Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-11646
Tsiviilasi
Osaühing S.A.CITO hagi Einar Kasemaa ja Ilmar Kasemaa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tartu Maakohtu 29. novembri 2022. a määrus Einar Kasemaa osas menetluse taastamata jätmise kohta
Vaidlustatud kohtulahendid Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Einar Kasemaa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja/kostja I: Einar Kasemaa, ik XXXXXXXXXX, Kostja II: Ilmar Kasemaa, ik XXXXXXXXXX kostjate lepinguline esindaja: Tiina Mölder Vastustaja/hageja: osaühing S.A.CITO, rk 10797175, lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 29. novembri 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Einar Kasemaa taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 047/2021/798.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Einar Kasemaa kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Osaühing S.A.CITO (hageja) esitas 25. juulil 2021 maakohtule hagiavalduse Einar Kasemaa (kostja I) ja Ilmar Kasemaa (kostja II) vastu võlgnevuse 846,54 eurot ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjate elukohta aadressil XXXXXXXXXX. Kostja I viibis kohal, talle toimetati nimetatud dokumendid kätte allkirja vastu isiklikult 6. septembril 2021. Kostja II kohal ei viibinud, menetlusdokumendid anti kostja I kätte edastamiseks kostjale II. Kostjad kohtu määratud tähtajaks hagile ei vastanud.
2.Tartu Maakohus tegi 4. oktoobril 2021 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 720 eurot, 4. oktoobri 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 177 eurot 66 senti ja viivise põhivõlalt alates
5.oktoobrist 2021 kuni põhivõla täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 175 eurot. Kostjad said tagaseljaotsuse kätte 2. novembril 2021 lepingulise esindaja kaudu e-toimiku vahendusel.
3.Kostjad esitasid 5. novembril 2021 kaja ja taotluse täitemenetluste peatamiseks. Kostja I tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p-le 3 ja TsMS § 407 lg-le 6 ning leidis, et maakohus ei kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, täpsemalt, kas esinesid üldised võlasuhte tekkimise alused. Kostja I ei ole kunagi sõlminud nõude aluseks olevat üürilepingut hagejaga. Hageja ei ole hagis märkinud, et hagejale kuulub 1/2 üürilepingu esemeks olevast X kinnisasjast. Seega ei olnud hagi veenev ja hagi rahuldamine põhjendatud. Sellise hagi korral oleks maakohus pidanud TsMS § 407 lg 6 kohaselt jätma hagi kostja I suhtes rahuldamata. Kostja II tugines TsMS § 415 lg 1 p-le 1. Kostjad taotlesid täitemenetluste peatamist, kuna vastasel juhul muutub edasine menetlus tsiviilasjas nr 2-21-11646 mõttetuks ning kostjatele, eriti kostjale II kaasneksid pöördumatud tagajärjed. Hageja on esitanud taotluse kohtutäitur Ivi Kalmetile sissenõude pööramiseks kostjale II kuuluvale 1/2 mõttelisele osale X kinnisasjast.
4.Hageja leidis, et kostja I väited ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega (hageja pangakonto väljavõte), millest nähtub, et kostja I on hageja esitatud üüriarveid tasunud, s.t. ta on kinnitanud üürile võetud 1/2 kaasomandi osa kasutamist. Hageja on hagis märkinud, et andis kostjatele üürile 1/2 kinnistu kaasomandist. Hageja ei ole sellega väitnud, et andis üürile kogu kinnistu.
Hageja leidis, et õige ei ole kostja II väide, et ta ei ole hagiavaldust isiklikult kätte saanud. Kostjad I ja II elavad samas eluruumis, samal aadressil.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus jättis 29. novembri 2021. a määrusega kostja I kaja menetluse taastamiseks rahuldamata. Maakohus rahuldas kostja II kaja ja taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-21-11646 kostja II vastu esitatud nõude osas olukorras, kus see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Kohus andis hagejale tähtaja kostja II vastuse kohta arvamuse esitamiseks ning kostjale II tähtpäeva kohtu määratud tagatise andmiseks. Maakohus märkis, et kostjale I on hagiavaldus koos lisadega ja kohtu määrus hagi menetlusse võtmise ja kostjalt vastuse nõudmise kohta isiklikult 6. septembril 2021 kätte antud. Kostja I hagile kohtu antud tähtaja jooksul ei vastanud ega ole teatanud kajas ka mõjuvate põhjuste olemasolust, mis tingisid tema tegevusetuse. TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse siis, kui hagiavalduse kätte saanud kostja hagile ei vasta, hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei kontrolli sellisel juhul hagis esitatud faktiväiteid ja hindab üksnes hagiavalduses märgitu õiguslikku põhjendatust. Maakohus leidis, et kostja I puhul ei esinenud TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tingimusi, mille esinemisel ei või tagaseljaotsust teha. Seega ei esinenud ühtegi TsMS § 415 lg-s 1 nimetatud alust, mil kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Neil asjaoludel ja TsMS § 417 lg 2 alusel jättis maakohus kostja I kaja alusel menetluse taastamata. Kostjate taotletud täitemenetluste peatamisega seoses märkis maakohus, et kostjal II ei saa tekkida kahju kinnisasja võõrandamisest, kuna kostjal II puudub omandiõigus asjassepuutuvale kinnisasjale. Kostjal I, kelle suhtes menetlust ei taastata, on kohtulahendi täitmise kohustus. Maakohus määras TsMS § 472 lg 3 ja TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagatise täitemenetluse peatamiseks ja andis tähtpäeva tagatise andmiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS
6.Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 ning teha uus määrus, millega rahuldada kaja ja taastada menetlus kostja I suhtes. Kostja I taotleb kohtutäituri informeerimist menetluse taastamisest ja tagaseljaotsuse vaidlustamisest ning kohtutäituri algatatud täitemenetluste nr 047/2021/798 peatamise vajadusest. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Kostja I võttis vastu talle adresseeritud menetlusdokumendid täie teadmisega, et temal puudub igasugune õigussuhe hagejaga. Menetlusõigusalaste teadmiste puudumise tõttu ei pidanud kostja I võimalikuks hagi rahuldamist ka mitte tagaseljaotsusega. Kostja I möönab, et puuduvad TsMS-s sätestatud alused kaja rahuldamiseks, ent leiab, et kaja tuleb rahuldada tsiviilkohtumenetluse eesmärgi, hagi õige lahendamise saavutamiseks, võttes arvesse, et hagiavalduse esitamine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja I leiab, et hagiavalduse aluseks olevat õigussuhet ei ole, samuti ei ole hagejal õigussuhtest tulenevat nõuet kostja I vastu. Kõik hageja esitatud arved olid koostatud ja esitatud kostjale II, samuti oli nõudekiri adresseeritud kostjale II.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Arvestades, et kostja I võttis hagile vastamata jätmisega hagis esitatud asjaolud õigeks, oli tagaseljaotsuse tegemine põhjendatud ja kaja rahuldamiseks puudus alus.
Hageja märkis, et kostja I ei võtnud vastu talle 13. juunil 2021 saadetud tähitud kirja võlanõude, arvete ja viiviseraportiga. Nimetatud võlanõudes on hageja nimetanud võlgnikeks nii kostjat I kui kostjat II ning esitanud asjaolu, et üürilepingu on sõlminud mõlemad isikud. Hageja lisas hagiavaldusele väljavõtte hageja seadusliku esindaja telefoni kuvaekraanist kõnede kohta, mis on tehtud kostjale I. Sellest nähtub, et võla tekkimisel pole kostja I enam kõnedele vastanud või on kõne vastu võtnud ja selle koheselt katkestanud. Hageja on teinud ca 20 katset kostjat I telefoni teel kätte saada. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja I on üüriarvete tasumisega kinnitanud üürisuhte olemasolu.
8.Tartu Maakohus leidis, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse p-i 3 tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 659 ja § 654 lg-ga 6 ei korda neid käesolevas määruses.
10.Tartu Maakohus jättis 29. novembri 2021. a määrusega kostja I kaja Tartu Maakohtu
4.oktoobri 2021. a tagaseljaotsusele rahuldamata ja menetluse kostja I suhtes taastamata TsMS § 417 lg 2 alusel, kuna ei esinenud alust, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Maakohus märkis põhjendatult, et kostja I puhul ei esinenud ühtegi TsMS § 415 lg-s 1 nimetatud alust, mille korral võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Kostja I ei ole viidanud ega põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas tal kohtule tähtaegselt vastamast. Selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole ka määruskaebuses esitatud väide, et kostja I ei pidanud võimalikuks hagi rahuldamist isegi mitte tagaseljaotsusega. Ringkonnakohus rõhutab, et tagaseljaotsuse tegemisel ei hinda maakohus tõendeid ega kontrolli, kas hagialusena esiletoodud asjaolud on tõendatud. Seadusest tulenevalt loetakse kõik hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
11.Kostjale I isiklikult kättetoimetatud hagi menetlusse võtmise määruses on maakohus punktis 5 sõnastanud hoiatused kostjatele. Eelkõige juhib ringkonnakohus tähelepanu kahele esimesele: „Hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaks võetuks“ ja „Hagi õigeksvõtmise korral rahuldab kohus hagi“. Kohtu hoiatusest on ka ilma menetlusõigust tundmata võimalik aru saada nii, et hagile vastamata jätmisega võtab kostja omaks hagis esitatud faktilised väited ning et sellisel juhul kohus rahuldab hagi.
12.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka kostja I paljasõnaline väide, et hageja on hagiavalduse esitanud pahauskselt eesmärgiga tekitada kahju kostjale I talle kuuluva 1/2 mõttelise osa kaasomandist täitemenetluses võõrandamise teel. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kostja I ja kostja II vastu oli esitatud võlanõue üürilepingu alusel üüri tasumata jätmise tõttu ning kostjad olid seotud ühe üürilepingu ja ühe üüritud eluruumiga, siis on tegemist solidaarkohuslastega. Kui kostja I leiab, et ta ei ole üürilepingu pool, vaid kasutas üüritud ruume muul alusel, siis võib tal olla sisesuhtes nõue kostja II vastu.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
14.Kostja I taotleb kohtutäituri informeerimist menetluse taastamisest ja tagaseljaotsuse vaidlustamisest ning kohtutäituri algatatud täitemenetluste nr 047/2021/798 peatamise vajadusest. Ringkonnakohus käsitleb seda taotlusena peatada kohtutäitur Ivi Kalmeti algatatud täitemenetlus nr 047/2021/798. Maakohus märkis sellega seoses, et kuna menetlust kostja I
osas ei taastata, siis on kostjal I kohtulahendi täitmise kohustus. Kuna kaja jääb rahuldamata ja menetlus asjas kostja I suhtes taastamata, puudub ka ringkonnakohtu hinnangul alus täitemenetluse peatamiseks.
15.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja I kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kaja lahendamise määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.