Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU OTSUS

Kõik eeltoodu ei viita isegi kaudselt sellele, et poolte vahel oleks sõlmitud leping. Poolte vahelise lepingu olemasolu ei näita ka hagis välja toodud leping nr 08072020, kuna see on sõlmitud hageja ja NBB OÜ, mitte kostja vahel. Samasugune olukord on ka väidetavalt kostja poolt tasumata arvega nr 48/0920, kuna sellel on viide lepingule nr 08072020 ja arvel on ostjaks märgitud NBB OÜ, kellel on ka tasumiskohustus. Arves puudub igasugune viide kostjale ja kostja tasumiskohustusele. Kostja poolt väidetavalt eelnevalt tasutud arved ei viita sellele, et konkreetne leping, mille alusel hageja tasu nõuab, oleks sõlmitud. Kuna tõendatud ei ole pooltevahelise lepingu sõlmimine, siis ei ole võimalik kindlaks teha, mis oli väidetava lepingu sisu ja tingimused. Hageja tuginemine tema ja kolmanda isiku (NBB OÜ) vahel sõlmitud lepingu tingimustele on asjakohatu, kuna selle lepingu pooleks ei ole kostja. Hagist ei ole võimalik aru saada, milliseid töid ja mis ajal hageja teostas või milliseid teenuseid osutas. Hageja ei ole selgitanud, millised olid tööde vastuvõtmise tingimused. Kui tegemist oli töövõtulepinguga, siis arve esitamisest tellijale ei teki viimasel kohustust arve tasuda. Töövõtjal tekib õigus nõuda tasu, kui tasunõue muutub sissnõutavaks (VÕS § 82 lg-d 3 ja 7). Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab VÕS § 637. Hageja ei ole tasunõude sissenõutavuse osas esitanud ühtegi selgitust, väidet ega tõendit, st hageja ei ole tasu sissenõutavuse küsimust üldse käsitlenud. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavad tööd on tehtud ja lepingu kohaselt (VÕS § 637 lg 3) ning kostja on töö vastu võtnud või töö saab lugeda vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulud.

APELLATSIOONKAEBUS

Kostja tasus arve nr 48/0920 osaliselt. Arve esitati kostjale 30. septembril 2020. Arve tasumise tähtaeg oli 14. oktoober 2020. Kostja tasus arve osaliselt 20. oktoobril 2020. Kostja ei vaidlustanud temale esitatud arvet mõistliku aja jooksul. Hagejal oli õigus nõuda võla tasumist alates 31. detsembrist 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Maakohus on märkinud otsuses, et hagist ei ole võimalik aru saada, milliseid töid ja mis ajal hageja teostas või milliseid teenuseid osutas, sh ei ole hageja selgitanud, millised olid tööde vastuvõtmise tingimused, kas tööd on tehtud nõuetekohaselt, kas tööd on vastu võetud ning kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Toimikust nähtub, et maakohus ei ole neile ebaselgustele hageja esitatud asjaoludes menetluses hageja tähelepanu juhtinud. Maakohus on küll selgitanud hagejale, et ta peab oma väiteid tõendama, kuid ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kohtule jääb midagi hageja esitatud asjaoludest ebaselgeks. Seega ei ole maakohus arutanud asja ammendavalt enne kohtuotsuse tegemist. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Kuna kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, peab kohus üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid (vt Riigikohtu 23. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 16). Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus mh TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13, samuti 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd ringkonnakohtul ei ole võimalik ise asja sisuliselt lahendada olukorras, kus maakohus ei ole asja sisuliselt läbi vaadanud. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus ei lahenda apellatsioonkaebuses esitatud taotlust võtta tsiviilasja materjalide juurde uued tõendid – poolte kirjavahetuse. Nimetatud taotlus tuleb lahendada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.