A. F. hagi B. S. vastu võla väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
4452,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. F. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat A. M. (epost XXX) Kostja: B. S. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. J. (e-post XXX)
Kohtuistungi aeg
18. veebruar 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. F. hagi B. S. vastu võla väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud A. F. kanda.
3.Mõista A. F. B. S. kasuks menetluskulude katteks välja 900 eurot (sh käibemaks).
4.Mõista A. F. B. S. kasuks välja viivis tasumata menetluskulude summalt (900 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Toimetada otsus kätte pooltele. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.A. F. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 13.09.2021 (täiendatud 29.09.2021) hagiavalduse B. S. (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 4139 eurot, sh põhivõla 3914 eurot ja perioodil XXX-XXX sissenõutavaks muutunud viivise 225 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 13.09.2021 põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled XXX. aastal. Pärast XXX teatas kostja hagejale, et soovib XXX. XXX OÜ esitas kostjale arve nr XXX, mida nägi ka hageja. Kuivõrd hageja teadis, et kostja on XXX käinud ning tal polnud ühtegi põhjendust arve tasumata jätmiseks, tasus ta arve. Hageja ei olnud küll arve tasumiseks kohustatud, kuid leidis tol ajal kostjaga XXX, et võiks XXX täita ning hiljem lepivad pooled kokku, kuidas kostja hagejale summa hüvitab. Lühikese aja jooksul pärast hageja poolt kostja kohustuse täitmist, lõpetas kostja hagejaga XXX. Kostja ei ole hagejale summat tagastanud vaatamata korduvatele nõudmistele. Hageja nõuab VÕS § 1041 lg 1 alusel 3578 euro tagastamist, kuna kostja on kohustustest vabanemise tõttu alusetult hageja arvelt rikastunud. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt summa hüvitamist VÕS § 1018 lg 1 p 2 alusel. Lisaks on hagejal tekkinud kohtuväline õigusabikulu summas 336 eurot (sh käibemaks), mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Hageja nõuab 3914 euro (3578 + 336) tasumata jätmisega kostjalt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on hagi esitamise ajaks (periood XXX-XXX) muutunud sissenõutavaks summas 225 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Vastuseks kostja väidetele märkis hageja, et ei ole kunagi kostjat XXX. Kostja palus hageja abi XXX ning lubas selle ajapikku hagejale tagasi maksta. Tegemist ei ole kinkelepinguga. Hagi tuleb rahuldada VÕS § 1041 ja/või 1042 alusel. Hageja ja kostja esitatud asjaoludel saab nõude alusnormiks olla muu hulgas ka kulutuste hüvitamine käsundisaajale (VÕS § 628 lg 2 esimene lause) või käsundita asjaajajale (VÕS § 1023 lg 1 esimene lause).
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ja kostja tutvusid XXX. aastal ning XXX. a märtsis XXX. Poolte vahel olid XXX. Alates XXX algusest püüdis hageja kostjat veenda, et kostja XXX. Hageja lubas XXX maksta ning ütles, et see on tema kingitus kostjale. Kostja ei soovinud XXX, kuid nõustus ettepanekuga, et hagejale mitte meelehärmi valmistada. Hageja käis kostjaga XXX OÜ-s XXX ja oli kogu XXX kostja kõrval. XXX saadeti kostja e-posti aadressile arve nr XXX, mille kostja edastas samal päeval hagejale, sest maksetähtaeg oli XXX. Arve tasumata jätmisel poleks XXX. Hageja tasus arve XXX. Hageja tuletas kostjale ka enne XXX meelde, et ta käiks XXX ja teeks XXX, mis olid XXX. XXX toimus XXX ning hageja viis kostja järgmisel päeval XXX. XXX. a märtsis lahkus kostja hageja juurest ning XXX. Hageja XXX XXX. Pärast XXX jälitas hageja kostjat ning ilmus tema töökohta ja nõudis raha. Kostja ei nõustu hagejaga, et hageja nõude aluseks saaks olla VÕS § 1041 ja/või § 1042. Kostja hinnangul on hageja poolt kostja XXX tasumise näol tegemist käsundita asjaajamisega, mille suhtes kohalduvad VÕS § 1018 (jj) sätted. Sellist võimalikku nõude alust on hinnanud ka hageja ise. Tulenevalt asjaoludest aga puudub hagejal viidatud sätte alusel kostja vastu nõudeõigus, kuna VÕS § 1023 lg 3 välistab selle. Poolte suhtes oli alati selge, et hageja tasub kostja XXX ning kostjale sellest mingisuguseid kohustusi ei teki. Kostja ainus tingimus XXX oli, et tema XXX ise tasuma ei pea. Kostja hinnangul on ilmne, et hageja on pöördunud kohtu poole kättemaksuks, kuna hageja ei ole leppinud sellega, et kostja hagejaga XXX. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pooltel oli teistsugune kokkulepe, kui see, mille on välja toonud kostja. Hageja peab tõendama, et ta on soovinud kostjalt nõude tasumist. Kostjal endal hageja poolt temale nõude mitte-esitamist, kui negatiivset asjaolu, võimalik tõendada ei ole. Viivisenõude arvestamise aluseks on VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnevuse sissenõutavaks muutumine. Hageja kostja XXX võttis endale kohustuse tasuda kostja XXX ning poolte omavahelises, XXX oli üheselt arusaadav mõlemale poolele, et hageja ei kavatse kostjalt tema eest tasutut tagasi nõuda. Sellest tulenevalt ei ole hageja kunagi andnud kostjale ka tähtaega, mille jooksul tuleks tal käesolevas asjas esitatud nõue tasuda ning puudub ka tähtaeg, millest arvata nõude sissenõutavaks muutumine ning arvestada viivist. Hagejal tuleb tõendada, mis hetkest muutus tema nõue sissenõutavaks. Hageja on tõendanud, et ta on õigusteenuse eest maksnud, kuid mitte, et nimetatud kahju on tekitanud kostja. Esitatud tõenditest ei selgu, mis asjus hageja õigusteenust on saanud. Käesolevas menetluses on hagejal teine lepinguline esindaja. Asjaolu, et hageja on õigusabile raisanud ebamõistlikult palju raha, ei ole kostja vastutus.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohtu hinnangul on tuvastatud ning pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
-
pooled olid XXX alates XXX. aastast ning XXX alates XXX. a märtsist; kostjale saadeti XXX OÜ poolt XXX XXX nr XXX summas 3578 eurot (tl 1920); XXX tasus hageja XXX 3578 eurot (tl 4, 26);
-
kostja suhtes viidi XXX läbi XXX (tl 28, 30); poolte XXX. a märtsis.
Pooled vaidlevad, kas kostjal on kohustus hagejale XXX 3578 eurot hüvitada. Lisaks märgib kohus, et hageja seisukohad on menetluse vältel olnud muutlikud ning pidevalt täienenud uute detailidega. Algses hagiavalduse versioonis olid hageja ja kostja XXX ning hageja saades kostja XXX teada, otsustas XXX (tl 2). Pärast puuduste kõrvaldamist hageja täpsustas, et poolte vahel oli XXX ning hageja tasus XXX alles pärast kostja XXX (eelpool tuvastatud asjaoludel tasus hageja XXX) ning möönis, et võiks XXX kostja kohustuse täita (tl 10 pöördel). Istungil aga avaldas hageja, et olid kostjaga XXX ja maksmist arutanud ning hageja võttis XXX tasumiseks laenu (tl 55 pöördel).
5.Hageja tugineb mitmele alternatiivsele õiguslikule alusele: käsunduslepingust tulenev kulutuste hüvitamine (VÕS § 628 lg 2), käsundita asjaajamine (VÕS § 1018 jj) ning VÕS § 1041 (nn regressikondiktsioon) ja/või 1042 (nn kulutuste kondiktsioon) alusel. Kostja väitis algselt, et XXX oli hageja XXX kostjale ning seejärel leidis, et hageja nõude aluseks saab olla üksnes käsundita asjaajamise sätted, kuid nõude välistab VÕS § 1023 lg 3.
6.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud käsunduslepingu sõlmimist (VÕS § 619), st et pooled oleksid teinud tahteavaldused, millega hageja oleks kohustunud kostjale osutama teenust ning kostja oleks kohustunud maksma hagejale selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kuivõrd leping puudub, on välistatud VÕS § 628 lg 2 alusel kulutuste hüvitamise nõue.
7.Kohus leiab, et kostja pole tõendanud kinkelepingu sõlmimist (VÕS § 259). Otsustamaks, kas tegemist on kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 mõttes, on mh oluline tuvastada, kas kinkijal oli tahe kingisaajat tasuta rikastada. Üksnes põhjendamatu makse tegemisest ei saa järeldada, et sõlmitud on kinkeleping (Riigikohtu 01.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 13.1). Kuivõrd hageja vaidleb kinkelepingu sõlmimisele vastu, ning tegemist on kostja väitega, tuli kostjal tõendada kinkelepingu sõlmimist (TsMS § 230 lg 1). Kostja ei ole seda teinud, seega ei ole võimalik tuvastada, et tegemist võis olla kinkelepinguga.
8.Seega ei ole tõendatud, et hagejal oleks olnud lepingust või seadusest tulenev kohustus kostja eest maksta XXX OÜ arve nr XXX. Järgmisena tuleb seega kontrollida, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 1018 jj) alusel.
9.Poolte vahel on õigustatud käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 17.02.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-4536, p 12.2): -
teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (VÕS § 1018 lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (VÕS § 1018 lg 1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (VÕS § 1018 lg 2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline).
Järgmisena kontrollibki kohus, kas on täidetud käsundita asjaajamise eeldused.
10.Kohtu hinnangul on täidetud esimene eeldus, st hageja on ajanud kostja asja, kuivõrd tasus kostjale esitatud XXX OÜ arve nr XXX. Asjaajamiseks võib olla mh kolmanda isikuna teise isiku kohustuse täitmine VÕS § 78 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 05.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 13 ja 27.09.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9288, p 20.4). Eelpool on tuvastatud, et hagejal puudus kohustus viidatud arvet tasuda. Samuti ei ole kohtu hinnangul vaidlust, et hageja sooviks oli XXX kostjat soodustada, st hageja tahtis tegutseda kostja kasuks. Hageja teadis XXX makstes, et ta tasub kostjale esitatud XXX ehk täidab kostja kohustuse. Seda kinnitab lisaks poolte endi väidetele ekiri, millega kostja edastas XXX hagejale (tl 24) ning samal päeval tasus hageja viidatud XXX (tl 4). Lisaks on täidetud VÕS § 1018 lg 1 p-des 1 ja 2 eeldus, st kostja kui soodustatu kiitis asjaajamise heaks ning asjaajamisele asumine (st XXX tasumine) vastas kostja huvile ja tegelikule tahtele. Kostja poolt asjaajamise heakskiitmine või tegelik tahe nähtub mh asjaolus, et kostja ise edastas arve hagejale ning tema XXX XXX, mille eest oli eelnevalt tasunud hageja. Eeltoodust tulenevalt on täidetud (ehtsa) õigustatud käsundita asjaajamise eeldused.
11.Kuivõrd tuvastatud on, et hageja ajas kostja asja, tuleb järgmisena kontrollida, kas hageja võib nõuda, et kostja hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (VÕS § 1023 lg 1). Kulutuseks VÕS § 1023 lg 1 tähenduses võib olla ka kolmanda isikuna teise isiku kohustuse täitmine VÕS § 78 lg 1 järgi (vt ka Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-15, p 12 ja 16.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08, p 13). Kostja leiab, et hageja ei saa VÕS § 1023 lg 3 järgi nõuda kulutuste hüvitamist. VÕS § 1023 lg 3 kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal VÕS § 1023 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi. VÕS § 1023 lg 3 kohaldub eelkõige juhtudel, kus asjaajamine tähendab kõlbelisest kohustusest tuleneva kohustuse kui mittetäieliku kohustuse täitmist VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud vlj. Tallinn 2020, § 1023, lk 648). Hagejal kui asjaajajal võiks olla õigus neid nõudeid esitada, kui ta oleks teatanud kostjale nõuete esitamise kavatsusest enne asjaajamise ülevõtmist. Hageja ei ole tõendanud, et ta teatas kostjale enne XXX OÜ arve tasumist, et ta kavatseb kostjalt raha tagasi küsida. Kuigi kostja tugineb VÕS § 1023 lg-le 3, peaks TsMS § 230 lg 1 tõendamiskoormise üldreegli kohaselt tõendama oma väited kostja. Kohus selgitas hagejale 18.02.2022 istungil (istungi helisalvestis alates kella 13:46:25), et hageja peab tõendama, et tal on kavatsus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist, kuivõrd kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu (st et hagejal ei olnud kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist). Kohus on jätkuvalt seisukohal, et tõendamiskoormis on hea usu põhimõtte tõttu ümberpöördunud, kuivõrd kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Hageja 18.02.2022 istungil kohtu tõendamiskoormise jaotusega ei nõustunud (istungi helisalvestis kell 13:46:41-13:49:34) ning ei soovinud täiendavaid tõendeid esitada. Kohtul tuleb hinnata kulutuste tegemisega seotud asjaolusid kogumis. Kostja märkis, et hageja tasus arve kostja XXX ning oli samuti XXX. Hageja kinnitas 18.02.2022 istungil, et nägi poolte XXX (kohtuistungi helisalvestis alates kella 13:44:00). Kohus leiab, et oluline on asjaolu, et poolte vahel oli kulutuste tegemise ajal XXX ja XXX, kuivõrd see võimaldab selgitada hageja motivatsiooni ja tahet arve tasumisel. Samuti väärib
märkimist, et hageja tasus arve otse XXX OÜ-le, mitte ei kandnud seda summat kostjale. Hageja kirjeldas 18.02.2022 istungil, kuidas ta käis koos kostjaga XXX ning viis kostja XXX. Eelnev kirjeldab kohtu hinnangul kõlbelise kohustuse täitmist. Lisaks väitsid mõlemad pooled istungil, et kostjal ei olnudki XXX. a sügistalvel rahaliselt võimalik XXX. Asjas esitatud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest nähtub seega, et hagejal ei olnud kulutuste tegemise ajal kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulutuste tegemise ajal kavatsenud kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda, on hageja käitunud kulutuste nõudmisel vastuoluliselt ja pahauskselt VÕS § 1023 lg 3 tähenduses (vt ka eelviidatud Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud vlj, lk 648). Järelikult välistab VÕS § 1023 lg 3 praegusel juhul hageja VÕS § 1023 lg 1 kulutuste hüvitamise nõude.
12.Kuivõrd kohus eelpool tuvastas, et täidetud on (õigustatud) käsundita asjaajamise eeldused, on välistatud hageja nõue kostja vastu VÕS § 1041 ja/või § 1042 alustel (vt ka Riigikohtu 07.06.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33; 13.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-123028, p 29-30, 16.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08, p 13).
13.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole õigustatud kostjalt VÕS § 1018 ja 1023 lg 1 alusel kulutuste hüvitamist nõudma, ei saa olla hagejal tekkinud ka kohtuvälise õigusabiteenuse (tl 5-6) näol kahju (VÕS § 127). Nimelt puudub juba põhjuslik seos kostja tegevuse/tegevusetuse ja hagejale tekkinud õigusabikulutuste (kahju) vahel (VÕS § 127 lg 4). Põhinõuete põhjendamatuse tõttu jääb rahuldamata ka hageja viivise nõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
14.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja menetluskulud koosnevad esindajakuludest. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb kostja teda kohtumenetluses esindanud vandeadvokaadi osutatud esindajakulude hüvitamist. Vandeadvokaat osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kostja 18.02.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja esindaja menetluses õigusabi kokku 6 tundi summas 900 eurot (sh käibemaks). Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud.
Kostja esindaja osutas kostjale õigusabi järgmiste toimingutega: -
konsultatsioon ja asja materjalidega tutvumine – 1,5 tundi; 12.11.2021 kostja kirjaliku vastuse koostamine – 2,5 tundi; 17.02.2022 ettevalmistamine kohtuistungiks – 0,5 tundi; 18.02.2022 osalemine kohtuistungil – 1,25 tundi; 18.02.2022 menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi.
Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kuigi kostja esindaja menetluse kestel vahetus, ei nähtu, et sellest oleks tekkinud lisakulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades asja keerukust ja mahukust on kostja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud 900 eurot. Nimetatud summa kuulub hagejalt väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele kostja taotlus mõista hagejalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.