Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Haart Ehitus OÜ hagi OÜ Künnipõllu Arendus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning OÜ Künnipõllu Arendus esitatud tasaarvestusavalduste ja garantii väljamakse avalduse õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Künnipõllu Arendus määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Haart Ehitus OÜ (pankrotis), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Piia Raide ja Magnus Braun Kostja OÜ Künnipõllu Arendus, vandeadvokaat Toivo Viilup
Asja läbivaatamine
lepinguline
esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-2527 ja Harju Maakohtu 18. veebruari 2022. a määrus samas tsiviilasjas. Teha asjas uus määrus, millega jätta Haart Ehitus OÜ (pankrotis) hagi tagamise taotlus rahuldamata.
1.Haart Ehitus OÜ (hageja) (alates 6. juunist 2022 pankrotis) esitas 16. veebruaril 2022. a Harju Maakohtule OÜ Künnipõllu Arendus (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 660 223 eurot 31 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 73 520 eurot 8 senti ja viivise 0,2% päevas 510 895 eurolt 27 sendilt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 510 895 eurot 27 senti. Teise nõudena palus hageja tuvastada, et kostja esitatud leppetrahvinõuded 839 160 eurot 58 senti ja nende alusel tehtud tasaarvestusavaldused on õigusvastased. Alternatiivselt palus hageja vähendada kostja leppetrahvinõudeid mõistliku suuruseni. Kolmandaks palus hageja
2-22-2527 tuvastada, et garantii väljamakse avaldus, mille kostja esitas 3. veebruaril 2022 AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalile (garant), on õigusvastane. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja tellijana ja hageja töövõtjana 23. detsembril 2020 projekteerimis- ja ehitustööde peatöövõtulepingu Rae vallas Järvekülas Sinika tee 1, 3, 5, 7, 9, 11 ja 15 kinnistutele kokku 8 paariselamu ja nendega seotud rajatiste projekteerimis- ja ehitustööde tegemiseks (Sinika leping). Sinika lepingu hind kokku on 2 154 207 eurot 10 senti, millele lisandub käibemaks. Lisaks sõlmisid pooled samal päeval projekteerimis- ja ehitustööde peatöövõtulepingu Rae vallas Järvekülas Kanarbiku tee 15 kahe ridaelamu, ühe ärihoone ja nendega seotud rajatiste projekteerimis- ja ehitustööde tegemiseks (Kanarbiku leping). Selle lepingu hind on 2 020 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Garant väljastas 23. märtsil 2021 kostjale garantiikirja nr EE21-63-10000023-1, millega tagas Kanarbiku lepingust tulenevaid töövõtja kohustusi 101 000 euro ulatuses (Kanarbiku lepingu garantii), ning garantiikirja nr EE21-63-10000024-4, millega tagas Sinika lepingust tulenevaid töövõtja kohustusi 107 710 euro 36 sendi ulatuses (Sinika lepingu garantii). Hagejal tekkis mõningane mahajäämus lepingute graafikutest. Hageja teavitas tekkinud olukorrast kostjat ning taotles ka lepingutes sätestatud tähtaegade pikendamist ja lepingute hinna suurendamist. Kostja ei nõustunud tööde tegemise tähtaega pikendama ega ettenägematut kulude tõusu kompenseerima. Kostja jättis graafikutest mahajäämuse tõttu alates 2021. a oktoobrist tasumata kõik hageja esitatud arved. Kanarbiku lepingu alusel tehtud ehitustööde akti nr 10 allkirjastas kostja 9. novembril 2021 ning aktsepteeris töid 145 138 euro 73 sendi ulatuses, mille kohta on hageja esitanud kostjale arve nr 210218. Arve tasumise tähtaeg saabus 23. novembril 2021. Sinika lepingu alusel tehtud ehitustööde aktid nr 10 ja 11 allkirjastas kostja vastavalt 8. novembril 2021 ja 8. detsembril 2021. Sellega aktsepteeris kostja töid 131 529 euro 53 sendi ulatuses ja 122 480 euro 48 sendi ulatuses. Hageja esitas kostjale arved nr 210219 ja 210247. Arvete tasumise tähtajad saabusid vastavalt
22.novembril 2021 ja 22. detsembril 2021. Seega on kostja töid aktsepteerinud 510 895 euro 27 sendi ulatuses, kuid jätnud tööde eest tasumata. Samuti keeldus kostja õigustamatult allkirjastamast Sinika lepingu alusel tehtud tööde akti nr 12 suurusega 38 219 eurot 31 senti ja Kanarbiku lepingu alusel tehtud tööde akti nr 12 suurusega 17 884 eurot 88 senti. Kostja oli alates 2021. a novembrist maksete tasumisega viivituses ja ta seadis arvete tasumiseks õigusvastaseid eeltingimusi. Seetõttu peatas hageja 8. detsembril 2021 ehitustööd. Kostja esitas hagejale 9. detsembril 2021 avalduse ehituslepingute erakorraliseks ülesütlemiseks (avaldus), mis tulenes hageja olulisest mahajäämusest graafikust. Avalduses nõudis kostja Kanarbiku lepingu punktide 7.2.2.1 ja 9.3 alusel siduva vahetähtaja ületamise eest leppetrahvi 415 665 eurot 8 senti. Lisaks nõudis kostja mõlema lepingu punkti 9.4 alusel leppetrahvi 10% lepingute hinnast (Sinika lepingu eest 205 774 eurot 79 senti ja Kanarbiku lepingu eest 217 720 eurot 71 senti) lepingu ülesütlemise tõttu. Seega on kostja esitanud hageja vastu leppetrahvinõudeid kokku 839 160 eurot 58 senti. Kostja tasaarvestas enda leppetrahvinõude hageja arvetest nr 210218 ja nr 210219 tuleneva nõudega 276 668 eurot 27 senti ning arvetest nr 210246 ja nr 210247 tuleneva nõudega 234 226 eurot 99 senti. Tasaarvestuse tulemusena luges kostja hageja arvetest tuleneva rahalise nõude täies ulatuses lõppenuks ja oma leppetrahvinõude suuruseks veel 328 265 eurot 32 senti. Kostja on jätnud hagejale tööde eest tasumata 566 999 eurot 45 senti. Lisaks nõuab hageja kostjalt viimase valdusse jäänud hagejale kuuluvate ehitusmaterjalide väärtust 93 223 eurot 85 senti. Kostja 2(7)
2-22-2527 leppetrahvinõuded on õigusvastased ja seega ei ole kostjal nõudeid, mida tasaarvestada. Graafikute ületamine oli COVID-19 pandeemiast tulenevate tarneraskuste ja hindade kallinemise tõttu vabandatav ja leppetrahv on ebamõistlikult suur. Kostja esitas 3. veebruaril 2022 garandile nõude Kanarbiku lepingu garantii summa 101 000 euro väljamaksmiseks ning Sinika lepingu garantii summa 107 710 euro 36 sendi väljamaksmiseks. Kuna kostja leppetrahvinõuded on õigusvastased, on ka garantiinõue õigusvastane.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse. Hageja palus hagi tagamiseks keelata kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni garandil Kanarbiku lepingu garantii ja Sinika lepingu garantii alusel kostjale väljamaksete tegemine. Vastasel juhul tekiks hagejal kohustus hüvitada garandile viie pangapäeva jooksul väljamakse tegemisest garantiisumma, mille tasumata jätmisel tekiks hagejal kohustus tasuda viivist 0,5% tasumata summast päevas. Hageja majanduslik seis on keeruline, sest kostja on jätnud hagejale tööde eest tasumata. Hagejal ei ole raha garandi nõude tasumiseks ja seetõttu tekitaks garantii väljamaksmine hagejale tõsiseid makseraskuseid.
3.Harju Maakohus rahuldas 18. veebruari 2022. a määrusega hagi tagamise avalduse ja keelas kuni tsiviilasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni garandil kostjale Kanarbiku ja Sinika lepingute garantiide alusel väljamaksete tegemise. Maakohus leidis, et hageja on piisavalt põhistanud oma nõuet kostja vastu. Garantiisummade väljamaksmine kostjale tooks hagejale kaasa pöördumatud tagajärjed ning takistaks kohtuotsuse täitmist olulisel määral. Hagi tagamine on hagis esitatud nõuete täitmise tagamiseks vajalik ning põhjendatud ega koorma kostjat ülemäära. Ei ole võimalik kohaldada kostjat vähem koormavat ja hageja huvi sama tõhusalt tagavat hagi tagamise abinõu.
4.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei muuda hagi tagamata jätmine kohtulahendi täitmist raskemaks või võimatuks. Seetõttu pole hagi tagamine vajalik ja maakohus ei ole seda analüüsinud. Hagi rahuldamise korral on kostja võimeline kohtuotsuse täitma ning ei esine asjaolusid, mis viitaksid kohtuotsuse täitmise rakendatusele või selle täitmise võimatuks muutumisele. Ei ole eluliselt usutav, et garant saaks hagejalt nõuda viivist või et hagejal tekiks kohustus viivist tasuda. Hagejal on võimalik vältida võimaliku viivise maksmise kohustust ja seeläbi mistahes kahju tekkimist hagejale garandi regressinõude rahuldamise teel.
5.Tallinna Ringkonnakohus määras 3. mai 2022. a määrusega hagejale tähtaja hagi tagamise avalduses esineva puuduse kõrvaldamiseks ja kohustas hagejat välja tooma ning põhistama hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus palus hagejal välja tuua: - millised lepingutes sätestatud leppetrahvi nõudmise tingimused ei olnud täidetud; - millest nähtub, et garantii realiseerimine põhjustab tõenäoliselt hageja maksejõuetuse või olulised makseraskused või tekib muu oluline kahju; - asjaolud, millest nähtub kahtlus kostja maksevõimes.
6.Hageja selgitas ringkonnakohtule esitatud 30. mai 2022. a menetlusdokumendis, et kostjal ei ole hageja vastu leppetrahvinõudeid, sest kostja rikkus lepingute ülesütlemise korda ega järginud etteteatamise tähtaegu. Graafiku ületamine oli vabandatav COVID-19 pandeemiast tulenevate mõjude 3(7)
2-22-2527 ja ehitusturul valitsenud erakorraliste tarneraskuste, alltöövõtjate puuduse ning hinnatõusude tõttu. Lepingute ülesütlemiseks puudus mõjuv põhjus, sest ülesütlemise hetkeks oli üheteistkümnest vahetähtajast saabunud vaid ühe objekti üleandmise tähtaeg. Seetõttu ei olnud rikkumine oluline, arvestades lepingu mahtu. Hageja tõi välja, et tal on püsivad makseraskused. Kohtu menetluses on avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks ja hagejale on määratud ajutine haldur. Hagejal ei ole piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks. Kostja on spetsiaalselt vaidlusaluste ehitusobjektide arendamiseks asutatud äriühing, kel puuduvad töötajad. Tavapärane on see, et pärast arenduse valmimist ja objektide müümist selline isik likvideeritakse. Sellisel juhul ei saaks hageja kostjalt garantii realiseerimisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. juuli 2022. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt soovib hageja tuvastada, et kostja esitatud leppetrahvinõuded 839 160 eurot 58 senti ja nende alusel tehtud tasaarvestusavaldused on õigusvastased, või alternatiivselt vähendada kostja leppetrahvinõudeid mõistliku suuruseni. Seega on hageja esitanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 mõttes negatiivse tuvastushagi, mille esemeks on tuvastada, et kostjal puudub hageja vastu leppetrahvinõue, mida hageja nõuetega tasaarvestada. Tegemist on õigussuhte puudumise tuvastamise nõudega. Hagejal on sellise õigussuhte puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuna asja lahendamine tagab selguse küsimuses, kas kostjal on hageja vastu nõue, mida tasaarvestada. Lisaks eeltoodule on hageja palunud tuvastada garandile esitatud garantii väljamaksmise avalduse õigusvastasuse. Nende nõuete tagamiseks on võimalik peatada garantiijärgsed väljamaksed, kui hageja on välja toonud hagi tagamise asjaolud. Sellise hagi tagamise avalduses tuleb välja tuua ja põhistada, et kostja rikub garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut, kostja ei suuda hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikke negatiivseid tagajärgi hüvitada (on kahtlus kostja maksevõimes) ja garantii realiseerimine põhjustab tõenäoliselt hageja maksejõuetuse või olulised makseraskused. Hagi tagamise eeldusena peavad esinema kõik kolm asjaolu. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole neid asjaolusid välja selgitanud, mistõttu on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust, kuid ringkonnakohus saab sellise rikkumise kõrvaldamiseks ise hinnata hagi tagamise põhjendatust. Ringkonnakohus leidis, et hagi tagamise aluseks olevad asjaolud on piisavalt põhistatud ning hageja huvid kaaluvad üles garantii sõltumatuse põhimõtte. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja rikkus lepinguid sellega, et ei teavitanud hagejat ülesütlemisest vähemalt viis päeva ette ega andnud hagejale võimalust rikkumise kõrvaldamiseks. Samuti tugineb hageja sellele, et lepingute graafikute ületamine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu. Seega tugineb hageja kostja lepingurikkumistele. Eeldades hagis toodud asjaolude õigsust, on kostja rikkunud garantii realiseerimisega lepinguid. Hageja on tuginenud ka sellele, et kostja on konkreetse kinnisvaraarenduse tarbeks asutatud äriühing, millel ei ole töötajaid. Tavapärane on see, et pärast arenduse valmimist ja objektide müümist see äriühing likvideeritakse. Hageja on välja toonud ja piisavalt põhistanud, et võib esineda oht kostja likvideerimiseks pärast kinnisvaraprojekti realiseerumist. Sellisel juhul ei suudaks kostja hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikke negatiivseid tagajärgi hüvitada.
4(7)
2-22-2527 Hageja on tuginenud veel sellele, et tal on püsivad makseraskused ja Tartu Maakohtu menetluses on avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks. Hagejal on võlgnevusi 3 639 546 eurot 64 senti ja vara 2 114 197 eurot 68 senti. Hageja ei ole võimeline võlgnevusi tasuma. Garantiisummade väljamaksmisel tekiks hagejale lisakohustus tasuda garandile 208 710 eurot 36 senti, millest tagatis 45 000 eurot kataks selle summa osaliselt ning tasuda tuleks seega 163 710 eurot 36 senti. Arvestades, et hageja on juba makseraskustes, põhjustaks garantii realiseerimine hagejale oluliselt suuremaid makseraskuseid. Kokkuvõttes leidis ringkonnakohus, et hagi tagamine on põhjendatud ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus valesti lubanud hagejal esitada hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistamiseks tõendeid. Riigikohus on leidnud, et kui hagiavaldus või hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), peab kohus jätma hagi tagamise taotluse rahuldamata, mitte andma hagejale võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et hageja huvid kaaluvad üles kostja huvid garantii realiseerimiseks. Ebaselge on see, kuidas saab garantii realiseerimisest tekkiv garandi regressinõue põhjustada hagejale suuremaid raskusi olukorras, kus hageja on juba pankrotis. Hageja jaoks ei saa olla vahet, kas pankrotimenetluses esitab tema vastu nõude kostja või garant. Sellises olukorras tulnuks hageja ebaselgele huvile eelistada garantii kui mitteaktsessoorse tagatise olemuse säilitamist.
9.Tartu Maakohus kuulutas 6. juuni 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-5970 välja hageja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andrias Palmitsa. Pankrotihaldur käesolevas tsiviilasjas menetlusesse astumise kohta Riigikohtule oma seisukohta ei esitanud. Pankrotiseaduse § 43 lg 1 teise lause järgi jätkab võlgnik praeguses kohtumenetluses osalemist hagejana. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium teeb TsMS § 691 p 5 järgi uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
11.Hageja palus kohtul hagi tagamiseks keelata kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni garandil kostjale kahe garantiikirja alusel väljamaksete tegemine, kokku 208 710 eurot 36 senti. Kolleegium on varem selgitanud, et hagi tagamise korras on põhimõtteliselt võimalik keelata kolmandast isikust garandil väljamaksete tegemine kostjale (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-14, p 11; 31. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 11;
27.oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-10, p 11). Üks hagi tagamise eeldustest on see, et tagatav hagi peab olema õiguslikult perspektiivikas (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14). Õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1 mõttes) esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, on ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut (vt Riigikohtu 5(7)
2-22-2527
25.septembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-12, p 9; 31. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 12). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde ja selgitab, et ainuüksi kostja nõude vaieldavus ei saa olla garantii maksmapaneku keelamise aluseks. Garantii eesmärgiks on tagada võlausaldajale oma eeldatavate (garantii esemeks olevate) nõuete rahuldamine ilma selle nõude olemasolu ning suuruse üle garandi ja võlgnikuga vaidlemata.
12.Samuti on kolleegium varem selgitanud, et hagi tagamise korras garantiijärgsete väljamaksete peatamiseks garantiiga tagatavast võlasuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseni tuleb kohtul TsMS § 378 lg-st 4 tulenevalt poolte huve kaaluda. Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Kui kostja suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed hüvitada (sh ei ole kahtlust kostja maksevõimes) ja garantii realiseerimine ei põhjusta tõenäoliselt hageja maksejõuetust ega olulisi makseraskusi, ei tuleks vähemalt üldjuhul garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilitamise huvides eelistada hageja huve, ja selline hagi tuleb jätta tagamata (vt Riigikohtu
18.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-14, p 11; 25. septembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-12, p 10; 31. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13).
13.Praegusel juhul tugines hageja sellele, et garantii realiseerimine põhjustaks talle tõsiseid makseraskusi, sest garandil tekiks hageja vastu regressinõue, mille hageja peaks tasuma viie pangapäeva jooksul. Kostja oli tuginenud ringkonnakohtule esitatud 6. juuni 2022. a menetlusdokumendis sellele, et hageja kohta on esitatud pankrotiavaldus. Ringkonnakohus tegi
4.juulil 2022 määruse, millega jättis maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata. Samas oli 6. juunil 2022 tsiviilasjas nr 2-22-5970 välja kuulutatud hageja pankrot. Kolleegiumi hinnangul ei saa kujunenud olukorras, kus hageja on juba maksejõuetu ja tema pankrot on välja kuulutatud, garantii realiseerimine põhjustada hagejale täiendavaid olulisi makseraskusi või põhjustada hageja maksejõuetust. Seetõttu ei saa hagejal pärast pankroti väljakuulutamist olla õiguslikku huvi garantii realiseerimise keelamise vastu, kuivõrd garantii realiseerimine ei saa põhjustada hageja maksejõuetust ega olulisi makseraskusi. Kolleegiumi hinnangul tuleb muu hulgas arvestada ka sellega, et praeguse vaidlusega sarnastes olukordades lepitakse kokku garantii andmise kohustuses just põhjusel, et garantiid hankima kohustatud isiku maksejõuetuse korral oleks isikul, kellele tuleb garantii poolte kokkulepete kohaselt anda, võimalik oma nõudeid rahuldada garantii realiseerimise kaudu.
14.Eeltoodu tõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse, millega kostja määruskaebus jäeti rahuldamata, ning teeb uue määruse, millega rahuldab määruskaebuse ja jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata.
15.Kolleegium märgib ühtse kohtupraktika kujundamiseks järgmist.
15.1.TsMS § 384 lg 2 esimene lause sätestab, et kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Hagi tagamise avalduses esinevad puudused, mille kõrvaldamiseks peab kohus TsMS § 384 lg 2 alusel andma tähtaja, on hagi tagamise aluseks olevad asjaolud, mis on nimetatud TsMS §‐s 377 (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 15). Kolleegium selgitab, et TsMS § 384 lg-s 2 mõeldakse üksnes hagi tagamise avalduse puudust. See tähendab, et puudustega hagiavalduse korral ei pea kohus hagi tagamise menetluses määrama hagejale 6(7)
2-22-2527 TsMS § 3401 lg 1 ega ka TsMS § 384 lg 2 alusel tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata (vt Riigikohtu 24. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15376/34, p 16; 8. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16, p 12). Seega peab kohus määrama hagejale hagiavalduse puuduse kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel, kuid mitte hagi tagamise avalduse lahendamisel. Juhul kui kohus on jätnud hagi tagamise avalduse rahuldamata hagiavalduse puuduse tõttu, on hagejal õigus hagiavalduse puudus kõrvaldada ja esitada uus hagi tagamise avaldus.
15.2.Nagu eespool märgitud (vt p 11), tuleb hagi tagamisel mh hinnata hagi õiguslikku perspektiivikust. Hagi õigusliku perspektiivituse korral ei ole hagiavaldus puudusega, mistõttu kohus ei ole iseenesest kohustatud sellisel juhul määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega selleks, et viimane saaks oma hagiavaldust muuta õiguslikult perspektiivikaks. Küll aga ei tohi kohus olukorras, kus hageja oleks saanud oma õiguslikult perspektiivitut hagi täiendavalt põhjendada, keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 algusel ega jätta hagiavaldust TsMS § 423 lg 2 järgi läbi vaatamata enne, kui ta on hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi määranud tähtaja selleks, et hageja saaks oma hagiavaldust täiendavalt põhjendada. Hagi saab jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata alles siis, kui hageja ei ole seda kohtu määratud tähtaja jooksul teinud (vt Riigikohtu 4. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-12055/20, p 14.3).
15.3.Kui hageja esitab avalduse õiguslikult perspektiivitu hagi tagamiseks, ei ole tegu hagi tagamise avalduse puudusega TsMS § 384 lg 2 mõttes. Samuti ei pea kohus sellises olukorras enne hagi tagamise avalduse lahendamist määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega, et hageja saaks täiendada oma hagiavaldust viisil, mis võimaldaks kohtul pidada seda õiguslikult perspektiivikaks. Seega peab kohus hagi õigusliku perspektiivituse korral jätma hagi tagamise avalduse rahuldamata. Sellisel juhul on hagejal õigus hagiavaldust täiendada ja esitada uus hagi tagamise avaldus.
15.4.Eeltoodust erinev on olukord juhul, kui maakohus on hagi taganud ja kostja esitab maakohtu määruse peale määruskaebuse ning selle määruskaebuse menetlemisel ilmneb, et hagi võib olla õiguslikult perspektiivitu. Kolleegium leiab, et sellisel juhul võib ringkonnakohus TsMS § 3401 lg 1 järgi määrata hagejale tähtaja selleks, et viimane esitaks ringkonnakohtule hagiavalduse muudatused, mille alusel saaks hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks, ning otsustada alles pärast selliselt määratud tähtaja möödumist, kas rahuldada kostja määruskaebus või mitte.
16.Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.