Tsiviilasi nr 2-22-5970
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks- 6. juuni 2022, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-5970
Tsiviilasi
Haljastus Plus OÜ ja Haart Ehitus OÜ avaldused Haart Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlausaldaja Haljastus Plus OÜ (registrikood esindajad 12844849; asukoht Rohuneeme tee 1, Haabneeme alevik, Viimsi vald, 74011 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat K. K., e-post XXX;
Kohtuistungi toimumise aeg
võlgnik Haart Ehitus OÜ (registrikood 10497964; asukoht Vainu 11, 72713 Paide; e-post [email protected]), juhatuse liikmed R. M., T. B. ja P. S. ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ; tel 614 8222; e-post [email protected]) kirjalik menetlus
väga olulised summad (kahe objekti peale kokku üle 1 500 000 miljoni euro). Nimetatu tõi endaga kaasa ahelreaktsiooni, tingides võimatuse tasuda ehitusobjektidel töid teostanud alltöövõtjatele.
järjekoha all on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek summas 2 500 000,00 krooni Osaühing Randomer (registrikood 11575229, asukoht Väljaku/1, Igavere küla, Raasiku vald, 75208 Harju maakond) kasuks; kolmanda järjekoha all on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek summas 622 855,00 eurot Osaühing Randomer kasuks; neljanda järjekoha all on kinnistusraamatusse kantud kohtulik hüpoteek summas 73 000 eurot Treverk OÜ kasuks ning viienda järjekoha all täiendav kohtulik hüpoteek summas 25 000,00 eurot Treverk OÜ kasuks.
Lisaks eeltoodule nähtub Liiklusregistrist, et võlgnik on alljärgnevate sõidukite vastutav kasutaja: XXX, 2017, Opel Vivaro-B, ja XXX, 2017, Opel Vivaro-B. Sõidukite omanik on Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn).
Võlgniku omandis olnud ekskavaator XXX on käesolevaks ajaks liiklusregistrist kustutatud.
Võlasumma
Tasumisgraafikus
Vaidlustatud
Erijuhtude tulumaks
2 577,09
0,00
0,00
Kinnipeetud tulumaks
46 808,93
0,00
0,00
Kogumispensionimakse
3 289,45
0,00
0,00
Käibemaks
93 865,23
0,00
0,00
Maamaks
102,00
0,00
0,00
Raskeveokimaks
134,30
0,00
0,00
114 017,67
0,00
0,00
5 837,81
0,00
0,00
266 632,48
0,00
0,00
Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse Kokku:
eeldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on tema käibevara suurus 26.04.2022 seisuga 1 568 648,76 eurot ning põhivara suurus 545 548,92 eurot. Vara suurus kokku on seega 2 114 197,68 eurot. Suure osa käibevarast moodustavad mitmesugused nõuded ja nõuded ostjate vastu (kogusummas 1 362 954 eurot), samuti ettemaksud kulud, sh hankijatele (kogusummas 134 244 eurot). Võlgniku pankroti välja kuulutamise korral võib eeldada, et nõuete sissenõudmine võib raskeneda, kuna võlgnik tehtavaid ehitustöid ei lõpetanud; samuti ettemaksud kulusid ei pruugi tagasi saada, kuna ettemaksud on kulunud või kuluvad nt võlgniku vara (so pankrotivara) säilitamiseks (hoiustamiseks). Võlgniku kohustuste suuruseks 26.04.2022 seisuga on pankrotiavalduse järgi vähemalt 3 639 546,64 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne summas -1 534 699,66 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt said võlgniku majandusraskused alguse ehitusmaterjalide järsust kallinemisest 2021. a alguses; ehitusmaterjalide tarneraskustest ning Covid-19 pandeemiast tingitud töötajate (sh alltöövõtjate) massilisest haigestumisest. Eeltoodu põhjustas tööde valmimise venimist ning (kohtu-) vaidlusi tellijatega (võlausaldajatega). Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses ning maksejõuetus saabus tõenäoliselt 2021. a, kuivõrd võlgniku 2020. a majandusaasta aruande järgi oli võlgniku omakapital veel positiivne. Täpsemad andmed nähtuvad võlgniku 2021. a majandusaasta aruandest, milline on koostamisel ning seda ei ole äriregistrile esitatud (esitamise tähtaeg 30.06.2022). Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul (so alates 09.05.2017 kuni käesoleva ajani) ning muid võlgniku tehinguid. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et võlgniku majandustegevus oli seotud ehitustööde tegemisega: võlgnik on ostnud ehitusmaterjali, kütust, maksnud sideteenuste eest, tasunud töötasu ja ka riiklikke makse. Võlgnik on teinud sularahatehinguid, kuid seejuures on sularahasissemaksed võlgniku kontodele olnud suuremad, kui väljamaksed. Võlgniku kontolt nr XXX Swedbankis on sularahas välja võetud 53 390 eurot, sissemakseid on aga tehtud 97 750 euro ulatuses. Täiendavalt, võlgniku kontolt nr XXX SEB Pangas on sularahas välja võetud 120 200 eurot, sissemakseid on aga tehtud 138 800 euro ulatuses. LHV Pangas võlgnik sularahas arveldanud ei ole. Võlgnik on 02.02.2022 võõrandanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistu, asukohaga XXX. Formaaljuriidiliselt võib tegemist olla tagasivõidetava tehinguga. PankrS § 110 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse PankrS § 110 lg-st 2 tulenevalt, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Samas, tagasivõitmise eelduseks on PankrS § 109 lg 1 järgi võlausaldajate huvide kahjustamine. Kas kinnisasja võõrandamine võlausaldajate huvisid kahjustas, tuleb välja selgitada edasises pankrotimenetluses. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistu (asukohaga XXX) on võlgnik aga võõrandanud 10.05.2017, so enne seadusest tulenevat tagasivõitmise tähtaega. PankrS § 110 lg-s 1 ja § 110 lg-s 2 alusel võivad formaaljuriidiliselt tagasivõidetavad olla ka sõidukite võõrandamise tehingud: 06.03.2022 - Respo 752, reg.märk XXX; 06.03.2022 – Respo 752, reg.märk XXX; 07.03.2022 - Renault Traffic, reg.märk XXX; 07.03.2022 - GAZ 52-02, reg.märk XXX; 07.03.2022 - Respo 1600 352, reg.märk XXX; 05.04.2022 - Volkswagen Sharan, reg.märk XXX. Tagasivõitmise eelduseks on siiski PankrS § 109 lg 1 järgi võlausaldajate huvide kahjustamine. Kas sõidukite võõrandamine võlausaldajate huvisid kahjustas, tuleb välja selgitada edasises pankrotimenetluses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada Haart Ehitus OÜ pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrias Palmitsa, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liikmeid R. M. t, T. B. i ja P. S. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Haart Ehitus OÜ vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 130,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 19,75 tundi tunnitasuga 130 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Andrias Palmitsale tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 2567,50 eurot, millele lisandub käibemaks 513,50 eurot, kokku 3081 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-le. Ajutise halduri tasu tuleb hüvitada võlgniku pankrotivarast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1387,50 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat K. K., olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 1387,50 eurot käibemaksuta (9 tundi 15 minutit). Kohtu arvates tuleb võlausaldaja esindaja tasu 150 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates advokaadi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale. Õigusabi on eelkõige seisnenud asjaolude ja materjalide analüüsis seoses pankrotihoiatuse koostamisega ja pankrotihoiatuse koostamises 4 tundi 15 min (637,50 eurot); pankrotiavalduse koostamises 4 tundi 15 min (637,50 eurot); kohtumäärustega tutvumises ja selgituste edastamises kliendile 45 min (112,50 eurot).
Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Asja menetlemine toimus kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavaks menetlusdokumendiks on vaid pankrotiavaldus (töövõtulepingu rikkumisest tulenevate nõuete tõttu), kusjuures pankrotiavalduse esitamisele on eelnenud eraldi õigusabina pankrotihoiatuse koostamine, ja võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes kokku 1200 euro ulatuses käibemaksuta (8 tundi × 150 eurot). Kohus on ka seisukohal, et erinevate kohtumäärustega (pankrotiavalduse menetlusse võtmine, pankrotiavalduste liitmine, ajutise halduri nimetamine) tutvumise, kliendile teabe edastamise ja kliendiga suhtlemise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-5970 Haljastus Plus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1620 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 1200 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i järgi kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku Haart Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.