Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise koht ja aeg
25. mai 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-13958
Tsiviilasi
OÜ Geoks Ehitus hagi PALU OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. märtsi 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Geoks Ehitus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Geoks Ehitus (registrikood 14093962), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (kostja): PALU OÜ (registrikood 11707553), esindaja vandeadvokaadi abi Kai Villman
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Võtta OÜ Geoks Ehitus apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 15. märtsi 2022. a otsuse peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Viru Maakohtu 15. märtsi 2022. a otsus ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Geoks Ehitus (hageja) esitas 6. septembril 2021 hagi PALU OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 7475 eurot 12 senti ja viivised 3531 eurot 99 senti. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 8. juulil 2020 lepingu nr 08072020. Lepingu p 2.1. järgi kohustus hageja teostama kanalisatsiooni- ja veevarustuse torude montaaži kostja objektil Kohtla-Järve, Kiige tn, Altserva tn ja Altserva põik. Hageja pidi osutama kostjale teenuseid oma tööjõu ja tööde tegemiseks vajalike töövahenditega ning kostja maksma selle eest tasu. Hageja esitas 2020. a juulist oktoobrini kostjale mitu arvet tehtud töö eest, mille kostja osaliselt tasus. Arve nr 48/0920 summas 9475 eurot 12 senti maksetähtajaga 14. oktoober 2020 esitati kostjale 30. septembril 2020 ning 20. oktoobril 2020 tasus kostja 2000 eurot. Kostjal jäi tasumata 7475 eurot 12 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist poolte vahel. Ekslik on hageja seisukoht, et alltöövõtja tööde üle andmine peatöövõtjale tõendabki tööde tegemist ja üleandmist. Alltöövõtjate omavaheline tööde üleandmine-vastuvõtmine ei oma mingit seost peatöövõtjale tööde üleandmisega. Tõendamata on tööde üleandmine kostjale. Töövõtjal ehk hagejal on kohustus tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseid, kuid hageja ei ole seda tõendanud. Kuna hageja ei ole nimetanud, millal muutus tema nõue sissenõutavaks, siis pole viivise arvestus asjakohane.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 15. märtsi 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 440 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja esindaja oma faktiliste asjaolude konstruktsioonides eksinud ning ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega esitanud tõendeid, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks. Kohus on hagejale andnud aega hagis puuduste kõrvaldamiseks ja selgitanud tõendamiskoormist, kuid tulemusteta. Hageja viited peatellijale, peatöövõtjale, peamisele alltöövõtjale, NBB OÜ, kes võttis endale alltöövõtjaks hageja ja kes oletas, et peab nn aru andma NBB OÜ-le ja see omakorda peatöövõtjale ja viimane omakorda peatellijale, on ebaloogilised ja arusaamatud. Seosetu on ka viide ToruAbi OÜ-le ja Reib OÜ-le.
Kõik eeltoodu ei viita isegi kaudselt sellele, et poolte vahel oleks sõlmitud leping. Poolte vahelise lepingu olemasolu ei näita ka hagis välja toodud leping nr 08072020, kuna see on sõlmitud hageja ja NBB OÜ, mitte kostja vahel. Samasugune olukord on ka väidetavalt kostja poolt tasumata arvega nr 48/0920, kuna sellel on viide lepingule nr 08072020 ja arvel on ostjaks märgitud NBB OÜ, kellel on ka tasumiskohustus. Arves puudub igasugune viide kostjale ja kostja tasumiskohustusele. Kostja poolt väidetavalt eelnevalt tasutud arved ei viita sellele, et konkreetne leping, mille alusel hageja tasu nõuab, oleks sõlmitud. Kuna tõendatud ei ole pooltevahelise lepingu sõlmimine, siis ei ole võimalik kindlaks teha, mis oli väidetava lepingu sisu ja tingimused. Hageja tuginemine tema ja kolmanda isiku (NBB OÜ) vahel sõlmitud lepingu tingimustele on asjakohatu, kuna selle lepingu pooleks ei ole kostja. Hagist ei ole võimalik aru saada, milliseid töid ja mis ajal hageja teostas või milliseid teenuseid osutas. Hageja ei ole selgitanud, millised olid tööde vastuvõtmise tingimused. Kui tegemist oli töövõtulepinguga, siis arve esitamisest tellijale ei teki viimasel kohustust arve tasuda. Töövõtjal tekib õigus nõuda tasu, kui tasunõue muutub sissnõutavaks (VÕS § 82 lg-d 3 ja 7). Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab VÕS § 637. Hageja ei ole tasunõude sissenõutavuse osas esitanud ühtegi selgitust, väidet ega tõendit, st hageja ei ole tasu sissenõutavuse küsimust üldse käsitlenud. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavad tööd on tehtud ja lepingu kohaselt (VÕS § 637 lg 3) ning kostja on töö vastu võtnud või töö saab lugeda vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulud.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub tsiviilasja materjalide juurde võtta ringkonnakohtule esitatud tõendid – poolte kirjavahetuse. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Äriregistri andmete kohaselt oli
24.septembrist 2018 kuni 19. veebruarini 2021 kostja ärinimi NBB OÜ. Seetõttu on ka esitatud arvetel märgitud arve saajaks NBB OÜ. Tööde põhitellijaks oli Järve Biopuhastus OÜ. Põhitöövõtja oli Viimsi Keevitus AS. Kostja oli põhialltöövõtja. Seoses sellega, et kostjal nappis piisavalt ressursse, võttis ta alltöövõtjaks hageja. Hageja andis tehtud töö eest aru kostjale. Hageja on esitanud kohtule kostjale esitatud arved ja hinnapakkumised. Hageja esitab kohtule poolte kirjavahetuse, milles pooled arutlevad tehtavate tööde üle. Pooltevaheline kirjavahetus kinnitab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja teostas töid kostja objektil ja et kostja tasus hagejale esitatud arvete alusel. Samuti ei ole kostja vaielnud vastu võlgnevuse suurusele. Kostja selgitas põhjalikult, kuidas toimus tööde vastuvõtmine objektil. Hagejale teadaolevalt esitas NBB OÜ arved põhitöövõtjale protsendina tehtud töödest. NBB OÜ ja Viimsi Keevitus AS-i vahel vormistati tööde lõppemise akt tööde lõppedes. Töö oli hageja poolt tehtud ja kostja poolt vastu võetud (VÕS § 638). Kostja aktsepteeris hageja poolt tehtud töid. Hageja avaldab, et kokkuleppel kostjaga lõpetas hageja objektil oma töö 6. oktoobril 2020.
Kostja tasus arve nr 48/0920 osaliselt. Arve esitati kostjale 30. septembril 2020. Arve tasumise tähtaeg oli 14. oktoober 2020. Kostja tasus arve osaliselt 20. oktoobril 2020. Kostja ei vaidlustanud temale esitatud arvet mõistliku aja jooksul. Hagejal oli õigus nõuda võla tasumist alates 31. detsembrist 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 15. märtsi 2022. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu hinnates täitnud olulises osas põhjendamiskohustust. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata seetõttu, et maakohtu hinnangul ei ole töövõtuleping nr 08072020 sõlmitud hageja ja kostja vahel, kuna töövõtulepingus on märgitud lepingu poolteks hageja ja NBB OÜ, samuti on arved tehtud töö eest esitatud NBB OÜ-le. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ja NBB OÜ puhul on tegemist sama juriidilise isikuga. Hageja on tsiviilasja menetlusdokumentides märkinud, et töövõtuleping on sõlmitud hageja ja PALU OÜ (endise nimega NBB OÜ) vahel. Äriregistri väljavõttest nähtub, et PALU OÜ endine ärinimi oli NBB OÜ (perioodil 24. september 2018 kuni 19. veebruar 2021) ehk ajal, mil poolte vahel sõlmiti töövõtuleping oli kostja ärinimeks NBB OÜ. Ekslik on maakohtu järeldus, et hageja on sõlminud töövõtulepingu kolmanda isikuga, kes ei ole käesoleva tsiviilasja menetluse pooleks ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Lähtudes ekslikust eeldusest, et kostja ja NBB OÜ on erinevad isikud, ei ole maakohus hageja nõuet sisuliselt analüüsinud. Selliselt ei vasta maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 442 lg 8 nõuetele.
8.Kui maakohtule jäi selgusetuks, kelle vahel ning millistel tingimustel on töövõtuleping sõlmitud, siis oleks maakohus pidanud arutama pooltega õiguslikku olukorda ja andma hagejale võimaluse enda esitatud asjaolusid selgitada.
Maakohus on märkinud otsuses, et hagist ei ole võimalik aru saada, milliseid töid ja mis ajal hageja teostas või milliseid teenuseid osutas, sh ei ole hageja selgitanud, millised olid tööde vastuvõtmise tingimused, kas tööd on tehtud nõuetekohaselt, kas tööd on vastu võetud ning kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Toimikust nähtub, et maakohus ei ole neile ebaselgustele hageja esitatud asjaoludes menetluses hageja tähelepanu juhtinud. Maakohus on küll selgitanud hagejale, et ta peab oma väiteid tõendama, kuid ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kohtule jääb midagi hageja esitatud asjaoludest ebaselgeks. Seega ei ole maakohus arutanud asja ammendavalt enne kohtuotsuse tegemist. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Kuna kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena, peab kohus üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid (vt Riigikohtu 23. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 16). Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus mh TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13, samuti 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 42). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd ringkonnakohtul ei ole võimalik ise asja sisuliselt lahendada olukorras, kus maakohus ei ole asja sisuliselt läbi vaadanud. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus ei lahenda apellatsioonkaebuses esitatud taotlust võtta tsiviilasja materjalide juurde uued tõendid – poolte kirjavahetuse. Nimetatud taotlus tuleb lahendada maakohtul asja uuel läbivaatamisel.
8.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.