Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-20-9254
Kohtuasi
X (X) hagi AS-i Postimees Grupp vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X 20.04.2022 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
määratud
Kostja AS Postimees Grupp (registrikood 10184643), esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda X Harju Maakohtu 31.03.2022 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta X kanda.
3.Teatada kostjale apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud ja hageja nõue
1.X (hageja) esitas 26.06.2020 Harju Maakohtule hagi AS-i Postimees Grupp (kostja) vastu (hagi täpsustatud 22.10.2020). Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli kostja aktsiaseltsi Kanal 2 (Kanal 2) õigusjärglane. Kanal 2 veebilehel ilmus XX.XX.XXXX telesaade „XXX“, mis rääkis hageja kuritegudest ja talle mõistetud karistusest. Saade sisaldas intervjuud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhiga, kus viimane avaldas järgmist: „Julgeks väita, et need kuriteod, mille eest X on süüdi mõistetud, ei ole ainukesed tema hingel. Kindlasti on tal neid veel ja kindlasti on neid ka raskeid kuritegusid veel“. Viidatud saatelõigus avaldas kanal andmed selle kohta, et hageja oli toime pannud veel kuritegusid peale nende, mille eest ta kandis karistust. Tegemist oli ebaõige faktiväitega, mis kahjustas hageja mainet. Telesaade oli kättesaadav internetis al XX.XX.XXXX kuni hagi esitamiseni. Täpsustatud hagi esitamise seisuga oli saade kustutatud. Nõue polnud aegunud. Hageja sai teada saate veebis avaldamisest paar kuud enne hagi esitamist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel oli olemas sama eseme kohta samal alusel tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-13-19714. Vaidlusaluse väite avaldamine ei olnud õigusvastane, sest kostja täitis talle lasunud kontrollkohustust. Vaidlusalune väide tugines Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi avaldusele. Ajakirjandus ei saanud vastutada ametliku allika poolt väljaöeldu eest. Andmete avaldamine polnud õigusvastane ka sellepärast, et see kajastas sõna-sõnalt kolmanda isiku tsitaati. Tegemist ei olnud ajakirjaniku enese oletuse või tõlgendamisega. Ajakirjanik ise ei avaldanud hageja poolt vaidlustatud väidet. Ajakirjanik täitis andmete avaldamisel enda hoolsuskohustuse sellega, et enne kriminaalbüroo juhi tsitaadi avaldamist rõhutas ta, et ajakirjandusel puudub kindel teadmine selle kohta, kas hageja on sooritanud täiendavaid kuritegusid. Andmete avaldamist ei saanud lugeda õigusvastaseks, sest nende avaldamine oli avalikes huvides. Arvestades, et hageja mõisteti süüdi mitme inimese tapmise eest, pidi ta taluma vaidlusaluse väite avaldamist. Kostjale ei saanud omistada tsitaadi avaldamise eest süüd. Kahjuhüvitis tuli vähendada nullini. Saates hageja kohta avaldatud andmed ei ületanud seda taluvuse piiri, mis hagejal tema eluvalikute tõttu oli. Hageja ise tekitas oma käitumisega avaliku huvi tema isiku vastu. Seega tuli kahjuhüvitist vähendada kannatanu enda poolse kahjustamise tõttu. Hüvitis ei saanud ületada null eurot, sest see viiks kannatanu rikastumiseni. Hageja nõue oli ka aegunud. Nõudele kohaldus kolmeaastane kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev aegumisetähtaeg. Saade avaldati veebis XX.XX.XXXX. Tsiviilasjas nr 2-13-19714 toimunud menetluse ajal oli hageja teadlik, et saade oli kättesaadav internetis. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kohus asus seisukohale, et hinnates vaidlusalust saatelõiku mõistliku inimese arusaama järgi, väideti saates, et hageja poolt toime pandud kõiki kuritegusid ei avastatud. Sellega kaudselt väideti, et hageja oli lisaks avastatud kuritegudele, mille eest ta ka süüdi mõisteti, pannud toime veel kuritegusid. Viidatud väide oli hinnatav faktiväitena. Kuigi väide sisaldus kolmanda isiku poolt antud intervjuus, oli see esitatud kostja õiguseellase poolt eetrisse saadetud telesaates. Kostja avaldas väite avalikkusele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõttes. Poolte vahel toimus perioodil 2013–2016 tsiviilasjas nr 2-13-19714 vaidlus seoses sellega, et Kanal 2 oli saatnud tele-eetrisse saate „XXX“, mis sisaldas sama vaidlusalust faktiväidet hageja
kohta (tl 34–38). Märgitud vaidluses tugines hageja oma nõudes sellele, et faktiväide oli avaldatud tele-eetris. Hageja ei tuginenud hagis asjaolule, et vaidlusalune saade oli avaldatud ka veebilehel. Kanal 2 19.12.2014 vastusest nähtus, et hageja esitas väite, et vaidlusalune saade oli veebilehel järelvaadatav esmakordselt kassatsioonkaebuses (tl 74-75). Märgitud dokument kinnitas, et hageja polnud varasemas vaidluses (hagis) tuginenud asjaolule, et saade oli kättesaadav internetis. Seega erines praeguses vaidluses esitatud hagi alus hagi alusest tsiviilasjas nr 2-13-19714. Alus hagi läbivaatamata jätmiseks puudus (TsMS § 423 lg 1 p 4). Hagejale kuritegude toimepanemise omistamine oli igal juhul tema au teotav. Seetõttu oli vaidlusaluse väite avaldamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et vaidlusalune väide vastas tõele. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et kuna hageja oli pannud toime kuriteod, mille eest ta oli süüdi mõistetud, siis hageja oli oma au ja hea nime maha mänginud. Hageja ei olnud ise ennast avalikkuse tähelepanu huviorbiiti asetanud. Avalikkus sai hagejast ja tema poolt toimepandud kuritegudest teada tänu ajakirjandusele. Ajakirjanikel oli õigus avaldada tõeseid andmeid hageja poolt sooritatud kuritegude kohta. Ajakirjandusel ei olnud õigust avaldada ja hagejal puudus kohustus taluda ebaõigete andmete avaldamist tema tegevuse, sh sooritatud kuritegude kohta. Meediaväljaandel oli kohustus ja vastutus täpse ja usaldusväärse informatsiooni edastamise eest. Mida tõsisem oli isiku vastu esitatud väidete iseloom, seda tugevam pidi olema faktiline aluspõhi (EIK lahend asjas Ziembiński vs. Poola, avaldus nr 46712/06, p-d 50-51). Isikul oli õigus, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid andmeid. Kohtu hinnangul oli isikul selline õigus ka olukorras, kus ta pani toime kuritegusid ja seda vaatamata toimepandud kuritegude tehioludele.
4.Hageja palus välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis, sest kostja õigusseellane avaldas ebaõige faktiväite, mis kahjustas hageja mainet. Hageja väitel põhjustas Kanal 2 talle õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 alusel. Hageja nõude aegumisele kohaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1, mis sätestas, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus tuvastas eelnevalt, et vaidlusalune saade oli avaldatud veebis XX.XX.XXXX. Hageja väitel oli saade kustutatud hiljemalt 22.10.2020. Kohtule ei esitatud andmeid saate varasema kustutamise aja kohta. Samuti polnud kumbki pool väitnud, et saade oli jätkuvalt kättesaadav. Seetõttu asus kohus seisukohale, et saade kustutati hiljemalt 22.10.2020. Kostja esitas tõendina hageja 03.10.2014 kassatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-13-19714, kus hageja tõi välja, et vastav saade oli Kanal 2 veebilehel järelvaadatav igale soovijale (tl 73). Kanal 2 19.12.2014 vastuses kassatsioonkaebusele avaldas, et hageja toetus esmakordselt kassatsioonkaebuses asjaolule, et saade oli kostja õiguseellase veebilehel järelvaadatav (tl 7475). Eeltoodust nähtus, et hiljemalt 03.10.2014 oli hageja teadlik, et vaidlusalust faktiväidet sisaldav saade oli kättesaadav Kanal 2 veebilehel. Kuna hageja ja Kanal 2 vaidlesid tsiviilasjas nr 2-13-19714 hageja maine kahjustamise üle, pidi hageja olema hiljemalt 03.10.2014 teadlik sellest, et kostja õiguseellane avaldas hageja mainet teotava väite. Hageja pidi hiljemalt 03.10.2014 olema teadlik kahjust (hageja maine kahjustamine ebaõige faktiväite avaldamisega) ja kahju hüvitama kohustatud isikust (Kanal 2). Hageja ei tõendanud, et ta sai teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust hiljem, kui eelnevalt tuvastatud kuupäev. Kohus möönis, et kuna saade oli internetis kättesaadav perioodil XX.XX.XXXX–22.10.2020, oli viidatud aja jooksul tegemist kestva kahju tekitamisega. Samas tuli praegu lähtuda kahju ühtsuse pritsiibist. Hageja ei väitnud, et peale maine kahju oleks talle käsitletava perioodi kestel veel mingi kahju tekkinud. Maine kahjustamisest ja kahju põhjustanud isikust pidi hageja teada saama juba hiljemalt 03.10.2014. Seetõttu leidis kohus, et hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 04.10.2014. Hageja ei toonud
kohtu ette erandlike asjaolusid, mille alusel võiks nõude aegumine hakata kulgema hilisemal ajal. Hageja nõude aegumistähtaeg lõppes 03.10.2017. Hageja esitas hagi 26.06.2020 ja seega oli hageja nõue aegunud. Seetõttu tuli jätta hagi rahuldamata ja seega puudus vajadus käsitleda poolte väiteid kahju tekitamise õigusvastasuse kohta. Apellatsioonkaebus
5.Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtusse. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Kaebus sisaldas hageja taotlust menetlusabi saamiseks. Ebaõige oli kohtu järeldus, et saade oli veebis avaldatud XX.XX.XXXX ja sellest ajast tuleks arvestada hageja nõude aegumist. Käesoleva vaidluse kontekstis ei puutunud asjasse asjaolu, et saade oli veebilehel järelvaadatav alates 03.10.2014 ja et kostja viitas sellele kassatsiooni raames asjas nr 2-13-19714. Kohus jättis arvestamata, et hageja oli eluaegne vang, kellel puudus võimalus interneti vabalt kasutada. Seega oli vale kohtu seisukoht, et hageja pidi oma õiguste rikkumisest teadma juba 03.10.2014. Hagejal pidi olema objektiivne võimalus tutvuda enda kohta avaldatud ebaõige informatsiooniga ja seejärel otsustada, kas ta soovib pöörduda kohtusse või mitte ja kas seal on midagi mainet kahjustavat. Hageja sai telesaatest teada paar kuud enne kohtusse pöördumist teise kinnipeetava Y (eluaegne vang) käest, kes sai enda ja hageja telesaatest teada oma tuttava kaudu. Hageja soovis viidatud isikut tunnistajana üle kuulata. Tunnistaja ülekuulamata jätmisega rikkus maakohus menetlusõigust. Hageja soovis tunnisaja ülekuulamist apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §637 lg1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Hageja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja nõue oli aegunud. Maakohus tuvastas ebaõigesti aegumistähtaja alguse. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlustanud hageja TsÜS § 150 lg 1 kohaldamist. Maakohus tuvastas, et hageja oli tuginenud tsiviilasjas nr 2-13-19714 esitatud 03.10.2014 kassatsioonkaebuses, et vastav saade oli Kanal 2 veebilehel järelvaadatav igale soovijale. Seega hiljemalt 03.10.2014 oli hageja teadlik, et vaidlusalust faktiväidet sisaldav saade oli kättesaadav Kanal 2 veebilehel ja hiljemalt 03.10.2014 pidi hageja teada saama kahjust (maine kahjustamine ebaõige faktiväite avaldamisega) ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Puudus vaidlus, et saade oli veebis avalik tsiviilasja nr 2-13-19714 menetlemise ajal. Seega nähtub, et hageja oli juba eelmise kohtumenetluse ajal teadlik, et saade oli veebilehel kättesaadav. Maine kahjustamisest ja kahju põhjustanud isikust pidi hageja teada saama juba hiljemalt 03.10.2014. Hagejal oli õigus ja võimalus juba siis kaaluda kohtusse pöördumist oma huvide kaitseks. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väide, et kassatsioonkaebuses avaldatu ei puutunud praegu asjasse, sest hageja oli eluaegne vang, kellel puudus vaba juurdepääs internetile, ei lükka ümber maakohtu järeldusi. Isegi kui hageja sai ka tunnistajalt teada telesaate kohta, siis arvestades hageja tunnistaja ülekuulamise taotluse sisu poleks hageja saanud tunnistaja ütlustega lükata ümber seda, mis 03.10.2014 kassatsioonkaebuses kirjas oli. Kohus märgib, et hagejal oli
tsiviilasjas nr 2-13-19714 kassatsioonkaebuse esitamisel lepinguline esindaja ning esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega (TsMS § 217 lg 6). Hageja polnud toonud maakohtus ega apellatsioonkaebuses esile selliseid asjaolusid, mille alusel võiks nõude aegumine hakata kulgema hilisemal hagejale soovitud ajal. Seega tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et hageja nõue oli aegunud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited otsusele ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kaebuses pole esile toodud selliseid maakohtu rikkumisi, mis võimaldaksid ringkonnakohtul maakohtu otsustusi tühistada või muuta. Pelgalt asjaolu, et hageja ei ole nõus maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohtu lahend on ebaõige. Apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel pole ringkonnakohtul võimalik asuda maakohtust erinevale ja teistsugusele seisukohale nõude aegumise osas. Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus. Eeltoodud arvesse võttes, ei saaks hageja apellatsioonkaebust rahuldada ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Keeldumise tõttu puudub vajadus otsustada menetlusabi üle.
7.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4).
8.Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale ja edastab teadmiseks kostjale (TsMS § 638 lg-d 4 ja 8). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid esitajale füüsiliselt tagastada (TsMS § 638 lg 4). TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.