2-18-111276/144 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kinnitusel oli poolte vahel 2016. aasta esimesel poolel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt pidi kostja tegema hageja korteris kosmeetilist remonti, mis ei olnud ehitustöö seaduse mõttes. Pooled leppisid kokku, et kostja teeb korteris järgmisi töid: võtab maha vana linoleumi esikus ja köögis, paigaldab laminaadi kahes toas, valmistab seinad ette tapeedi panekuks ja paneb tapeedid seina, valmistab laed ette värvimiseks ja värvib need, paigaldab uksed ja ukseliistud, paigaldab plaadid köögis ja vannitoas. Poolte vahel ei olnud kokkulepet torude ja elektritööde tegemiseks. Kõik tööd, mis olid seotud torude, gaasi- ja elektriseadmetega tegi teine isik. Kostja ei vastuta tehtud elektritööde eest, kuna töövõtulepingu elektritööde tegemiseks sõlmis hageja tunnistaja S. P.ga. Pooled leppisid kokku, et tööde eest tasub hageja kostjale 2100 eurot, mis sisaldab ka viimistlusmaterjalide ostuhinda. Hageja maksis kostjale ainult 1500 eurot, mille eest ostis kostja viimistlusmaterjale ja utiliseeris ehitusprahti. Kostja ei teinud töid lõpuni, kuna hageja võttis kostjalt korterivõtmed ja ei võimaldanud kostjal töid lõpetada. Hagejaks on füüsiline isik ehk tarbija ja seetõttu on tegemist tarbijatöövõtuga. VÕS § 644 lg 1 teise lause kohaselt peab tarbija tarbijatöövõtu puhul teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja teatas kostjale töö puudustest hagiavalduse esitamisega, seega kakas aastat pärast puuduste avastamist, ta ei saa tugineda lepingutingimustele mittevastavusele ja varem teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav. Hagejal ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kuna hageja ei esitanud kostjale avaldust töövõtulepingu ülesütlemiseks.

tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg 4 mõttes. Poolte sõlmitud töövõtuleping ei ole tarbijatöövõtuleping, nagu märgib kostja. Hageja ei ole tõendanud, milles pooled kokku leppisid. OÜ Trent Projekt 18. oktoobri 2016. a tehniline ekspertiis ei tõenda poolte kokkulepet (s.o milliseid töid pidi kostja tegema), sellest võib välja lugeda vaid seda, milliseid töid korter remontimiseks vajab. Remondi tellimisel on võimalik leppida kokku nii põhjalikus remondis (n-ö täisremont) nagu väidab hageja, kui ka nö kosmeetilises remondis (vaid kerged parandused ja uuendused), nagu väidab kostja. Praegusel juhul ei ole kohtul hageja poolt esitatud tõenditest võimalik tuvastada poolte kokkulepet. Kostja omaksvõtuga saab lugeda tõendatuks, et pooltel oli kokkulepe vähemalt kostja nimetatud tööde osas (s.o kostja võtab maha vana linoleumi esikus ja köögis, paigaldab laminaadi kahes toas, valmistab seinad ette tapeedipanekuks ja paneb tapeedi seina, valmistab laed ette värvimiseks ja värvib need, paigaldab uksed ja ukseliistud, paigaldab plaadid köögis ja vannitoas), mida kinnitab ka ekspertiisiaktis väljatoodud korteris teostatud (puudustega) tööde loetelu. Tunnistaja S.P. selgitas 14. mai 2019. a kohtuistungil, et tegi korteris elektritöid, santehnilisi töid tegi tema vend Eduard. Tunnistajal oli kokkulepe hagejaga, ka raha maksis talle hageja. S.P. kinnitas, et ta oli ainuke, kes sai hagejalt kokkulepitud tasu ning lõpetas oma töö (I kd, tl 90 pöördel). Kostja esitas tõendina 2. mai 2016 dokumendi nimetusega „Kliendiinfo“, kus tellija nimeks on märgitud „Natalja“, seejärel on joonise peale märgitud elektritöödega seotud kliendi soovid ning dokumendi all on allkiri (I kd, tl 130). Asjas teostatud käekirja ekspertiisiga on tuvastatud, et nimetatud dokumendil trükitud sõnade „Kliendiga suhtles“ kõrval oleva allkirja on tõenäoliselt kirjutanud hageja (II kd, tl 79–81). Seega on tuvastatud, et hagejal oli kokkulepe elektritööde tegemiseks S.P. ga, mitte kostjaga. Tunnistaja E.P. 1. juulil 2020 kirjalikult antud ütlustest nähtub, et tema tegi hageja korteris sanitaartehnikaga seotud töid, korterisse sattus ta kostja kutsel ning tegi töid kostja palvel. Tunnistaja selgitas, et töötas koos kostjaga kuni viiel objektil, kostja ja tunnistaja on omavahel tuttavad (II kd, tl 113). TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 1 kohaldamiseks ei ole määrav, millisel õiguslikul alusel teist isikut majandus- ja kutsetegevuses kasutatakse. Tähtis on see, et kasutamine oleks pidev. TsÜS § 132 lg 1 kohaldamise eelduseks on muu hulgas see, et majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik oleks käitunud sellisel viisil, mida saaks ette heita seda isikut majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule. See tähendab, et vajalik on tuvastada kohustuse rikkumine, mida saaks teisele lepingupoolele ette heita (vt nt Riigikohtu 13. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-05, p 17). Tunnistaja E.P. ütlustest ega muudest tõenditest ei ole võimalik tuvastada ega järeldada, et kostja kasutab E.P. t pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Ka asjaolu, et tunnistaja sattus esimest korda hageja korterisse kostja kutsel ja palvel ning et nad on töötanud kuni viiel ehitusobjektil koos, ei tähenda, et kostja kasutab teda pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Maakohus pidas eluliselt usutavaks, et isikud, kes tegelevad remonditöödega, teavad ja oskavad vajadusel soovitada teisi meistrimehi, kes on võimelised tegema teistsuguseid remonditöid. Hageja on sõlminud lepingu kostjaga, mitte ehitusfirmaga, ning kostja ei pruugi kõiki ehitustöid osata. Tunnistaja on kohtule selgitanud, et hageja on olnud tema tööga rahul ning palus vahetada oma teises korteris segistit, mida tunnistaja ka tegi (II kd, tl 113). Hageja ei ole maakohtu hinnangul tõendanud, et kostja kasutas oma majandus- ja kutsetegevuses teisi isikuid ning et kostja vastutab teiste isikute tehtud töö eest. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2. Seejuures tuleb arvestada

VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja keeldub õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (VÕS § 644 lg 3). Kui hageja tugineb töö lepingu tingimustele mittevastavusele, peab ta tõendama, et töö ei vastanud lepingu tingimustele ning, et mittevastavus esines töö üleandmise hetkel või et mittevastavus tekkis kostja poolt kohustuste rikkumisest tulenevalt. Hageja ei ole välja toonud, millistele tingimustele või kvaliteedile pidid tööd vastama. Keskmisest kvaliteedist võib täitmisel lähtuda vaid siis, kui seaduse või lepinguga ei ole vastavat kvaliteeti kindlaks määratud. Kui asja kvaliteeti ei ole määratud, tuleb mh VÕS § 77 lg 1 kohaldamisel arvestada asjaoludega, mis peaksid olema iseenesestmõistetavad nõuetekohase kvaliteedi hindamisel. Kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist VÕS § 646 järgi. Tellija saab keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt. Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine VÕS § 646 lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab õigustatult tööde parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Tunnistaja S.J. ütlustega on tõendatud, et hageja osutas mingitele puudustele kostja tehtud töödes ning teatas, et need tuleb ümber teha (I kd, tl 92). Asjaolu, kas kostja keeldus õigustamatult tööde parandamisest või uue töö tegemisest, ei ole maakohtu hinnangul tunnistaja ütlustega võimalik tuvastada. Tunnistaja ütlustest nähtub vaid, et kostja lahkus pärast vestlust hagejaga korterist ja võttis kõik oma asjad. Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt nägi ta akti vigadega, milles ühe veana oli märgitud valesti paigaldatud laminaat. Valesti paigaldatud laminaadi osas oli tunnistaja hagejale teinud ettepaneku kutsuda välja akti koostanud firma ja kostja, viimane võtab laminaadi ära ja kui kõik on korras, siis hageja maksab kaks korda. Hageja keeldus sellest. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et kostja soovis lõpetada töö ja saada raha. Kostja on teinud ettepaneku, et parandab kõvera seina, kuid hageja loobus sellest (I kd, tl 91). Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et mingid puudused kostja tehtud töödes siiski esinesid ning kostja oli puudustest teadlik. Asjaolu, kas kostja tehtud töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub, või kas kostja keeldus õigustamatult töid parandamast või uut tööd tegemast, või ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, on jäänud tõendamata. Maakohus leidis, et tunnistaja S.P. ütlustest nähtub pigem, et just hageja on olnud see, kes kostja poolt tööde parandamist ei soovinud (I kd, tl 91 pöördel). VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib

täiendava tähtaja jätta andmata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel, või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Tellija võib juhul, kui ta on järginud VÕS § 115 lg 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on VÕS § 118 lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust taganeda. Kahjuhüvitise saamiseks peab töövõtja olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Tunnistajate S.J. ja S.P. ütlustega on tuvastatud, et mingid puudused kostja töödes esinesid ning pooled olid puudustest teadlikud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või et kostja oleks õigustamatult keeldunud töid parandamast või uut tööd tegemast. Esitatud tõenditest ei nähtu ka, et kostjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmata jätmine oleks asjaolusid arvestades hageja puhul olnud põhjendatud. Kostja on teatanud, et poolte sõlmitud leping ei ole üles öeldud. Tellija võib VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingust taganeda, kui töövõtja on oluliselt lepingut rikkunud. VÕS § 647 loetleb täiendavad olulise lepingurikkumise alused juhuks, kui töö ei vasta lepingutingimustele. VÕS § 118 lg 1 p 2 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS § 116 lg 5 järgi võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine. Lisaks VÕS §-s 116 sätestatule tuleb arvestada ka VÕS §-ga 647 kui erisättega. VÕS § 647 lg 3 sõnastus annab võimaluse lugeda rikkumine oluliseks ka juhul, kui töövõtja ei tee parandamist mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks poolte sõlmitud lepingut oluliselt rikkunud (s.o kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja keeldub õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või et kostja oleks õigustamatult keeldunud töid parandamast või uut tööd tegemast. Poolte esitatust ei nähtu ka asjaolusid, mis õigustaks taganemist täiendavat tähtaega andmata, s.o kostja poolt kohustuse rikkumine oleks andnud hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka edaspidi. Maakohtu hinnangul ei olnud hagejal ka õigust lepingust taganemiseks. Hageja esitas 13. augustil 2021 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus keeldus teda vande all ära kuulamast. Kohus on 5. juuli 2021. a määruses põhjendanud, miks hageja vande all ärakuulamine käesolevas asjas ei ole põhjendatud ega aita asja lahendamisele kaasa. Maakohus jäi määruses väljendatud seisukohtade juurde.

18.oktoobri 2016. a ekspertiisiakti alusel. Kõik aktis nimetatud tööd on tehtud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kolmandad isikud olid kaasatud kostja poolt. Tunnistaja E.P. andis ütlusi, et ta tegi sanitaartehnilisi töid hageja korteris kostja palvel. Hageja ise ei ole otsinud kedagi remondi tegemiseks ning kõik, mis sai korteris tehtud ja on ekspertiisiaktis kajastatud defektidena, oli tehtud kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Hageja esitas maakohtule paberi kostja märkustega (I kd, tl 146), millest on tuvastatav, et kostja ise arvestas mh sanitaartehnilisi- ja elektritöid, kostja pidas rahalist arvestust nimetatud tööde tasumise osas. See tõendab, et kostja korraldas viidatud tööde tegemist hageja korteris. Elektritöid teinud S.P. ütlused, et temal oli kokkulepe hagejaga, on ebaõiged, arvestades kostja enda kirjalikke märkusi ning arvestust korteris tehtud elektritööde kohta. S.P. koostas hageja korteri plaani elektriseadmete paigaldamise kohtade kooskõlastamiseks, mille hageja allkirjastas. Kuid S.P. poolt koostatud plaan hageja allkirjaga ei tõenda, et hagejal oli leping elektritööde osas S.P. ga ja mitte kostjaga. Kuna kostja on kasutanud kolmandaid isikuid osa tööde tegemiseks, vastutab ta TsÜS § 132 alusel teiste isiku käitumise või nendest tulenevate asjaolude eest. S.P. ütlused on ebausaldusväärsed ning nende põhjal tehtud maakohtu järeldused on ebaõiged. Laminaadi vale paigaldamine oli esmakordselt kirjalikult fikseeritud 18. oktoobril 2016 koostatud ekspertiisiaktis. Hageja ei suhelnud ei kostja ega S.P. ga pärast 12. augustit 2016, seega ei ole eluliselt võimalik, et S.P. võis enne teada akti sisu kohta ning teha hagejale ettepaneku laminaadi äravõtmiseks. S.P. on kostjaga seotud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tuleb tuvastada, millistele tingimustele või kvaliteedile pidid teostatud tööd vastama, kui on tõendatud, et kostja töö ei vasta isegi keskmisele kvaliteedile, s.o töö on tehtud ebakvaliteetselt. Hageja nõutav kahju on põhjuslikus seoses kostja töös esinevate puudustega (VÕS § 127 lg 4). Hageja kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning tekkinud kahju pidi olema kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme. Maakohus rahuldas 25. oktoobri 2019 määrusega hageja taotluse tunnistaja A.Z. ülekuulamise kohta. Seejärel otsustas maakohus kuuluta tunnistaja üle kirjalikult. Maakohus ei saanud tunnistaja vastuseid kätte ning ei ole enam teinud toiminguid tunnistaja ülekuulamiseks kohtuistungil või kirjalikult. Maakohus jättis põhjendamata hageja esitatud tõendi uurimata (TsMS § 243 lg 1). Hageja esitas mitu korda taotluse enda vande all ülekuulamiseks. Olukorras, kui maakohtu hinnangul ei olnud hagejal võimalik osa väidetud asjaolusid tõendada muude tõenditega, oleks maakohus pidanud kuulama hageja vande all oma algatusel TsMS § 2681 alusel. Kui maakohus oleks võimaldanud hagejal anda ütlusi ja kuulanud A.Z. üle, oleks kohus saanud piisavalt tõendeid poolte kokkuleppe sisu ning kostja töö kvaliteedi kohta.

8.Kostja poolt tehtud töö peab vastama poolte kokkulepitule (VÕS § 641 lg 1), kostja vastutab hageja ees töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda (VÕS § 642 lg 1). Maakohus on vastuoluliselt leidnud esmalt, et hageja ei ole välja toonud, millistele tingimustele või kvaliteedile pidid teostatud tööd vastama. Järgnevalt selgitas kohus aga, et keskmisest kvaliteedist võib täitmisel lähtuda vaid siis, kui seaduse või lepinguga ei ole vastavat kvaliteeti kindlaks määratud. Seejärel tuvastas maakohus, et tunnistajate ütlustega võib lugeda tõendatuks, et mingid puudused kostja tehtud töödes siiski esinesid ning kostja oli puudustest teadlik. Kui tööde omadustes ei ole kokku lepitud VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes, peavad need vastama vähemalt tavalisele kasutusotstarbele ning tavapärasele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2). Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on menetluses tõendanud, et need kostja poolt tehtud tööd, mille lepingujärgse tegemise kostja omaks võttis, olid tehtud puudustega. Hageja esitas OÜ Trent Projekt poolt tehtud tehnilise ekspertiisi remont-ehitustööde kvaliteedi kohta (ehitise audit) (I kd, tl 21jj), mis on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 229 lg 1 mõttes. Maakohus ei ole seda tõendit menetluses hinnanud. Ehitus-projekteerimisfirma Trent Рrojekt OÜ poolt koostatud dokumendi kohaselt viidi hageja korteris oktoobris 2016 läbi visuaalne läbivaatus. Renoveerimisprojekti puudumise tõttu juhindus (ekspert) tehtud tööde vastavuses olemasolevatest normidest ja reeglitest, need on arvamuses ka loetletud. Asjatundja on kirjeldanud puuduseid mh kostja poolt omaksvõetud ja tehtud töödes ning nimetanud ka nende kõrvaldamiseks eeldatava maksumuse (I kd, tl 31 pöördel). Kostja ei ole vaidlustanud eksperdi pädevust, kostja ei ole esitanud ka sisulisi vastuväiteid arvamuses nimetatud puudustele, mis on seotud põrandatöödega ning seinte- ja lae remontimisega, samuti uste parendustöödega. Puudused on arvamuses piisavalt täpselt ja arusaadavalt kajastatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja poolt omaksvõetud lepingulisi kohustusi ja asjatundja arvamuses (I kd, tl 31 pöördel) nimetatud parandamiseks vajaminevaid töid, et kostja ei ole nõuetekohaselt paigaldanud laminaatpõrandaid, kipsplaati ja tapeeti seintele, osaliselt on plaadid paigaldatud mittekvaliteetselt ja lõpetamata on liistude paigaldamine.