AS Green Marine hagi United Oil Teenused OÜ ja Novus OIL OÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Green Marine (registrikood 11021057, asukoht: UusSadama 24/4, 10120 Tallinn), lepinguline esindaja: Martin esindajad Männik (e-post: [email protected]); Kostja 1: United Oil Teenused OÜ (registrikood 14515334, asukoht: Tuleviku tee 10, 75312 Peetri), seaduslik esindaja: K.O. (e-post: xxxx); Kostja 2: Novus OIL OÜ (pankrotis) (registrikood 12253143, asukoht: Narva 42a, 44311 Rakvere), seaduslik esindaja: K.O. (epost: xxxx), kostjate lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post: [email protected]). Istungi toimumise aeg
21. aprill 2022 kell 11.00
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Martin Männik; Kostjate seaduslik esindaja K.O. ja lepinguline esindaja Erki Casar.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
1 (13)
2-21-14103
2.Tunnustada (pankrotis) Novus OIL OÜ (registrikood 12253143) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 toodud II (teise) rahuldamisjärgu nõudena AS Green Marine nõue summas 45 001.23 eurot.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt United Oil Teenused OÜ-lt ja Novus OIL OÜ-lt (pankrotis) hageja AS-i Green Marine kasuks menetluskulud summas 1 431 (üks tuhat nelisada kolmkümmend üks) euro, s.h riigilõiv 300 eurot ja osaliselt õigusabi kulud 1 131 eurot.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1 431 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagastada võlgniku poolt 06.05.2022 esitatud tõendid.
6.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.08. septembril 2021 saabus Viru Maakohtusse AS Green Marine (hageja) hagi United Oil Teenused OÜ ja Novus OIL OÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 31.08.2020 kohtumäärusega kuulutati välja Novus OIL OÜ pankrot. 22.09.2020 esitas hageja nõudeavalduse nõude 59 456.70 eurot tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses pandiga tagamata nõudena. 10.08.2021 toimus nõuete kaitsmise koosolek, mille käigus esitasid hageja nõudele täies ulatuses vastuväite nii United Oil Teenused OÜ kui ka pankrotivõlgniku juhatuse liige. Võlgniku pankrotihaldur nõude suurusele ja rahuldamisjärgule vastu ei vaielnud.
3.Eeltoodust tulenevalt esitab hageja käesolevaga hagi kostja 1 ja kostja 2 vastu nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud 28. aprilli 2009. aasta lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-42-09 punktis 107, et PankrS v.r. § 107 ei keela taotleda nõude tunnustamist väiksemas ulatuses, kui võlausaldaja oli esitanud nõuete kaitsmise koosolekule. Kuivõrd peale nõudeavalduse esitamist ilmnes, et võlgnik on nõuet osaliselt rahuldanud, palub hageja tunnustada enda nõuet väiksemas ulatuses, kui see esitati nõuete kaitsmise koosolekule.
4.Hageja on sõlminud võlgnikuga 27.11.2017 teenuselepingu nr LP1-1.2/121, mille alusel ta on osutanud võlgnikule erinevaid teenuseid. Vastavalt lepingu punktile 6.4. pidi võlgnik tasuma lepingu alusel esitatud arvete eest 14 päeva jooksul peale teenusarve esitamist ning lepingu punktist 7.2. tulenes, et võlgnik kohustus tasuma arvete tasumisega viivitamise korral viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest. 2 (13)
2-21-14103
5.Võlgniku põhivõlgnevus hageja ees oli võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga 39 946.88 eurot ja tulenes arvetest 180850, 180878, 181025, 181126, 181187 ja 181252. Kuivõrd arve 180850 maksetähtaeg oli 06.09.2018, sai hageja nõuda lepingu alusel viivist 0,05% päevas kuni 01.02.2019. Arvest tasuti 2 000 eurot (sellest viivis 387.89 eurot ja põhivõlgnevus 1 612.11 euro) ja jääk jäi 3 594.41 eurot. 07.04.2019 teostati võlgnikuga tasaarvestus summas 3 178.81 eurot, kuid kuna selleks ajaks oli kogunenud viivisvõlgnevus summas 118.62 eurot, siis vähenes võlgnevus 3 060.19 eurot võrra ning arve nr 180850 võlgnevuseks jäi 534.22 eurot. Selle arve viivisvõlgnevus oli võlgniku pankroti väljakuulutamise ajaks 137.03 eurot.
6.Kuivõrd arve 180878 maksetähtaeg oli 15.09.2018, saab hageja nõuda kuni 31.08.2020 arve tasumisega viivitamise eest viivist 2 604.19 eurot. Kuivõrd arve 181025 maksetähtaeg oli 17.10.2018, saab AS Green Marine nõuda kuni 31.08.2020 arve tasumisega viivitamise eest viivist 2 629.05 eurot. Kuivõrd arve 181126 maksetähtaeg oli 29.11.2018, saab AS Green Marine nõuda kuni 31.08.2020 arve tasumisega viivitamise eest viivist 613.99 eurot. Kuivõrd arve 181187 maksetähtaeg oli 04.12.2018, saab AS Green Marine nõuda kuni 31.08.2020. aastal arve tasumisega viivitamise eest viivist 124.28 eurot. Kuivõrd arve 181252 maksetähtaeg oli 27.12.2018, saab AS Green Marine nõuda kuni 31.08.2020 arve tasumisega viivitamise eest viivist 5.22 eurot. Kokku on võlgniku põhivõlgnevus hageja ees 31.08.2020 seisuga 39 946.88 eurot ja viivisvõlgnevus 31.08.2020 seisuga 6 113.76 eurot.
7.Lähtudes eeltoodust palus hageja tunnustada AS-i Green Marine nõuet Novus OIL OÜ (registrikood 12253143, pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt pandiga tagamata nõudena kokku summas 46 060.64 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED
8.29. septembril 2021 esitatud vastuses kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt hageja ei ole tõendanud arvete nr 181025, 181187, 181252 ja 180878 aluseks olevaid asjaolusid, st arvetes märgitud teenuse osutamist, töö teostamist, kauba müüki, mh arves märgitud mahus jne. Arve ei ole asjakohaseks tõendiks.
9.Hageja ja kostja 2 vahelist koostööd reguleeris Teenusleping nr. LP1-1.2/121, mille p.1.1 leppisid pooled kokku, et Novus tellib hagejalt „õlisisaldavate jäätmete, (jäätmekoodid 13 04 02*, 16 07 08*) ja õliseguste eelkäideldud pooltoodete (jäätmekood 19 02 07* jm., mille jäätmekood määratletakse jäätme tekkepõhisuse meetodil) (edaspidi nimetatud Jääde), puhastamise tuhast, sedimentidest ja veest koos jäätmete lakkamise teenuse osutamisega (edaspidi Teenus)” . Lepingu p 1.1.1 kohaselt pidi Novus hagejale iga partii kohta edastama puhastusprotsessi retsepti ja üle andma töötlemiseks vajalikud kemikaalid, lepingu p 3.2 kohaselt pidid hageja ja Novus 2 päeva enne igat tarnet kirjalikult kokku leppima hagejale töötlemiseks üle antavate jäätmete kogused. Lepingu punktide 1.1.2 kuni 1.1.4 kohaselt olid hageja ja Novus kokku leppinud, et kõik teenuse osutamisel hagejal tekkivad kulud sh töötlemiseks vajaliku vee, jääkide likvideerimise, seadmete kasutamise ja töötajate kulud jäävad hageja kanda. Lepingu p 6.1 kohaselt pidi Novus hagejale teenuse eest tasuma 46 eurot iga töötlemiseks üleantud õlijäätmete tonni kohta. Novuse kohustus ei olnud tasuda teenuse osutamiseks hagejal tekkivate kulutuste eest.
10.Hageja on oma nõude alusena esitanud mh arved 181025, 181187 ja 181252 mis on esitatud kuuma vee, demulsifier 272M, vee utiliseerimise, vee analüüside, lukksepa tööde, elektriku tööde, erinevate kulumaterjalide ja laadimisestakaadi elektrienergia eest. Need kulud kuulusid aga lepingu ja VÕS § 3 (13)
2-21-14103 628 lg 2 ls 2 kohaselt hageja mitte Novuse kanda. Järelikult on hageja arvetest 181025, 181187 ja 181252 tulenev põhinõue summas 18 457.95 (17 528.04 + 891.10 + 38.81) eurot vastuolus lepinguga ja seetõttu põhjendamata. Põhinõude põhjendamatuse tõttu on ka nendelt arvetelt arvestatud viivis põhjendamatu.
11.Hageja on oma nõude avaldusena esitanud ka arve 180878, millel on kajastatud väidetavalt 26.08.2018 üle antud 44,186 tonni kaupa hinnaga 312.82 eurot tonn. Novus ei ole hagejalt sellist kaupa tellinud ega saanud. Samuti ei ole Novus lepingu p 2.2 kohaselt sellise kauba vastuvõtmist kinnitanud. Lisaks ei ole Novus lepingu p 1.1.1 kohaselt sellise kauba töötlemise retsepti edastanud ega töötlemiseks vajalikke kemikaale hagejale üle andnud. Samuti ei vasta arvel 180878 märgitud toote hind 312.82 eurot lepingu p-s 6.1 kokkulepitud hinnale 46 eurot tonni kohta. Ilmselgelt on hageja esitatud arve vastuolus Novusega sõlmitud lepinguga. Lisaks on hageja arve 180878 kohaselt väidetavalt üle antud kauba üleandmise tõendina asjas 2-21-13638 17.09.2021 koostatud hagivastusega koos esitanud allkirjastamata üleandmisakti, milles on näha, et kaup anti üle aadressil Nõlva 13 Tallinn asuvasse mahutisse 104. Mahuti 104 oli aga Novuse poolt antud allrendile High Tech Recycling OÜle, seega ei olnud hageja väidetud viisil kauba üleandmine Novusele ka füüsiliselt võimalik. Kuna hageja ei andnud kaupa Novusele üle siis ei ole Novus ka hageja vastuvõtu akti allkirjastanud. Lisaks on hageja asjas 2-21-13638 väitnud, et arvel 180878 näidatud kauba müümise aluseks oli Novuse 24.08.2018 tellimus kogusele 50 tonni. Tegelikult jättis hageja Novuse 24.08.2018 tellimuse täitmata ja arvel 180878 näidatud kogus 44 tonni ei vasta ka koguseliselt Novuse tellimusele. Järelikult on hageja arvest 180878 tulenev põhinõue summas 16 586.71 eurot, lepingule mittevastavuse ja kauba üleandmata jätmise tõttu põhjendamatu. Põhinõude põhjendamatuse tõttu on ka sellelt arvestatud viivis põhjendamatu.
12.Hageja arvel 180850 kajastatud jäätmekäitlusteenuse summas 5 206.52 eurot on Novus kätte saanud ja see vastab lepingule. Hagiavalduse p-i 2.4 kohaselt puudub vaidlus, et Novus on arve 180850 tasumiseks hagejale 01.02.2019 tasunud 2 000 eurot ja 07.04.2019 tasaarvestusega 3 178.81 eurot. Seega on Novus hageja kinnitusel arve 180850 summast 5 206.52 eurost tasunud 5 178.81 eurot.
13.Hageja on Novusele müünud arvel 181126 kajastatud Demulsifier 272M hinnaga 4 368 eurot. Novus on selle arve tasutuks arvestanud hageja arve 190371 alusel tehtud ettemaksu arvelt. Nimelt tasus kostja I Novuse eest hagejale arve 190371 alusel ettemaksuna 4 650 eurot, et hageja valmistaks Novusele elektrikilbi. Hageja pidi elektrikilbi üle andma hiljemalt 01.07.2019. Hageja jättis Novusele elektrikilbi üle andmata, mistõttu tekkis Novusel 02.07.2019 ettemaksu tagasinõude õigus. Kuna Novus võlgnes 02.07.2019 seisuga hagejale arve 181126 eest 4 368 eurot ja arve 180850 eest 27.71 eurot, siis arvestas Novus 4 650 eurose ettemaksu 02.07.2019 nende arvete eest tasumiseks. Peale võlgnevuste ettemaksu arvel tasutuks arvestamist jäi hageja võlgnevuseks Novuse ees 254.29 eurot (4 650 - 4 368 – 27.71).
14.Hageja ei ole enne 22.09.2020 nõudeavalduse esitamist Novuselt viivise tasumist nõudnud. Ilma viivise nõuet esitamata ei saanud Novusel tekkida ka viivise tasumise kohustust. Hagejal puudus õiguslik alus enne 22.09.2020 tehtud makseid tagantjärgi viivise eest tasumiseks arvestada, vähendades seeläbi tasutud põhisummasid ja suurendades selliselt kunstlikult viivisõude suurust. Selline viivise arvestus ja tasutud summade tagantjärgi viivise eest tasumiseks arvestamine on vastuolus hea tavaga ja selliselt arvestatud viivis on õigusvastane. 4 (13)
2-21-14103
15.Hageja katkestas ühepoolselt tema ja Novuse vahelise lepingu LP1-1.2/121 täitmise mistõttu tekkis Novusel saamata jäänud tulu vähemalt 47 237.60 eurot. Lepingu alusel organiseeris Novus detsember 2017 kuni mai 2018 hagejale töötlemiseks Novuse raamatupidamisaruande kohaselt 1 272 tonni õlijäätmeid, millest hageja peale lepingu kohast töötlemist andis Novusele üle 1 028 tonni. Kuu keskmiseks koguseks oli 171,35 tonni kuus. Novuse keskmiseks kasumiks oli 39.39 eurot tonnilt, mis tegi keskmiseks kasumiks 6 749.83 eurot kuus. Hageja katkestas juunis 2018 ootamatult lepingu täitmise ja keeldus Novuse organiseeritud täiendavad õlijäätmete koguseid töötlemiseks vastu võtmast. Novusel jäi seetõttu teenimata tulu vähemalt 1 199,23 tonnilt mis teeb saamata jäänud tuluks kokku 47 237.60 eurot.
16.2019.a alguses pidasid Novus ja hageja läbirääkimisi Novuse tehnoloogia rakendamiseks hageja õlijäätmete ja vanaõlide ümbertöötlemise tehases, mille kohta sõlmiti vastav raamleping. Novus ja hageja alustasid plaanide kohaselt tegutsema. Novus organiseeris oma kuludega hageja ja Rootsi kuningriigi jäätmekäitlusettevõttega Stena Recycling vahelise koostöö (edaspidi Stena) eesmärgiga tarnida Stenalt ümbertöödeldud õlijäätmeid, et neid hageja tehases Novuse tehnoloogiaga suurema lisandväärtusega õlitoodeteks toota. Planeeritud aastaseks koguseks oli 22 500 tonni. Kui Novus oli kõik ettevalmistused Stenalt tooraine tarnimiseks korda ajanud keeldus hageja Stena kaupa vastu võtmast väites, et tal ei ole vabu mahuteid lisa tooraine vastuvõtmiseks.
17.Novus lõi täiendavad kontaktid Novuse tehnoloogiaga puhastatud hageja õlitoodete müümiseks aga hageja ei soovinud Novuse tehnoloogiat oma tootmises rakendada. Novus tegi hagejale täiendavad ettepanekud tema tehnoloogia rakendamiseks hageja tootmises aga hageja keeldus koostööst. Eeltoodud asjaolude tõttu on Novus jäänud ilma tema ja hageja vahelisest koostööst põhjendatult oodatud äritulust, mida ta tehtud ettevalmistuste kohaselt ja hageja antud koostöö lubaduse alusel õigustatult ootas.
18.Novuse arvestuse kohaselt oli hagejaga koostöö realiseerimata jäämise tõttu saamata jäänud tulu suuruseks 886 275 eurot. Saamatajäänud tulu on arvestatud Novuse poolt organiseeritud hageja ja Stena vahelise planeeritud mahu 22 500 tonni ja Novuse varasema keskmise kasumi 39.39 eurot tonn põhiselt (22 500 x 39.29). Juhul kui kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele, siis tasaarvestab Novus hageja nõude osaliselt 933 512.60 eurose (886 275 + 47 237.60) kahju hüvitamise nõudega.
HAGEJA SEISUKOHT
19.08. novembril 2021 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostjate poolt esitatud arvukad faktiväited on käesoleva vaidluse lahendamisel olulises ulatuses asjakohatud. Samuti moonutavad faktiväited tegelikke asjaolusid, eesmärgiga kohut eksitada. Hageja ei pea menetluslikult vajalikuks ega otstarbekaks vastata kõikidele kostjate faktiväidetele eraldiseisvalt. Mistahes arusaamatuste vältimiseks rõhutab hageja, et eelnevast ei ole võimalik eeldada hageja poolt mistahes kostjate faktiväite omaksvõtmist TsMS § 231 lg 4 tähenduses. Juhul, kui hageja mistahes faktiväitega nõustub, siis märgib hageja seda selgesõnaliselt ning kõikide ülejäänud faktiväidete osas tuleb eeldada neile vastuväidete esitamist hageja poolt, mistõttu lasub kostjatel kohustus nende tõendamiseks TsMS-is sätestatud tõendamisreegleid silmas pidades.
20.Lisaks faktiväidete tarbetule paljususele on kostjad lisanud vastusele massiivselt dokumentaalseid tõendeid, kusjuures vastusest ei selgu, milliseid konkreetseid menetluses tähtsust omavaid asjaolusid soovivad kostjad iga esitatud tõendiga tõendada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-141-13 mh 5 (13)
2-21-14103 selgitanud, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb, kusjuures esitatud dokumentaalne tõend, millest tulenevatele asjaoludele ei ole pooled tuginenud, on asjakohatu ja tuleb tagastada.
21.Kostjad väidavad, et hageja ei ole tõendanud arvete 181025, 181187, 181252 ja 180878 aluseks olevaid asjaolusid ehk arvetes märgitud teenuse osutamist, töö teostamist, kauba müüki mh arvetes märgitud mahus jne. See seisukoht on ebaõige. Kostjad, kelle mõlema juhatuse liige on K.O., on tunnistanud arvetest tulenevat võlgnevust hageja ees 19.03.2019 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga. Lepingu punktides 3.2.1. – 3.2.5. on K.O. tunnistanud nõudeid Novus Oil OÜ vastu, mis tulenevad arvetest 180850, 180878, 181025 ja 181126. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes.
22.Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud 03. juuni 2021. aasta lahendi tsiviilasjas nr 2-19-5601 punktis 16.4., et deklaratiivse võlatunnistuse korral võib võlgnik kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. Järelikult ei saa kostjad käesoleval ajal esitada mistahes vastuväited seoses hagejate nõudega, mis tuleneb arvetest 180850, 180878, 181025 ja 181126.
23.Sellegipoolest esitas hageja täiendavate tõenditena vastuseks kostjate vastuses esinevate valeväidete kohta, et ta ei ole vaidlusalust kaupa tellinud, veelkord vaidlusalused arved, koos tõenditega ja P.P. käsikirjaliste märkustega, mis kinnitavad nii teenuse tellimust kui selle maksumust: Arve 180850 aluseks oli Novus OIL OÜ tellimus. Kauba tellimist tõendab Novus OIL OÜ poolt arve osaline tasumine ning 20. juuli 2018. aasta kinnitus kauba vastuvõtmise kohta Novus Oil OÜ palvel Novutech OÜ poolt; Arve 180878 aluseks oli Novus OIL OÜ tellimus (keda esindas K.O.) kokkulepitud hinnaga; Arve 181025 aluseks oli eraldi kokkulepe Novus OIL OÜ-ga; Arve 181126 aluseks oli eraldi kokkulepe Novus OIL OÜ-ga; Arve 181187 aluseks oli eraldi kokkulepe Novus OIL OÜ-ga; Arve 181252 aluseks oli eraldi kokkulepe Novus OIL OÜ-ga.
24.Väär ja tõendamata on kostjate vastuse punktis 25 esitatud väide, et hageja ei ole valmistanud elektrikilpi. Peale ettemaksu laekumist sai kilp paigaldatud ning elektrikilbi paigaldamisega seonduv ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Elektrikilbi paigaldamist soovib hageja tõendada P.P. kui tunnistaja ütlustega. Kostjatel puudub õigus mistahes summasid seoses elektrikilbi valmistamisega tasaarvestada või lugeda selle eest tasutud summade alusel tasutuks Novus OIL OÜ võlgnevus.
25.Alusetu on kostjate väide, et hageja ei saa nõuda kostjalt 2 viivise tasumist ega ole seda nõudnud. Pooled leppisid 09.04.2019 selgesõnaliselt kokku Novus OIL OÜ võlgnevuse ajatamises (ka see kokkulepe on käsitletav kostja 2 deklaratiivse võlatunnistusena) ning selles, et kokkuleppe mittetäitmisel või selle rikkumisel rakendub mittetasutud summadele lisaks viiviseprotsent määraga 0,05% päevas alates viivise tekkimise päevast, mis on suurem viivise määr, kui hageja on kostjalt 2 nõudnud. Seega erinevalt kostjate vastuse puntist 28 väidetust sai hageja nõuda kostjatelt viivist 09.04.2019 kokkuleppe rikkumise järel tagasiulatuvalt, alates viivise tekkimise päevast (mis oli enne 09.04.2019 kokkuleppe sõlmimist ja tulenes arvete tasumise tähtajast). 6 (13)
2-21-14103
26.Kostjad väidavad vastuse punktides 29 – 41, et kostjal 2 on hageja vastu lepingute rikkumisest tulenev kahjunõue. See väide on ebaõige ja paljasõnaline. Kostja 2 pankrotihaldur ei ole esitanud ega saagi esitada hageja vastu mistahes väidetavaid lepingute rikkumisest tulenevaid kahjunõudeid. Puudub vaidlus selles, et kostja 2 ei ole esitanud enne kostja 2 pankrotimenetlust mistahes nõudeid hageja vastu seoses väidetava lepingu rikkumisega. Järelikult on kõik käesolevas tsiviilasjas väljatoodud vastuväited otsitud.
27.Kostja 2 väited selle kohta, et ta tasaarvestab väidetava kahjunõude hageja nõudega, siis see ei saa olla õiguslikult võimalik. Vastavalt PankrS § 36 lg 1 kaotas K.O. kostja 2 pankroti väljakuulutamisest õiguse teha tehinguid pankrotivaraga sh väidetavate kostja 2 kahju hüvitamise nõuetega hageja vastu ning ei saa (lisaks sellele, et tal puudub mistahes nõue hageja vastu) hageja nõuet kostja 2 pankrotimenetluses tasaarvestada.
KOSTJATE SEISUKOHT
28.03. detsembril 2021 esitatud seisukohas kostjad leidsid, et hageja nõuded on põhjendamatud ja esitatud vale isiku vastu, sest hageja on kaubad ja teenused tegelikult üle andnud teisele isikule. Hageja on jätnud tähelepanuta ka hageja poolsed lepinguliste kohustuste rikkumisest Novusele tekitatud olulise majandusliku kahju ja sellest tuleneva kahju hüvitamise nõude või tasaarvestuse õiguse.
KOHTUISTUNG
29.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi juurde. Esindaja rõhutas, et praeguses etapis, kus kostja 2 on pankrotis, ei saanud ükski endine juhatuse liige tasaarvestust teha. Tehinguid oleks saanud teha pankrotihaldur, haldur ei vaielnud hageja nõudele vastu. Väited nõuete ja tasaarvestuse kohta tuleb jätta kõrvale ja tähelepanuta.
30.Kostjate seaduslik esindaja K.O. kuulati vande all ära. Tema selgituste kohaselt kostja 2 ei ole arve 180878 alusel midagi tellinud ega saanud. Samuti ei ole ka hinna tasemes kokku leppinud. Kui arve tuli, siis raamatupidaja helistas kohe Peetrile (tunnistjale) ja ütles, et see ei ole meie arve. Nad pidid selle ära lahendama aga see jäi ripakile. Arve 181025, tegemist ei olnud iseseisva lepingu või täiendava lepinguga, vaid see toimus teenuslepingu alusel. Arve tuli aga kaupa pole saanud. Raamatupidaja saatis pretensiooni. Kokkuleppe sisu ei olnud kinnitada kohustuse olemasolu, vaid pigem oli lükata edasi võimalik aegumine, et tulevikus küsimused ära lahendada. Kostjate lepinguline esindaja jäi kirjaliku vastuse juurde ja ei nõustunud hagejaga selles, et pankrotihaldur oleks pidanud menetluses osalema.
31.Kohtuistungi kuulati hageja tunnistajana üle Peeter Peärnberg.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
33.Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt Viru Maakohtu 31.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-7701 Farm Inkasso OÜ ja Advokaadibüroo TRINITI OÜ avalduste alusel kuulutati välja Novus Oil OÜ pankrot (käesolevas menetluses kostja 2 ja/või võlgnik) ja määrati pankrotihalduriks Svetlana Pilden. 22.09.2020 esitas AS Green Marine (käesolevas menetluses hageja) nõudeavalduse Novus OIL OÜ pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 59 456.70 eurot 7 (13)
2-21-14103 pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõudena (I kd, t.lk. 9-12). Võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 10.08.2021. Hageja esitatud nõudeavalduse ja koosoleku protokolli kohaselt on nõude aluseks teeninduslepingu LP11.2/121 alusel väljastatud, kuid võlgniku poolt tasumata arvetest 180850, 180878, 181025, 181126, 181187 ja 181252 tulenev võlgnevus põhisummas 44 619.18 eurot ja viivis 14 837.52 eurot, kokku 59 456.70 eurot. Nõue jäi tunnustamata, sest pankrotivõlgnik vaidles nõudele vastu. Ka United Oil Teenused OÜ (käesolevas menetluses kostja 1) vaidles nõudele vastu, kuid ei vaielnud nõude rahuldamisjärgu vastu. Võlgniku pankrotihaldur Svetlana Pilden nõude suurusele ja rahuldamisjärgule vastu ei vaielnud (I kd, t.lk. 19). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
34.Hageja nõudeks on nõude tunnustamine kostja 2 pankrotimenetluses mitte summas 59 456.70 eurot, millises ulatuses nõue pankrotimenetluses nõuete kaitsmisele esitati, vaid kokku summas 46 060.64 eurot ulatuses, sh põhisumma 39 946.88 eurot ja viivis 6 113.76 eurot. PankrS § 3 lg 2 ls 1 ja ls 2 kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsiooni kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostjad vaidlevad hageja nõude tunnustamisele põhjendatult vastu ning kas esinevad alused hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
35.Nõuete tunnustamise üle tekkinud vaidluste lahendamise kord on sätestatud PankrS § 106 lg 1 kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsioonis, mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesoleval juhul hageja nõudele on vastu vaielnud mitte võlgniku pankrotihaldur, vaid võlgnik ise juhatuse liikme K.O. kaudu ning kostja 1, kelle juhatuse liige on samuti K.O.. Hagi on esitatud 08.09.2021, s.o PankrS § 106 lg 1 viimases lauses sätestatud tähtaega järgides.
36.Hageja on nõude tekkimise tõendamiseks lisanud hagiavaldusele teeninduslepingu LP1-1.2/121 (I kd, t.lk. 22-29), võlgnikule väljastatud arved 180850, 180878, 181025, 181126, 181187 ja 181252 (I kd, t.lk 30-35), viivise arvestused kostja 2 pankroti väljakuutamise seisuga 31.08.2020 (I kd, t.lk. 3643) ning on selgitanud võlgnevuse tekkimist, s.o 1) 23.08.2018 arve nr 180850 alusel on tekkinud põhivõlgnevus 534.22 eurot ja viivis 137.03 eurot; 2) 31.08.2018 arve 180878 alusel põhisumma 16 586.71 eurot ja viivis 2 604.19 eurot; 3) 26.09.2018 a arve 181025 alusel põhisumma 17 528.04 eurot ja viivis 2 629.05 eurot; 4) 08.11.2018 arve 181126 alusel põhivõlgnevus 4 368 eurot ja viivis 613.99 eurot; 5) 13.11.2018 arve 181187 alusel põhisumma 891.10 eurot ja viivis 124.28 eurot; 6) 06.12.2018 arve 181252 alusel põhisumma 38.82 eurot ja viivis 5.22 eurot. Kokku seisuga 31.08.2020 põhivõlgnevus 39 946.88 eurot (534.22 + 16 586.71 + 17 528.04 + 4 368 + 891.10 + 38.82) ja viivis 6 113.76 eurot (137.03 + 2 604.19 + 2 629.05 + 613.99 + 891.10 + 5.22).
37.Kostjate põhivastuväited on, et; 8 (13)
2-21-14103 1) teenuslepingust tulenevalt pidi võlgnik tasuma 46 eurot iga töötlemiseks üleantud õlijäätmete tonni kohta, kohustust tasuda teenuse osutamiseks hagejal tekkivate kulutuste eest võlgnikul ei olnud; 2) arved 181025, 181187 ja 181252 kokku summas 18 457.95 (17 528.04 + 891.10 + 38.81) on esitatud kuuma vee, demulsifier 272M, vee utiliseerimise, vee analüüside, lukksepa tööde, elektriku tööde, erinevate kulumaterjalide ja laadimisestakaadi elektrienergia eest, need aga kulud kuulusid lepingu ja VÕS § 628 lg 2 ls 2 kohaselt hageja kanda; 3) arve 180878 on esitatud väidetavalt 26.08.2018 üle antud 44,186 tonni kaupa kohta hinnaga 312.82 eurot tonn. Võlgnik ei ole sellist kaupa tellinud ega saanud ning ei ole lepingu p 2.2 kohaselt sellise kauba vastuvõtmist kinnitanud. Arvest tulenev põhinõue summas 16 586.71 eurot on põhjendamatu lepingule mittevastavuse ja kauba üleandmata jätmise tõttu; 4) Arve 180850 summast 5 206.52 eurost on 01.02.2019 tasutud 2 000 eurot ja 07.04.2019 tasaarvestusega 3 178.81 eurot, võlgniku arvates selle arve eest võlgneb ta 27.71 eurot. 5) Arvel 181126 on kajastatud Demulsifier 272M hinnaga 4 368 eurot. Võlgnik on selle arve tasutuks arvestanud hageja arve 190371 alusel tehtud ettemaksu 4 650 arvelt. Hageja võlgnevuseks võlgniku ees jäi 254.29 eurot (4 650 - 4 368 – 27.71). Kostja I tasus võlgniku eest hagejale arve 190371 alusel ettemaksuna 4 650 eurot, et hageja valmistaks võlgnikule elektrikilbi. Elektrikilp on üle andmata. 6) lisaks kostjate arvates ei ole hageja nõudeavalduse esitamist võlgnikult viivise tasumist nõudnud, Ilma viivise nõuet esitamata ei saanud võlgnikul tekkida ka viivise tasumise kohustust.
38.Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega kostjal 2 arvetest 180850, 180878, 181025 ja 181126 tuleneva võlgnevuse mittetekkimise kohta. TsMS § 229 lg 2 esimese lause alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. 09.04.2019, so enne pankrotimenetluses tunnustamisnõude esitamist, on hageja ja kostja 2 sõlminud kokkuleppe, milles lepingupooled deklareerisid, et Novus Oil OÜ on ostnud AS-ilt Green Marine kaupu ja teenuseid, mille eest esitatud arvete nr 180850, nr 180878, nr 181025 ja nr 181126 maksetähtajad on ületatud üle kolme kuu, kokku summas 42 619.18 eurot ning seda, et 19.03.2019 sõlmisid Novus Oil OÜ ja AS Green Marine notariaalse hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu (reg nr. 585) K.O. ́le kuuluva xxxx kinnistu (xxxxx), kus AS Green Marine on seatud teisele kohale võla sissenõudmisel. Lepingu punktis 1 leppisid pooled kokku, et AS Green Marine annab Novus Oil OÜ-le täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 30.11.2019. Pooled mõistavad, et tegemist on AS Green Marine poolt TsÜS § 167 lg 2 kohase täiendava tähtaja määramisega, mis TsÜS §162 kohaselt peatab nõude aegumise (p 2). Kokkuleppe mittetäitmisel või selle rikkumisel rakendub mittetasutud summadele lisaks viiviseprotsent määraga 0,05% päevas alates viivise tekkimise päevast (I kd, t.lk.149-151).
39.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on 2-19-5601 lahendi punktis 16.4 täpsustanud varasemat kohtupraktikat ja leidnud, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. Sellele Riigikohtu seisukohale tuginedes leiab maakohus, et hageja ja kostja 2 vahel 09.04.2019 sõlmitud kokkulepe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, milles on kokku lepitud võlgnevuse vaieldamatuks muutmises ja arvetest tuleneva võlgnevuse täiendava tähtaja jooksul tasumises, ilma 9 (13)
2-21-14103 nõudele selles osas tulevikus vastuväidete esitamise võimaluseta, sest kostja 2 ei ole deklareerinud, et ta nõudele tulevikus vastuväidete esitamise õigusest ei loobu. Seega käesolevas menetluses ei ole kostjal 2, ja kostja 2 poolt nõude tasumises kokkuleppimisega ka kostjal 1, arvetest 180850, nr 180878, nr 181025 ja nr 181126 tulenevale hageja nõudeõiguse tunnustamisele vastuväidete esitamiseks.
40.Kostjad väidavad, et hageja poolt hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud teenuslepingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumise tõttu on kostjal 2 tekkinud arvestuslik kahju, millega hagi rahuldamise korral kostja 2 oma nõude hageja vastu tasaarvestab. Kostjate vastuse kohaselt hageja katkestas (sisuliselt lõpetas) ühepoolselt lepingu LP1-1.2/121 täitmise juunis 2018.a, mille tõttu on kostjal 2 jäänud teenimata arvestuslik tulu 47 237.60 eurot (1 199,23 tonni x 39.39 eurot) ning hageja poolte teenuse lõpetamise tõttu planeeritud mahu 22 500 tonni eest saamata 886 275 eurot (22 500 x 39.29). Hageja vaidleb kostja tasaarvestamisnõudele vastu põhjusel, et kostja 2 seaduslik esindaja enam ei ole õigustatud isik, kes pankrotis kostja 2 pankrotivaraga tehinguid teha saaks. Kostja 2 pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud PankrS § 35 lg 1 punktide 1, 2, 4 kohaselt pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Sama seaduse § 36 lg 1 järgi pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 541 lg 1 kohaselt pankrotihaldur teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Sama paragrahvi lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral võib haldur teha pankrotivaraga kõiki tehinguid ja õigustoiminguid. Halduri tehingu või muu toimingu tegemise õigust saab piirata kolmandate isikute suhtes üksnes sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil. Kohus leiab, et pankrotihalduril oli täielik ülevaade võlgniku varade ja kohustuste üle. Kui kostja 2 arvates hageja nõuet ei saanud pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul tunnustada muu hulgas kostja 2 poolt hageja nõudele tasaarvestamisavalduse esitamise kavatsuse tõttu, siis tuleks kostja 2 juhatuse liikmel sellest teavitada haldurit. Selle tegemisel ja tasaarvestamise põhjendatuse hindamisel, oleks saanud pankrotihaldur ka ise nõudele vastu vaielda ka nõude tunnustamise menetluses kohtus tasaarvestamise vastuväite esitamisega.
41.Nõude tunnustamise menetlus kujutab oma olemuselt ennast dokumendimenetlust ja vaidluse tekkimisel nõude tunnustamata jätmise üle peab kohus muu hulgas tuvastama, kas nõuete kaitsmisel vaieldi nõudele põhjendatult vastu. Kostjad ei ole kostja 2 pankrotimenetluses 10.08.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul toonud ühtegi põhjendust, miks kostjad hageja nõudele vastu vaidlesid. Olukorras, kus kostjate eest hageja nõudele vaidles vastu kostjate seaduslik esindaja, kes tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 juhatuse liikmena esindas ja juhtis kostjat 2 ning § 183 korraldas kostja 2 majandustegevust ja raamatupidamist, oleks kostjal 2 võimalik juba selles staadiumis selgelt väljendada, millistel põhjendustel ta hageja nõudele vastu vaidleb. Maakohus leiab, et tasaarvestamise vastuväide ja seeläbi nõude tunnustamata jätmise taotlemine kujutab ennast vara valitsemist. Kuna pankrotihaldur sellist vara valitsemise ehk hageja nõude tasaarvestamisega lõpetamise võimalust ei ole näinud, siis nõustub kohus hagejaga selles, et pankrotihalduri poolt hageja nõudele vastuväite esitamata jätmise tõttu ei ole võimalik hageja nõuet võlgniku vastu võlgniku tasaarvestamisega lõpetada. Lisaks leiab maakohus, et kostja 2 tasaarvestamise vastuväite esitamine 09.04.2019 kokkuleppes toodud arvetest tuleneva kohustuse tunnustamise osas on välistatud deklaratiivne võlatunnistusega. Kostjal 2 10 (13)
2-21-14103 väidetavalt 2018.a tekkinud kahju oli võlatunnistuse koostamise ajaks juba teada, kuid tasaarvestamise vastuväite esitamise reservatsiooni kostja 2 ei ole võlatunnistuses deklareerinud.
42.Eeltoodu ei tähenda, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada ja hageja nõue hageja poolt taotletud ulatuses tunnustada. Hageja on pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses on märkinud, et tema nõue põhineb 27.11.2017 sõlmitud teenuselepingul nr LP1-1.2/121. Teenuslepingule on hageja tuginenud hagivalduses. Samas 08.11.2021 esitatud seisukohas on hageja selgitanud, et: arve 180850 aluseks oli Novus OIL OÜ tellimus ning kauba tellimist tõendab kostja 2 poolt arve osaline tasumine; arve 180878 aluseks oli kostja 2 tellimus kokkulepitud hinnaga; arvete 181025 ja 181126 aluseks olid eraldi kokkulepped kostjaga 2. Käesoleva kohtuotsuse punktides 39 ja 41 toodud põhjendustest tulenevalt ei oma tähtsust asjaoludel, millistel alustel arved 180850, nr 180878, nr 181025, 181126 esitati, sest võlgnik tunnistab nendest arvetest tulenevad nõuded deklaratiivses võlatunnustuses. Kostjate seaduslik esindaja on kohtuistungil vande all selgitanud, et aktsepteeris hagejaga kokkulepete allkirjastamist kostja 2 arendamise tagamiseks, olles sundseisus. Ei ole eluliselt usutav, et kostja 2 juhatuse liige ei mõistnud võlatunnistuse sisu. VÕS § 29 lg 1järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Hageja ja kostja 2 vahel 09.04.2019 sõlmitud kokkuleppe sisu on selles märgitud arvetest tuleneva kohustuse tasumine kuni 30.11.2019. Pooltel ei oleks vaja kokkulepet võlgnevuse tasumise tähtaja pikendamiseks sõlmida, kui kostja tahteavalduse sisuks oleks arvetest tuleneva võlgnevuse puudumise deklareerimine. Seega võlatunnistust tuleb tõlgendada selliselt, et sellega määrati kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kompromissi korras. Arvetest 180850, nr 180878, nr 181025, 181126 tuleneva võlgnevuse on K.O. füüsilise isikuna omaks võtnud ka Tallinna notar Sirje Veisbergi juures 19.03.2019 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingus, mille punktidest 3.2.1.-3.2.4 ja 5.1 tulenevalt hüpoteegiga tagatakse just nendest aretest tulenevad hageja nõuded Novus Oil OÜ vastu summas 50 000 eurot (I kd, t.lk. 141-148).
43.Mis puudutab arved nr 181187 ja nr 181252, siis hageja seisukohast tulenevalt on nende arvete aluseks eraldi kokkulepped kostjaga 2. Kostjad ei ole nimetatud asjaolusid omaks võtnud. Arve nr 181187 esitati 13.11.2018 kokku koos käibemaksuga summas 891.10 eurot. Arve selgituste kohaselt esitati arve lukksepatööde, elektriku tööde, elektrikilbi, kontaktori 15 kw, moodulkaitselülili, rikkevoolukaitse, seadme jõupistiku, N-PE lati ja nuppude komplektide eest (I kd, tlk. 34, 138). Arve nr 181252 esitati 06.12.2018 laadimisestakaadi elektrienergia kompensatsiooni eest koos käibemaksuga summas 38.81 eurot. Arve peale käsitsi kirjutatud seletuse järgi laadimisaeg on arvestatud pumba võimsuse järgi 35-45 minutit ühe auto peale, mis on arve koostamise alus (I kd, t.lk. 35, 140). Arvete esitamise asjaolude tõendamiseks on hageja taotlenud tunnistaja ülekuulamist. Tunnistajana üle kuulatud Peeter Peärnbergi ütluste kohaselt arve 181187 esitati eraldi kokkuleppe eest, mis ei puudutanud jäätmekäitlust. Kostja 2 soovis, et hageja teostaks lukksepa ja elektriku töid (I kd, t.lk. 190 pöördel). Kostjale 2 tööde teostamise kohta on hageja esitanud sama tunnistaja koostatud kuupäevata akti (I kd, t.lk. 139), millel puudub tööde tegemise koht. Arve 181252 väljastamise kohta on tunnistaja seletanud, et elektrienergiat arvutati välja pumbatud kauba koguse ja voolumõõtja järgi. Kostja 2 kasutas sama laadimisestakaadi, mida kasutab ka hageja ja oli kokkulepe, et kostja 2 hüvitab elektrienergia, mis kulub laadimisestakaadi kasutamiseks (I kd. t.lk. 189 pöördel).
2-21-14103 kd, t.lk. 38-41). Kokku 45 001.23 eurot. Selles ulatuses peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel tunnustada hageja nõue selles ulatuses kostja 2 pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena. Ülejäänud osas kohus jätab hageja nõude tunnustamata, põhjusel, et VÕS § 3 tulenevalt kohustus ei teki arve esitamisest. Kostjad hageja poolt arvetel 181187 ja nr 181252 toodud teenuste tellimist ja vastuvõtmist ei kinnita. Lisaks nende arvete alusel teenuste osutamata jätmist kinnitab kaudselt ka hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus, mille sõlmimise ajaks ka arved 181187 ja nr 181252 olid väidetavalt juba väljastatud, kuid nendel arvetel kajastatud summat võlgniku kohustusena võlatunnistuses märgitud ei ole.
45.Pooled on 21.04.2022 toimunud kohtuistungil nõustunud tsiviilasja lõpuni auramisega ja kohus on määranud lõpetada tsiviilasja arutamine ja on teatanud asjas lõpplahendi tegemise kuupäeva. Pärast seda, s.o 06.05.2022 on kostjad esitanud täiendavad tõendid kahju tekkimise asjaolude kohta (II kd, t.lk. 18-79). TsMS § 401 lg 4 alusel, kui menetlusosalistel ei ole taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks või kui kohus jätab taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asja sisulise arutamise. TsMS § 402 lg 8 pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Eeltoodu alusel tagastab kohus kostjate poolt pärast tsiviilasja arutamise lõpetamist esitatud tõendid. Menetluskulud
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas vaidluses on hagi esitamine tingitud kostjatest. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
47.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 300 eurot ja õigusabikulud 3 013 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11).
48.Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 08.09.2021 hagiavalduse, sisuliselt 3 lk; 2) 08.11.2021 seisukoha, sisuliselt 3 lk; 3) 25.04.2022 menetluskulude nimekirja, sisuliselt 1 lk. Samuti on hageja esindaja osalenud 21.04.2022 toimunud kohtuistungil, mis kestis 2 tundi. Hageja poolt toodud andmetel on hageja esindaja õigusabi tunni hinnaks 150 eurot. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. Kohtu hinnangul oli käesolevas menetluses tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase asjaga. Lisaks märgib kohus, et hageja on esitanud sisuliselt sama nõude kohtuväliselt pankrotimenetluses. Seega ei vajanud hageja esindaja hagiavalduse koostamiseks 6,5 tundi (ii kd, t.lk. 12-13). Kohus peab hageja esindaja põhjendatuks ajakuludeks: hagiavalduse koostamise eest 1,5 tundi, seisukoha esitamise eest 2,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumise eest 1 tund, kohtuistungil osalemise eest 2 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise eest 0.5 tundi. Kokku 7,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 150 eurot ilma käibemaksuta, mille kohus 12 (13)
2-21-14103 loeb mõistlikuks. Hageja on teatanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Seega loeb kohus hageja esindaja põhjendatuks õigusabikulude suuruseks 1 125 eurot (7,5 x 150). Nimetatud summale lisanduvad kantseleikulud 6 eurot (3 x 2 eurot) ja riigilõiv 300 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 431 eurot. Hageja on 25.04.2022 menetlusdokumendis nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
49.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2022 kohtumäärusega võeti vastu loobumine esitatud apellatsioonkaebusest. 17.05.2022 kohtuotsus 2-21-14103 jõustus 31.12.2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.
/digitaalselt allkirjastatud/
Elena Jõgis referent
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.