Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja laenas 12.02.21 sõlmitud lepingu järgi kostjale 57857 € ja kostja pidi maksma intressi 2,56% (1481,14 €) kuus ja lisaks intressi 29,25% aastas. Kostja rikkus lepingu p 2.2, 5.3.2. 5.3.5. 6.1.5 tulenevaid kohustusi: andis valeinformatsiooni oma majandusliku olukorra kohta kas lepingu sõlmimisel või lepingu kehtivuse ajal. Hageja lõpetas lepingu enne tähtaega 12.10.21. Kostja tekitas hagejale kahju 88065,87 €, millest on kostja maksnud ära 8945,54 €. Hageja palub kostjalt välja mõista 79377,20 € (08.11.21 hagiavalduse täpsustamine 06.12.21). Oma 13.02.22 ja 06.03.22 avaldustes täpsustas, et tema nõudest moodustab 21520,20 € intress vastavalt lepingu p 2.3. Lisaks märkis, et kostja on intressi tasunud ja kostja peab maksma pankadele laenumakseid. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja võttis hagi õigeks põhivõla nõudes ehk summas 57857 € (11.02.22), ülejäänud 21520,20 € ei ole nõus maksma. 07.03.22 vastuses märkis, et kostjal ei ole kohustust maksta muudele isikutele mingeid makseid, kuna kostja võttis kohustused lepinguga hageja ees ja mingeid muid kohustusi ei ole kostja lepinguga võtnud. Intressikohustus tuleneb lepingu p 2.3 ja see on 2,56%, kostja täitis intressi tasumise kohustust kuni 2021.a. augustini. Hageja ütles lepingu üles 12.10.21 ja seega ei pea kostja edaspidi maksma intressi. Kostja arvates on sissenõutav vaid 2 kuu ja 12 päeva intress 3538,15 € (57587 *0,0256*2,4). Muus osas on intressinõue põhjendamatu. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2, 3 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega ja kohasele isikule. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et 2 (6)

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi. VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisele laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud, lg 3 sätestab, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele, lg 2 kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Vaidlustamata asjaolud Pooled sõlmisid 15.02.21 (alla kirjutatud 18.02.21 digitaalselt) laenulepingu 5-aastase tähtajaga, millega kostja sai hagejalt laenu 57857 €, kostja pidi laenu tagastama hagejale 15.02.26, kostja pidi maksma lepingu perioodil lepingu p 2.3 järgi laenult intressi. Hageja ütles kostjale lepingu pdes 5.3.2, 5.3.5, 6.1.5 tulenevate kohustuste rikkumise tõttu lepingu üles ja leping on 12.10.21 lõppenud. Kostja tunnistab laenulepingust tulenevat laenuvõlga 57857 €, mida ta ei ole pärast lepingu lõppemist hagejale ära tasunud. Eeltoodu alusel on tõendatud, et poolte vahel oli VÕS 8 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 järgi sõlmitud laenuleping. Lepingust nähtuvalt on selle p 4.2 ja p 5.3 järgi hagejal kui laenuandjal õigus kostjale leping üles öelda lepingu p 5.3 tulenevate kohustuste rikkumiste tõttu ja nõuda võlgnikult laenusumma tagastamist ja intresside tagastamist. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 396 lg 1, 397 lg 1 alusel laenu tagastamist ja intressi. Kuna kostja tunnistas põhivõla nõuet ega ole väitnud, et see on tasutud, siis rikub ta VÕS § 396 lg 1 tulenevat laenu 57857 € tagastamise kohustust VÕS § 100 mõttes, kohustus on sissenõutav 12.10.21. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist 57857 € vastavalt lepingu p 5.3, VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ,VÕS § 82 lg 1. Kohus märgib, et laenu tagastamata jätmine ning selle nõudmine ei ole kahju hüvitamise nõue nagu on hageja märkinud oma menetlusdokumentides, vaid kohustuse täitmise nõue ning hageja õiguslik kvalifikatsioon selles osas ei ole kohtule siduv (kohtu selgitav kiri 14.02.22). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnetavat laenu 57857 €. Vaidlus Vaidlus on selle üle, millist intressi ja kui palju peab kostja intressi tasuma ja milline on intressivõlgnevus. 3 (6)

Kuna leping lõppes 12.10.21, siis on hagejal õigus VÕS § 195 lg 2, § 397 lg 1, 3, § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 järgi nõuda intressi tasumist kuni lepingu lõppemiseni ehk ajani, mil laen tuli tagastada ehk

laenult

tasumisele

kuuluv

intress

kokku

22162,40

€

Nii leiab kohus, et kostja on kohustatud maksma hagejale lepingu p 2.3 ja VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 397 lg 1, 3 järgi saadud laenult intressi ülalmärgitud perioodi eest kokku 22162,40 €. Hageja on oma 06.12.21 menetlusdokumendis märkinud, et kostja on tasunud kokku 8945,54 €. Kostja ei ole märkinud, mida ja kui palju ta tegelikult on hagejale intresse tasunud. Kuna hageja on hagis nõudnud laenu tagastamist täies mahus, saab järeldada, et viidatud 8945,54 € on tasutud intress. Nii asub kohus järeldusele, et võlgnetav intress on 13216,86 €. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja võlgneb veel intresse 21520,20 € ja samas ei ole põhjendatud kostja väide, et intressi võlg on vaid 3538,15 €. Kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks võlgnetavaid intresse tasunud, rikub ta VÕS § 397 lg 1 tulenevat intressi tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes, kohustus on sissenõutav 12.10.21 ning hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnetava intressi tasumist vastavalt lepingu p 2.3, 5.3, VÕS § 397 lg 1, 3, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, VÕS § 82 lg 1. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intresse 13216,86 €. Ka siinkohal märgib kohus, et intressi tagastamata jätmine ning selle nõudmine ei ole kahju hüvitamise nõue nagu on hageja märkinud oma menetlusdokumentides, vaid kohustuse täitmise nõue ning hageja õiguslik kvalifikatsioon selles osas ei ole kohtule siduv (kiri 14.02.22). 4 (6)

Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 71073,86 € (57857+13216,86). Muud väited, tõendid Mis puudutab hageja muid väiteid, et kostja on tekitanud talle mittevaralist kahju, siis ei oma need vaidluses tähendust, sest nõudeid ei ole selles osas esitatud. Hageja on oma 06.12.21, 13.02.22 ja 06.03.22 avaldustes täpsustanud, on tema nõue kostja vastu oli 79377,20 €, millest laen oli 57857 € ja intress 21520,20 €, seega on hageja nõue suunatud lepingus tulenevate kohustuste täitmisele. Seega ei ole hageja tegelikult võimalikke nõudeid, mis tulenevad tema poolt tehtud maksetest ja võimalikest kahjudest, kostja vastu esitanud ning 06.12.21 hagiavalduse täpsustusega koos esitatud arvestusel, kui palju on ta maksnud kulusid teistele pankadele ja muudele isikutele, ei ole tähtsust. Lisaks ei ole õiged hageja väited, et kostja peab maksma pankadele intresse, sest pooltevahelisest lepingust ei nähtu, et kostja peab VÕS § 76 lg 1, 2, 3, § 8 lg 2 järgi täitma intressi makse kohustust kolmandatele isikutele (pangad). Selles osas on kostja vastuväited põhjendatud ja sellepärast ei saa kohus määrata otsuses kindlaks näiteks selle täitmise viisi ja korda, et kostja tasub temalt väljamõistetud summad kolmandatele isikutele. Nii jääb selline hageja taotlus rahuldamata. Selle tõttu ei ole kohtul vaja anda hinnangut hageja ja teiste isikute vahelistele laenulepingutele ja hageja konto väljavõtteile (06.12.21 avalduse lisaks olevad dokumendid: pangalaenud, tehingud pankadega ja lisakulutus, tehingud kostjaga). Hageja esitas 06.12.21 sõnumivestluse Egon Hansbergiga, kuid neist ei nähtu midagi konkreetselt, mis seostub vaidlusaluse lepingu täitmise/mittetäitmisega. Seega ei ole neil tõendid vaidluses tähtustust. Menetluskulude jaotus, rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulus 89,5% ulatuses rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad hageja menetluskulud 89,5% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 10,5% ulatuses hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust, sealjuures ei ole vaja kohtul hinnata esindaja töö mahtu ja kulusid tunni, minuti, sendi täpsusega ja lehekülje pikkusega. Kohus saab tehtud tööd hinnata kogemusele tuginedes, lähtudes asja mahust, keerukusest, asja hinnast, vastaspoole ettenähtavusest. Kostja menetluskuludeks on esindaja kulud 1092,80 € (sh käibemaks). Hageja menetluskuluks on 1200 € suurune lõiv, mida ta peab 14.01.22 määruse alusel ositi tasuma riigile. Hagejal tuleb jätkata vastavalt määrusele lõivu tasumist. Kuna hagi kuulus osalisele rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista hagejale menetluskulude katteks lõivu 1074 €.

5 (6)

Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja kulude nimekirjast (25.04.22) nähtuvalt on kostja esindajatel kulunud aega tööks 1370 min ehk ca 22 h, mis teeb 8-tunnise tööpäev arvestuse juures 2,75 tööpäeva. Asjas on kostja koostanud 4 menetlusdokumenti, milles esimeses palus vastamise tähtaja pikendamist (28.01.22), järgmises nõustus põhivõla nõudega ja vaidles muus osas hagile vastu (11.02.22), kolmandas vastas kohtu kirjale ja hageja täpsustustele (07.03.22), mis puudutas vaid intressinõuet ja neljandana esitas kulude nimekirja (25.04.22). Kostja vastused on lühikesed, asjas oli vähe menetlustoiminguid, kostja ei esitanud ise tõendeid, vaidlus puudutas vaid intressi. Kostja esindajate tasud on 140 €/ h ja 160 €/h, mis on advokaatidest esindajate puhul kooskõlas kohtupraktikaga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja esindajate põhjendatud ja vajalik aeg tööks oli 16 h ehk 960 mintuti. Kuna kostja menetluskulud 1370 minuti eest on 1092,80 €, siis 960 minuti eest on see vastavalt 765,77 €. Eeltoodu alusel on kostja põhjendatud menetluskuluks TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi 765,77 €, millest hageja peab kostjale hüvitama 10,5% ehk 80,4 € ning nimetatud summa tuleb kostjale välja mõista. TsMS § 445 lg 1 II lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eeltoodu alusel tuleb tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded (hageja nõue kostja vastu lõivu saamiseks 1074 € ja kostja nõue hageja vastu esindaja kulude saamiseks 80,4 €), mille tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lõivu 993,60 €. Kuna kostja menetluskulude nõue lõpeb seoses tasaarvestusega VÕS § 197 lg 1 järgi, siis jääb rahuldamata kostja taotlus menetluskuludelt viivise saamiseks TsMS § 177 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 järgi.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.