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Kostja teatas 23. aprillil 2018 hagejale, et tema objektil enne töö tegemist ei jätka, kui hageja on tasunud esitatud arved. Maakohus luges hageja kahjunõude 10 206 eurot VÕS § 127 ja R2O Grupp OÜ hinnapakkumise nr 806/2018/2 (I kd tl 92) alusel täies ulatuses põhjendatuks ja rahuldas selle. Raha tasumise on hageja tõendanud maksekorraldustega R2O Grupp OÜ-le. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude R2O Grupp OÜ hinnapakkumise nr 806/2018/3 (I kd tl 94) alusel. Hageja ei ole tõendanud, et neelusõlmede toestamise töö ja lisatalade paigaldus oli lepingujärgne kostja kohustus. Neelude ümberehitamine on arvestatud ka hinnapakkumises nr 806/2018/2. Roovituse rihtimise, toestamise, lisatalade paigalduse, katusekivide eemaldamise ja tagasi paigaldamise töö osas ei ole võimalik aru saada, millises hooneosas seda tehti ning kas tegemist on kostja poolt tehtud töö ümbertegemisega või pooleli
jäänud töö jätkamisega. Hinnates tunnistajate M.K. ja R.K. ütlusi leidis maakohus, et ka kostja tegi konstruktori poolt ette nähtud toestamisi ning tegemist oli lisatööga. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ehitatud aluskatus on probleemses osas ümber ehitatud ja katusejoon on viidud sirgeks, ühenduskoht olemasoleva katusega on sakiga, mis on heakskiidetud arhitekt K.E.i poolt. Rekonstrueerimistööde akteerimise tabeli kohaselt oli 23. aprilli 2018 seisuga akteeritud avatäiteid kogusummas 12 105 eurot, mille hageja on kostja poolt esitatud arvete alusel tasunud. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et aknaid ei ole üldse paigaldatud. Kelpkatuse akna paigaldamise luges kohus tuvastatuks tunnistaja M. P. ütlustega. Akteerimistabeli kohaselt on katusaknad akteeritud 100% summas 4170 eurot. Nimetatud ulatuses on kostja avatäited objektile toonud ja paigaldanud. 10-st vintskappide aknast on paigaldatud 1 aken, kuid akteeritud on selle eest 50 % ettemaksu summas (1757, 50+1870) 3627, 50 eurot. Kostja väitel on paigaldatud aken hinnaga 703 eurot, ülejäänud aknad on kostja valduses. Kokku on kostja saanud muude avatäidete eest ettemaksu 6 117,50 eurot, millest on täidetud 703 eurot. Hagejal on VÕS § 189 lg 1 alusel õigus saada tagasi (6117,50-703) 5 414.50 eurot (koos käibemaksuga 6 497,40 eurot) ettemaksuna tasutu eest. Kohus asus seisukohale, et kostjal tuleb hagejale hüvitada katvate tellingute rendikulu kuni katuse valmimiseni 25. juunil 2018. Kuigi kostja on esitanud tõendi selle kohta, et aluskate Divoroll Top Ru peab ilmastikutingimustele vastu 6 nädalat (III kd tl 135), nõustus kohus hageja seisukohaga, et katvate tellingute hoidmine rekonstrueeritava hoone uuesti ehitatava katuse kohal oli põhjendatud ka pärast lepingus märgitud tähtaja 30. märtsi 2018 möödumist. Aluskate Divoroll paigaldati veebruaris-märtsis, mistõttu juba aprillis möödus aluskatte dokumentatsioonis märgitud 6-nädalane vastupidavuse tähtaeg. Kohtu hinnangul oli kattev telling vajalik kuni katuse katmiseni pleki või kiltkiviga vastavalt projektile. Katvate tellingute kulu perioodil 1. aprill 2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 11. mail 2018 jääb kostja kanda töövõtulepingu punktide 1.3.1 ja 3.1 alusel. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et enne 30. märtsi 2018 oleks kostja teavitanud hagejat mõjuvast põhjusest lepingulise kohustuse tähtaja pikendamiseks. Ehituskoosolekute protokollidest selliseid kostja esindaja avaldusi ei nähtu. Ehituskoosoleku protokollis EK22 23. märtsist 2018 p-s 3.1.2. on fikseeritud arutelu katvate tellingute vajaduse üle. Tellija ei nõustunud katvate tellingute eemaldamisega 30. märtsil 2018. Lepiti kokku, et katvaid tellinguid hoitakse üleval minimaalselt kuni 6. aprillini 2018. „Lisapäevade tasu on tellija sõnul PTV [kostja] kulu.“ Kohus vähendas katvate tellingute kasutamisega seotud kahjuhüvitise nõuet tellingu ja telgi demontaaži, kile demontaaži ja transpordi kulude võrra, mis Adelante Tellingud arve nr 180912 kohaselt oli 3884 eurot käibemaksuta. Pärast töövõtulepingu ülesütlemist hageja poolt 11. mail 2018 peab kostja tasuma katvate tellingute renditasu kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 127, § 128 lg 3), sest hageja kandis kulutuse seoses kostja poolt mitteprojektikohase ehitamise parandamisega. Maakohus rahuldas hageja nõude katvate tellingute eest hüvitise saamiseks (5 278, 80 + 9 853, 76 – 3 884) 11 248,56 euro ulatuses. Maakohus jättis hageja nõude koristustööde eest tasutud arve 2500 eurot hüvitamiseks tõendamatuse tõttu rahuldamata. Fotodelt ehitusobjektil olevast prahist ei ole võimalik tuvastada nende tegemise kuupäeva. Maakohus hindas tunnistajate M.K., R.K., J. L. ja M.P. ütlusi selles osas. A. Mutli on saatnud hagejale teate objektilt lahkumise kohta 23. aprillil 2018 kell 14. 14. Kohus pidas eluliselt ebausutavaks, et hageja leppis koristustööd Mõisa Kohvik OÜ-ga kokku järgmiseks päevaks ning ülejärgmisel päeval esitati hagejale juba arve tehtud
suuremahulise koristustöö ja prügikonteineri rentimise eest. Suure ehitusjäätmete konteineri rentimine (nähtav fotodelt), selle täitmine ja üleandmine ning seejärel rendi- ning utiliseerimistasu arve saamine nõuab aega. Maakohus leidis, et hageja põhinõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele 27 951, 96 euro ulatuses (sh käibemaks 1082, 90 eurot (avatäidete ettemaksu osas)). Hagejal on õigus saada seaduses sätestatud määras 8 % aastas viivist kuni hagi kohtusse esitamiseni 3. detsembrini 2018 ja alates 12. maist 2018 avatäidete ettemaksu tagastamata jätmise eest summalt 6497, 40 eurot viivisena 293, 36 eurot; alates 19. maist 2018 tellingute renditasu eest summalt 5278, 80 viivisena 230, 24 eurot; alates 14. juunist 2018 R2O Grupp OÜ teostatud tööde eest summalt 10 206 eurot viivisena 386, 99 eurot ja alates 30. juunist 2018 tellingute renditasu eest summas 5969, 76 eurot viivisena 205, 43 eurot. Viivis kuni 3. detsembrini 2018 on kokku 1116, 02 eurot ning viivis kuni kostja poolt tasaarvestusavalduse esitamiseni 30. oktoobril 2020 on 4271,18 eurot. Maakohus nõustus, et kostjal on õigus esitada tasaarvestusvastuväide, mistõttu kohus uuris ka tasaarvestava nõue seaduslikkust ja tõendatust sisuliselt. Kostja on esitanud 31. märtsi 2018 akti nr 6 ja selle alusel 13. aprillil 2018 hagejale koostatud arve nr 76 summas 29 806,52 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja projektijuht M.K. on 17. aprilli 2018 e-kirjas teatanud, et hageja on aktiga nõus, välja arvatud aluskatuse protsent (10 % asemel 0%) ja katusekivide paigaldus (20 % asemel 10 %). Kohus asus seisukohale, et kostja poolt tehtud tööd on vaidlustamata ulatuses vastu võetud. Kohus möönis, et akti nr 6 ei ole allkirjastatud, kuid töö vastuvõetuks lugemiseks piisab üksnes töö (osalisest) valmimisest, sellest tellijale teatamisest, töö ülevaatamise võimaldamisest ning vastuvõtmiseks vajaliku mõistliku tähtaja möödumisest. Töö vastuvõetuks lugemine ei eelda tellija vastuvõtutahte olemasolu ega selle avaldamist. Kohus leidis, et kostjal on aktist nr 6 tulenev tasaarvestav tasunõue 22 767,62 eurot (koos käibemaksuga 27 321,14 eurot). M.K. küsis 3. märtsi 2018 e-kirjas teemanimetusega „Korsten nr 11 lisatööd“ katlamaja korstna renoveerimistöö hinda (IV kd tl 44). Renoveerimistöö maksumuse 5656, 82 eurot + käibemaks aktsepteeris M.K. 9. märtsi 2018 e-kirjas (II kd tl 118). Töö on teostatud, mis nähtub Korsten Puhktaks OÜ juhatuse liikme V. Nurme 11. juuli 2019 e-kirjast kostjale. Töö teostamist möönab hageja oma vastuväidete. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta on korstna nr 11 renoveerimistöö eest tasunud Jüriöö Haldus OÜ-le või mõnele muule äriühingule. Maakohus hindas tõendeid: lisaakti nr 5 Katlamaja korstna 11 renoveerimise kohta ja ehituskoosoleku protokolli EK22 23. märtsist 2018 ja asus seisukohale, et hagejal on kostjale tasumata tellitud lisatöö eest 6607 eurot (koos käibemaksuga 7928, 40 eurot). Kokku on kostja esitanud menetluses tasaarvestavaid nõudeid 35 249, 54 eurot. Kostja tasaarvestusavaldusega on hageja põhjendatud nõue 33 339, 16 eurot (koos viivistega) lõppenud alates 30. oktoobrist 2020. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus osaliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks enamtasutud ettemaks 7232 eurot, kulutuste eest 5278,80 eurot, lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 25 329,76 eurot,
lepinguväliste kohususte rikkumisest tulenev kahjuhüvitis 2500 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 1796,15 eurot ja viivised alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras, kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles kohus tuvastas, et hageja rahaline nõue on kostja vastu põhjendatud. Hageja hinnangul hindas kohus tõendeid ühekülgselt ja ebaõigesti ning kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu jõudis väärale seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et neelude projektijärgne ehitamine oli kostja ülesanne. Neelupleki aluse pinna ära paindumist on kostja aktsepteerinud. Kirjalike dokumentide põhjal ei vasta tõele kohtuotsuses märgitud tunnistaja R.K. 13. novembri 2019 antud ütlus, et tellijal oli läbivajumise probleem üksnes katuse keskmise osa peal. Lisaks aluspinna ära paindumisele on ehituskoosoleku 13. aprilli 2018 protokollis EK26 punktis 38 märgitud, et „Poltide vahekaugused ja kaugused servast ei anna selliseid mõõte välja, mis projektis on antud. Koormamisel võivad pennid puruneda“. Kostja vastuse kohaselt vastas tulemus üldjoontes (väikesed kõikumised) projektlahendusele (kostja hagiavalduse vastuse lisa 9). Nimetatud tõendeid kogumis hinnates on selge, et projektijärgse lahenduse saavutamiseks oli vajalik täiendav toestamine, mis on kajastatud hinnapakkumises nr 806/2018/3. Ei ole vaidlust, et nimetatud tööd on tehtud, vaid maakohus pidas nimetatud töid lepinguvälisteks töödeks, mille tegemise kohustus kostjal puudus. Tegemist ei olnud lisatööga, mille kostja väidetavalt katuse keskmise osa peal teostas, vaid tegemist oli ebakvaliteetse ehitustöö parandamisega. Täiendava roovituse paigaldus lepiti kostjaga kokku 12. aprilli 2018 ehituskoosolekul, mille punktis 6 märgiti: „Poomkandiga roovlaua kõrvale paigaldada täiendav roovitus toetusega tuulutusliistust–tuulutusliistuni.“. Kohus hindas olemasolevaid tõendeid ühekülgselt ja tuvastas ebaõigesti, et puudub arusaam, millises hoone osas roovituse rihtimist, teostamist ja lisatalade paigaldamist tehti. Tegemist oli töödega, mis tuli teostada kostja ebakvaliteetsete tööde parandamiseks. Eelnevast lähtudes kuulub hageja kahjuhüvitise nõue täiendavalt rahuldamisele 5270 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Tellingute demontaaži kohustus oli hõlmatud tellingute rendiperioodi lõppemisega. Töövõtulepingu punkti 3.1 tuleb tõlgendada selliselt, et tellija kohustus teostama tellingute demontaaži üksnes juhul, kui see on otsesõnu selliselt märgitud. Antud juhul märgiti lepingus aga tellingute rentimisega seotud kulutuste kandja seoses kuupäevaga ning eraldi tellingute rentimise lõpus paratamatult aset leidvat tellingute demontaaži kokkulepitud ei olnud. Kuna sellist kohustust ei olnud eraldiseisvalt sätestatud, kuulus see sõltuvalt kuupäevast kas kostja või tellija kohustuseks. Kostjast tingitud asjaolude tõttu toimus tellingute ja kile demontaaž pärast 30. märtsi 2018 ning see tuli töövõtulepingu punkti 3.1 kohaselt tasuda töövõtjal (kostjal). Ilma tellingute demontaažita ei oleks olnud võimalik tellingute rendilepingut lõpetada ning demontaažikulu muutus tellingute rendisumma osaks. Kostja on kohustatud hagejale hüvitama tellingu, telgi ja kile demontaaži maksumuse 3884 eurot. Hageja hinnangul on kohus seadnud põhjendamatult kahtluse alla Mõisa Kohviku OÜ
25.aprilli 2018 arve nr 302. Kostja tunnistajate ütlused lähevad objekti koristuse osas vastuollu ning tuleb seetõttu tervikuna lugeda ebausaldusväärseks. Maakohtu etteheidetele vastupidiselt on eluliselt usutav, et tunnistaja M.K. ei suuda tunnistajana 2 aastat pärast objekti koristamist mäletada detailselt seda, millisest ehitusprahist koristatav praht koosnes. Prahi kooseisu tõendamine ongi ainuvõimalik esitatud pildimaterjali kaudu, mille tõele vastavust tunnistaja M.K. kinnitas. Põhjendatud on koristustööde eest tasutud arve 2500 eurot hüvitamine.
Maakohtu seisukoht, et kostja tasaarvestusavaldusega on hageja nõue lõppenud alates
31.oktoobrist 2020 ei ole kooskõlas menetlusnormidele ja materiaalõigusega. Kostja esitatud tasaarvestamise avalduse menetlemise korral toimub samadel alustel esitatud kattuvate nõuete sisuline menetlemine korraga kahes tsiviilasjas. See on vastuolus TsMS § 371 lg 1 p-s 5 sätestatuga. Kostja on tsiviilasjas 2-18-12166 tuginenud sellele, et XY OÜ on hageja õigusjärglane. Õigusjärgluse olemasolu korral puudub kostjal võimalus esitada sama nõue samadel alustel kahes eraldiseisvas menetluses kahe formaalselt erineva kuid õigusjärgluse tõttu menetlusseadustiku tähenduses sama poole vastu. VÕS § 65 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse täitmist nõuda vaid ühe korra. Õigusjärgluse eeldamisel tähendaks solidaarse vastutuse tekkimine seda, et kostjal on hageja ja XY OÜ vastu üksnes ühekordne nõudeõigus. Esineb ka VÕS § 200 lg-st 4 tulenev alus, mis välistab tasaarvestuse lubatavuse. Hageja on tasaarvestuse aluseks olevatele nõuetele esitanud sisulised vastuväited 1. märtsi 2021 menetlusdokumendis. Olukorras, kus kohus rahuldab käesolevas menetluses tasaarvestuse avalduse osaliselt ilma vastuhagi esitamata, puudub alus lõpetada rahuldamata jäänud osas menetlus tsiviilasjas 2- 1812166. Tekib olukord, kus teine kohtunik vaatab sama nõuet veelkord läbi ning võib teha käesolevas menetluses tehtud kohtuotsuse põhjendustes kajastatud seisukohtadest vastupidise otsuse. Kostja tasaarvestuse avaldus tuleb jätta terviklikult rahuldamata või läbi vaatamata. 5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebuseke vastu. Kostja jääb oma varasemates menetlusdokumentides esitatud väidete ja põhjenduste juurde. Hoone sviidi vana osa katusekalde (kõrguse) küsimuse näol polnud tegemist ilmselge puudusega ehitusprojektis. Muinsuskaitseamet kinnitas 21. septembri 2020. a kirjas, et tegemist on projekteerimise tasandil veaga. Kostja lähtus ehitamisel ehitusprojektis ettenähtud kõrgustest ja seetõttu ei saa ta ka vastutada hoone erinevate osade kõrguste vahega seotud probleemi eest. Kostja ei saa vastutada selle eest, et hageja soovis viga ehitusprojektis lahendada algselt selliselt, et sviidi vana osa katuse aluskonstruktsioon ehitatakse kaldega, kuid kui sellisel kujul katuse aluskonstruktsioon valmis, soovis hageja hoopis katuse aluskonstruktsiooni ehitamist sakiga. Kui katusekalde küsimus oleks olnud hageja jaoks probleemiks, siis oleks sellele viidatud juba K. Kulli 26. märtsi 2018. a ülevaatuse protokollis ja erinevates ehituskoosolekute protokollides. Projekti järgi ehitades ei rikkunud kostja ühtegi ehitamist reguleerivat õigusakti ning katusekalde küsimus ei saa ilmselgelt mõjutada ka ehitise ohutust. VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuigi hagejal oli kohustus tasuda arved, jättis ta need vaatamata kostjapoolsetele meeldetuletustele tasumata. Ainuüksi sel põhjusel minetas hageja igasuguse õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist, sest arvete tasumisel oleks kostja ehitustöödega jätkanud. Tulenevalt VÕS §-st 101 lg 1 p 2 võis kostja omapoolsest ehitamise kohustuse täitmisest keelduda seni kuni hageja ei ole täitnud omapoolset peamist kohustust – tasuda tööde eest vastavalt kokkuleppele. Kohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude R2O Grupp OÜ-le tasutud tööde eest vastavalt pakkumisele nr 806/2018/3 (I kd, tl 94) summas 5270 eurot. Hinnapakkumises nr 806/2018/3 toodud kulud ei saa olla hageja jaoks kahjuks isegi siis, kui kostja oleks need tööd pidanud tegema, sest katusetööd läksid hageja jaoks odavamaks. Kostjalt saaks hageja nõuda
kahju hüvitamist üksnes siis, kui teise töövõtja poolt ehitustööde lõpetamine/ümbertegemine oleks läinud kallimaks võrreldes hageja poolt hinnapakkumises esitatuga. Kohus on põhjendatult vähendanud katvate tellingute kasutamisega seotud kahjuhüvitise nõuet tellingu ja telgi demontaaži ja transpordi kulude võrra. Hageja pole tõendanud, et alates
13.juunist 2018. a ehk peale väidetavate katusetööde lõpetamist/ümberehitamist R2O Grupp OÜ poolt oleks üldse olnud telki vaja rentida (I kd, tl 104 ja 106). Maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et hageja poolt on tõendamata, milliseid koristustöid Mõisa Kohvik OÜ tegelikult mõisahoones tegi. Alusetud on hageja väited selle kohta, justkui ei oleks käesoleva vaidluse puhul tasaarvestamine üldse võimalik ja kohus oleks pidanud jätma kostja tasaarvestuse avalduse läbi vaatamata. Hageja viitab samas ekslikult TsMS §-le 371 lg 1 p-le 5. Käesoleva tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-18-12166 pooled ei ole samad. Solidaarvõlgniku puhul on kostjal võimalik esitada nõue mõlema võlgniku vastu. Kuna hageja oli end teinud sisuliselt varatuks, siis esitas kostja hagi XY OÜ vastu seoses ettevõtte üleminekuga. Alles peale kostja poolt XY OÜ vastu hagi esitamist esitas hageja hagi kostja vastu. Hageja ei ole maakohtu lahendit vaidlustanud akti nr 6 osas, mistõttu võib sellest järeldada, et hageja on nõus sellega, et ta jättis kostjale tasumata koos käibemaksuga vähemalt 27 321,14 eurot (kohtuotsuse p 22).
6.Kostja (apellant II) esitas maakohtu otsus peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus leidis, et hageja nõue kostja vastu on osaliselt põhjendatud ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata hagejal nõude puudumise tõttu. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates (hindamata jättes) jõudnud ebaõigele järeldusele, et hagejal oli õigus taganeda kostjaga sõlmitud töövõtulepingust ehitatava katuseosa viltuse harjajoone ning roovlaua ebakvaliteetse paigaldamise tõttu. Kohtu poolt viidatud ebakvaliteetsele roovlaua paigaldusele pole hageja töövõtulepingust taganemisel tuginenud. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt peab laua kvaliteedi klass olema vähemalt C, nähtavates kohtades vähemalt B (RYL nõue). Hageja pole esitanud aga ühtegi tõendit selle kohta, milline roovlaud ei vastanud tema arvates nõutud klassile ega ka tõendeid selle kohta, et ta oleks sel põhjusel roovlaua lasknud välja vahetada. Roovlaua klassi küsimus ei ole isegi hageja väite tõele vastavuse korral selline puudus, mis annaks hagejale õigusliku aluse poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust taganemiseks. Sviidi vana osa katuse aluskonstruktsiooni paigalduse vale kalde eest ei saa vastutada kostja ja sellega oli nõus algselt ka hageja. K. Kull ei viidanud 26. märtsi 2018. a ülevaatuse protokollis puudusele seoses kõrguste erinevusega, mis kinnitab kostja väidet, et hageja teadis kõrguste vahega seotud probleemist ja tema algseks sooviks oli lahendada ehitusprojekti viga. See asjaolu nähtub 12. jaanuari 2018 ehituskoosoleku protokolli EK14 p-dest 1.5.4, 1.5.8 ja 1.5.9 ning 16. veebruari 2018. a ehituskoosoleku protokolli EK18 p-dest 1.5.5 ja 1.5.8. Kohus pole nende tõenditega arvestanud. Kohus jättis tähelepanuta, et alles siis, kui kostja palus hakata hagejal tasuma arveid, leiti, et katuse kaldega on probleem ja selline lahendus ei sobi. Kohus pole põhjendanud oma seisukohta, et kostja oleks pidanud vea avastama vaatamata sellele, et seda ei avastanud projekteerija ega kaks omanikujärelevalve teostajat ning miks ta ei loe hageja poolt kostjale esitatud ehitusprojekti hageja poolseks juhiseks (VÕS § 641 lg 3). Hagejal puudus töövõtulepingust taganemiseks materiaalne eeldus ka põhjusel, et ta oli jätnud kostjale tasumata kaks arvet summas 42 055,32 eurot. Hageja tasus 20. märtsi 2018 arve nr 54, mille osas tal puudusid samuti pretensioonid, kostjale alles 25. aprillil 2018. Hageja võlgnevus kostja ees oli sel ajal juba ca 60 000 eurot. Kuna kohus
tuvastas kostja poolt esitatud tasaarvestusavalduse alusel kostja nõude olemasolu hageja vastu summas 35 249,54 eurot ja nende samade arvete alusel, mille oli hageja jätnud kostjale tasumata, siis sisuliselt tähendab see seda, et kohus nõustus kostja väidetega, et hageja oli jätnud kostjale alusetult tasumata arved. Hageja ei saanud töövõtulepingust kehtivalt taganeda, sest ta ise oli kõigepealt rikkunud töövõtulepinguga kokkulepitud tasumise kohustust ja alles seejärel keeldus kostja edasisest ehitustööde teostamisest. Kohus on alusetult rahuldanud hageja nõude 10 206 eurot seoses R2O Grupp OÜ poolt esitatud hinnapakkumisega nr 806/2018/2. Tegemist on töödega, mis tehti väidetavalt seoses sellega, et sviidi vana osa katuse aluskonstruktsioon on paigaldatud vale kaldega. Kostja arvates ei oleks tal VÕS § 646 lg 2 alusel olnud kohustust uut tööd teha, sest tegemist polnud olulise lepingurikkumisega. Hageja pole hagiavalduses ka selgitanud, millised väidetavad R2O Grupp OÜ poolt tehtud tööd on seotud ümbertegemisega ja millised edasi ehitamisega. Kohus pole arvestanud ka R2O Grupp OÜ 29. mai 2020. a kirjaga, milles on öeldud, et pakkumises nr 806/2018/3 näidatud materjalide maksumus arvestati kostja pakkumise hinnast osaliselt maha, mahaarvestus tasaarveldati muude teostatud töödega. Tunnistaja M.K. väitis, et R2O Grupp OÜ lõpetas katusetööd, välja arvatud aknad. Sellest väitest võib järeldada, et tegemist oli tööde lõpetamisega, mitte ümbertegemisega. Kulud, mida hageja tegi seoses ehitise edasi ehitamisega, ei saa kuidagi olla tema jaoks kahjuks, mistõttu puudub antud juhul kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja jaoks ei saa olla kahjuks ka selliste ehitustööde kulu, mille eest hageja ei ole kostjale maksnud. Kuna kohus tuvastas kostja nõude olemasolu hageja vastu 6497, 40 eurot, siis oli kostjal VÕS §-st 101 lg 1 p 2 tulenev õiguslik alus keelduda omapoolsest kohustuse täitmisest ehk akende ja rõduukse üleandmisest ja/või paigaldamisest kuni hageja ei ole tasunud arveid. Seega on kohus jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 101 lg 1 p 2 ja VÕS § 105. Kohus on alusetult rahuldanud hageja nõude katvate tellingute eest hüvitise saamiseks alates 1. aprillist 2018 summas 11 248,56 eurot. Töövõtulepingu p-dest 1.3.1 ja 3.1 ei tulnud kostjale kohustust tasuda katvate tellingute eest peale 30. märtsi 2018. a ja seda enam veel põhjusel, et katvateks tellinguteks puudus igasugune vajadus. Kohus on ebaõigesti hinnanud Divoroll Top Ru tootelehte. Hageja on ise koostanud ja saatnud kostjale töövõtulepingu lisakokkuleppe (II kd, tl 45), millest nähtub, et 19. aprillil 2018 oli hageja nõus endale võtma kohustuse demonteerida katvad tellingud juba 2. maist 2018. a ehk ca nädala jooksul, kui kostja jätkab
25.aprillist 2018 tööde teostamist. Kohus pole selle tõendi ja tunnistaja J. O. ütlustega arvestanud ega esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta nendega ei arvesta. Hagejast sõltuvatest põhjustest läks kostjal kaotsi neli nädalat (sh lammutustööde pikenemine 2 nädalat ja lisatööna laetalade väljavahetamine saali kohal) ja selles osas oli tegemist hageja kohustusega. Kohus ei saanud jätta tähtaja pikendamise küsimust arvesse võtmata põhjusel, et kostja ei olnud enne 30. märtsi 2018. a teavitanud hagejat mõjuvast põhjusest lepingulise kohustuse tähtaja pikendamise vajadusest. Leping ei välistanud lepingulise kohustuse tähtaja pikendamist siis, kui kostja sellest eelnevalt hagejat ei teavitanud. Tähtis on üksnes asjaolu, et tähtaeg pikenes asjaolu tõttu, mille eest kostja ei vastuta. Täiendavad tööd on ilmselgelt selliseks põhjuseks, sest lepingu sõlmimisel ei olnud kostja nende töödega arvestanud. Hageja kahju nõue on selles osas välistatud juba põhjusliku seose tasandil. Kostja viitab VÕS § 139 lg-tes 1 ja 2 sätestatule. Kuna töövõtulepingust taganemiseks puudus hagejal õiguslik alus, siis ainuüksi sel põhjusel on kohus alusetult mõistnud kostjalt välja hageja kasuks viivised. Kostja esitas tasaarvestusavalduse kohtule juba 22. augusti 2019 menetlusdokumendis (I kd, tl 35). Kohus ei saanud mõista kostjalt hageja kasuks välja viiviseid kuni kostja poolt tasaarvestusavalduse
esitamiseni, sest kostja tasaarvestusavalduse rahuldamine näitab seda, et hagejal puudus üldse nõue kostja vastu. Kohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Kui kohus jättis hagi rahuldamata, siis oleks kohus pidanud TsMS § 162 lg 1 alusel jätma menetluskulud hageja kanda isegi nõude tasaarvestamise tõttu.
7.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja käitumine kohtuvaidluste teese esitades on olnud menetlusõigusi kuritarvitav. Kostja apellatsioonkaebuse seisukohad on rajatud suuresti kostja kirjalikes kohtuvaidluste teesides avaldatud seisukohtadele, kuid tegemist on osaliselt uute järelduste ja viidetega õigusaktidele, mida ei ole maakohtu menetluses sisulise arutelu käigus käsitletud. Eelkõige peab hageja silmas apellatsioonkaebuse punktides 3.3 ja 3.4 esitatud seisukohti. Maakohus jättis uued üllatuslikud seisukohad ja järeldused põhjendatult tähelepanuta. Kostja hinnangul on kohtu seisukoht töövõtulepingust taganemise avalduses märgitud puuduste puudumise tuvastamine kooskõlas ehituskoosoleku protokollis nr EK26 veeru „Tulem“ all kajastatuga, mille kohaselt said kõik väidetavad puudused tehtud või lahendatud. Tegemist on kohut teadlikult eksitava väitega. Tegelikult nähtub 12. aprillil 2018 koostatud ehituskoosoleku protokollist EK26, et valdava osa probleemide taha on tehtud märge „Lahendatud“ ehk kokku on lepitud probleemi likvideerimine, kuid probleemi ennast ei ole selleks hetkeks veel kõrvaldatud (vt kostja vastuse lisa 9). Probleemid, mis protokolli koostamise hetkeks olid likvideeritud, tähistati märkega „Tehtud“. Veelgi enam, protokolli viimases lahtris on muud objektil tuvastatud ja arutatud probleemid, millest peamiseks probleemiks karniiside kõrguste ~15 cm erinevus. V. Eiche e-kirja vormis antud selgitus ei kajasta Muinsuskaitseameti seisukohta ja see esitati kohtule vahetult nädal enne planeeritud kohtuvaidluseid. Tegemist oli vastusega kostja päringule, kus kostja esitas ametnikule enda nägemuse otsaaknaga seotud asjaoludest ning teadmata kujul pildid. Seetõttu on ebaselge muinsuskaitseameti inseneri seisukoha objektiivsus ja kõigi oluliste asjaoludega arvestamine. Sellele vaatamata on ka muinsuskaitseameti inseneri e-kirja kohaselt parimaks lahenduseks praegune R2O Grupp poolt tehtud lahendus. Vaidlust ei ole selles, et emakordselt nähtus kõrgusvea olemasolu telgedes 1-2 12. jaanuari 2018 ehituskoosoleku protokollist EK14. Nimetatud protokollist nähtub vea kõrvaldamise eesmärgil distantsiliistu 50x50 mm paigaldamine. Kusagilt ei nähtu kokkulepet ehitada viltune katus. Kohus jõudis otsuse punktis 9 põhjendatud järeldusele, et kohtule ei ole tõendatud asjaolu, et kostja oleks informeerinud tellijat võimalusest, et projektijärgsel ehitamisel katuseharjad ühele kõrgusele ei jää. Projektist kõrvalekaldumist on kostja kinnitanud (A. Mutli selgitus kostja esindajana 6. oktoobril 2020). Kohtul ei ole võimalik tuvastada ülekuulatud tunnistajate ütlustest asjaolu, kelle korraldusel laoti lisa kivirida ehitatavale frontoonile, kuid see ei oleks tohtinud toimuda peatöövõtjast kostja teadmiseta. Vastuväite korral oleks kostja professionaalse ehitajana pidanud seda avaldama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seda tehtud ei ole. Aluskatuse valmimise käigus/lõpus on kostja lihtsalt nentinud, et harjajoon ei ole sirge. Ebaõiged on kostja seisukohad, mille kohaselt pakkus kostja probleemi ilmnemisel välja probleemi tasuta lahendamise. Hageja nõustub kostjaga, et väidetav arvete tasumata jätmine saab olla õigustuseks keelduda uute tööde tegemisest, kuid ei saa olla aluseks keelduda aktsepteerimast juba ilmnenud puuduseid. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et R2O lõpetas pooleli jäänud tööd, mitte ei teinud ümber probleemseid kostja tehtud töid. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt võeti sarikad maha, rihiti ja
pandi uuele kõrgusele ning paigaldati katuseakanad, aluskate, roov ja kivi. Samuti ei ole esitatud mitte ühtegi kirjalikku dokumenti väidetavatest R2O Grupp 29.05.2020 kirjas märgitud mitmetest tasaarvestustest. Kõik see viitab kirjas märgitud andmete tegelikkusele mittevastavusele, kirja kirjutaja võimalikele subjektiivsele huvile ning pärast menetluse algust loodud kunstlikule olematu tõendamisväärtusega tõendile. Ebaõiged on kostja väited, mille kohaselt oli katvaid tellinguid vaja hoida kauem tulenevalt väidetavast lammutustööde venimisest. Kostja hinnangul lõppes viivisenõude õigus tasaarvestusolukorra tekkimisel. Tegemist on uute seisukohtadega, mida kostja ei ole maakohtu menetluses esitanud. Kostja vastuväidete puudumisest lähtudes on kohus jätnud põhjendamatult kohaldamata kostja apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebuse punktis 3.14 on kostja vastupidiselt istungil väljendatule asunud seisukohale, et kohus on menetluskulu kindlaksmääramisel ilma diskretsiooniõiguseta rangelt seotud menetlusnormidega ja hagi rahuldamise lõpptulemusega. Kostja käitumine on olnud kohut eksitav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu hagi rahuldamata jätmise põhjenduste, menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata jätmise osas (resolutsiooni p-d 1-3). Kohtulahendi jõustumisel tühistatav hagi tagamise abinõu tuleb asendada kooskõlas maakohtu 16. juuni 2021 määrusega (resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid muuta tuleb otsuse resolutsiooni sõnastust hagi rahuldamata jätmise põhjenduste osas ja osaliselt ka otsuse põhjendusi. Menetluskulud maakohtus tuleb jätta hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 31. oktoobril 2017 kirjaliku töövõtulepingu, millest hageja kehtivalt taganes ning tema nõue on põhjendatud järgmises osas: kahjunõue R2O Grupp OÜ hinnapakkumise alusel 10 206 euro (käibemaksuta) ulatuses, töövõtulepingu alusel üleantu (aknad) tagasinõue (ettemaks) 6497, 40 euro ulatuses ja katvate tellingute eest hüvitise nõue 11 248, 56 euro ulatuses. Maakohus tuvastas hageja nõude põhjendatuse kokku põhinõude 27 951, 96 euro ulatuses, koos viivisega 33 339, 16 eurot. Maakohus nõustus, et kostjal on akti nr 6 osalisest aktsepteerimisest tulenev tasaarvestav tasunõue 22 767, 62 eurot (koos käibemaksuga 27 321, 14 eurot) ja nõue tasumata lisatööde eest 6607 eurot (koos käibemaksuga 7928, 40 eurot), kokku on kostjal hageja vastu nõudeid 35 249, 54 eurot. Seetõttu on hageja põhjendatud nõue kostja vastu lõppenud alates
30.oktoobrist 2020 tasaarvestusega. Kohus jättis hagi seetõttu rahuldamata. Pooled vaidlevad ringkonnakohtus selle üle, kas hagejal on rahaline nõue kostja vastu tulenevalt pooltevahelisest töövõtulepingust ning kas see nõue on lõppenud tasaarvestusega. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda.
10.Pooled ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, milles maakohus tuvastas, et hageja nõue ei ole põhjendatud avatäidete ettemaksu 4170 eurot tagastamise nõude osas, kuna selles ulatuses on avatäited (katusaknad) hageja objektile paigaldatud. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil
(IV kd lk 171 ja 171p), et ta ei vaidlusta kostja nõudeid enda vastu maakohtu tuvastatud ulatuses 35 249, 54 eurot (maakohtu otsuse p 24), kuid vaidlustab kostja tasaarvestuse õiguse käesolevas menetluses tervikuna. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). 11. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha hageja taganemisavalduse kehtivuse osas (I). Seejärel hindab ringkonnakohus haginõuete põhjendatust (II), võtab seisukoha kostja tasaarvestusavalduse esitamise õiguse (III) ja hageja viivise nõude osas (IV). Lõpetuseks teeb ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsiooniga seotud otsustused, otsustab menetluskulude jaotuse ning menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega seotud küsimused (V). I
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja on 11. mail 2018 töövõtulepingust kostjaga kehtivalt taganenud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited selles, et tal oli õigus hageja poolt tasu maksmata jätmise tõttu keelduda endapoolse kohustuse täitmisest. VÕS § 118 lg 2 kohaselt on lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine tühine, kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. See tähendab, et taganemisõiguse kasutamine on välistatud, kui teine pool keeldub oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 alusel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-3-1-170-13, p 14). Nimetatud sätte järgi on välistatud teise poole lepingust taganemine sellise kohustuse rikkumisele tuginedes, mille täitmisest on võlgnik VÕS § 111 järgi õigustatult keeldunud.
13.Hageja tugines taganemisavalduses (I kd lk 74) insener K. Kulli osavõtul 2. mail 2018 objekti koosolekul fikseeritud puudustele kostja töös (I kd lk 71): valed aluskonstruktsiooni kinnitustarvikud; aluskate paigaldatud ebaõigesti (mitte tuuletõkkena) ja mitte vajaliku kvaliteediga; roovlaua kvaliteediklass ei vasta projektile; neelude sisemised kalded ei vasta projektile ja on seetõttu läbi vajunud; kõik vihmaveesüsteemid on paigaldatud mittekvaliteetselt; sviidi vana osa katuse aluskonstruktsioon on paigaldatud vale kaldega; katuseaknad on paigaldatud valesti, vajalik lisaekspertiis seoses müürilattide kinnitustega; tuuletõkke paigaldus ebaõige; Bauroc paigaldatud nõuetele mittevastavalt. Maakohus luges hageja etteheidetud puudustest põhjendatuks üksnes sviidi vana osa katuse aluskonstruktsiooni paigaldamise vale kaldega (ehitatava katuseosa harjajoon on viltu) ja probleemid roovlaua kvaliteediklassiga, sh ebakvaliteetse paigalduse. Ülejäänud puuduste osas leidis maakohus, et kuna tööde ümbertegemise ja parandamise osas ei ole kohtule tõendeid esitatud, ei saa neid lugeda sellisteks puudusteks, mis nõudnuks kostja poolt ümbertegemist või parandamist. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga. Ringkonnakohtu istungil (IV kd lk 174jj) avaldas hageja, et muudest (st maakohtu poolt kõrvalejäetud) taganemisavalduses nimetatud puudustest ei ole talle kahju tekkinud, va neelusõlmede toestamisest tekkinud kahju 4200 eurot, mille teostas R2O Grupp OÜ ja millega seotud kahjunõuet maakohus ei rahuldanud, samuti telliti uus müürivöö paigaldus hinnaga 280 eurot.
14.Hageja peab nimetatud kostjapoolseid rikkumisi oluliseks seetõttu, et kostja ei andnud töövõtulepingu esemeks olnud töid üle lepingus kokkulepitud lõpptähtajaks, ei kõrvaldanud juba teostatud töödes tuvastatud puuduseid ja lahkus objektilt, mis andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi (VÕS § 116 lg 2 p 4). Samuti tugineb hageja lepingu p-le 7.1.1. tellija ülesütlemisõiguse kohta, kui töövõtja rikub lepingut, sh kui mahajäämus ajagraafikust on rohkem kui 15 tööpäeva. Asjas ei ole vaidlust, et kostja jättis tööd pooleli ja lahkus enne lepingu lõpptähtaega (30. aprill 2018 (+/- 5 päeva)) 23. aprillil 2018 ehitusobjektilt.
Maakohus tuvastas kostjapoolse olulise lepingurikkumise VÕS § 116 lg 2 p 4 alusel, käsitledes kostja lahkumist objektilt 23. aprillil 2017 sellise asjaoluna, mis andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Maakohus jättis lepingust taganemise eelduste kontrollimisel hindamata ja seisukoha võtmata kostja väite osas, et kostja lahkus objektilt 23. aprillil 2018 üksnes seetõttu, et hageja jättis tasumata hagejale esitatud arved, tasu nõue oli muutunud sissenõutavaks ning hageja võlgnes sel hetkel kostjale 42 055 eurot (koos käibemaksuga). Samas on maakohus vastuoluliselt otsuse p-des 22 ja 23 asunud seisukohale, et hageja võlgnes kostjale 31. märtsi 2017 akti nr 6 alusel ja Korsten nr 11 lisatööde eest kokku 35 249, 54 eurot, milline tasu oli 23. aprilliks 2018 muutunud sissenõutavaks. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Lepingu p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et teostatud tööde arvestus toimub igakuiselt kuu lõpu seisuga. Tööde akteerimise ja tasumise kord on kokku lepitud lepingu p-des 5.2- 5.6 ja tellija kohustus töövõtjale tasuma 7 kalendripäeva jooksul pärast töövõtja poolt arve esitamist. Hageja ei ole vaidlustanud, et ta võlgnes kostjale lepingu alusel 23. aprilli 2017 seisuga kostja e-kirjas märgitud raha ja ei ole andud menetluses ka selgitusi arvete tasumata jätmise põhjuste osas. Enne objektilt lahkumist 23. aprillil 2018 andis kostja hagejale arvete tasumiseks korduvalt täiendava tähtaja (vt kostja e-kirjad 6.- 18. aprillini 2018 (II kd lk 12-15), kuid hageja ei täitnud tasu maksmise kohustust. Kostjal oli VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda tööde jätkamisest kuni arvete tasumiseni hageja poolt. Seega asus maakohus ebaõigele seisukohale, et kostja objektilt lahkumine andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Ringkonnakohus leiab, et hageja tugineb lepingust taganemisel just kostja sellistele lepingurikkumistele, mille täitmisest on kostja tuginedes VÕS §-le 111 õigustatult keeldunud. Seega on hagejapoolne lepingust taganemine 11. mail 2018 VÕS § 118 lg 2 alusel tühine. 15. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et lepingust taganemise eelduseks saab VÕS § 116 lg 1 ja § 647 lg 1 alusel olla eelkõige see, et teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Asjas puudub vaidlus, et pooltevahelise lepingu kogumaksumus oli ca 320 000 eurot (ilma käibemaksuta), samas kulus hageja väitel kõigi kostjaga seotud puuduste kõrvaldamiseks ning katusetööde lõpetamiseks vastavalt R2O Grupp OÜ hinnapakkumisele 15 000 eurot, mis moodustab alla 5 % lepingu mahust. Ringkonnakohus nõustub küll maakohtu seisukohaga, et kostja pidi ehitusvaldkonnas tegutseva professionaalina aru saama, et projekt järgi ehitades ei ole tagatud katusete kõrguste ühetaolisus, kuid vaidluse lahendamisel ja kostja rikkumiste hindamisel tuleb ka arvesse võtta, et tööd objektil toimusid muinsuskaitselise järelevalve all. Maakohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud. Asjas ei ole vaidlust, et lepingu objekt on muinsuskaitse objekt ning muinsuskaitselist järelevalvet teostas arhitekt K.E., kes oli ka ehitusprojekti autor. 31. mail 2018 tegigi K.E. muinsuskaitselise järelevalve teostajana ettepaneku probleemi (katuseräästa kõrgused ei jookse telgedel 3 ja H kokku) lahendamiseks laduda ka telgedel 3, J, 1 ja E vahelise hooneosa karniisid sama kõrgeks teljel 3 olevaga. Torni (teljed D, 2, C) ümber ja viilualuses osas teljel J on vaja kohapeal modelleerida karniiside kõrgused, kuidas saavutada tehniliselt ja esteetiliselt parim lahendus ja neelude kokkujooks (I kd lk 88). Kultuuriministri 15. juuni 2011 määrusega nr 10 kehtestatud „Muinsuskaitselise järelevalve korra ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise korra“ (edaspidi Kord) § 1 lg 2 järgi on
muinsuskaitselise järelevalve eesmärk tagada mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise projektikohane ning kvaliteetne ja muinsuskaitse nõuetele vastav konserveerimine ja restaureerimine (ehitustöö). Muinsuskaitselise järelevalve teostaja kohustused on sätestatud Korra §-s 2, sh on järelevalve teostaja kohustatud teavitama ehitustöö käigus avastatud projektivigadest ja puudustest ühe tööpäeva jooksul mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanikku, projekti tellijat ja koostajat, ehitustööde tegijat ja Muinsuskaitseametit. Hagejale oli teada, et kostja soovis juba 9. aprillil 2018 tellija nägemust, kuidas sviidi vanas osas katuste kõrguste vahe korda teha (A. Mutli 9. aprilli 2018 e-kiri M.K.le, II kd lk 13), kuid viivitas selle andmisega ning võttis vajaliku projekteerija ja muinsuskaitselise järelevalve soovituse alles pärast lepingust taganemist. Hageja selline viivitus on arusaamatu ja tõendab koostöö puudumist poolte vahel lepingu täitmisel. Ringkonnakohus leiab, et muinsuskaitse objektil ehitamisel projektist kõrvale kaldumine, millest hageja ise ei pidanud vajalikuks informeerida koheselt muinsuskaitselist järelevalvet ja/või Muinsuskaitseametit, ei saa olla käsitletav olulise lepingurikkumisena. K.E.i ütluste kohaselt tunnistajana (IV kd lk 34) on „katuse pilt ilus.. üks hari ei jooksnud teisega kokku, see on tavapärane asi.. kui ei jookse kõrgused või laiused kokku, tuleb kohapeal lahendus leida. Ehitaja andis meile teada vist probleemist. Kooskõlastasime Muinsuskaitsega. Me ei tea, kas probleem võis tekkida sellest, et ehitaja ladus viltu, meie ei ole seda võimelised tuvastama. Objekt oli Tallinnast väga kaugel, käisime seal harva“. Kuna hageja pöördus arhitekt K.E.i poole viltuse katuse harjajoone probleemile lahenduste leidmiseks alles pärast lepingust taganemist, ei ole ka seetõttu kostjale etteheidetav töö parandamisest keeldumine. Seega ei ole täidetud ka lepingust taganemise eeldused VÕS § 116 lg 2 p 4 ja § 647 lg 1 tähenduses.
16.Pooled on menetluses olnud ühisel seisukohal, et leping, mille täitmise tähtaeg oli 30. aprill 2018 (+/- 5 päeva) on lõppenud. Kostja leiab, et leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 alusel (vt kostja apellatsioonkaebuse p 3.8 (IV kd lk 139)). Ringkonnakohus leiab, et vaatamata hagejapoolse lepingust taganemise tühisusele tuleb pooltevaheline töövõtuleping lugeda lõppenuks hiljemalt 11. mail 2018. II 17. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13, p 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27). Hageja nõuded kostja vastu on oma sisult lepingu nõuetekohase täitmise nõuded ehk sooritusnõuded, kusjuures kahjuks on hageja pidanud kulutusi hageja poolt tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tehtud tööde ümbertegemiseks. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on hageja poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3).
18.Hageja käsitleb kahjuna katusetööde ümbertegemise kulu 15 476 eurot. Maakohus pidas nõuet põhjendatuks R2O hinnapakkumise nr 806/2018/2 (I kd lk 92) ulatuses 10 206 eurot ja jättis hageja nõude ülejäänud osas (hinnapakkumise nr 806/2018/3 ulatuses) rahuldamata. Kostja väidab, et hageja jaoks ei saa olla kuluks selliste ehitustööde kulu, mida ei ole akteeritud ja mille eest hageja ei ole kostjale maksnud (apellatsioonkaebuse p 3.10). Märtsikuu aktiga nr 6 akteeris kostja üksnes 10 % katusekonstruktsioonide osast ja jäägiks jäi 6833, 16 eurot. Hinnapakkumise kohaselt oli kivi paigaldamise kulu 5580 eurot, mida kostja ei ole akteerinud. Seega ei saanud hagejal nõutud summas kahju tekkida. Hageja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele kostja nendele väidetele vastu vaielnud (vt vastuse p-d 2.3-2.4). Hageja
on ka ise 30. septembri 2019 menetlusdokumendis kinnitanud, et aprillis 2018 tegeles kostja ehitusvigade parandamisega ja uusi akte aprillis ei koostatud (II kd lk 151, p 2.2.11). Kui ehitustöö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1 esimene lause), siis võib töö tellija esitada töövõtja vastu kahju hüvitamise nõude VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Nõude eeldusi, sh kahju olemasolu peab tõendama hageja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kolmas isik tegi pärast kostja objektilt lahkumist ja lepingu lõppemist katusetööde osas ka ümberehitustöid (katusejoon on viidud sirgeks, ühenduskoht olemasoleva katusega on pärast ümberehitust sakiga vastavalt arhitekt K.E.i ettepanekule). Hageja ehitustööde juhi tunnistaja M.K. ütluste kohaselt R2O Grupp OÜ lõpetas kõik katusetööd (II kd lk 167). Lepingu ja hinnapakkumise kohaselt pidi hageja kostjale katusetööde eest tasuma. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Hageja ei ole oma nõude alusena tuginenud sellele, et ta oli R2O Grupp OÜ poolt ümbertehtud tööde eest juba kostjale tasunud. Hageja ei tugine ka sellele, et katusetööde lõpetamata jätmine kostja poolt ja tööde ümbertegemise vajadus muutis töö hagejale kokkuvõttes kulukamaks. Seega ei ole hageja selgitanud, milles seisneb tema kahju seoses katusetööde lõpetamisega R2O Grupp OÜ poolt. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus katusetööd on akteerimata, kostja ei ole nende tööde osas hagejale arveid esitanud ja hageja on teostatud tööde eest tasunud kolmandale isikule samas või väiksemas ulatuses kui ta pidi tasuma kostjale, hagejal kahju puudub. Hageja ei ole esitanud ka kahju arvestust. R2O Grupp OÜ hinnapakkumine ja esitatud arved tõendavad üksnes R2O Grupp OÜ-le makstud tasu suurust, aga mitte hagejal seoses kostjapoolse lepingurikkumisega tekkinud kahju. Seega tuleb hagi 15 476 euro nõudes jätta hagejal kahju puudumise tõttu rahuldamata. Kuna hageja ei ole tõendanud temal kahju tekkimist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata poolte väidetele kostja teostatud katusetööde vastavusele lepingutingimustele. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega otsuse p-s 14, et hageja ei ole tõendanud, et hinnapakkumises nr 806/2018/3 märgitud tööd olid vajalikud kostja teostatud ja lepingule mittevastavate tööde ümbertegemiseks. Hageja viitas apellatsioonkaebuses selles osas tõendina
26.märtsi 2018 ja 12. ja 13. aprilli 2018 ehituskoosoleku protokollidele. Vaidlust ei ole, et kostja lahkus objektilt 23. aprillil 2018 ja kostja väitel varasemalt välja toodud puudusi ka kõrvaldati. R2O Grupp OÜ on vastuseks kostja 26. mai 2020 e-kirjale andnud teada, et pakkumises nr 806/2018/3 toodud ventilatsiooniruumi talade toestust ei tehtud (jäigi kirja kirjutaja teada tegemata), vaid selle asemel tehti tellijale teisi töid, mille katteks see raha jäi (III kd lk 133-134). Maakohus on jätnud selle tõendi hindamata. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist on nõrga usaldusväärusega tõendiga, hageja selline seisukoht ei ole põhjendatud. Seega ei ole hageja tõendanud ka pakkumuses nr 806/2018/3 märgitud tööde faktilist teostamist.
19.Hageja nõuab kostjalt lepingu lõppemise tõttu avatäidete eest tehtud ettemaksu tagastamist. Maakohus tuvastas (otsuse p 16), et hagejal on õigus saada tagasi objektile toomata
vintskapiakna, laka akna, rõduukse ja viilu ümarakende eest tasutud ettemaksu 6497, 40 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ja loeb hageja nõude selles osas põhjendamatuks. Vastavalt lepingu p-le 5.7 oli avatäidete valmistamise ettemaks 50 % maksumusest. Kostja kinnitusel on aknad kostja valduses ja ta ei ole neid hagejale üle andnud. Kostja leiab, et tal on VÕS § 101 lg 1 p-st 2 tulenev õiguslik alus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk
akende üleandmisest, kuna hageja jättis talle esitatud arved tasumata. Kostja oleks aknad hagejale üle andnud, kui hageja oleks tasunud kostjale ülejäänud 50 % akende maksumusest. Asjas on tuvastatud kostja õigus VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 111 lg 1 alusel keelduda võlgnetava kohustuse täitmisest. Seega võis kostja keelduda ka akende hagejale üle andmisest olukorras, kus hageja ei ole kostjale akende eest täielikult tasunud või andnud täitmiseks tagatise. Töövõtuleping on lõppenud. Hageja saab nõuda kostjalt aknaid, kui ta tasub kostjale ülejäänud 50 % akende maksumusest.
20.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja nõue kostja vastu ehitusprahi koristuskulude 2500 eurot väljamõistmiseks on tõendamata (otsuse p 18). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu hinnanguga asjas kogutud tõenditele ja ei pea vajalikuks neid seisukohti korrata. Hageja on esitanud nõude lepinguvälise kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel ja heidab kostjale ette objektilt lahkumise järel ehitustegevusega tekkinud prahi koristamata jätmist. Ringkonnakohus märgib, et asjas on tuvastatud, et kostja jättis tööd objektil pooleli hageja poolt sissenõutavaks muutunud arvete tasumata jätmise tõttu ja leping ei olnud lõppenud. Seetõttu ei saanud kostjal olla 23. aprillil 2018 ei lepingulist ega lepinguvälist kohustust ehitustegevuse järgseks koristuseks.
21.Lepingu p 1.3.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et katvate tellingutega seonduvad tööd lõpetatakse hiljemalt 30. märtsiks 2018. Lepingu p 3.1. järgi kohustus hageja tagama tellingute paigalduse ja tasuma nende rendi eest kuni 30. märtsini 2018. Hageja on seisukohal, et katvad tellingud olid vajalikud kuni katuse katmiseni, st kuni 25. juunini 2018, mil R2O katusetööd lõpetas. Lepingu p 7.1.4 kohaselt peale lepingu p 1.3.1. tähtaja möödumist kannab katvate tellingute rendikulu töövõtja. Hageja on tellingute kasutamisaja pikenemisega seotud nõude esitanud kahes osas ja kahel erineval õiguslikul alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista kostja kasuks tehtud kulutusena VÕS § 1041 alusel Adelante Tellingud OÜ esitatud katvate tellingute arvete tasumise eest 5278, 80 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on seisukohal, et ta täitis tellingute arveid tasudes kostja kohustust alates 1. aprillist 2018 kuni lepingu lõpetamiseni 11. mail 2018. Seoses tellingute kasutamisega pärast lepingu lõpetamist kuni 25. juunini 2018 nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumisega tekkinud kahjuna 9853, 76 eurot (ilma käibemaksuta), mis hagejal tekkis tellingute rentimisega kuni lepingujärgsete tööde valmimiseni. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks perioodil 1. aprill 2017 kuni lepingu lõppemiseni käsitleda hageja nõuet teise isiku kohustuse täitmisest tuleneva nõudena VÕS § 1041 alusel. Hageja tugineb nõude alusena asjaolule, et kostja rikkus lepingus kokkulepitud tähtaega, mistõttu pikenes tellingute rentimise vajadus, milline kulu tuli vastavalt poolte kokkuleppele kanda hagejal. Seega tuleb tellingute pikemaaegse kasutamisega seotud hageja nõuet tervikuna käsitleda kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 ja 7. ptk alusel. Maakohus tuvastas, et kui kostja oleks lõpetanud katvate tellingutega seotud tööd kokkulepitud kuupäevaks, siis oleks tellingute demontaazikulu jäänud hageja kanda. Ringkonnakohus ei nõustu hageja tõlgendusega lepingu p-le 3.1, et kui kostja töid kokkulepitud kuupäevaks ei lõpetanud, siis tuleb ka tellingute demontaazikulu, mis oleks olnud lepingu tähtajalise täitmise korral hageja kulu, kanda kostjal. Lepingu p-st 3.1. sellist kokkulepet ei tulene. Eelduslikult on tellingute demontaazikulu nii enne kui pärast 30. märtsi 2018 samas suuruses, hageja ei ole vastupidist tõendanud. Maakohus jättis põhjendatult hageja nõude tellingute demontaazikulu 3884 euro osas rahuldamata. Maakohtu hinnangul oli kattev telling vajalik kuni katuse katmiseni pleki või kiltkiviga vastavalt projektile. Maakohus on seejuures põhjendatult viidanud ehituskoosolekute protokollide asjakohastele punktidele, sh 23. märtsi 2018 ehituskoosoleku protokolli p-le 3.1.1, kus arutleti katvate tellingute vajaduse üle ja lepiti kokku, et katvaid tellinguid hoitakse üleval minimaalselt
6.aprillini 2018 ja lisapäevade tasu oli tellija sõnul kostja kulu. Maakohus leidis, et kuna kostja on lepingut rikkunud nii tööde kvaliteedi kui ka lepingu tähtaja osas, tuleb kostjal hüvitada katvate tellingute renditasu kahju hüvitamise sätete alusel kokku 11 248, 56 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et katvad tellingud olid vajalikud kuni katuse katmiseni. Põhjendatud ei ole kostja väited selles, et maakohus asus selles osas ebaõigele seisukohale, kuna jättis arvestamata tunnistaja J. O. seisukohaga ja hindas ebaõigesti Divoroll Topp Ru tootelehte (III kd lk 135). Kostja viitab ka hageja koostatud töövõtulepingu lisakokkuleppele, mille hageja edastas kostjale e-kirjaga 19. aprillil 2018 (II kd lk 44, 45). Ehitusinseneri tunnistaja J. O. ütluste kohaselt ei ole aluskate vettpidav materjal, kui ehitist kaitsta ilmastiku eest, peab olema kattev telling (III kd lk 170). Divorill Topp Ru tootelehe kohaselt võib seda kasutada ajutise kattena 6 nädalat ja veekindlus on W1. Tootelehelt ei nähtu, millisest ajast peaks 6 nädalast perioodi arvestama. Kostja ei ole tõendanud väidet, et 6 nädalat ei tulnud hakata arvestama aluskatte paigaldamisest, st antud juhul veebruarist-märtsist, mistõttu võis see tähtaeg olla aprilliks möödunud, nagu leidis maakohus. Ringkonnakohus leiab, et seoses lepingu täitmise tähtaja rikkumisega kostja poolt tuli tal alates 1. aprillist 2018 tasuda lepingu p 7.1.4. alusel katvate tellingute rendi eest. Kostja ei ole seda teinud ja renti on tasus perioodil 1. aprill – 25. juuni 2018 hageja. Täiendavad kulutused moodustavad hageja kahju VÕS § 127 lg 1 tähenduses. Kahju suurus on tõendatud Adelante Tellingud OÜ rendiarvetega.
22.Ringkonnakohus leiab, et hageja vastutab lepingu täitmisega viivitamisega tekitatud kahju eest kuni 23. aprillini 2018, mil hageja kasutas oma õigust lepingu täitmisest VÕS § 111 alusel keelduda. Adelante Tellingud rendiarvete (I kd lk 84) kohaselt oli tellingute rendikulu perioodil 1.-30. aprill 2018 kokku 6334, 56 eurot, st 211, 52 eurot päevas. Rendikulu 23 päeva eest (1.-23. aprill 2018) oli kokku 4859, 44 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks kahjuna välja mõistmisele. Kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel puudub alus. III
23.Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ekslikult lugenud kostja tasaarvestusavalduse esitamise kuupäevaks 30. oktoober 2020. Kostja esitas tasaarvestusavalduse 22. augusti 2019 menetlusdokumendis (II kd lk 35). Kostja väitis, et hageja on jätnud kostja poolt teostatud ehitustööde ja Evert Building OÜ juhtimistasu eest tasumata kokku 87 857, 42 eurot (käibemaksuga). Kui kostja on esitanud hagile tasaarvestuse vastuväite, siis peab kohus sellega arvestama. Kostja ei pea tingimata esitama sel eesmärgil vastuhagi. Põhjendatud ei ole hageja seisukohad, et käesolevas asjas tuli tasaarvestuse vastuväide jätta läbi vaatamata seetõttu, et tasaarvestuse aluseks olev nõue on üks osa nõudest, mis on esitatud tsiviilasjas nr 2-18-12166 XY OÜ vastu. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja esitatud tasaarvestusavalduse menetlemise korral toimub samadel alustel esitatud kattuvate nõuete sisuline menetlemine korraga kahes tsiviilasjas, mis on vastuolus TsMS § 371 lg 1 p-ga 5. Kostja on tsiviilasjas nr 2-18-12166 hagejaks ning on esitanud hagi XY OÜ vastu, keda kostja peab ettevõtte ülemineku tõttu hageja õigusjärglaseks. Hagi tsiviilasjas nr 2-18-12166 esitati kohtule 14. augustil 2018, st enne kui hageja esitas käesoleva hagi
3.detsembril 2018. Kostja peab hagejat ning XY OÜ-d solidaarvõlgnikeks lepingu täitmise kohustuse osas. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist ühiselt või igaühelt neist. Seega on kostja õigustatud esitama sama nõude erinevate solidaarvõlgnike vastu nii tsiviilasjas nr 2-18-12166 kui ka tasaarvestuse vastuväitena käesolevas asjas. Nõustuda tuleb hagejaga
selles, et VÕS § 65 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda solidaarkohustuse täitmist ainult üks kord ja solidaarkohustuse täielik või osaline täitmine vabastab vastavas ulatuses täitmise kohustusest ka ülejäänud solidaarvõlgnikud. Kostja peab sellega tsiviilasjas nr 2-18-12166 arvestama. Kohtud on kostja tasaarvestavat nõuet sisuliselt kontrollinud, mistõttu ei kohaldu kostja tasaarvestava nõude osas VÕS § 200 lg-s 4 sätestatu ja tasaarvestus on võimalik. IV
24.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka viivise arvestuse osas. Otsustamaks küsimust, kas ja millise aja eest kuulub hageja viivise nõue rahuldamisele, tuleb kohtul tuvastada, millal tekkis hageja ja kostja nõuete tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes. Maakohus on jätnud selle asjaolu tuvastamata. VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Tasaarvestav pool käesolevas asjas on kostja, kellele kuulub potentsiaalne lepingu järgne tehtud töö eest saamata jäänud tasu nõue hageja vastu ning teine pool on hageja, kellele kuulub lepingujärgne kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Tasaarvestusolukord tekkis, kui hageja nõue oli muutunud sissenõutavaks ja kostjal oli õigus tema vastu suunatud hageja nõue täita. Seega tekkis käesolevas asjas tasaarvestuse olukord alates ajast, mil kostja õigus nõuda hagejalt tasu maksmist muutus sissenõutavaks, ning hageja nõue oli täidetav ehk kostjal oli õigus hageja nõue täita (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 21). Tasaarvestusolukorra saabumisega lõppesid poolte nõuded VÕS § 197 lg 2 mõttes kattuvas ulatuses. Tasaarvestatavad nõuded ei lõpe mitte tasaarvestusavalduse kättesaamise hetke seisuga, nagu tuvastas maakohus, vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet ja nõuded lõppevad tagasiulatuvalt alates hetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Sama ajahetke seisuga lõpeb ka viivise arvestus. Hageja taotles hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise (arvestus I kd lk 113) ja alates hagiavalduse esitamisest 3. detsembril 2018 põhinõudelt arvestatava viivise välja mõistmist. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud viivise arvestus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Õigust kohaldab kohus ning maakohus pidi seda kontrollima sõltumata kostja viidetest asjakohastele õigusnormidele (TsMS § 438 lg 1). Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis muutus hageja arvestuste kohaselt sissenõutavaks hiljemalt 30. juunil 2018. Kostja tasaarvestav nõue muutus kooskõlas lepingu p-ga 5.4 sissenõutavaks 7 kalendripäeva möödumisel hagejale arve esitamisest, st aprillis 2018 ehk enne hageja nõude sissenõutavaks muutumist. Seetõttu ei saa hageja tasaarvestatud summalt viivist nõuda ning hageja nõue viivise saamiseks tuleb jätta täielikult rahuldamata. V 25. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon nendele nõuetele ei vasta, sest sellest ei nähtu, millises ulatuses hageja nõue lõppes kostja poolse tasaarvestusavalduse tegemisega. Samuti on ebaõige tasaarvestusavalduse tegemise kuupäev. Riigikohus on selgitanud (vt tsiviilasi nr 3-2-1-112-16), et otsustused hagi ja vastuhagi rahuldamise kohta peavad olema kajastatud kohtulahendi resolutsioonis. Kuigi käesolevas asjas ei ole esitatud vastuhagi, vaid tasaarvestuslik vastuväide, peab kohtuotsuse resolutsioon kajastama selgelt, millises ulatuses jääb hagi rahuldamata hageja nõude põhjendamatuse tõttu
ja millises ulatuses kostja tasaarvestusvastuväite rahuldamise ja hageja nõude tasaarvestuse tõttu. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja nõue on põhjendatud põhivõla 4859, 44 euro ulatuses. Hageja ei ole vaidlustanud kostja nõudeid enda vastu summas 35 249, 54 eurot (maakohtu otsuse p 24), millest akti nr 6 alusel 22 767, 62 eurot (koos käibemaksuga 27 321, 14 eurot) ja Korsten nr 11 lisatööde tellimuse alusel 6607 eurot (koos käibemaksuga 7928, 40 eurot). Seega tuleb hageja põhivõla 45 213, 56 eurot nõue jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata 40 354, 12 euro ja viivise osas. 4859, 44 euro ulatuses tuleb hageja põhivõla nõue lugeda lõppenuks kostja poolse tasaarvestusega kostja tasu nõudega hageja vastu lepingu ja 31. märtsi 2018 akti nr 6 alusel ja jätta hagi ka selles osas rahuldamata. Vastavalt tuleb täpsustada kohtuotsuse resolutsiooni.
26.Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 1). Maakohus jättis vaatamata hagi rahuldamata jätmisele menetluskulud poolte endi kanda põhjendades seda hagi ja vastuhagi rahuldamise analoogiaga. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Käesolevas menetluses teeb kohus otsuse üksnes hagi osas ja kostja kasuks ei teki täitedokumenti. Üldreegli TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
27.Maakohus märkis otsuse p-s 4, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Tartu Maakohtu 29. mai 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr 130803) kantud kohtulik hüpoteek. Pärast otsuse tegemist maakohus tühistas 16. juuni 2021 määrusega 29. mai 2020 hagi tagamise määrusega seatud hagi tagamise abinõu ja asendas selle kostja poolt deposiitkontole tasutud tagatisega 47 009, 71 eurot. Vastavalt tuleb muuta ka maakohtu otsuse resolutsiooni. Kohtuotsuse jõustumisel tule hagi tagamine tühistada ja tagatisraha kostjale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.