2-22-5945/5 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud Rakvere linna avaldus A.N pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur Raigo Pärs. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 22.04.2022 määrusega on A.N pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Tiia Kalaus. Ajutine haldur esitas 19.05.2022 kohtule ajutise halduri aruande. 20.05.2022 teatas avaldaja, et ta on nii ajutise halduri aruande kui ka tasuga nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A.N pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Tiia Kalaus. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtub, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel pärandaja nimele kinnisvara registreeritud ei ole ega ole olnud. Pärandaja isa andmetel oli pärandaja viimane elukoht xxxx. Kinnistusraamatu kohaselt on nimetatud korteriomandi omanikuks I.R. Lähtudes eeltoodust, ajutine haldur pärandajal kinnisvara tuvastanud ei ole. Transpordiameti andmetel on pärandaja nimele registreeritud sõidukid: xxxx (2003, reg. märk xxxx) ja xxxx (2003, reg. märk xxxx). Kohtutäitur pärandvara inventuuris on hinnanud sõiduki xxxx väärtuseks 500 eurot ja xxxx väärtuseks 2 000 eurot. Pärija esindaja teatas ajutisele haldurile, et sõidukite asukoht ja seisukord pole talle teada. Pärandaja isa kinnitusel kuulus pärandajale sõiduk xxxx, milline oli võõrandatud juba mitu aastat tagasi. Sõidukite taustakontrolli andmetel sõiduki xxxx viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 31.10.2019. Samuti puudub sõidukil kehtiv kindlustus. Registrisse on kantud ajutine peatamine 11.12.2021. Tuginedes eeltoodule, on ajutine haldur tuvastanud, et sõiduki asukoht pole teada ning tõenäoliselt ei saa nimetatud sõiduk enam liikluses osaleda. Sõiduki xxxx kohta selgitas registrisse kantud kasutaja A.K, et sõidukit ei ole ammu, võib-olla on utiliseeritud. Taustauuringu kohaselt puuduvad sõidukil kehtiv ülevaatus ja kindlustus, kuigi viimane ülevaatus oli teostatud 19.02.2021 ning kehtis kuni 28.02.2022. Kuna pärandaja perekonnaliige ei tea üldse xxxx olemasolust pärandajal, siis võib olla, et tema seda tegelikult ka ei kasutanud. Kuid käesoleval ajal teha kindlaks sõiduki asukoht ja selle tegelik kasutaja oleks ilmselgelt suurt kulu nõudev, mistõttu arvestades kogutud infot sõiduki kohta, on ajutine haldur seisukohal, et nimetatud registris olev vara tuleb lugeda väärtusetuks. Eeltoodust tulenevalt, on ajutine haldur seisukohal, et pärandaja nimel liiklusregistris olevad sõidukid on väärtusetu pankrotivara. Samuti pole võimalik ilmselt tuvastada nende praegust asukohta. Sõidukitele on registrisse kantud kohtutäiturite keelumärked alates 2020 aastast, kuid ka täiturid pole neid mingil põhjusel võõrandanud täitemenetluses. Ajutine haldur on tuvastanud ka, et pärandaja omas AS-is SEB Pank kolme erinevat kontot: xxxx, saldo pärandaja surma hetkel xxxx eurot, seisuga 13.05.2022 on jääk xxx eurot; xxxx, saldo xxxx eurot; xxxx, saldo xxxx eurot (kogumishoius). Kontolt xxxx on pärast pärandaja surma (xxxx) väljastatud N.R rahalised vahendid summas xxxx eurot, selgitusega matusekuludeks. 25.10. ja 05.11.2021 on pärandaja kontole laekunud Eesti Töötukassast rahalised vahendid kokku summas xxxx eurot. Nimetatud raha on kontol ka käesoleval ajal. Teistes krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. Pensionikeskuse andmetel on pärandaja nimele sõlmitud kohustuslik pensionikonto nr xxxx, mille osakute väärtus seisuga 25.04.2022 on xxxx eurot. Osakute summa võib olla muutuv, sest nende väärtus sõltub realiseerimispäeval kehtivast väärtusest. Maksu- ja Tolliameti teatel on pärandaja ettemaksukonto saldo xxxx eurot Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Äriregistri kohaselt pärandajal puudusid seosed (osanik, aktsionär) äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandajale kuuluva vara väärtus on kokku ca xxxx eurot. Täitemenetluste registris on pärandaja suhtes alustatud 10 täitemenetlust. Maksu- ja Tolliameti andmetel puuduvad neil nõuded pärandaja vastu nii pärandaja surma hetke kui ka ajutise halduri nimetamise ajahetkega. Kokku on ajutisele haldurile teada pärandaja vastu võlanõudeid summas xxxx eurot. Eespooltoodud andmete alusel ilmneb, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt on pärija kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks siis, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri aruandes kajastatud andmete alusel järeldub, et pärandvarast ei jätku tuvastatud nõuete rahuldamiseks, on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga.

Võlgnik on seega olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul oli pärandaja võtnud endale kiirlaenudena maksekohustusi, mille täitmiseks tal puudusid vahendid või mille täitmiseks ta enne surma ei olnud võimeline. Kõik esitatud võlanõuded on muutunud sissenõutavaks jõustunud kohtulahendite alusel. Kohtulahendite alusel on täitemenetlused alustatud juba 2020 aastal. Esitatud andmete kohaselt on täiturid ka osaliselt mõne võla katteks võlgnikult rahalisi vahendeid arestinud. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli pärandaja surm. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, et maksejõuetus oleks tekitatud tahtlikult ning selleks oleks kuriteoga tekitatud tegu PankrS § 28 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus on esitanud tasunõude 7 töötunni eest, tunnitasuga 100.00 eurot, s.o kokku summas 700.00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 140.00 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 700.00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 140.00 eurot, s.o kokku 840.00 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 sätestatust määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.