Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2022, Rapla Tsiviilasja number 2-22-100236 Tsiviilasi OÜ Europark Estonia hagi Y P I W J vastu leppetrahvi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Europark Estonia (reg nr 10811490, Tartu mnt 16b, Tallinn, e-post: [email protected]); hageja volitatud esindaja Piret Muinast (EFTA Legal OÜ, Sõbra 61, Tartu, e-post: [email protected]); kostja Y P I W J (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x-x, xxxxxxx, xxxxx xxxx, epost:) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Välja mõista Y P I W J 100 eurot OÜ Europark Estonia kasuks. 2.Jätta OÜ Europark Estonia menetluskulud Y P I W J kanda. 3.Välja mõista YP I W J menetluskulud 312 eurot OÜ Europark Estonia kasuks. 4.Kohustada Y P I W J tasuma viivist menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni OÜ Europark Estonia kasuks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot sissenõudekulud; menetluskulud 312 eurot, viivis menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.Hagi kohaselt oli 30.01.2019 kostja sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki number registreeritud parkimisprogrammis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. 3.Kostja väidab, et ta ise ei ole seda autot valesti parkinud. Hageja küsib võlgnevust juhtunust nii palju aastaid hiljem. 4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). 5.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Fotodega loeb kohus tuvastatuks, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja opereeritavasse parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr
3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Fotodega loeb kohus tuvastatuks, et lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Seega on hageja esitatud fotodega leidnud tõendamist, et kostjale olid liiklus- ja taevitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. 6.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda EPpoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Hageja väitel 30.01.2019, kui EP parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Leppetrahvinõude 30.01.2019 kell 20.37 ja fotoga loeb kohus tuvastatuks, et kostjale kuuluv sõiduk Volvo reg nr xxxxxx oli pargitud 30.01.2019 kell 20.37 hageja opereeeritavale parkimisalale Tartu mnt 46, Tallinn. Kontrollija tuvastas, etparkides ei olnud sõiduki number registreeritud parkimisprogrammais ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Leppetrahvinõude 30.01.2019 kell 20.37 ja fotodega loeb kohus tuvastatuks, et kostjale kuuluv sõiduk Volvo reg nr xxxxxx oli pargitud 30.01.2019 kell 20.37 hageja opereeritavale parkimisalale Tartu mnt 46, Tallinn. Kontrollija tuvastas, et parkimistasu oli jäetud maksmata. Seega oli Volvo reg nr xxxxxx pargitud 30.01.2019 hageja opereeritaval parkimisalal. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse. 7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõidki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras LS § 188 lg 2). 8.Vastavalt Maanteeametist saadud teabele oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et parkimise operaatoril on õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Seda, et parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik/vastutav kasutaja, on leidnud ka Tartu Maakohus 28.01.211 tsiviilasjas nr 2-11-3112 tehtud lahendis, märkides, et EP-l on võimalik esitada hagi sõiduki omaniku vastu ning kui sõiduki omanik tõendab hagimenetluses, et
sõidukit kasutas sellel ajal keegi teine, on hagejal võimalik taotleda kostja asendamist. Tartu Ringkonnakohus oma 15.03.2011 määruses leidnud, et:”....kuna avaldaja nõude aluseks saab olla võlaõiguslik leping, siis on õigus esitada nõue auto omaniku vastu, kes vastutab lepingu rikkumise eest.” Omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldust, sh tõendamiskoormise jaotust on selgitanud ka Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 32-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430. EP leppetrahvinõude rahuldamisel on maakohus 08.10.2015 otsuses ts.asjas nr 2-15-7081 asunud seisukohale, et ”Juhul, kui vaadeldavatel kuupäevadel juhtis sõidukit mõni teine isik, nagu väidab hageja, siis tuleb hagejal tõendada, et nendel päevadel oli ta andnud sõiduki kasutada mõnele teisele isikule.” Juriidilise isiku osas on Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 asunud seisukohale, et kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal EP parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel (p 11). 9.Eelpool kohus tuvastas, et sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale hagis toodud ajal. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, väljastas hageja leppetrahvi. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 10.Hageja parkimislepingu üldtingimustes on kehtestatud, et sõiduki kasutaja on kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha eest tasuma parkimistasu ning juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ualtuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalale tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Kuna parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli EP-l õigus esitada leppetrahvi nõue. 11.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Fotodega loeb kohus tuvastatuks, et EP esitas leppetrahvinõude päeval, mil tuvastati rikkumine, paigutades leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Kohus nõustub hagejaga, et EP-l oli/on õigus nõuda parkimislepingu rikkumisel leppetrahvi, olles täitnud leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. 12.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 30.01.2019 juhtis ja parkis sõiduki Volvo reg nr xxxxxx EP parklasse keegi teine isik, seega saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis kostja oma seadusliku esindaja vahendusel. Kostja vastuväited on on paljasõnalised. Kostja vastuväidetest ei piisa hageja nõude kummutamiseks. Kostja pidanuks leppetrahvi tasumise vältimiseks esitama kohtule tõendid, millest nähtuks andmed, kes konkreetselt juhtis ja parkis sõiduki 30.01.2019 hageja opereeritavas parklas. Kohus selgitas pooltele 12.04.2022, et kostja peab oma õiguslikku positsiooni tõendama ja andis kostjale tõendite esitamiseks tähtaja kuni 26.04.2022. Kostja ei ole seda teinud. Seega ei ole kostja ümber lükanud eeldust, et sõiduki juhtis ja parkis 30.01.2019 hageja opereeritavas parklas kostja oma seadusliku esindaja vahendusel. Eelpool on kohus esitanud motiivid leppetrahvinõude tõendamise osas. Kostja ei
ole leppetrahvi vaidlustanud. Hageja on püüdnud lahendada vaidlust kohtuväliselt, kuid kostja hagejale ei vastanud. 13.VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS §-s 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuabki kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks leppetrahv summas 30 eurot. 14.Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt, so 30.03.2021, saatis EP meeldetuletuse võlgnevuse kohta kostja e-aadressile ja 23.04.2021 tähitud kirja teel nõudekirja kostja kontaktaadressile xxxxx xxx x-x, xxxxxxx, xxxxx xxxx. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kusetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta : sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja Rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri tähitult Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitmaiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja väljasaatmiseks. Kohus nõustub hagejaga, et sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt kooskõlas VÕS §-ga 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 10 eurot on põhjendatud. 15.Kostja nendib, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Leppetrahvinõude kohaselt kohustus kostja leppetrahvi tasuma 13.02.2019. Seega algas leppetrahvinõude aegumistähtaeg 14.02.2019 kell 00.00 ja lõppes 13.02.2022 kell 24.00. Hageja esitas 05.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõue ei ole aegunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja enda menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 17.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus
ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 18.Hageja palub välja mõista riigilõivu 100 eurot hagiavalduselt, 20 eurot õigusabikulude eest maksekäsu kiirmenetluses ja lepingulise esinduse kulud summas 192 eurot koos käibemaksuga. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 2 t ulatuses, tunnitasuga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 19.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse peale. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 100 eurot, 20 eurot õigusabikulude eest maksekäsu kiirmenetluses ja hageja lepingulise esinduse kulud summas 192 eurot ning viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.