Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-14306
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4452,12 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. märtsi 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Artur Maljukov Vastustaja (kostja): B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. märtsi 2022 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda.
3.Välja mõista A.A.lt B.B. kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 300 eurot ning viivis menetluskuludelt 300 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 13.09.2021 maakohtule B.B. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 4139 eurot, sh põhivõlg 3914 eurot ja viivis perioodil 01.12.2020– 13.09.2021 225 eurot, ning viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.09.2021 kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled 2020. aastal ja neil tekkis suhe. Kostja teavitas hagejat, et soovib minna rindade suurendamise operatsioonile. MM Kirurgia OÜ esitas kostjale arve nr 20446 summas 3578 eurot, mida nägi ka hageja. Kuivõrd hageja teadis, et kostja on teenuse saanud, tasus ta arve, et kohustus oleks täidetud tähtaegselt. Hageja leidis, et võib lähedase isiku kohustuse täita ning hiljem lepivad pooled kokku, kuidas kostja hagejale summa hüvitab. Varsti pärast hageja poolt kostja kohustuse täitmist lõpetas kostja hagejaga suhte. Kostja ei ole hagejale raha tagastanud vaatamata korduvatele nõudmistele. Hageja leidis, et nõude aluseks võivad olla VÕS § 1041, § 1042 lg 1, § 628 lg 2 või § 1018 lg 1 p 2 sätted. Lisaks taotles hageja kostjalt hageja kohtuvälise õigusabikulu 336 eurot hüvitamist. Vastuseks kostja väidetele märkis hageja, et ei ole mõjutanud kostjat operatsiooni tegema. Kostja palus hagejalt abi operatsiooni eest tasumisel ja lubas selle ajapikku tagasi maksta.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled tutvusid 2019. aastal ja 2020. a märtsis alustasid kooselu. Alates kooselu algusest püüdis hageja kostjat veenda, et kostja laseks rindu suurendada. Hageja lubas operatsiooni eest maksta ning ütles, et see on tema kingitus kostjale. Kostja ei soovinud operatsiooni, kuid nõustus, et hagejale mitte meelehärmi valmistada. Hageja käis koos kostjaga MM Kirurgia OÜ-s konsultatsioonil. 20.11.2020 saadeti kostja e-posti aadressile arve nr 20466, mille kostja edastas hagejale. Maksetähtaeg oli 22.11.2020. Hageja tasus arve 20.11.2020. Operatsioon toimus 23.11.2020, järgmisel päeval viis hageja kostja koju. 2021. a märtsis lõpetas kostja kooselu, kuna hageja vaimne vägivald osutus talumatuks. Menetluse käigus asus kostja seisukohale, et raviarve tasumise näol on tegemist käsundita asjaajamisega (VÕS § 1018 jj), kuid hageja nõudeõiguse välistab VÕS § 1023 lg 3. Poolte suhtes oli alati selge, et hageja tasub raviarve ja kostjale sellest kohustusi ei teki. Kostja nõustus operatsiooniga tingimusel, et tema raviarveid tasuma ei pea. Hageja on pöördunud kohtu poole kättemaksuks, kuna kostja lõpetas suhte. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pooltel oli teistsugune kokkulepe. Hageja peab tõendama, et ta on soovinud kostjalt nõude tasumist. Kostjal hageja poolt temale nõude mitte-esitamist kui negatiivset asjaolu tõendada võimalik ei ole. Põhjendamatud on ka hageja viivisenõue ja kohtueelsete õigusabikulude nõue.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 16. märtsi 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 900 eurot (sh käibemaks) ja viivise menetluskuludelt (900 eurolt) alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja seisukohad olnud muutlikud. Algses hagiavalduses olid pooled tuttavad ning hageja, saades kostja arvest teada, otsustas arve tasuda. Hiljem hageja täpsustas, et pooltel oli suhe ja hageja tasus arve pärast operatsiooni (tuvastatud on, et hageja tasus arve enne operatsiooni) ning möönis, et võiks lähedase isikuna kostja kohustuse täita. Istungil avaldas hageja, et olid kostjaga operatsiooni tegemist ja maksmist arutanud ning hageja võttis arve tasumiseks laenu. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud käsunduslepingu sõlmimist (VÕS § 619). Kuivõrd leping puudub, on välistatud VÕS § 628 lg 2 alusel kulutuste hüvitamise nõue. Kuna kostja ei ole tõendanud kinkelepingu sõlmimist, ei ole võimalik tuvastada, et tegemist võis olla kinkelepinguga. Seega ei ole tõendatud, et hagejal oleks olnud lepingust või seadusest tulenev kohustus maksta kostja eest MM Kirurgia OÜ arve nr 20466. Kohtu hinnangul on täidetud õigustatud käsundita asjaajamise eeldused. Hageja on ajanud kostja asja. Hageja sooviks oli arve tasumisega kostjat soodustada. Lisaks on täidetud VÕS § 1018 lg 1 p-de 1 ja 2 eeldus, st kostja kui soodustatu kiitis asjaajamise heaks ning asjaajamisele asumine vastas kostja huvile ja tegelikule tahtele. Järgmisena tuleb kontrollida, kas hageja võib nõuda, et kostja hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (VÕS § 1023 lg 1). VÕS § 1023 lg 3 kohaldub eelkõige juhtudel, kus asjaajamine tähendab kõlbelisest kohustusest tuleneva kohustuse kui mittetäieliku kohustuse täitmist VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud vlj. Tallinn 2020, § 1023, lk 648). Hagejal kui asjaajajal võiks olla õigus neid nõudeid esitada, kui ta oleks teatanud kostjale nõuete esitamise kavatsusest enne asjaajamise ülevõtmist. Hageja ei ole tõendanud, et ta teatas kostjale enne arve tasumist, et kavatseb kostjalt raha tagasi küsida. Kuna kostja tugineb VÕS § 1023 lg-le 3, peaks tõendamiskoormise üldreegli kohaselt tõendama oma väited kostja. Kohus selgitas hagejale istungil, et hageja peab tõendama, et tal on kavatsus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Tõendamiskoormis on hea usu põhimõtte tõttu ümberpöördunud, kuivõrd kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu (et hagejal ei olnud kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist). Hageja istungil kohtu tõendamiskoormise jaotusega ei nõustunud ning ei soovinud täiendavaid tõendeid esitada. Kohtul tuleb hinnata kulutuste tegemisega seotud asjaolusid kogumis. Kostja märkis, et hageja tasus arve kostja elukaaslasena ja oli samuti operatsioonist huvitatud. Hageja kinnitas istungil, et nägi poolte kooselu pikas perspektiivis. Oluline on asjaolu, et poolte vahel oli kulutuste tegemise ajal kooselu ja paarisuhe, kuivõrd see võimaldab selgitada hageja motivatsiooni ja tahet arve tasumisel. Hageja tasus arve otse MM Kirurgia OÜ-le, mitte ei kandnud summat kostjale. Hageja kirjeldas, kuidas ta käis koos kostjaga arsti konsultatsioonil ning viis kostja pärast operatsiooni koju. Eelnev kirjeldab kohtu hinnangul kõlbelise kohustuse täitmist. Lisaks väitsid mõlemad pooled, et kostjal ei olnud 2020. a sügistalvel rahaliselt võimalik operatsiooni eest tasuda. Tõenditest ja tuvastatud asjaoludest nähtub seega, et hagejal ei olnud kulutuste tegemise ajal kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulutuste tegemise ajal kavatsenud kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda, on hageja käitunud kulutuste nõudmisel vastuoluliselt ja pahauskselt VÕS § 1023 lg 3 tähenduses. Järelikult välistab VÕS § 1023 lg 3 hageja VÕS § 1023 lg 1 kulutuste hüvitamise nõude. Kuivõrd kohus tuvastas, et täidetud on (õigustatud) käsundita asjaajamise eeldused, on välistatud hageja nõue kostja vastu VÕS § 1041 ja/või § 1042 alustel.
Kuna hageja ei ole õigustatud kostjalt kulutuste hüvitamist nõudma, ei saa hagejal olla tekkinud ka kohtuvälise õigusabiteenuse näol kahju (VÕS § 127). Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse/tegevusetuse ja hagejale tekkinud õigusabikulude (kahju) vahel. Põhinõuete põhjendamatuse tõttu jääb rahuldamata ka viivisenõue.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 16. märtsi 2022 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada, või saata asi tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises koosseisus. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise ning ekslikult leidnud, et VÕS § 1023 lg 3 kohaldub eelkõige juhtudel, kus asjaajamine tähendab kõlbelise kohustuse täitmist VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes. Kõlbelise kohustuse täitmiseks üleantu tagasi nõudmise välistab VÕS § 4 lg 3 ja puudub vajadus sama küsimuse reguleerimiseks VÕS § 1023 lg-s 3. VÕS § 1023 lg 3 sisust, olemusest ja sõnastusest tuleneb, et hüvitamiskohustusest vabanemiseks, sh juhul, kui täideti mittetäielik kohustus, tuleb kostjal tõendada, et vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud hagejal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Säte kuulub valdavalt kohaldamisele juhul, kui käsundita asjaajaja oleks asjaajamisele asumisel soodustatule teatanud (sh konkludentselt), et tal ei ole kavatsust nõuda kulutuste hüvitamist. Kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Kuna hageja on kostjale korduvalt avaldanud, et kostja peab kulutused hüvitama, siis ei ole hageja käitunud vastuoluliselt ega pahauskselt. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta asus seisukohale, et tegemist on kõlbelise kohustusega. Tegemist oli iluoperatsiooniga, mille kulud tasus hageja kostja soovil. Hageja leidis, et operatsioon ei ole vajalik. Lähtuda tuleb eeldusest, et ka elukaaslase iluoperatsiooni kulude kandmisel ei ole tegemist kõlbelise kohustusega ja kulutused tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada. Nõuet ei välista asjaolud, et hageja tasus arve otse MM Kirurgia OÜ-le, käis koos kostjaga arsti konsultatsioonil ja viis kostja pärast operatsiooni koju. Kostjal rahaliste võimaluste puudumine mõjutas hagejat aitama kostjat kulude kandmisel, kuid sooviga, et need vähemalt osamaksetena pikema perioodi jooksul hüvitatakse. Kuna hageja on õigustatud nõudma kostjalt VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel kulutuste hüvitamist, siis on õigustatud ka kohtuvälise õigusabiteenuse hüvitamise nõue ning viivisenõue.
5.B.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt leiab hageja ekslikult, et kostjal tuleb VÕS § 1023 lg 3 kohaldamiseks tõendada hageja kavatsust. VÕS § 1023 lg 3 sõnastusest nähtub, et tõendada tuleb nende asjaolude esinemist, mille alusel saab hageja kavatsusi hinnata. Seejuures on kohus õigesti leidnud, et VÕS § 1023 lg 3 kohaldub eelkõige juhtudel, kus asjaajamine tähendab kõlbelisest kohustusest tuleneva kohustuse kui mittetäieliku kohustuse täitmist VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes. Kohus on õigesti tuvastanud asjaolud, millest nähtuvalt on ilmne, et kulutuste tegemise ajal puudus hagejal kavatsus kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda. Eelkõige on sellisteks asjaoludeks poolte kooselu ja intiimsuhe kulutuste tegemise ajal, kulutuste eesmärk (hageja huvi operatsiooni vastu) ning asjaolu, et hageja tasus arve, mille kostja oli talle edastanud, mitte ei kandnud kostjale vajaminevat summat, mida tehtaks olukorras, kus laenatakse konkreetne summa kokkulepitud tingimustel. Kostja ei ole kunagi saanud palka, mis võimaldaks sellise operatsiooni eest tasuda, seega ei saanud kostja hagejale lubada, et tasub kulud hiljem tagasi. Hageja on ise kohtuistungil avaldanud asjaolusid, millest sellise kavatsuse puudumine nähtub – kostjal kooselu ajal rahalised vahendid puudusid ja kostja oli peamiselt hageja ülalpidamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
16.märtsi 2022 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. VÕS § 1023 lg 3 kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi. Kostja on esile toonud ning maakohus on tuvastanud need asjaolud (poolte kooselu kulutuste tegemise ajal, hageja huvi operatsiooni vastu, arve tasumine hageja poolt enne operatsiooni toimumist), milledest nähtuvalt oli ilmne, et hagejal ei olnud kavatsust kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda. Eelmärgitud asjaolusid ei ole hageja ümber lükanud. Maakohus on õigesti tuvastanud ka selle, et VÕS § 1023 lg 3 kohaldub eelkõige juhtudel, kui asjaajamine tähendab kõlbelisest kohustusest tuleneva kui mittetäieliku kohustuse täitmist VÕS § 4 lg 2 mõttes. Hageja seisukoht, et maakohus on VÕS § 1023 lg-t 3 valesti kohaldanud, on ekslik.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja kulutanud õigusabile seoses apellatsioonkaebusele vastamisega kokku 300 eurot (2 tundi x 125 eurot x 1,2). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja õigusabikulud 300 euro ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning hageja peab need hüvitama.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.