Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 23.05.2022, Tallinn 2-21-135475 Unirent OÜ hagi Prügiekspress OÜ vastu võla nõudes 1 015,94 eurot Hageja: Unirent OÜ (registrikood 14035077; asukoht Peterburi tee 53/1-403, 11415 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar (Adolfi Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Prügiekspress OÜ (registrikood 14025179; asukoht Keldri tn 3, Laagri alevik, Saue vald, 76401 Harju maakond); Kostja lepinguline esindaja: Indrek Põder (ASIS Consult OÜ; e-post: [email protected]). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt Prügiekspress OÜ hageja Unirent OÜ kasuks põhivõlgnevus 905,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 38 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Prügiekspress OÜ hageja Unirent OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (905,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.12.2021 kuni põhinõude (905,50 eurot) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja Prügiekspress OÜ kanda. 4.2 Mõista kostjalt Prügiekspress OÜ hageja Unirent OÜ kasuks välja menetluskulud 500 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-21-135475 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Unirent OÜ esitas 04.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 905,50 euro saamiseks. Kohus tegi 05.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.11.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Prügiekspress OÜ esitas 17.11.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.11.2021 määrusega andis kohus avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Unirent OÜ (hageja) esitas 10.12.2021 Harju Maakohtule hagi Prügiekspress OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Kohus võttis hagi 13.12.2021 määrusega menetlusse. Kohus rahuldas hagi 04.01.2022 tagaseljaotsusega.
3.Kostja esitas 04.02.2022 Harju Maakohtule kaja. Harju Maakohus jättis kostja kaja 08.02.2022 määrusega käiguta ja kohustas kostjat kõrvaldama kaja puudused, nimelt tasuma kajalt riigilõivu. Kostja kõrvaldas eelnimetatud puuduse 09.02.2022. Harju Maakohus jättis 16.02.2022 määrusega kostja 04.02.2022 kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Kostja esitas Harju Maakohtu 16.02.2022 määrusele 03.03.2022 määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 28.03.2022 määrusega tühistas ning saatis tsiviilasja kaja lahendamiseks tagasi Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis 30.03.2022 määrusega kaja käiguta ning määras kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, nimelt nõuetekohase kostja vastuse esitamiseks. Kostja kõrvaldas kohtu 30.03.2022 määruses osundatud puuduse 07.04.2022. Harju Maakohus rahuldas 07.04.2022 määrusega kostja kaja ning taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-21-135475.
4.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-21-135475 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 13.12.2021 kohtumääruses, millega kohus hagi menetlusse võttis.
5.Kostja Prügiekspress OÜ esitas 07.04.2022 vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas oma vastuväited kostja vastusele 18.04.2022 menetlusdokumendis. Kohus andis 19.04.2022 määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 03.05.2022 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta 05.05.2022. Kohus pakkus pooltele kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 23.05.2022. Hageja esitas 03.05.2022 enda lõplikud seisukohad.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
6.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 905,50 eurot, viivis 10.12.2021 seisuga summas 38 eurot ja viivis alates 10.12.2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-21-135475
7.Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja 29.04.2021 kokku, et hageja müüb koos transpordiga kostjale 113,3 tonni liiva. Hageja kohustus liiva vedama kostja poolt näidatud asukohta Merihobu tee 23, Tallinnas. Pooled leppisid kokku, et liiva 1 tonni hind koos transpordiga on 6,66 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja täitis omapoolsed kohustused 30.04.2021. Müüdud kauba eest esitas hageja kostjale 30.04.2021 arve nr UNI-D720092 summas 905,50 eurot. Arve maksetähtajaks oli 21.05.2021. Kostja palvel esitas hageja tõendi karjäärist, kus kohast liiv osteti. Tegemist oli Trev-2 Grupp AS saatelehega, millel oli märgitud sõiduk, millele liiv laaditi, ja laaditud liiva kogus.
8.Kuivõrd kostja seadis eelnimetatud tõendi kahtluse alla, siis edastati kostjale saatelehe koostanud isiku selgitus, mille kohaselt teavitati, et tegu on originaaldokumendiga, mis on kronoloogiliselt nummerdatud. Ühtlasi koosneb saateleht lisaks esimesele originaalile veel 3 isekopeeruvast lehest. Saatelehel on välja toodud infoväljad, mis täidetakse kaalumajas vastavalt materjali tarnele ja veofirma poolt saadud infole. Saatelehe vorm on ametlik firma dokument, millel on välja toodud ettevõtte logo ja maksekohustlase rekvisiidid. Saatelehe alusel toimub teenuste ja materjali eest tasumine. Arve on ühtlasi juriidiline dokument. Hageja esitas 06.08.2021 kostjale ettepaneku tasuda võlgnevus 15.08.2021. Hageja esindaja on üritanud kostja esindajaga saavutada kohtuvälist lahendust, aga kostja passiivsuse tõttu, ei ole see õnnestunud.
9.Hageja poolt 18.04.2022 menetlusdokumendis esitatud seisukoha järgi ei anna kostja esitatud vastuväited alust jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et pooled on sõlminud liiva ostu-müügilepingu, ning et hageja on lepinguga võetud kohustused täitnud. Hageja on esitanud poolte vahelise sms-vestluse, milles kostja täpsustab üle toodava liiva kogused ja milles täpsustatakse objektide aadressid, kuhu liiv hageja poolt tarnitakse. Tehingu sõlmimist ja kohustuse täitmist kinnitab mh ka kostja tegevus. Hageja esindaja pöördumisele, milles palutakse täita rahaline kohustus, mis põhineb hagi aluseks olevatel asjaoludel, vastab kostja 06.08.2021, et kohe kui Unirent OÜ on esitanud palutud kaalukviitungid, mis on aluseks tarnitud materjalidele, siis tasutakse ka arve. Kostja ainsaks põhjuseks, miks viimane ei täitnud kohustust enne kohtusse pöördumist oli asjaolu, et temale on esitatud kaalukviitungi asemel saateleht. Hageja on esitanud liiva hagejale müünud isiku, AS TREV-2 Grupp kinnituse, et kaalumajas väljastatavad saatelehed on õiged. Antud saatelehe alusel on kostjale arve ka koostatud.
10.Hageja 03.05.2022 lõplike seisukohtade järgi on kostja vastuväited otsitud ja ei ole tõendatud ning on lükatud ümber kostja enda tegevusega, mis seisneb vastuväite esitamises üksnes kaubaga seotud alusdokumentide osas. Pooled ei ole kunagi sõlminud kokkulepet, et hageja kohustub teenuse mahu tõendamiseks esitama kaalulehed või et see oleks olnud poolte varasem praktika. Puudub alus kahelda liiva hagejale müünud kolmanda isiku poolt esitatud andmete õigsuses. Kostja ei ole esitanud ka tõendit, et kostja klient oleks nõudnud kaalulehti või et kostja klient oleks vaidlustanud liiva kogust.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja vaidles oma 07.04.2022 vastuses hagiavalduses esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. Hagiavaldus on ebaselge. See on esitatud menetlusseadustiku nõudeid rikkudes. TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja on mitme puhul selle nõude vastu eksinud.
12.Tõendamiskoormise jagunemise kohta on Riigikohus 16.12.2013 lahendis nr 3-2-1-141-13 sedastanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis või vastuses) ja kohus ei
2-21-135475 või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Lisaks, kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt ka Riigikohtu 20. oktoobril 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1109-04, p 25). Hageja on nimetatud nõuete vastu eksinud.
13.06.02.2008 lahendis nr 3-2-1-137-07 on Riigikohus sedastanud, et tulenevalt TsMS § 230 lgst 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (p 13). 02.10.1997 kohtuotsuses nr 3-2-1-103-97 on Riigikohus sedastanud, et kui ainsaks tõendiks on poolte seletused ja kostja eitab hageja seletuses sisalduvaid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, siis lasub nende asjaolude täiendava tõendamise kohustus hagejal. Kostja hinnangul on hagiavalduses esitatud nõue täielikult tõendamata.
14.Kostja hinnangul on hagiavalduses esitatud nõue täielikult tõendamata. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning ei nõustu hagis toodud nõuete ega hageja käsitlustega. Kostjale jääb arusaamatuks nõude kujunemine. Seega on hageja kohustuseks tõendada enda nõuet kostja suhtes. Hageja enda nõuet tõendanud ei ole. Hagejal puudub nõue kostja vastu. Hageja väited kostja võlgnevuse osas on paljasõnalised ning tõendamata. Kostja on seisukohal, et hageja on käesolevas tsiviilasjas menetlusosalisena menetlusõigusi kuritarvitanud ning ei ole kasutanud enda menetlusõigust heauskselt. Käesoleval juhul on hageja esitanud pahatahtlikult kostja vastu alusetu nõude.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
16.Esmalt märgib kohus, et kostja positsioon menetluses on olnud ebajärjekindel. Kostja on mitmes menetlusdokumendis (04.02.2022 esitatud kaja p-s 4.2, 03.03.2022 määruskaebuse p-des 3.3 ja 3.5) viidanud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele. Kohtule nähtub, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt on kostja Prügiekspress OÜ mitmeid kordi esitanud emaili teel vastuväited hageja arve õigsusele. Vastuväited olid seotud asjaoluga, et Unirent OÜ ei esitanud arvega koos kohale tarnitud masinatele laetud materjalide väljaprinditud kaalukviitungeid, vaid on esitanud ainult käsitsi kirjutatud kaalunumbritega saatelehed, mida ei saa kostja hinnangul aktsepteerida. Samas kostja 07.04.2022 vastuses hagile asus kostja hoopis seisukohale, et hageja nõue on alusetu, selle kujunemine on ebaselge ja tõendamata, seejuures vaidlustades kõik hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, sh lepingu sõlmimise.
2-21-135475
17.Kuivõrd kostja seadis oma 07.04.2022 vastuses hagile kahtluse alla kõik hagiavalduses esitatud väited, siis pidi hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kostjaga lepingu sõlmimise, selle tingimusi ning tuginema asjaolule, et kostja on oma kohustust (tasu maksmine) rikkunud. Hageja on esitanud eelnimetatud asjaolude tõendamiseks poolte peetud sõnumi- ning e-kirjavahetuse. Poolte 04.05.2021 sõnumivahetusest nähtub, et kostja palus saata liiva kogused kliendile arve esitamiseks, millele eelnes 30.04.2021 kostja küsimus, kui kaugel auto on, ning hageja täpsustav küsimus, kas aadress on Merihobu tee 23, Rannamõisa (dtl 29). Samuti nähtub kohtule, et pooled on kohtueelselt pidanud e-kirja teel läbirääkimisi seoses kostja kaalukviitungi esitamise nõudega. Nii palub hageja 21.06.2021 e-kirjas AS TREV-2 Grupp esindajalt kaalumise tšekke või kinnitust (dtl 117), millele viimane väljastab kinnituse, et saatelehtedel kajastuv info on õige (dtl 118). Kohtule nähtub, et kostja AS TREV-2 Grupp esindaja kinnitust ei aktsepteerinud ning jätkuvalt nõudis kindlas vormis kaalumislehtede esitamist (dtl 116). Kostja vastas hageja lepingulise esindaja kohtuvälisele nõudele, et tasub arve siis, kui hageja esitab palutud kaalukviitungid, mis on aluseks tarnitud materjalidele. Kostja leidis, et saatelehed ei ole kaalulehed (dtl 115). Kaalumiskviitungi nõudega seotud asjaolud on väljaloetavad ka kostja-poolsest maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest, mille kohaselt Unirent OÜ ei esitanud arvega koos kohale tarnitud masinatele laetud materjalide väljaprinditud kaalukviitungeid, vaid on esitanud ainult käsitsi kirjutatud kaalunumbritega saatelehed (dtl 13).
18.Eespool käsitletud tõenditest nähtub kohtule, et kostja on hagejalt liiva tellinud ega vaielnud liiva kättesaamisele vastu, mh ei väitnud kostja, et tarnitud liiva kogus ei vastanud lepingutingimustele. Ainus kostja-poolne etteheide seisnes asjaolus, et hageja ei esitanud kostjale viimase palutud kaalumiskviitungit kostja nõutud kujul ning hageja esitatud AS TREV-2 Grupp esindaja kinnitus saatelehe õigsuse kohta kostjale ei sobinud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on tellinud hagejalt liiva koos transpordiga.
19.Kuivõrd kohtule ei ole esitatud kirjalikku müügilepingut, siis selle täpseid tingimusi saab määratleda üksnes hageja poolt esitatud tõendite pinnalt. Kohus võtab mh arvesse VÕS § 29 lg 5 p-s 3 sätestatu, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Hageja esitatud arvelt nr UNI-D720092 nähtub, et arve on esitatud 113,30 tonni liiva eest ühikuhinnaga 6,66 eurot/t summas 905,50 eurot käibemaksuga (dtl 30). Samuti nähtub arvelt liiva tarnimise koht Merihobu tee 23 ja kuupäev 30.04.2021 (dtl 30). Kostja vastas 06.08.2021 hageja lepingulise esindaja kohtuvälisele nõudele, et tasub arve, kui hageja esitab omakorda kaalumiskviitungi (dtl 115). Kohtule nähtub poolte lepingu sõlmimise järgsest käitumisest, et kostja ei vaidlustanud arvel esitatud andmeid (s.o lepingu tingimusi). Kostja ei esitanud liiva kvaliteedi ega tarnitud koguse osas sisulisi vastuväiteid ka kohtumenetluses. Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid müügilepingu, mille põhitingimuste järgi pidi hageja 30.04.2021 tarnima kostja määratud asukohta Merihobu tee 23 113,30 tonni ehitusliiva ning kostja kohustuseks oli eelnimetatud kauba eest tasuda kokkulepitud hinda 905,50 eurot koos käibemaksuga.
20.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole käesoleval juhul enda tõendamiskoormist täitnud ning et kostja võis piirduda üksnes vastuväitega, et hagiavaldus on tõendamata. Hageja on esitanud kohtule müügilepingu sõlmimise tõendamiseks poolte kohtueelse kirjavahetuse ning arve, mille osas on kostja nii kohtueelselt kui maksekäsu kiirmenetluses arvamust avaldanud. Arvel kajastatud info ühtib kirjavahetuses esitatud andmetega kauba liigi (ehitusliiv), tarnimise asukoha (Merihobu tee 23) ning lepingu täitmise kuupäeva osas (30.04.2021). Kostja ei ole hageja poolt esitatud tõendite osas seisukohta võtnud, neile sisuliselt vastu vaielnud ega esitanud omapoolsed tõendid hageja esitatud tõendite ümber lükkamiseks. Kohtu hinnangul kinnitavad hageja esitatud tõendid kogumis (sh poolte lepingu sõlmimise järgset käitumist kinnitavad tõendid), et kostja on hagejalt ehitusliiva tellinud. Hageja esitatud tõenditest on võimalik tuvastada ka lepingu põhitingimused (dtl 29-30,114-115).
2-21-135475
21.Poolte sõlmitud leping vastab müügilepingu tingimustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping on seega leping, mille sisuks on teatava asja, sh müüja poolt valmistatava asja, tasu eest võõrandamise kohustus. Müüja kohustuste hulka kuulub asja ning omandi üleandmine. Ostja kohustub asja vastu võtma ning ostetava asja eest tasuma kokkulepitud ostuhinda. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
22.Hageja väitel on kostja rikkunud poolte sõlmitud müügilepingut, kuivõrd jättis müüdud kauba (ehitusliiva) eest tasumata. Kuivõrd kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-des 17-20, et pooled on sõlminud kehtiva müügilepingu, siis kohustus kostja vastavalt VÕS § 208 lõikele 1 tasuma hagejale omandatud kauba eest kokkulepitud tasu. Kostja ei ole kahtluse alla seadnud, et sai ehitusliiva kokkulepitud kohas kätte ning see selgub ka kostja kohtueelsest vastusest, mille kohaselt tasub kostja „tarnitud materjalide“ eest siis, kui talle esitatakse kaalumiskviitungid (dtl 115). Kosta ei ole eelnimetatud e-kirja osas vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on müügilepingust tuleneva asja ja selle omandi üleandmise kohustuse kostja ees täitnud. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et poolte sõlmitud müügilepingu alusel esitatava arve tasumise tingimuseks oleks hageja-poolne kohustus esitada kostjale kindla vormi ja sisuga kaalumiskviitung. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei nähtu ka hageja esitatud tõenditest ning kaalumiskviitungi esitamise nõue ei tulene ka VÕS §-st 211 ega muust kehtivast õiguslikust regulatsioonist. Seega ei nähtu kohtule õiguslikku alust, millele tuginedes saaks kostja keelduda kauba eest tasumise kohustuse täitmisest kas ajutiselt või jäädavalt.
23.Kuivõrd kostja pole ostuhinna tasumise kohustust täitnud, on ta sellega poolte sõlmitud müügilepingut rikkunud. Müüja õiguskaitsevahendite eelduseks on ostjapoolne müügilepingu rikkumine ja ostja vastutus selle eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Nõude aluseks on VÕS § 108, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Ostja vastutusele kohaldub VÕS § 103 lg 1, mille regulatsiooni kohaselt kaasneb lepingulise kohustuse rikkumise korral vastutus, kui ei esine erandlikke vastutust välistavaid asjaolusid. Selliseid erandlikke asjaolusid pole kohus käesoleval juhul tuvastanud, mistõttu leiab kohus, et kostja vastutab müügilepingu rikkumise eest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ehitusliiva ostuhinna summas 905,50 eurot.
24.Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades, et kostja ei ole ostetava asja (liiva) eest tasunud ja hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist. Kostja ei ole arve kättesaamisele ega nõude sissenõutavaks muutumisele sisulisi vastuväiteid esitanud. Samuti nähtub poolte kirjavahetusest, et kostja on hageja esitatud arve nr UNI-D720092 summas 905,50 eurot maksetähtajaga 21.05.2021 kohtueelselt kätte saanud (dtl 115). Kohus loeb tuvastatuks, et kauba müügi eest esitatud arve kohaselt muutus ostuhinna tasumise kohustus sissenõutavaks 22.05.2021 (dtl 30), mistõttu hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud alates 22.05.2021, mitte 21.05.2021, nagu on hagiavalduses esitatud. Hageja nõuab viivist seadusjärgses ulatuses. Põhinõudelt 905,50 eurot perioodi 22.05.2021-10.12.2021 eest kujuneb seadusjärgseks viiviseks 40,29 eurot. Kuivõrd kohus ei saa otsuses haginõude piire ületada (TsMS § 439), mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduses esitatud 38 euro ulatuses.
2-21-135475
25.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab edasiulatuva viivise alates 11.12.2021, kuivõrd hagiavalduses esitatud asjaolude järgi arvestas hageja sissenõutavaks muutunud viivist kuni 10.12.2021, mistõttu hõlmas sissenõutavaks muutunud viivis 38 eurot endas ka 10.12.2021 kuupäeva eest arvestatud viivist.
26.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 905,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 38 eurot ning edasiulatuva viivise tasumata põhinõudelt (905,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.12.2021 kuni põhinõude (905,50 eurot) täitmiseni.
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud terves ulatuses kostja kanda.
28.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 03.05.2022 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja menetluses tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot, kokku 500 eurot (dtl 125). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv kogusummas 200 eurot.
29.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohtu hinnangul on vajalikud ja põhjendatud hageja esindaja kulud 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Hageja esile toodud ajakulu ja tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Kõik hageja esitatud menetlusdokumendid olid vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 300 eurot (käibemaksuta). Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (200+300) 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 500 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
30.Kostjal on õigus vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5 esitada kohtule avaldus 03.03.2022 määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Samuti nagu kohus 07.04.2022 tsiviilasja menetluse taastamise määruses juba selgitas, on kostjal õigus esitada kohtule avaldus kajalt tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 7 alusel. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
31.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
2-21-135475 millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.