27. oktoober 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-407
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi A. H. (H.) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 804,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (regitrikood: 10746479, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post: XXX) Kostja: A. H. (isikukood: XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A. H. suhtes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. H.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks I AS ja A. H. vahel 16.12.2020 sõlmitud lepingust nr XXX, 23.12.2020 sõlmitud lepingust nr XXX, 24.12.2020 sõlmitud lepingust nr XXX, 28.12.2020 sõlmitud lepingust nr XXX ning 31.12.2020 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 996,22 eurot, sissenõudmiskulud 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 249,27 eurot ning alates 10.01.2024 viivis põhivõlgnevuselt (996,22 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõudes mõista A. H.-lt välja intress summas 34,10 eurot, lepingutasu 87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 249,27 eurot ületavas osas ning alates 10.01.2024 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.
4.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 84% ulatuses A. H. kanda ja 16% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ enda kanda.
7.Jätta A. H. menetluskulud 16% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 84% ulatuses A. H. enda kanda.
8.Määrata A. H.-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. 1
9.Välja mõista A. H.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 466,2 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse A. H. (kostja) vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 12.03.2024. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS ja kostja lepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingutes kokku lepitud maksegraafikutele. Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja ei teinud järelmaksulepingustest tulenevate kohustuste katteks mitte ühtegi tagasimakset ning jäi tagasimaksetega viivitusse esimestest osamaksetest alates. I AS loovutas 28.04.2021 lepingustest tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega hagejale.
2.Hagi kohaselt omandas krediidiandja vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt laenutaotlustel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Hageja selgitas, et krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei 2
ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata.
3.Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 996,22 eurot, intress 34,10 eurot, lepingutasu 87,00 eurot, sissenõudmiskulud 150 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 392,34 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 10.01.2024 kuni lepingute XXX, XXX põhinõude summas 336,25 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 11,90% aastas ning lepingute XXX, XXX ja XXX põhinõude summas 659,97 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,90% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.Hageja esitas 04.04.2024 kohtule iga lepingu osas lepingu taotluse, mille kostja täitis enne lepingute sõlmimist. Hageja tõi välja, et käesoleval juhul sai kostja lepingute alusel laenu kokku summas 996,22 eurot ning kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Kuna kostja ei ole teinud laenuandjale ühtegi tagasimakset, on lepingud 26.04.2021 seisuga kehtivalt üles öeldud ja sellega on kõik lepingutejärgsed osamaksed sissenõutavaks muutunud. Juhul, kui kohus leiab, et lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, siis palub hageja mõista kostjalt välja lepingukohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel lepingute lisaks olevate laenu tagastamise graafikute kohaselt. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 996,22 eurot ning viivis alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 27.04.2021. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 16.08.2024 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
9.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja I AS 16.12.2020 lepingu nr XXX, 23.12.2020 lepingu nr XXX, 24.12.2020 lepingu nr XXX, 28.12.2020 lepingu nr XXX ning 31.12.2020 lepingu nr XXX AS. Lepingute alusel sai kostja krediiti kokku summas 996,22 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.
10.Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi aluseks olevad lepingud tarbijakrediidilepingute tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS
22.peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda 3
(VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
11.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. Kohus on kontrollinud, et lepingute krediidikulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra.
12.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2– 4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.
14.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et ühegi hagi aluseks oleva lepingu puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on selgitatud, et krediidivõimelisust hinnati laenutaotleja poolt esitatud taotluste ja avalikest andmebaasidest saadud informatsiooni alusel. Hageja ei ole konkreetselt välja toonud, millised andmed koguti ning millised andmed krediidivõimelisuse hindamise aluseks võeti. Hageja on vaid märkinud, et krediidivõimelisust kontrolliti laenutaotluste ning avalikest andmebaasidest saadud info alusel. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et lepingute sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, 4
sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, kuidas selgitati välja krediidisaaja sissetulek, varalised kohustused, majandamiskulude suurus või ülalpeetavate arv. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.
16.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
17.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
18.04.04.2024 menetlusdokumendis esitas hageja VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse ning tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 996,22 eurot ning kostjalt tuleb välja mõista viivis alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 27.04.2021. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja selgitas, et kostja sai lepingute alusel laenu kokku summas 996,22 eurot ning kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja märkis, et kuna kostja ei ole teinud laenuandjale ühtegi tagasimakset, on lepingud 26.04.2021 seisuga kehtivalt üles öeldud ja sellega on kõik lepingujärgsed osamaksed sissenõutavaks muutunud.
19.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud ühegi hagi aluseks oleva lepingu puhul kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.
20.Kostja sai lepingute nr XXX, XXX, XXX, XXX ning XXX alusel krediiti kokku summas 996,22 eurot (149 + 219,99 + 187,25 + 219,99 + 219,99). Kostja ei teinud lepingutest tulenevate kohustuste katteks mitte ühtegi tagasimakset. 5
21.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingud kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.04.2021 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hageja ütles 26.04.2021 hagi aluseks olevad lepingud üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingute ülesütlemise seisuga oli kostja iga hagi aluseks oleva lepingu puhul võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega. Seega on täidetud lepingute erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingud on kehtivalt üles öeldud.
22.Kuna lepingud on lõppenud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 996,22 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.
23.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul sõlmiti lepingud 16.12.2020, 23.12.2020, 24.12.2020, 28.12.2020 ning 31.12.2020. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar) oli lepingute sõlmimise ajal vastav intress 0,00%. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduses välja toodud hageja intressinõude summas 34,10 eurot. Kohus märgib, et lepingutasu väljamõistmine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel põhjendatud ei ole. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude lepingutasu 87 eurot väljamõistmiseks.
24.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
25.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista iga lepingu puhul sissenõutavaks muutunud viivise lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.04.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 9.01.2024 lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras. Kokku nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 392,34 eurot. 04.04.2024 menetlusdokumendis palus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise korral kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuse summalt alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 27.04.2021. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
26.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.
27.Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 403 4 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Kuivõrd kohus 6
on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (27.04.2021) kuni hagiavalduse esitamiseni (09.01.2024) lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (s.o lepingute XXX ja XXX puhul määraga 11,90% aastas; lepingute XXX, XXX ja XXX puhul määraga 15.90%). Lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud, kõik hagi aluseks olevad lepingud on lõppenud 26.04.2021. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2021 kuni kohustuse täitmiseni.
29.Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivis perioodi 27.04.2021 kuni 09.01.2024 eest summas 249,27 eurot ning alates 10.01.2024 viivis põhivõlgnevuselt (996,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras.
30.Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud summas 150 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt edastati kostjale peale lepingute ülesütlemist iga hagi aluseks oleva lepingu korduvalt maksemeeldetuletusi (10.05.2021; 25.05.2021; 17.06.2021), kuid vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei likvideerinud. Kostjale saadetud kirjad on hageja kohtule esitanud. Lisaks tekkisid hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
31.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
32.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja kohustus lepingutest tulenevaid kohustusi täitma vastavalt lepingutes kokku lepitule, kuid kostja ei täitnud oma kohustusi. Hagejal on tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot iga hagi aluseks oleva lepingu puhul, s.o kokku summas 150 eurot. Kohus asub seisukohale, et võlgnevuste osas meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on põhjendatud rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue.
33.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 996,22 eurot, sissenõudmiskulud 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 27.04.2021 kuni 09.01.2024 eest summas 249,27 eurot ning alates 10.01.2024 viivise põhivõlalt (996,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt välja intress 34,10 eurot, lepingutasu 87 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suuremas määras, sh sissenõutavaks muutunud viivis 249,27 eurot ületavas osas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu 7
hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
35.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
36.Kohus rahuldab hagiavalduse ca 84% ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 1 659,66 eurot (põhinõue 996,22 eurot + intress 34,10 eurot + lepingutasu 87 eurot + sissenõudmiskulud 150 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 392,34 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 1 395,49 eurot (põhinõue 996,22 eurot + sissenõudmiskulud 150 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 249,27 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 16% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 16% ulatuses hageja kanda ja 85% ulatuses kostja enda kanda.
37.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
38.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
39.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 315 eurot ning esindaja kulud 676 eurot.
40.Hageja menetluskuluks on tsiviilasjas tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
41.Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu summas 676 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis kokku 4 tundi. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks hageja lepingulise esindaja kulu suuremas summas kui 240 eurot. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on iga hagi aluseks oleva lepingu alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule.
42.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 555 eurot (riigilõiv 315 eurot + õigusabikulu 240).
43.Kuivõrd kohus jätab 84% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 466,2 eurot (555 x 84%). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. 8
44.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
45.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.