Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik Hageja S.A.CITO OÜ esitas 25.07.2021 kohtule hagiavalduse Exxxx Kxxxxxx ja Ixxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse 846,54 eurot ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. Kostjad ei vastanud hagile ja kohus hageja taotlusel tegi asjas tagaseljaotsuse 04.10.2021.a, millega rahuldas hagi. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Kostjad esitasid 05.11.2021 kohtule kaja ja taotluse täitemenetluste peatamiseks. Kohtutäitur Ivi Kalmet on algatanud täitemenetlused nr. 047/2021/798 Exxxx Kxxxxxx suhtes ja täitemenetluse nr. 047/2021/799 Ixxxx Kxxxxxx suhtes kohtuotsusest txxxneva kohustuse sundtäitmiseks. Kaja esitajad taotlevad algatatud täitemenetluste peatamist, kuna tagaseljaotsus on vaidlustatud. Exxxx Kxxxxxx ja Ixxxx Kxxxxxx taotlevad kaja rahuldamist ja menetluse taastamist tsiviilasjas nr . 2-21-11646. Kaja esitamise aluseks mõlemal kostjal on ühine asjaolu, et nad said 02.11.2021.a teada, et kohtutäitur Ivi Kalmet on nende suhtes algatanud täitemenetlused 04.10.2021.a kohtuotsuse täitmiseks. Kostjad on tagaseljaotsuse kätte saanud 02.11.2021 oma esindaja vahendusel e-toimikust. Kaja esitamise alused on kostjatel erinevad.

Kohus määrusega 29.11.2021 võttis Exxxx Kxxxxxx kaja ja Ixxxx Kxxxxxx kaja Tartu Maakohtu 04.10.2021.a tagaseljaotsusele menetlusse. Kohus jättis Exxxx Kxxxxxx kaja menetluse taastamiseks rahuldamata ja rahuldas Ixxxx Kxxxxxx kaja. Kohus taastas menetluse Ixxxx Kxxxxxx vastu esitatud nõude osas olukorras, kus see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Tartu Ringkonnakohus määrusega 08.02.2022.a. jättis maakohtu 29.11.2021.a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Koos 05.11.2021.a esitatud kajaga esitas kostja Ixxxx Kxxxxxx ka vastuse hagiavaldusele (tl.85-87, kinnistusregistri väljavõte tl.88), s.t. tegi toimingu, mille tegemata jätmine põhjustas tagaseljaotsuse tegemise (TsMS § 416 lg.2). Hagis esitatud ajaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad Ixxxx Kxxxxxx ja Exxxx Kxxxxxx ning S.A.CITO OÜ 18.01.2018. a üürilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjatele tasu eest kasutada 1⁄2 kaasomandi osa kinnistust xxxx, xxxxxxxxxxxküla, xxxxxx vald, xxxxxx maakond. Leping muutus alates 20.01.2019. a tähtajatuks, kuna kumbki lepingupool ei teavitanud lepingu lõpetamise soovist. Kostjad kohustusid alates 19.01.2018. a tasuma hoonestatud kinnistu kasutamise eest üüri 60 eurot kuus ning tasuma ka kõik kinnistu kasutamisega seotud kulud. Kostjad ei reageeri saadetud võlanõuetele ning hageja telefonikõnedele ei vasta. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjatel tasumata kokku 12 arvet (sh esimese arve tasumise tähtaeg 15.08.2020. a), seega põhivõlgnevus 25.07.2021. a seisuga 720 eurot (12x60). Põhivõlgnevusele lisandub viivis kogusummas 126,54 eurot, seejuures on viivisemäär 0,1% päevas. Lisaks taotleb hageja alates 26.07.2021. a edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt tekkinud võlgnevuse osas. Hageja esitab hagis tasumata arvete loetelu- 12 arvet kogusummas 720 eurot. Hageja on arvutanud viivise iga tasumata arve järgi, kokku viivis kuni 25.07.2021 summas 126,54 eurot. Hagi õigusliku põhjendusena viitab hageja järgmistele sätetele: VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 kohaselt peab üürnik tasuma kirjaliku kokkuleppe korral lisaks üürile üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi: kõrvalkulusid) (lepingu p.2.2.1 ja p.2.2.2 järgi tarbitud teenuste eest). VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda üürilepingus kokkulepitud üüri. Kuna kostja pole võlgnevus tasunud, esitab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg.1 kohaselt 8% aastas või üüri puhul 0,1% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid kuni 25.07.2021 ja nõuab viiviste tasumist kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub kostjatelt ( hagis kostjad Ixxxx Kxxxxxx ja Exxxx Kxxxxxx) solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 25.07.2021 126,54 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt alates 26.07.2021 VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta kostjate kanda. 01.09.2021 esitas hageja hagiavalduses.

menetlusdokumendi (tl.61), milles parandas vead

esmases

Hagile on lisatud tõenditena üüriarved Ixxxx Kxxxxxx nimele (tl.8-18, 42-27), viiviseraportid (tl.19-30), hageja telefoniraamatu väljavõte (tl.31-33) kostja Exxxx Kxxxxxx telefonile +372xxxxxxxx võetud ühenduse kohta (25 kõnet, ühendust ei saanud), üürileping (tl.36-37), Oniva keskuse kaudu saadetud tähitud kirjade mittevastuvõtmise teated (kiri Exxxx Kxxxxxxxx ja Ixxxx Kxxxxxxxx 13.06.2021 tl.38,39), hageja kiri kostjatele 13.06.2021 võla tasumise nõudega (tl.40-41), hageja kokkuvõte maksmata arvete kohta Ixxxx Kxxxxxx nimelt xxxxx kinnistu xxxxxxvald eest: võlgnevused perioodil 01.08.2020-01.06.2021, 11 arvet, kokku 660 eurot (viimane arve nr. 983), hageja kontoväljavõte Swedbank pangast (tl.57), millest nähtuvad laekumised hagejale Eesti Post AS vahendusel ExxxxxKxxxxxxxx 10.08.2020 summas 120 eurot, 12.10.2020 120 eurot ja 08.01.2021 60 eurot, kokku 300 eurot. Vastustes kajale (tl.93-94 16.11.2021) ja määruskaebusele (tl.116-117 28.12.2021) jäi hagiavalduses avaldatu juurde (et hageja on andnud kostjatele üürile temale kuuluva 1⁄2 kinnistu kaasomandist, kostja Exxxx Kxxxxxx on tasunud üüri ka aastal 2020, millega kinnitab, et kasutab üürile võetud kaasomandi 1⁄2 osa, telefonisuhtlus on hageja ja ExxxxxKxxxxxx vahel toimunud 31.03.2019, 08.04.2020, 28.12.2020, pärast võla tekkimist pole kostja enam kõnedele vastanud). Kostja IxxxxxKxxxxxx vastus hagiavaldusele, esitatud koos kajaga 05.11.2021.a. (tl.85-86). Kostjad (vastus hagile on esitatud mõlema kostja kohta ühiselt) ei tunnista nende vastu suunatud nõudeid. Kostja I (Exxxx Kxxxxxx) ei ole hagejaga kunagi üürilepingut sõlminud. Kostja II Ixxxx Kxxxxxx on sõlminud küll üürilepingu, kuid kuna hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi- ei viinud eluruumi vastavusse lepingus kokku lepituga -, oli kostjal II õigus keelduda üüri tasumisest. Kuni 2018.jaanuarini olid ka kostja Ixxxx Kxxxxxx kinnisasja xxxxxxxxxxxxxxxxküla xxxxxxxxx kaasomanik 1⁄2 ulatuses. Siis müüs kohtutäitur Ixxxx Kxxxxxxxx kuulunud mõttelise osa kinnistust hagejale, mille kohta tehti kinnistusregistrisse omanikukande muudatus. Kostja I (Exxxx Kxxxxxx) jäi jätkuvalt 1⁄2 kinnisasja mõttelise omanikuks edasi. Kostja Exxxx Kxxxxxxx kasutab kinnisasja oma elukohana 1⁄2 mõttelise osa ulatuses. Viidetega AÕS § 71 lg.3 leiab kostja, et hageja ei ole esile toonud, et kostja I Exxxx kxxxxxx oleks tema õigusi kaasomandile kuidagi arvestamata jätnud. AÕS § 72 lg.1, lg.3 järgi kasutatad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ja kaasomanikul on õigus kasutada ühist asja niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kostja Exxxx Kxxxxxx ei ole teinud tahteavaldust üürilepingu sõlmimiseks ja hageja selline väide on vale. Exxxx Kxxxxxx elas oma mõttelisel osal kinnisasjast takistamata teise kaasomaniku (hageja) kaaskasutust. Ka kostjaga II ehk Ixxxx Kxxxxxxxx sõlmitud üürileping ei ole muutunud alates 20.01.2019 tähtajatuks. Hageja ja kostja Ixxxx Kxxxxxx vahel oli üürileping sõlmitud üheks aastaks. VÕS § 310 lg.2 järgi võib tähtajatuks muutuda vähemalt kaheks aastaks sõlmitud üürileping. Kostja Ixxxx Kxxxxxxxx sai üürilepingu tähtaja lähenedes selgeks, et hageja ei täida lepingus võetud kohustusi- rajada kinnistule veevarustus ja kostja lõpetas hagejale kuuluva kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa kasutamise. Seega ei muutunud üürileping tähtajatuks, vaid lõppes VÕS § 309 lg.1 kohaselt tähtaja möödumisega. Kuna tähtajaline üürileping hageja ja Ixxxx Kxxxxxx vahel lõppes 19.01.2019, puudub hagejal alus kostjalt peale üürilepingu lõppemist üüri nõuda. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Määratud kohtuistungile eelneval päeval 26.04.2022 esitas kostja täiendava vastuse hagile. Lisaks 05.11.2021. a vastuses hagile esitatud vastuväidetele leiab kostja, et nõude aluseks olev üürileping on tühine. Kostja tugineb VÕS § 271, mille kohaselt üürilepingu järgi

antakse üürniku kasutusse asi, VÕS § 272 lg.1 järgi on eluruum või korter kehaline ese, mis on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav, seda peab olema võimalik vallata, s.t. teostada tema üle faktilist võimu. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata, selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Seetõttu saab eluruumi üürile anda ainult tervikuna või eluruumi reaalosa koormamise teel, kuid kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikule kuulub 1⁄2 mõttelist osa elamust, kuulub talle ka pool ühisest asjast saadavast kasust. Papa kinnisasja kaasomanike vahel ei ole kokku lepitud ega välja kujunenud kasutuskorda, Exxxx Kxxxxxx ei ole andnud nõusolekut kinnisasja üürile andmiseks tervikuna. Hageja ei ole seda ka väitnud ega tõendanud. Kostja viitab TsÜS § 87 ja leiab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, ... eelkõige juhul kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg.1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kostja leiab, et tühise tehingu alusel kostja poolt hagejale üle antud 1920 eurot ehk üür perioodi eest jaanuar 2018-juuli 2020 tuleb hageja poolt kostjale tagastada. Kostja palub tuvastada nõude aluseks oleva üürilepingu tühisus, kohustada kostjat tagastama tühise tehingu alusel saadud 1920 eurot. Kohtuistung Kohus pidas asjas kohtuistungi 27.04.2022, kus osalesid hageja esindaja ja kostja Ixxxx Kxxxxxx esindaja. Kostja Ixxxx Kxxxxxx kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusi. Pooled pidasid võimalikuks asja arutamist ilma kostja isikliku osalemiseta. Kostja esindaja selgitas uute seisukohtadega menetlusdokumendi esitamist hilinenult: et üürileping võib olla tühine, tuli välja hiljuti. Kohus peab ise hindama, kas leping võib olla tühine, seda ei ole vaja eraldi taotleda. Hageja ei vaielnud hilinenult esitatud dokumendi vastuvõtmisele vastu. Kohus võttis kostja 26.04.2022 esitatud dokumendi vastu. Kohtuistungil toimus asjaolude arutelu ja pooled esitasid seisukohti. Hageja palus hagi rahuldada solidaarselt teise kostjaga, kelle suhtes on kohtulahend jõustunud. Kuna tegemist on solidaarse nõudega kahe kostja vastu, tuleb kostjalt Ixxxx Kxxxxxx välja mõista samasugune summa nagu teiselt kostjalt, vastavalt hagiavaldusele. Kostja esindaja avaldas, et 26.04.2022.a menetlusdokumendis esitatud raha tagastamise nõuet ta vastuhagina ei esita ja loobub vastuhagi esitamisest selles menetluses. Vajadusel esitatakse see eraldi menetluses. Kostja leiab, et sõlmitud üürileping on tühine, kuna üürile on antud mõtteline osa kaasomandist, mida ei saa üürile anda. Tuvastada üürilepingu tühisus. Kui kohus leiab, et üürileping on kehtiv, jätta hagi rahuldamata põhjusel, et üürileping on lõppenud seoses tähtaja saabumisega ja kostja enam eluruumi ei kasuta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus kuulas ära poolte esindajad kohtuistungil, hagi.

uuris kirjalikke tõendeid ja rahuldab

Kohus konstateerib menetlusliku olukorra kohtuotsuse tegemise ajaks järgmiselt: -

OÜ S.A.Cito esitas 25.07.2021.a hagi kostjate Exxxx Kxxxxxx (kostja I) ja Ixxxx Kxxxxxx (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt Ixxxx Kxxxxxx ja Exxxx Kxxxxxx solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

-

kuni 25.07.2021 summas 126,54 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras alates 26.07.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja Exxxx Kxxxxxx osas on 04.10.2021.a kohtuotsus jõustunud 24.02.2022 .a Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2022.a. määrusega (alus: TsMS § 456 lg.3), kuna Exxxx Kxxxxxx suhtes jäeti kaja rahuldamata.

Seega lahendab kohus käesolevas asjas nõude Ixxxx Kxxxxxx osas 25.07.2021.a esitatud hagi alusel. Kohtule esitatud menetlusdokumentide, s.h. tõendite ja kohtuistungil esitatud selgituste pinnalt on tõendatud järgmised faktilised asjaolud: 1)kinnistu „xxxx“ asukohaga xxxxxxxxxx küla xxxxxx vald xxxxxx maakond, kinnisturegistriosa nr. 3015035 kaasomanikud oli kuni 15.11.2016 Exxxx Kxxxxxxxja Ixxxx Kxxxxxx, kummalegi kuulus 1⁄2 kaasomandist. Tõend- kinnistusraamatu andmed tl.88. 2)Ixxxx Kxxxxxxxxxkuulunud 1⁄2 kinnisasjast müüdi täitemenetluses ja varem Ixxxx Kxxxxxxxx kuulunud 1/2 kinnisasjast (kaasomandist) omandas OÜ S.A.Cito, kinnistusraamatu kanne tehtud selle kohta 18.01.2018.a. Tõend- kinnistusraamatu andmed tl.88. 3)samal kuupäeval, mil hageja omandas 1⁄2 kinnisasjast kaasomandina (18.01.2018), sõlmisid hageja üürileandjana ja Ixxxx Kxxxxxx ja Exxxx Kxxxxxxx üürnikena üürilepingu, mille kohaselt hageja andis üürnikele kasutada temale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa majast aadressil xxxx kinnistu xxxxxxvald (nüüdseks xxxxxx vald)xxxxxxxxxx. Üürile antud mõttelist osa nimetatakse „Eluruum“. Tõend- eluruumi üürileping 18.01.2018.a (tl.49,50). Kostjad on kinnitanud, et üürileping on allkirjastatud üksnes ühe kostja- Ixxxx Kxxxxxx poolt (kostja 05.11.2021.a vastus hagiavaldusele p.13). 4)kostjatel on tasumata üürimaksed alates 15.08.2020 kuni1 5.07.2021, kokku üürivõlgnevus summas 720 eurot, misjärel 25.07.2021 esitas hageja hagi kohtusse (tõend: tasumata arvete nimekiri hagiavalduses ja hageja kontoväljavõte laekumiste kohta tl.57). 5)kostjad ei ole vaidlustanud tasumata arvete andmeid ega võla suurust. 6)kostjad Exxxx Kxxxxxx ja Ixxxx Kxxxxxx kasutasid xxxx kinnistut (ja selles asuvat elumaja) enne 18.jaanuari 2018 ja jäid seda samataoliselt edasi kasutama ka pärast seda kui varem Ixxxx Kxxxxxxxx kuulunud 1⁄2 kaasomandist läks hageja OÜ S.A.Cito omandisse. Kostja on vaidlustanud üürilepingu sõlmimise õiguse hageja poolt, leides, et kohtule esitatud leping on sõlmitud seadusest tulenevat keeldu rikkudes ja seega tühine TsÜS § 87 ja § 84 lg.1 järgi. Veel leiab kostja, et kui üürileping oligi sõlmitud, siis lõppes see 19.01.2019 ja pärast seda puudub hagejal alus üüri nõuda. Kohus käsitleb pooltevahelisi õigussuhteid kostja väidetest lähtuvalt. Eespooltoodud (p.1-6) faktiliste asjaolude pinnalt on kohus seisukohal, et pärast xxxx kinnisasjast 1⁄2 kaasomandiosa üleminekut hageja omandisse on poolte vahel sõlmitud üürilepinguga tagatud, et varasemad kaasomanikud (Exxxx Kxxxxxx, Ixxxx Kxxxxxx) saavad jätkata kogu kinnisasja kasutamist (elamu kasutamist) ja hagejale kuuluva mõttelise osa kasutamise eest tasutakse hagejale üüri. Et ka kostjad on selliselt aru saanud, kinnitab faktiline olukord- kuni 15.augustini 2020 üürivõlga esile toodud ei ole, üürimaksete tasumine hagejale on toimunud kostja Exxxx Kxxxxxxxpangakontolt ka 10.augustil 2020, 12.oktoobril 2020 ja 08.jaanuaril 2021. (tl.57). Et kostjad soovisid kinnisasjal edasi elada,

elasidki, pidasid seda oma koduks ega soovinud oma eluaset kaotada, nähtub ka kostjate 05.11.2021 menetlusdokumendist ja kohtuistungil antud seletusest. Seega on kostjad Exxxx Kxxxxxx ja IxxxxxKxxxxxx sõlminud 18.01.2018.a üürilepingu teadlikult, saades aru selle sisust ja tähendusest, nad on üürilepingut täitnud (maksnud üüri) ja kasutanud kogu xxxx kinnistut (millest 1⁄2 mõttelist osa kuulub hagejale). Asjaolu, et kahest kostjast on üürilepingu allkirjastanud üksnes Ixxxx Kxxxxxx, ei muuda üürilepingut kehtetuks ega tühiseks. Vaidlust ei ole, et ka kostja Exxxx Kxxxxxx kasutab kogu xxxx kinnistut, s.t. ka hagejale kuuluvat kaasomandiosa. Sõlmitud lepingu tõlgendamisel ja kvalifitseerimisel tuleb lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest või nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg.1, lg.4). Hindamaks, kas tegemist on üürilepinguga, tuleb vaadata poolte eesmärke lepingu sõlmimisel. Kui selleks eesmärgiks oli kasutada ruumi elamiseks, on tegemist üürilepinguga (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019 lk.244 p.3.2). Käesolevas asjas on asjaoludest tulenevalt ilmne, et kostjad sõlmisid üürilepingu hagejaga eesmärgil kasutada kogu xxxx kinnistu elumaja elamiseks ehk nii nagu nad kasutasid seda varem (enne 1⁄2 kaasomandiosa omandamist hageja poolt). Tegemist on üürilepinguga. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri). Pooled on lepingus kokku leppinud üüri 60 eurot kuus maksmises (üürilepingu p.2.1), kostjad on kogu elamut kasutanud ja üüri maksnud nii üürilepingu sõlmimise järgselt kui ka hiljem (näiteks 08.01.2021, 10.08.2020, 12.10.2020 tl.57). Seega on üürileping toiminud ja seda on täidetud. Lepingu p.1.3. järgi annab üürileandja eluruumi üürnikule kasutada alates 19.01.201819.01.2019.a. Tegelikkuses ei ole kumbki pool avaldanud teisele lepingupoolele tahet elamu kogu ulatuses kasutamist lõpetada. Sellises olukorras on tegemist VÕS § 310 lg.1 olukorraga, mille kohaselt Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Kuna pooled ei ole avaldanud teisele lepingupoolele tahet elamu kogu ulatuse kasutamise lõpetamiseks, on üürileping muutunud tähtajatuks. Kostja väited selle kohta, et hageja rikkus lepingut, kuna ei asunud kinnistule veevarustust rajama, ei takista VÕS § 310 lg.1 realiseerumist. Poolte vahel 18.01.2018.a. sõlmitud üürileping on kehtiv ja muutunud tähtajatuks. Kostja vastuväited 26.04.2022.a menetlusdokumendis tulenevalt AÕS § -st 71 lg.2, § 72 lg.1, lg.3, § 73 lg.1 ja TsÜS § 87, § 84 lg.1 ei anna alust lugeda sõlmitud lepingut tühiseks või sõlmituks seadusest tulenevat keeldu rikkudes. Asjas on tõendaud, et xxxx kinnisasi kuulub 1⁄2 mõttelises osas kaasomandist Exxxx Kxxxxxxxx ja 1⁄2 mõttelises osas kaasomandist OÜ-le S.A.Cito. AÕS § 70 lg.3 järgi kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. TsÜS § 56 järgi asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata, selle suurust väljendatakse murdosana asjast. AÕS § 72 lg.1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel AÕS § 71 lg.2 järgi kaasomanikule kuulub tema osale

vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 73 lg.1 reguleerib kaasomandi mõttelise osa käsutamist ja selle järgi kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. AÕS § 74 reguleerib kaasomandi käsutamist tervikuna. Need sätted käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu. Käesoleval juhul on kaasomanikud, kellest üks (OÜ S.A.Cito) temale kuuluvat kaasomandiosa ise eluruumina ei kasuta ja Exxxx Kxxxxxx, kes lisaks temale kuuluvale 1/2 kaasomandiosale kasutab eluruumina ka OÜ-le S.A.Cito kuuluvat kaasomandiosa, sõlminud sellise kasutuse kohta üürilepingu. Üürilepingu järgi Ixxxx Kxxxxxx kasutab üürnikuna hagejale kuuluvat kaasomandiosa ja asjas ei ole teada, millisel alusel kasutab Ixxxx KxxxxxxxExxxx Kxxxxxxxx kuuluvat kaasomandiosa. See ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel ka tähtsust. Selline kaasomandi mõttelise osa käsutamine ei ole seadusega keelatud ja sellise käsutamiseks (üürile andmiseks) ei pea olema eelnevalt kindlaks määratud kasutuskorda. Üürileping reguleerib käesoleval juhul olukorda, milles kaasomanik (Exxxxxxxxxxxx), kes kasutab temale kuuluvast kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa (Exxxx Kxxxxxxxx kuulub 1⁄2 kaasomandist, kuid ta kasutab kogu kaasomandis olevat elamut) on leppinud teise kaasomanikuga kokku üürilepingu alusel kasutamises. Vastasel juhul saaks kaasomanik, kes eluruumi ei kasuta (hageja) esitada teise kaasomaniku vastu kasutuseeliste hüvitamise nõude. Üürnik Ixxxx Kxxxxxxx puuduks üürilepingut sõlmimata igasugune õiguslik alus hagejale kuuluva eluruumiosa kasutamiseks. Sellist õiguslikku alust ei saa tuletada ka VÕS §-st 289. Riigikohus on lähedast olukorda käsitlenud lahendis nr. 3-2-1-111-97, öeldes: "Elamu planeeringust sõltuvalt kasutavad kaks kaasomanikku (kostjat) suuremat pinda, kui on neile mõtteliselt kuuluv osa ühises elamus. Kasuks, mille kostjad saavad, on kaasomandis olevas elamus nende osale vastavast suurema kasuliku pinna kasutamine. Seega saavad nad kaasomandisuhtest alusetult tulu, mis ei vasta nende osale ühises asjas. Kuna seadus näeb ette, et kaasomaniku (selles vaidluses hageja) osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või vähendada, siis tuleb tunnustada hageja õigust saada kostjalt tasu hagejale kuuluva vara kasutamise eest." Pooled on sõlminud hagejale kuuluva eluruumi kasutamise ja tasu saamise kohta üürilepingu, milles ei sisaldu vastuolu seadusega ega ole hea usu vastane. Hagejale kuuluvat eluruumi kasutav kostja Ixxxx Kxxxxxx ei saa mõistlikult oodata, et tema õigust eluruumi kasutada ei pea fikseerima lepingus ja selle eest ei pea maksma tasu. Puutuvalt Ixxxx Kxxxxxx väidetesse selle kohta, et tema enam elamus ei ela, üksnes hoiab asju ja käib seal venna Exxxx Kxxxxxx juures, märgib kohus, et VÕS § 65 lg.1 järgi solidaarvõlgnike puhul võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted lahendatakse VÕS § 67 lg.1, § 69 sätete alusel. 18.01.2018.a sõlmitud üürileping ei ole tühine, see kehtib ja on käesolevaks ajaks muutunud tähtajatuks. Seetõttu kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt Ixxxx Kxxxxxx välja üürilepingust tuleneva võlgnevuse, mis 04.10.2021.a seisuga (solidaarvõlgnik Exxxx Kxxxxxx kohta tagaseljaotsuse tegemise kuupäev) oli 897,66 eurot, millest 720 eurot põhivõlgnevus ja 177,66 eurot seisuga 04.10.2021.a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Ka hageja on 27.04.2022 kohtuistungil kinnitanud nõuet mõista välja Ixxxx Kxxxxxxxx samad summad, mis mõisteti välja Exxxx Kxxxxxxxx.

Viivisenõue on kooskõlas VÕS § 113 lg.1 sätetega, seda ei ole vaidlustatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas 02.05.2022. a menetluskulude nimekirja. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 175 eurot 25.07.2021.a (tl.34), mis kuulub kostjalt Ixxxx Kxxxxxx välja mõistmisele solidaarselt Exxxx Kxxxxxxxx, kelle osas on jõustunud kohtuotsus kuupäevaga 04.10.2021.a. Hageja õigusabikulu on 2 tunni 30 minuti eest 300 eurot. Tunnihind 120 eurot, lisandub käibemaks. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul põhjendatud hageja lepingulise esindaja tasu summas 300 eurot. Kohus hindab tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kohtumenetluses tunnitasuga 120 eurot. Tunnihind on põhjendatud ja kohane ja kooskõlas selle menetluse keerukusega. Õigusteenusele kulunud aeg 2 tundi 30 minutit on samuti vastavuses tegelikult tehtud tööga ja menetluses vajaliku mahuga. Kokku on kostjalt Ixxxx Kxxxxxx hageja kasuks väljamõistetav menetluskulu 475 eurot, millest solidaarselt Exxxx Kxxxxxxxx välja mõista 175 eurot, summa 300 eurot tuleb välja mõista üksnes Ixxxx Kxxxxxxxx. Puutuvalt kostja kantud menetluskuludesse märgib kohus, et kostjal Exxxx Kxxxxxx on tulnud käesolevas menetluses tasuda riigi tuludesse kaja esitamisel tasutav kautsjon 100 eurot (tl.84), ka kostja Ixxxx Kxxxxxx on tasunud kautsjoni 100 eurot (tl.101). Lisaks sellele on kohus 29.11.2021.a määruses määranud, et Ixxxx Kxxxxxxx tuleb tasuda tagatis täitemenetluse peatamise taotluselt summas 89 eurot. Kohus on selle kohta välja andnud makseinfo lehe. Tagatis on tasumata ja kohus lõpetab selles osas sissenõude, kuna kohus on 29.11.2021.a määruses märkinud, et kohus jätab tagatise tasumata jätmisel nõude tagamata. Kohus määrusega 29.11.2021 rahuldas Ixxxx Kxxxxxx kaja ja taastas tsiviilasjas nr. 2-2111646 menetluse Ixxxx Kxxxxxx osas. Sel põhjusel ja TsMS § 149 lg.5 alusel kuulub kajalt tasutud kautsjon 100 eurot tagastamisele menetlusosalisele, kes selle tasus (§ 149 lg.8) või tema korraldusel muule isikule. Kuna kautsjon on tasutud kostjale õigusteenust osutanud Desiree OÜ poolt 28.11.2021 maksekorraldusega nr. 920 (tl.101), on võimalik maksjale tasutud kautsjon tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.