Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue AS PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.12.2021 kohtule hagi J. K. (kostja) vastu võla, viivise ja intressi nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1491,91eurot, intress 204,49 eurot ja viivised 173,86 eurot ning sissenõudekulud 30 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 40,9 % aastas alates hagi esitamiste kuni otsuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja ja XXX AS sõlmisid 08.06.2020 arvelduskrediidilepingu nr. 4326328297, mille kohaselt sai kostja kasutada arvelduskrediidi limiiti kuni 2000,00 eurot. Kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma iga kuu 15. kuupäevaks. Lepingus kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,9% aastas. Pooled leppisid kokku ka arvelduskrediidi ülekandmise tasus ja kaardimakse tasus. Kostja kasutas perioodil 08.06.2020 - 12.06.2020 kokku krediidilimiidi summas 1677,41 eurot ja tegi ülekandeid perioodil 01.07.2020 - 08.05.2021 kokku summas 979,01 eurot, millest arvestati 185,50 eurot laenu põhiosa katteks, 747,50 eurot intressi katteks, 6,01 eurot kaardimakse tasu katteks ja 40 eurot meeldetuletustasu katteks. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ning tasuma intressid kasutatud krediidisummalt järgmise kuu 15. kuupäevaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata alates 16.05.2021. XXX AS ütles lepingu üles ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Laenu tagastamise tähtaeg oli 14.09.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1491,91 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kaks võlateatist 21.10.2021 ja 15.11.2021. Laenuandja loovutas 21.10.2021 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja vastuväited Kostja esitas kohtule 28.02.2022 vastuväited, milles hagi ei tunnista, kuid pakkus välja omapoolse kompromissi. Kostja seisukoha järgi on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenumise põhimõtet, ning kuna lepingujärgne intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Seega on viivis perioodil 14.09.2021.a. kuni 27.12.2021.a. eest (105 päeva) summas 34,33 eurot.

Kostja ei nõustu hageja lepingulise esindaja kuludega, sest esindaja kasutamine tervikuna võib olla põhjendamatu menetluskulu, kui menetlusosaline oleks ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma lepingulise esindaja abita, kasutades esindajana oma töötajat või teenistujat, õigusabikulu 420 eurot on ilmselgelt liiga suur. Puudus vajadus kasutada õigusnõustajat hagi koostamisel. Viivise määra ületab viiekordset seadusjärgset viivisemäära ja on seega ebamõistlikult kahjustav ning tühine. Kostja tunnistab võlgnevuse summas kokku 1 693,74 eurot ehk siis põhivõlgnevuse summas 1491,91 eurot ja intressid summas 34,33 eurot ja poolt tasutud riigilõivust ehk 137,50 eurot. Kostjal on raske majanduslik olukord ja ta on töötu. Kostja pakkus kompromissina välja maksegraafiku, mille järgi tasuks ta võlgnevuse osamaksetena 35 eurot kuus. Menetluse käik Kohus tegi pooltele 23.03.2022 pooltele kompromissiettepaneku, kuid pooled kompromissini ei jõudnud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selles, et kostja ja XXX AS sõlmisid 08.06.2020 arvelduskrediidileping nr. 4326328297, mille kohaselt sai kostja kasutada arvelduskrediidi limiiti kuni 2000,00 eurot. Kostja kasutas perioodil 08.06.2020 - 12.06.2020 kokku krediidilimiidi summas 1677,41 eurot ja tegi ülekandeid perioodil 01.07.2020 - 08.05.2021 kokku summas 979,01 eurot, millest arvestati 185,50 eurot laenu põhiosa katteks, 747,50 eurot intressi katteks, 6,01 eurot kaardimakse tasu katteks ja 40 eurot meeldetuletustasu katteks. Kostja jättis oma kohustused täitmata alates 16.05.2021. XXX AS ütles lepingu üles ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Laenu tagastamise tähtaeg oli 14.09.2021. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1491,91 eurot. Pooled ei vaidle ka nõude loovutuse üle. Poolte vahel on vaidlus intressi ja viivise määra ning summa suuruse üle. Vaidluse lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas kostja ja XXX AS vahel sõlmitud leping intressimäära osas on kehtiv. Poolte vahel sõlmitud arvelduskrediidileping on oma olemuselt tarbijakrediidi leping VÕS § 402 lg 1 mõttes, millel kohalduvad vastutustundliku laenamise põhimõtted vastavalt KAS § 83 lg st 3. Intressimäära osas on VÕS § 406.2 lg 1 sätestatud selle maksimaalne määr, mis käesoleval ajal on 61,5% aastas. Seega ei ole hageja nõutav intress iseenesest kahjustav ega tühine. Kohtu hinnangul ei ole see ka tüüptingimusena tühine kahjustava iseloomu tõttu VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes, sest see ei ole ebamõistlikult kahjustav st ebaproportsionaalselt suur, kuna jääb seadusega sätestatud krediidikulukuse piirmäära sisse. On tavapärane, et tagamata tarbijakrediidi puhul on intressimäär kõrgem, kui tagatud tarbijakrediidilepingutes. Laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei vabasta kostja kinnitus lepingus intressimäära osas laenuandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete alusel andmete kontrollimisest. Kostja maksekäitumisest saab järeldada, et laenukohustuse täitmine ei olnud talle ülejõukäiv. VÕS § 101 lg 1 p 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist sh intressi tasumist ja VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist lepinguga ettenähtud intressimääras. Pooled on kokku leppinud kohustuse täitmise viisis ja tähtaegades. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1491,91 eurot ja intress 204,49 eurot.

VÕS § 113.2 lg 2 p 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult sissenõudekulu saadetud meeldetuletuskirjade eest kuni 50 euro ulatuses. Kohtule esitatud sissenõudmiskirjadest nähtub, et hageja on kostjale saatnud kaks meeldetuletuskirja, kuid kostja ei ole vaatamata sellele kohustust täitnud. Kostjalt tuleb välja mõista ka sissenõudmiskulu 30 eurot. Kui pooled on lepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Samas on kohtul õigus viivist vähendada VÕS § 113 lg 8 järgi. Kohus vähendab käesolevaga viivist seadusjärgse viiviseni. Kostjale välja makstud laenu suurus oli 2000 eurot. Hagejale on tagastatud juba 979,01 eurot ning kohtuotsuse alusel veel 1491,91+204,49 eurot. Olukorras, kus kostja majanduslik olukord ilmselgelt ei võimalda tal tasuda ei põhivõlga ega intresse, on kohtu hinnangul ebaõiglane panna talle veel kohustus tasuda viivist määras, mis on ligilähedane VÕS § 406.2 lg 1 märgitud intressimäära piirmäärale. Kostjalt tuleb välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisest 14.09.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 85.02 eurot ja sealt edasi põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on tsiviilasja hind 2510,45 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus jätta menetluskulud poolte kanda, kui kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 177 l 1 järgi mõistab kohus menetluskulud välja kohtulahendiga. Hageja viivise nõue, mida kohus vähendas, oleks olnud 434.66 eurot, seega oleks olnud hagi täieliku rahuldamise korral kostjalt väljamõistetava summa suurus 1491,91+204,49+30+434,66 = 2161,06 eurot, kuid kohus rahuldas hagi summas 1491,91+204,49+30+85,02 = 1811,42 eurot ehk 83 % ulatuses. Kohtu hinnangul tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 228,25 eurot ehk 83% tasutud riigilõivust, sest kohtusse pöördumine oli edukas. Hageja on esitanud tüüpvormis hagiavalduse, mille koostamine toimub automaatselt infosüsteemis, seega ei nõua selle koostamine õigusliku kvalifikatsiooni olemasolu ega märkimisväärset ajakulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud kompromissiga seonduvad toimingud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista esindaja tasu 240 eurot, mis on mõistlik suurus lepingulise esindaja teenuste eest. Tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.