Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Nimi

Tunnustatud (eurodes)

O I OÜ

6 210,56

nõue

1 (4)

O I OÜ

4 084,27

E.K.R

720,00

E.K.R

876,00

Kohtutäitur M L

832,56

Kohtutäitur M L

580,40

U.G.M

8 984,23

X.S.N OÜ

2 723,30

Kohustustest vabastamise perioodi jooksul esitas võlgnik aruande 04.11.2020 ja 30.09.2025. Võlgniku 30.09.2025 aruande kohaselt töötas võlgnik perioodil 27.08.2021 - 26.02.2024 S OÜ-s ehituse projektijuhina, 24.05.2021 - 26.08.2021 C OÜ-s puhastusteenindajana ning 05.02.2020 18.02.2020 OÜ-s U klienditeenindajana. Töövõimetus oli võlgnikul perioodil 01.10.2024 30.09.2025 ja 01.10.2025 -30.09.2026. Võlgnik saab elatisabi riigilt vanemale lapsele (T G.J) summas 200 eurot kuus alates 2025. aastast. Teise lapse (R A) osas on elatisenõue lapse isa suhtes kohtusse esitamisel, lisaks ranitsatoetused. Võlgnik tõi aruandes välja, et tervisliku seisundi tõttu on tal töötamine raskendatud, lisaks on võlgniku ülalpidamisel kaks alaealist last vanuses 7. a ja 12. a, keda võlgnik kasvatab üksinda. Laste isalt elatise saamine on kaootiline. Aruande kohaselt on ühele lapsele määratud elatisabi. Tervisliku seisundi tõttu on võlgnikule määratud puuduv töövõime 01.10.2024 - 30.09.2024 ja pikendatud teiseks perioodiks 01.10.2025 - 30.09.2026 päevamääraga 21,74 eurot. Rahalisi vahendeid kontol ei ole. Muu vara puudub. Igakuised püsikulud on summas 885 eurot, so elukohakulu 300 eurot kuus, toidukulu 300 eurot kuus, transpordikulu 50 eurot kuus, kulu ülalpeetavatele 200 eurot kuus, ravimite kulu 35 eurot kuus. Kulud makstakse vanemate abiga, lisaks saab võlgnik sotsiaalhoolekandest ravimite kompensatsiooni ja toidupanga abi. Periooditi on võlgnik taotlenud toimetulekutoetust kommunaalkulude katmiseks. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Kontoväljavõtted olid esitatud. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad O I OÜ (O.F.N) ja U.G.M märkisid, et võlgnik ei ole neile teinud ühtegi tagasimakset ning nad paluvad jätta võlgnik kohustustest vabastamata. E.K.R avaldas, et võlgnik ei ole midagi maksnud ja kohtutäitur jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Ülejäänud võlausaldajad kohtule seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2 (4)

2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohus tuvastas sissetuleku, mida võlgnik ei ole kohtule ega võlausaldajatele avaldanud ja sellega on võlgnik oma vara varjanud. Sellest sissetulekust saanuks võlgnik kasvõi osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik seda ei teinud ning sellega on kahjustatud võlausaldajate huvid. Analüüsides kontoväljavõtteid, nähtub, et 03.05.2022 on võlgnikule tehtud pensioni väljamakse summas 3013,62 eurot. Seda võlgnik aruandes välja ei toonud. Lisaks nähtub, et 03.05.2022 on pensioni väljamaksest tasutud 2000 eurot T G.J-ile (võlgniku poeg) selgitusega „makse oma kontode vahel“. Nähtub, et võlgnik haldab alaealise lapse kontot samuti, sest enamik makseid on oma kontode vahel, makse saajaks T G.J. Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ei ole tahtlikult vara varjanud. Kohus aga leiab, et tegemist on süülise käitumisega. 3013,62 eurot on võlgniku sissetulekute juures suur summa ning võlgnik pidanuks aru saama, et tegemist on märkimisväärse varaga ning et sellest rahast tuleks kasvõi osaliselt püüda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist vara varjamisega, sest aruandesse võlgnik seda raha ei märkinud ning süülise võlausaldajate huvide kahjustamisega, sest võlgnik ei püüdnud midagi võlausaldajatele tagasi maksta. Ärakuulamisel selgitas võlgnik 2000-eurost väljamakset oma alaealise poja kontole, mida võlgnik haldab, sellega, et raha läks tema vanematele. Täpsemalt aga võlgnik midagi selgitada ei osanud. Kohus leiab, et see väide ei ole usaldusväärne, kuna puuduvad konkreetsed faktid, millega seda väidet seostada. Puudub seos võlgniku ja tema vanemate ning võlgniku lapse konto ja võlgniku vanemate vahel. Ärakuulamisel ei osanud võlgnik ka selgitada, miks kannab võlgnik talle laekunud summadest (toetused, palk jne) üle kohe lapse arvelduskontole. Võlgnik ütles, et seda on vaja kommunaalmaksete jaoks, sest korter kuulub lapsele. Kohtule jääb ka see väide arusaamatuks, sest kommunaalmakseid võib sooritada igalt kontolt ning vajadus kontode vaheliste tehingute jaoks puudub. Pigem viitab see sellele, et võlgnik püüab oma tehinguid kohtu ja võlausaldajate eest varjata, sest võlgniku lapse kontoväljavõtteid võlgnik kohtule aruandluse raames esitama ei pea. Seetõttu on kontrollimatu väide, et seda raha kasutatakse vaid kommunaalmakseteks. Kohus leiab, et võlgnikule pidi olema arusaadav, et kogu oma tulu tuleb aruandluses esitada, samuti tuleb esitada kulud. Võlgnik ei ole seda teinud ega ärakuulamisel usaldusväärselt selgitanud. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks, et rikkumine oleks süüline. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). 3 (4)

Kohus leiab, et rikkumine on süüline. Võlgnik pidi olema teadlik, et vara varjata ei tohi ning võlausaldajate nõudeid tuleb püüda rahuldada. Võlgnik seda tahtlikult ei teinud. Seetõttu on rikkumine süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlausaldajad ei ole saanud oma raha tagasi. Muus osas kohtul võlgnikule etteheiteid ei ole. Võlgnik kasvatab alaealisi lapsi. Võlgnik on märkinud, et elatist maksab isa ebaregulaarselt, kuid ühele lapsele on määratud riigilt elatisabi. Teise lapse suhtes on kohtusse esitamisel nõue elatise saamiseks. Need elatise mittemaksmise probleem isa poolt on seega ületatav. Võlgnikul on ka diagnoositud raske depressioon ja määratud perioodiline töövõimetus, kuid võlgnik saab ka tööl käia ja tulu teenida. Kohtu hinnangul vastab võlgniku töötasu tema võimele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kuna aga võlgnik on jätnud märkimisväärse osa varast deklareerimata, sellest võlausaldajatele raha tasumata ning kandnud pidevalt raha üle kolmanda isiku (lapse) kontole ilma mõjuva põhjuseta, leiab kohus, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Tegemist on olulise rikkumisega, millest kohus mööda vaadata ei saa. Võlgnik peab kohustusest vabastamise menetluse jooksul käituma ausalt ja tegema kõik pingutused, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vaid sellisel juhul saab kohus menetluse lõpus võlgnikku allesjäänud kohustustest vabastada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.