Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Maris Adamson-Särgava
Määruse tegemise aeg ja koht
06.06.2022.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-11523
Tsiviilasi
S S (isikukood xxx, elukoht xxx) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
2020. aastal summas 13 441,45 eurot, 2021. aastal summas 13 228,06 eurot ja 2022. aastal summas 10 467,95 eurot. 04.02.2022 esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgnik avaldas, et ta on terve kohustustest vabastamise menetluse vältel töötanud R OÜ-s tarkvara arendajana. Võlgnik lisas, et menetluse alguses oli tal kaks ülalpeetavat, aga alates 25.02.2021 kolm ülalpeetavat. Tunnustatud nõudeid võlgniku pankrotimenetluses oli kokku 53 210,49 eurot. Võlgnik avaldas, et ta on tasunud ajavahemikus 04.02.2019 kuni 04.02.2022 nõudeid summas 37 137,46 eurot ning seisuga 04.02.2022 on tasumata nõuete jääk 16 073,03 eurot. Seega on võlgnik tasunud 69,79% nõuetest ning taotleb kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegset lõpetamist ja enda kohustustest vabastamist. 06.04.2022 kirjaga andis kohus võlausaldajatele W OÜ-le, AS-ile I, P OÜ-le, AS-ile F, J OÜ-le, AS-ile L, R OÜ-le, F, H AS-ile, R AS-le, D AS-ile, M OÜ-le, B AS-ile, Y AS-ile, T OÜ-le, Q OÜle, G OÜ-le ja T AS-ile tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. T AS teavitas 06.04.2022 kohut, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja avaldas, et võlgnik ei ole alates 04.02.2019 võlausaldajale ühtegi makset teinud. O OÜ teavitas 12.04.2022 kohut, et S S on kohustustest vabastamise menetluse raames teinud võlausaldajale üks kord aastas väljamakseid järgmiselt: 25.02.2019 summas 285,91 eurot, 01.02.2020 summas 844,12 eurot, 01.02.2021 summas 830,72 eurot, 01.02.2022 summas 657,39 eurot, kokku summas 2618,14 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse alguses oli O OÜ (algne kreeditor O OÜ) nõue summas 3419,63 eurot. Võlausaldaja avaldas, et ta on nõus S S kohustustest vabastamisega. H AS esitas 12.04.2022 seisukoha, milles teavitas kohut, et S S on kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud H AS-ile väljamakseid summas 2922,47 eurot. H AS leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine on põhjendatud. Võlausaldaja nõustub kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegse lõpetamisega ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. I AS teatas 12.04.2022 kohtule, et I AS kontole on laekunud võlgniku poolt kolm makset kogusummas 2243,09 eurot, st võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõude 74% ulatuses. Eelnevast tulenevalt on I AS seisukohal, et võlgniku võib vabastada järelejäänud kohustustest. AS F teavitas 14.04.2022 kohut, et võlausaldajal puudub seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise osas ning võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Y AS esitas 18.04.2022 seisukoha, milles avaldas, et võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid summas 7779,39 eurot. Y AS ei ole nõus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne viie aasta möödumist. Q OÜ teavitas 26.04.2022 kohut, et võlgnik on tasunud võlgnevuse osaliselt, mistõttu ei ole võlausaldaja nõus võlgniku kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist. M OÜ esitas seisukoha 26.04.2022, milles teavitas kohut, et S S poolt on alates 04.02.2019 laenukohustuste katteks tasutud kokku 1749,17 eurot. Võlausaldaja M OÜ toetab S S kohustustest vabastamist. 27.04.2022 teavitas R OÜ (eelnevalt R OÜ) kohut, et võlausaldaja võlgnevuse katteks on laekunud kokku 1117,84 eurot. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist.
C OÜ teavitas 28.04.2022 kohut, et C OÜ nõude katteks on kohustustest vabastamise menetluse jooksul laekunud kokku 497,65 eurot. C OÜ avaldas, et ta ei nõustu võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastamisega, sest võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik rahuldanud menetluse raames võlausaldaja nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub C OÜ jätkata S S kohustustest vabastamise menetlust ning jätta võlgnik ennetähtaegselt kohustustest vabastamata. P AS esitas 02.05.2022 seisukoha, milles teavitas kohut, et S S on tasunud nõude katteks kokku 517,12 eurot. Tunnustatud nõudesumma võlgniku pankrotimenetluses oli 2467,45 eurot. Võlausaldaja hinnangul suudaks võlgnik 5 aasta jooksul tasuda suuremas summas võlgnevusi ning vähendada võlausaldajate nõudeid. Seega ei nõustu võlausaldaja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning palub menetlust jätkata kuni 5 aasta täitumiseni. B AS avaldas 04.05.2022 seisukohas, et võlausaldajale on menetluse kestel laekunud 4835,30 eurot. Võlausaldaja nõude jääk on seega 1670,08 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. AS I, P OÜ, J OÜ, AS L, F ja M OÜ ei ole seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 04.02.2019, seega on menetluse algusest möödunud üle kolme aasta. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgnik tugineb taotluses sellele, et ta on korralikult täitnud kohustusi kolme aasta vältel ning on teinud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 37 137,46 eurot, so rahuldanud nõuded 69,79% ulatuses. Lisaks on võlgnikul kolm alaealist ülalpeetavat. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on seisukohad esitanud võlausaldaja T AS, O OÜ, H AS, I AS, AS F, Y AS, Q OÜ, M OÜ, R OÜ, C OÜ, P AS ja B AS. Ülejäänud võlausaldajad seisukohta ei esitanud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku aruannetest nähtuvalt on võlgnik terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud R OÜ-s tarkvara arendajana ning teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 37 137,46 eurot. Kokku oli võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 53 210,49 eurot, millest on käesolevaks tasumata 16 073,03 eurot. Seega on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 69,79% ulatuses. Kohus märgib, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kohtule kättesaadav, esitanud kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruandeid koos arveldusarvete väljavõtetega ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 3 aasta jooksul kogusummas 37 137,46 eurot ning väljamaksed on teostatud vastavalt jaotistele. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnikul on alates 25.02.2021 kolm ülalpeetavat. Seega ei pidanud võlgnik tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). 12 võlausaldajat on esitanud seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluses, kellest 3 võlausaldajat jätsid võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada, 4 võlausaldajat nõustusid võlgniku kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist ja 5 võlausaldajat ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega ennetähtaegselt. 6 võlausaldajat ei ole seisukohta esitanud, mistõttu arvestab kohus, et kuuel võlausaldajal puudusid vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest enne 5 aastast tähtaega, kuivõrd kohtule teadaolevalt on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Võlgnik on esitanud kohtule tõesed andmed enda sissetulekute ja väljaminekute kohta ning edastanud kohtule aruanded koos arveldusarve väljavõtetega. Võlgnik on vähendanud võlgnevusi arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
PankrS § 177 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad S S kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.