Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
OÜ Geoks Ehitus hagi PALU OÜ vastu 7475 euro 12 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Geoks Ehitus apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
11 007 eurot 11 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): OÜ Geoks Ehitus (registrikood 14093962), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Kostja (vastustaja): PALU OÜ (registrikood 11707553), esindaja vandeadvokaadi abi Kai Villman
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Viru Maakohtu 15. detsembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Geoks Ehitus kanda.
Määrata kindlaks PALU OÜ apellatsiooniastme menetluskulud. Mõista OÜ-lt Geoks Ehitus PALU OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud (esindajakulu) 385 eurot. 1(8)
Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Geoks Ehitus tasuda PALU OÜ-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Geoks Ehitus (hageja) esitas 6. septembril 2021 Tartu Maakohtule hagi PALU OÜ (kostja, endine NBB OÜ) vastu põhivõla 7475 euro 12 sendi ja viivise 3531 euro 99 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 8. juulil 2020 lepingu nr 08072020. Lepingu § 2.1. järgi kohustus hageja teostama kanalisatsiooni- ja veevarustuse torude montaaži kostja objektil: Kohtla-Järve, Kiige tn, Altserva tn ja Altserva põik. Hageja esitas 2020. a juulist oktoobrini kostjale mitu arvet tehtud töö eest, mille kostja osaliselt tasus. Arve nr 48/0920 summas 9475 eurot 12 senti maksetähtajaga 30. september 2020 esitati kostjale 30. septembril 2020 ning kostja tasus 20. oktoobril 2020 2000 eurot. Kostjal jäi tasumata 7475 eurot 12 senti. Kostja on rikkunud lepingut jättes hagejale tasumata tasu tehtud töö eest. Kostjal on viivisevõlgnevus alates 21. oktoobrist 2020 kuni 31. augustini 2021 summas 3531 eurot 99 senti. Kostja aktsepteeris hageja poolt tehtud töid. Hageja tehtud tööd on vastu võetud. Kokkuleppel kostjaga lõpetas hageja töö objektil 6. oktoobril 2020 ja kostjale esitati viimane arve nr 54/1020, mis on tasutud.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole tõendanud 8. juuli 2020. a lepingu nr 080702020 sõlmimist poolte vahel (leping on allkirjastamata). Hageja pole kohtule nimetanud ja tõendanud, et lepingus sisalduvad kokkulepped sõlmiti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Ekslik on hageja seisukoht, et alltöövõtja tööde üleandmine peatöövõtjale tõendabki tööde tegemist ja üleandmist. Töövõtjal ehk hagejal on kohustus tõendada oma tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseid, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja selgitused ei tõenda lepingu sõlmimist ega seda, millistes töödes hageja ja kostja kokku leppisid. Hageja ei ole tõendanud ka tööde üleandmise-vastuvõtmise tingimustes kokkuleppimist ja nende hilisemat muutmist ning tasu sissenõutavaks muutumist.
2(8)
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 15. detsembri 2022. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis hageja taotluse tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata ja 9. detsembri 2022. a seisukohaga arvestamata. Maakohus jättis ka kostja taotluse tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1320 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ühtegi asjaolu ega esitanud tõendeid, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks. Hageja selgitused lepingulise suhte olemasolu kohta ei ole tõendiks. Hageja väitel tõendavad hagile lisatud hinnapakkumine ja töövõtuleping (hagi lisad 4, 5) töövõtulepingu sõlmimist. Kohus selle seisukohaga ei nõustunud. Hageja esitatud töövõtuleping nr 08072020 on allkirjastamata, millest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada lepinguliste suhete olemasolu poolte vahel. Kui hageja väitel sõlmiti leping kirjalikult, siis ei saa asuda seisukohale, et leping sõlmiti teises vormis tahteavalduste vahetamise teel. Hageja hinnapakkumine sisaldab kolme exeli tabelit, ning ei tõenda pakkumise (tahteavalduse) tegemist ja edastamist kostjale ning ka seda, et kostja on pakkumusega nõustunud. Selles osas nõustus kohus kostja seisukohaga. Hageja on märkinud, et tööde alguses kujunes välja muu olukord ja muu tööde üleandmisevastuvõtmise kord ning pooled astusid osaliselt tagasi nende vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimustest. Kui poolte vahel oli sõlmitud leping ja lepingu tingimused väidetavalt muutusid, siis ei ole hageja selgitanud, milline olukord ja millised olid tööde vastuvõtmise tingimused ja kuidas need muutusid. Kuna ei ole võimalik tuvastada poolte vahelise lepingu olemasolu, siis ei saa kindlaks teha ka seda, milliseid lepingutingimusi muudeti. Hageja selles osas selgitusi esitanud ei ole. Kui tegemist oli töövõtulepinguga, siis arve esitamisest tellijale ei teki viimasel kohustust arve tasuda. Töövõtjal tekib õigus nõuda tasu, kui tasunõue muutub sissenõutavaks (VÕS § 82 lg-d 3 ja 7). Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab VÕS § 637. Hageja ei ole tasunõude sissenõutavuse küsimust praktiliselt käsitlenud, väites, et töö vastuvõtmist tõendab asjaolu, et peatöövõtja on tööd vastu võtnud. Ainuüksi see, kui peatöövõtja võtab ühe alltöövõtja tööd vastu (hagis tööde lõpetamise akt), ei anna alust väita, et vastu võetuks saab lugeda ka teise alltöövõtja tehtud tööd, mis viimane on teinud esimesele. Toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada peatöövõtja poolt tööde vastuvõtmist, millised tööd hageja väidetavalt tegi ja hageja poolt tehtud tööde kuulumist peatöövõtja poolt vastu võetud tööde koosseisu. Hageja on viidanud VÕS §-le 638, kuid selle sätte teise lause järgi tuleb töövõtjal (antud juhul hagejal) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendada, et ta on tööd üleandmiseks tellijale (kostjale) esitanud. Hageja ei ole väitnud, et ta on tööd tellijale (antud juhul kostjale) üleandmiseks esitanud. Kui lähtuda hageja viidatud töövõtulepingust nr 08072020, siis toimub tööde üleandmine-vastuvõtmine vastava poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga lepingu p 3.2., 3.3. ja 3.5. järgi ning lepingu p 4.2. alusel teostatakse tasu maksmised akti alusel. Hageja ei ole väitnud, et selline akt üldse koostati ja eksisteeris ning seda pole kohtule ka esitatud. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, väidetavad tööd on tehtud ja tööd on tehtud lepingu kohaselt (VÕS § 637 lg 3) ning kostja on töö vastu võtnud või töö loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4), sh on kostja alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Tööde teostamist ja nende vastuvõtmist ei kinnita ka see, et kostja on mõned hageja esitatud arvetest tasunud. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja esitatud tõendid on esitatud hilinenult, s.o peale eelmenetluse lõppemist ja esitatud dokumendist ei nähtu põhjust, mis takistas hagejal varem tõendeid esitada. Kohus ei ole 3(8)
kirjaliku menetluse teates märkinud, et 7. detsembril 2022 saab esitada täiendavaid tõendeid ja taotluseid. Esitatud tõenditel ei ole ka asja lahendamise seisukohalt tähtsust ja need ei muuda hageja olukorda. Esitatud fotodega ei ole võimalik tõendada kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist, tööde valmimist, lepingu kohasust ja vastuvõtmist. Kohus on kirjalikus menetluses määranud tähtaja avalduste, dokumentide esitamiseks kuni
7.detsembrini 2022. Hageja on seisukoha esitanud 9. detsembril 2022, s.o peale määratud tähtaega ja kohus sellega ei arvestanud. Hilinenult on esitatud ka kostja tõend. Samuti ei ole kostjal kohustust tõendada negatiivset asjaolu, st lepingu mittesõlmimist. Hageja peab tõendama poolte vahelise töövõtulepingu sõlmimist. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud 1320 eurot ja mõistis need hagejalt kostja kasuks välja.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub 16. jaanuaril 2023 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et hageja ja kostja vahel sõlmiti leping nr 08072020
8.juulil 2020. Vastavalt lepingu § 2.1. sätetele pidi hageja teostama kanalisatsiooni- ja veevarustustorude montaaži ning lepingu § 4.1. järgi pidi kostja maksma hagejale tasu tööde eest. Kohtule on esitatud hinnapakkumised koos tööde loeteluga, samuti arved, mis kinnitavad tööde eest tasumist. Asjas esitatud dokumendid kinnitavad, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Arvetele oli märgitud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu number. Kostja teadis, millise kokkuleppe alusel arved esitati. Hageja on esitanud kohtule pooltevahelise kirjavahetuse, mis tõendab töövõtulepingu sõlmimist. Kirjavahetusest on selgelt näha, et pooled arutavad objektil tehtavate tööde ja nende kvaliteedi üle. Pooled tegutsesid vastavalt sõlmitud lepingule. Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja töötas kostja objektidel ja tegi kokku lepitud töid. Lisaks ei ole kostja vaidlustanud, et ta tasus hagejale esitatud arvete alusel. Asjaolu, et kostja tasus hageja esitatud arveid, kinnitab, et kostja aktsepteeris hageja tehtud töid. Hageja esitas 1. detsembril 2022 fotod selle kohta, mida hageja töötajad tegid kostja objektil. Tõendid kinnitavad, et hageja töötas kostja objektil ja tegi kokku lepitud töid. Objektil lõpetati tööd 6. oktoobril 2020, mille järgselt esitati kostjale arve nr 54/1020, mille ta tasus. TsMS § 637 lg 3 alusel tekkis hagejal alates 6. oktoobrist 2020 nõudeõigus tööde eest tasumiseks. Kostja tasus arve nr 48/0920 osaliselt. Arve esitati kostjale 30. septembril 2020. a. Arve tasumise tähtaeg oli 14. oktoober 2020. Kostja kandis 20. oktoobril 2020 hageja arvele üle osa rahast. Kostja ei ole vaidlustanud talle esitatud arvet mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 lg-le 2 muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks alates 31. detsembrist 2020.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada TsMS § 177 lg-s 4 sätestatut. Ringkonnakohus ei saa kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid uuesti tuvastada ja kõiki tõendeid ise uuesti ümber hinnata. Hageja ei ole välja toonud, mida on maakohus rikkunud. Maakohus on täitnud selgitamiskohustuse ning 19. septembri 2022. a kohtunõude järel pidi hagejale olema selge, milliste asjaolude üle on menetluses vaidlus ning milliseid asjaolusid peab hageja kohtule tõendama.
4(8)
Hageja ei ole tõendanud, et 8. juuli 2020. a leping nr 08072020 on poolte vahel sõlmitud. Arve esitamine ei tõenda lepingu sõlmimist, kokkuleppe olemasolu ja selle sisu, töö nõuetekohast tegemist ja üleandmist ning tasu sissenõutavaks muutumist. Hageja esitatud kirjavahetus ei tõenda poolte kokkuleppe sisu, tööde nõuetekohast teostamist ning üleandmist ning tasunõude sissenõutavaks muutumist. Juba teostatud tööd ja tasutud arved ei saa tõendada väidetava kokkuleppe sisu ja muid tingimusi. Apellatsioonkaebuse punktides 3.2-3.4 esitatud väited on uued väited, mille hageja esitas menetluses hilinenult ja millega kohus ei arvestanud asja lahendamisel. Kui ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse p-des 3.2-3.4 esitatud väiteid ja tõendeid tuleb arvestada, siis peaks kohus arvestama ka kostja poolt kohtule 7. detsembril 2022 esitatud menetlusdokumendis esitatud vastuväidetega ja tõendiga. Apellatsioonkaebuse punktides 3.2-3.4 esitatud väited ei tõenda kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist ega selle sisu, tööde valmimist, nõuetekohast täitmist ja vastuvõtmist. Hageja on ise esitanud kohtule 5. novembri 2022. a kirjavahetuse, milles NBB OÜ selgitab, millistel põhjustel ei ole võimalik aktsepteerida viimaseid arveid. Samuti pole tõene hageja väide, et kostja ei ole vaidlustanud talle esitatud arvet mõistliku aja jooksul. Asjakohatu on apellandi viide TsÜS § 149 lg-le 2.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Pooled on menetluses läbivalt vaielnud selle üle, kas nende vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 08072020, millistel tingimustel on töövõtuleping sõlmitud, milliseid töid ja mis ajal hageja tegi (või milliseid teenuseid osutas), millised olid tööde vastuvõtmise tingimused, kas tööd on tehtud nõuetekohaselt, kas tööd on vastu võetud ning kas hagis märgitud tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 5, nagu ei oleks hageja tõendanud lepingulise suhte olemasolu poolte vahel. Hageja esitatud töövõtuleping nr 08072020 on küll poolte poolt allkirjastamata (I kd, tl-d 7–10, tõlge tl-d 52–56), kuid kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on pooled asunud seda lepingut täitma. Hageja on esitanud kostjale arveid, kus on mh viidatud lepingule nr 08072020 ning kostja on neid arveid ka tasunud (I kd, tl-d 21, 22, 23, 25, 26, 27), osa arveid on seejuures tasutud täies ulatuses. Samuti tõendab lepingu sõlmimist poolte kirjavahetus, kus kostja ei ole seadnud küsimuse alla pooltevahelist lepingulist suhet (I kd, tl 126, tõlge tl 127; tl-d 128–129). Neid tõendeid arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda tõendatuks hageja väite töövõtulepingu sõlmimisest (VÕS § 9 lg 1), mille esemeks oli kanalisatsiooni- ja veevarustustorude montaaž objektil asukohaga KohtlaJärve linn, Kiige tn, Altserva tn ja Altserva põik. Töövõtulepingule ei ole seadusega sätestatud kohustuslikku vormi, seega võib sellise lepingu sõlmida mistahes vormis (TsÜS § 77 lg 1). Kostja on menetluses eitanud hageja lepingu sõlmimist hageja väidetud tingimustel, kuid ei ole selgitanud, millistel teistsugustel tingimustel leping sõlmiti.
9.Eelmärgitud minetus ei ole viinud maakohut praegusel juhul siiski ebaõigete lõppjäreldusteni ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole toonud välja ega tõendanud kõiki asjaolusid, mis on vajalikud töövõtja tasunõude rahuldamiseks. Hageja tasunõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. 5(8)
9.1.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 19).
9.2.Allkirjastamata töövõtulepingus nr 08072020, millele hageja tugineb, ei sisaldu tööde vastuvõtmise kohta põhimõtteliselt teistsuguseid tingimusi. Lepingu p-dest 4.2 ja 4.3 tulenevalt maksab tellija (kostja) töövõtjale (hagejale) tasu allkirjastatud tööde üleandmisvastuvõtuaktide ja töövõtja poolt kooskõlas aktidega esitatud arvete alusel. Punkti 3.2 kohaselt kohustub tellija töö üle vaatama ja võtma selle mõistliku aja jooksul vastu pärast seda, kui töövõtja on tellijale teatanud töö valmidusest ning p 3.3 järgi allkirjastavad pooled tööde üleandmiseks tööde üleandmis-vastuvõtuakti. Selline tööde vastuvõtmise kord vastab VÕS § 637 lg-le 4, st hageja tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks.
9.3.Seega eeldab hageja tasunõude sissenõutavus käesoleval juhul selle tuvastamist, et kostja on tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 19, 22, 24; 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1461484, p 18). Hageja ei ole ringkonnakohtu hinnangul suutnud sellekohaseid asjaolusid tõendada. Seda, et hageja oleks tööd tellijale (kostjale) üleandmiseks esitanud, ei ole hageja isegi väitnud.
10.Hageja on väitnud, et tööde tegemise käigus kujunes välja algselt kokkulepitust teistsugune tööde üleandmise-vastuvõtmise kord selliselt, et tööde valmimist ja vastuvõtmist pooltevahelistes suhetes kinnitas nende vastuvõtmine peaalltöövõtja (Viimsi Keevitus AS-i) poolt. Algselt kokkulepitust teistsuguse tööde üleandmise-vastuvõtu korra kokku leppimise osas lasus tõendamiskoormis TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes samuti hagejal. Hageja ei ole ringkonnakohtu hinnangul oma sellekohaseid väiteid tõendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi sellest, et peatöövõtja võtab ühe alltöövõtja tööd vastu, järeldada, et vastuvõetuks saab lugeda ka teise alltöövõtja tehtud tööd, mis viimane on teinud esimesele (v.a juhul, kui alltöövõtjad on omavahel selliselt kokku leppinud). Lisaks on maakohus põhjendatult märkinud, et toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada peatöövõtja poolt selliste tööde vastuvõtmist, mis olid hageja ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu esemeks ning millised hageja väidetavalt tegi.
11.Töö valmimist (ja kostja kohustust see vastu võtta) ei tõenda see, et kostja on mõned vaidlusaluse töövõtulepingu alusel esitatud arvetest hagejale tasunud. Üksnes arvete esitamisest ei saa järeldada, et hageja tasunõuded on hagis märgitud osas sissenõutavaks muutunud. Arve esitamisel on üldjuhul eelkõige raamatupidamislik tähtsus ning lepingu täitmise seisukohalt võib arve esitamise hetk olla oluline eelkõige selle määratlemisel, millal tekib võlausaldajal õigus nõuda viivist.
12.Ringkonnakohus lisab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele. Maakohus on asja uuel läbivaatamisel eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392) suuremas osas täitnud, selgitades
19.septembri 2022. a kirjas (I kd, tl 136) õigussuhte võimalikku kvalifikatsiooni ning 6(8)
andes pooltele võimaluse esitada seisukohti, asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 392 lg 1, § 351 lg-d 1 ja 2).
13.Maakohus on jätnud otsusest nähtuvalt arvestamata hageja 1. detsembril 2022 esitatud tõenditega (fotod väidetavalt tehtud töödest), leides, et need on esitatud hilinenult, s.o pärast eelmenetluse lõppu, ning hageja ei ole selgitanud, mis takistas tal varem tõendeid esitada. Apellatsioonkaebuses hageja jätkuvalt tugineb viidatud tõenditele. Sellest võib järeldada, et hageja hinnangul tuleks tõenditega arvestada.
13.1.Ringkonnakohus möönab, et hageja poolt 1. detsembril 2022 tõenditega tulnuks maakohtul asja lahendamisel arvestada. Iseenesest on võistleva menetluse üks tunnus ka see, et pooled peavad oma väited, tõendid ja vastuväited esitama menetluses võimalikult aegsasti ning hilinenult esitatut kohus menetluses arvestama ei pea (vt TsMS §-d 329– 331). Selliselt tagatakse ka asja mõistliku aja jooksul lahendamise põhimõtte järgimist (vt nt Riigikohtu 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10 koos selles viidatud lahenditega). TsMS § 329 lg-st 1 ning § 330 lg-test 1 ja 3 järeldub, et uusi taotlusi ja tõendeid saab pool esitada kohtu määratud tähtaegade jooksul eelmenetlus ning pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi tõendeid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 237 lg 1 esimese lause järgi peab kohus andma menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Ringkonnakohus iseenesest nõustub maakohtuga, et hageja pole põhjendanud, miks ta ei saanud kõnealuseid fotosid esitada menetluses varem, nt koos 11. oktoobril 2022 esitatud seisukohaga. Hageja väidete kohaselt on fotod tehtud 2020. a septembris. Samas ei andnud maakohus eelmenetluses pooltele selget ja ühemõttelist tähtaega tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks (TsMS § 237 lg 1). Ülalviidatud maakohtu 19. septembri 2022. a kirjast ei saanud pooled mõistlikult järeldada, et sellega eelmenetlus sisuliselt lõppeb ning rohkem võimalusi tõendite esitamiseks kohus ei anna. TsMS § 403 lg 1 kohase avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul pool üldjuhul uusi tõendeid küll enam esitada ei saa, kuid seda siiski eeldusel, et kohus on eelnevalt andnud pooltele eelmenetluses piisavad ja arusaadavad tähtajad tõendite esitamiseks ning teatanud seejärel eelmenetluse lõppemisest. Praegusel juhul on maakohus selle vastu eksinud.
13.2.Samas leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et 1. detsembril 2022 esitatud tõendid (fotod) ei ole hageja väidete tõendamiseks piisavad, sh kogumis teiste tõenditega. Esitatud fotod ei tõenda tööde valmimist, lepingukohasust ega vastuvõtmist kostja poolt. Fotodelt nähtub üksnes tööde tegemise protsess.
14.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsiooniastme menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.
15.1.Kostja 7. augustil 2023 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 385 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja advokaat K. Villman teinud menetluses toiminguid järgmiselt: apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine (kokku 3 tundi) ning
7.augusti 2023. a seisukoha koostamine ringkonnakohtule (0,5 tundi). Kostja esindaja tunnitasu on 110 eurot (lisandub käibemaks). Kostja kinnitab, et saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
15.2.Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 7(8)
15.3.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohus leiab, et asja keerukust ja mahukust ning apellatsiooniastmes esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades, on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta) on ringkonnakohtu arvates samuti TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
15.4.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 385 eurot (3,5 t × 110) ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.
15.5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.