Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-20-9254
Kohtuasi
X (X) hagi AS-i Postimees Grupp vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X 20.04.2022 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
määratud
Kostja AS Postimees Grupp (registrikood 10184643), esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kohta (tl 34–38). Märgitud vaidluses tugines hageja oma nõudes sellele, et faktiväide oli avaldatud tele-eetris. Hageja ei tuginenud hagis asjaolule, et vaidlusalune saade oli avaldatud ka veebilehel. Kanal 2 19.12.2014 vastusest nähtus, et hageja esitas väite, et vaidlusalune saade oli veebilehel järelvaadatav esmakordselt kassatsioonkaebuses (tl 74-75). Märgitud dokument kinnitas, et hageja polnud varasemas vaidluses (hagis) tuginenud asjaolule, et saade oli kättesaadav internetis. Seega erines praeguses vaidluses esitatud hagi alus hagi alusest tsiviilasjas nr 2-13-19714. Alus hagi läbivaatamata jätmiseks puudus (TsMS § 423 lg 1 p 4). Hagejale kuritegude toimepanemise omistamine oli igal juhul tema au teotav. Seetõttu oli vaidlusaluse väite avaldamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et vaidlusalune väide vastas tõele. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et kuna hageja oli pannud toime kuriteod, mille eest ta oli süüdi mõistetud, siis hageja oli oma au ja hea nime maha mänginud. Hageja ei olnud ise ennast avalikkuse tähelepanu huviorbiiti asetanud. Avalikkus sai hagejast ja tema poolt toimepandud kuritegudest teada tänu ajakirjandusele. Ajakirjanikel oli õigus avaldada tõeseid andmeid hageja poolt sooritatud kuritegude kohta. Ajakirjandusel ei olnud õigust avaldada ja hagejal puudus kohustus taluda ebaõigete andmete avaldamist tema tegevuse, sh sooritatud kuritegude kohta. Meediaväljaandel oli kohustus ja vastutus täpse ja usaldusväärse informatsiooni edastamise eest. Mida tõsisem oli isiku vastu esitatud väidete iseloom, seda tugevam pidi olema faktiline aluspõhi (EIK lahend asjas Ziembiński vs. Poola, avaldus nr 46712/06, p-d 50-51). Isikul oli õigus, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid andmeid. Kohtu hinnangul oli isikul selline õigus ka olukorras, kus ta pani toime kuritegusid ja seda vaatamata toimepandud kuritegude tehioludele.
kohtu ette erandlike asjaolusid, mille alusel võiks nõude aegumine hakata kulgema hilisemal ajal. Hageja nõude aegumistähtaeg lõppes 03.10.2017. Hageja esitas hagi 26.06.2020 ja seega oli hageja nõue aegunud. Seetõttu tuli jätta hagi rahuldamata ja seega puudus vajadus käsitleda poolte väiteid kahju tekitamise õigusvastasuse kohta. Apellatsioonkaebus
tsiviilasjas nr 2-13-19714 kassatsioonkaebuse esitamisel lepinguline esindaja ning esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega (TsMS § 217 lg 6). Hageja polnud toonud maakohtus ega apellatsioonkaebuses esile selliseid asjaolusid, mille alusel võiks nõude aegumine hakata kulgema hilisemal hagejale soovitud ajal. Seega tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et hageja nõue oli aegunud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited otsusele ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kaebuses pole esile toodud selliseid maakohtu rikkumisi, mis võimaldaksid ringkonnakohtul maakohtu otsustusi tühistada või muuta. Pelgalt asjaolu, et hageja ei ole nõus maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohtu lahend on ebaõige. Apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel pole ringkonnakohtul võimalik asuda maakohtust erinevale ja teistsugusele seisukohale nõude aegumise osas. Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus. Eeltoodud arvesse võttes, ei saaks hageja apellatsioonkaebust rahuldada ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Keeldumise tõttu puudub vajadus otsustada menetlusabi üle.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.