Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-22-7651
Tsiviilasi
O. P. hagi E. V. XXX kaudu vastu kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O. P., isikukood, viibimiskoht XXX. Kostja: E. V. XXX kaudu; asukoht XXX.
O. P. (hageja) esitas 23. mail 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi E. V. XXX kaudu vastu kahju hüvitamiseks. Hageja soovib varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et T. V. meditsiiniosakond teeb hagejaga inimkatseid ja rikub hageja tervist. Hageja väitel lasevad maniakid meditsiiniosakonnast läbi ventilatsiooni kambrisse ja panevad toidu sisse selektiivseid neurotoksiine. Need asjad hakkasid toimuma 19. oktoobril 2021, kui hageja käis psühhiaatri vastuvõtul. Hagejal tekkisid inimkatsete tõttu suured tervise probleemid: kõhu-, selja- ja peavalud, seedeprobleemid, neerude funktsioonihäired, mäluhäired. Hageja soovib saada nii palju raha, kui on võimalik.
Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vangla on vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 1 järgi Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses
sätestatud korras. Vangistust viib VangS § 1051 lg 1 järgi täide vanglateenistus. Vangistuse täideviimist saab seega korraldada avaliku võimu kanda, s.o riik. Eraõiguslik isik ei saa seda teha. Vangistuse täideviimise kord ja selle korraldamine on reguleeritud vangistusseaduse (VangS § 1) ja Justiitsministri 30. novembri 2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (vangla sisekorraeeskirja § 1 lg 1) alusel. Kinnipeetava kambrile esitatud nõuded tulenevad VangS § 45 lõikest 1 ja kinnipeetava toitlustamisele esitatavad nõudeid VangS § 47 lõikest 1. Kinnipeetava olmetingimuste nõuetekohasuse ja toitlustamise tagab seega riik avalik õiguslike normide alusel. Kinnipeetava olmetingimusi ja toitlustamist puudutavad vaidlused on seega avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused. Need kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse. Hageja soovib muuhulgas vaidlustada T. V. meditsiiniosakonna tegevust seoses hagejale ravi osutamisega. Hageja nõue tuleneb seega T. V. ja hageja kui kinnipeetava suhtest hagejale tervishoiuteenuse osutamisel. Riigikohus leidis 28. juuni 2021 lahendis tsiviilasjas nr 3-21-30, et kõik kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused on HKMS § 4 lg 1 alusel halduskohtu pädevuses. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevat kahju hüvitamise nõuet tuleb riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 ning VangS § 11 lg 8 järgi arutada haldus-, mitte maakohtus. Tartu Maakohus ei ole seega pädev kohus. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hagejal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.