Hageja X, hageja lepinguline esindaja Pille Tees ja kostja Y
Juures viibis
Sekretär Claudia Järve
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu põhivõlgnevuse, kahjuhüvitise ja viiviste nõudes. Menetluskulud
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hagiavalduse kohaselt tegeleb kostja Y Chow Chow tõugu koerte kasvatamise, aretamise ja müügiks pakkumisega ja tema nimele on registreeritud Eesti Kennelliidu registris kennel „BEAUTIFUL CRYSTAL“. 07.07.2017 sõlmisid pooled koera ostumüügilepingu, millega X omandas 750 euro eest Yselt Chow Chow tõugu isase koera nimega Beautyful Crystal Xtremly Xtra Xeus, kiibi numbriga 941000019801446 (edaspidi Xeus). Lepingu kohaselt oli koera müügihinda alandatud poole võrra põhjusel, et müüja Y sai vastutasuks õiguse kasutada hagejale kuuluvat Xeusi ühel korral kostja koerte aretustegevuses tasuta.
2.2019. aasta augustis sõlmisid hageja ja kostja suulise paarituslepingu, mille alusel paaritus hagejale kuuluv koer Xeus augustis 2019 tulemuslikult kostjale kuuluva koeraga Beautyful Crystal Yaffa ning 12.10.2019 sündisid 5 kutsikat. Suulise paarituslepingu kohaselt ja lähtudes Xeusi omandamise lepingus kokkulepitud ühe tasuta paarituse kokkuleppest, oli kostjale kuuluva tõukoera paaritamiseks Xeusi kasutamine sel korral tasuta.
3.25.08.2020 toimus hagejale kuuluva isase koera Xeusi ja kostjale kuuluva Chow Chow tõugu emase koera Charming Dream Sofia Sexy Girl vahel paaritus ning 25.10.2020 sündisid 4 kutsikat, keda kostja soovis registreerida Eesti Kennelliidu (EKL) registris. Hageja seadis suuliselt paarituse kokkuleppe tingimusena Xeusi 25.08.2020 paarituses kasutamise kompenseerimise eest kostjale kohustuse tasuda hagejale 1 500 eurot, juhul, kui paaritus on tulemuslik. Kostja pidi tasuma hagejale paaritustasu enne kutsikate EKL registris registreerimist ja tõutunnistuste väljastamist. Kostja hakkas detsembris 2020. a. toimunud suulistes vestlustes nõudma, et hageja allkirjastaks kutsikate Kennelliidu registris registreerimiseks kahepoolse pesakonna registreerimise avalduse. Kostja väitis, et Xeusi ostu-müügilepingus leppisid pooled kokku kostja kasuks tasuta paarituste õiguse piiramatult ja tasuta.
4.04.12.2020 edastas hageja e-posti teel kostjale allkirjastamiseks kirjalikult vormistatud paarituslepingud, kus on 25.08.2020 toimunud paarituslepingu osas märgitud kostjale kohustus tasuda 25.08.2020 paarituse kompenseerimiseks hageja arvelduskontole 1 500 eurot. Sama kirjaga edastas hageja paarituslepingu ka augustis 2019 toimunud paarituse kirjalikuks fikseerimiseks. Ekslikult jäi viimati nimetatud lepingu põhjale sisse kohustus justkui pidanuks kostja andma selle paarituse kompenseerimiseks hagejale ühe kutsika, milles pooled tegelikkuses paarituslepingu sõlmimisel kokku ei leppinud.
5.07.12.2020 edastas kostja hagejale kirjaliku avalduse poolte vahel 07.07.2017 sõlmitud koera ostu-müügilepingu ühepoolseks lõpetamiseks, kuna kostja väitis, et on omandanud 07.07.2017 sõlmitud Xeusi võõrandamise lepinguga õiguse tema nimel olevate koerte tasuta paaritusteks. Samuti nõudis kostja pesakonna registreerimise avalduse vormi täitmist ja allkirjastamist, märkides, et vastasel juhul tuleb koer Xeus tagastada tema omandisse. Koera endale jätmise soovi korral nõudis kostja kohustuse mittetäitmise kompenseerimiseks tema arveldusarvele 1 200 eurot saamata jäänud tulu kandmist. 10.12.2020 saadetud vastuskirjas ei nõustunud hageja 07.12.20 kostja vormistatud avalduses esitatud nõuetega.
6.Eesti Kennelliit tegi kostja poolt esitatud dokumentide alusel 25.08.2020 paarituse tulemusel 25.10.2020 sündinud Xeusi ja Sofia järglaste kohta kande EKL registrisse. 17.12.2020 pöördumises Eesti Kennelliidule palus hageja teavet selle kohta, mille alusel on EKL registrisse tehtud hagejale kuuluva koera Xeus järglaste kohta kanne. 30.12.2020 e-kirjas hagejale esitas Eesti Kennelliit hageja pöördumistele vastuse ja ka kostja poolt EKL-ile esitatud koer Xeusi ostu-müügi lepingu versiooni. Hageja leiab, et nimetatud leping on kostja poolt võltsitud (sh on võltsitud lepingul olev hageja allkiri) ning hinna alandamise juures on muudetud paaritusõigust puudutav tingimus. Hageja ei
ole nimetatud lepingut allkirjastanud. Hageja on seisukohal, et ka 24.01.2022 ekspertiisiaktist ei nähtu kindlalt, et hageja oleks kostja esitatud versiooni lepingust allkirjastanud. Kostjale on hageja allkiri tuttav (sõlmitud on ka teisi lepinguid ning eelduslikult jäi kostjale siiski ka vaidlusaluse lepingu eksemplar hageja allkirjaga), mistõttu ei saa ka ekspertiisiakti järelduste alusel jätkuvalt välistada asjaolu, et vaidlusalune lepingu versioon on kostja poolt võltsitud.
7.Hageja leiab, et lähtudes VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamisreeglitest oli vastavalt 07.07.2017 lepingule ühe tulemusliku tasuta paarituse õigus proportsionaalne hinna alanduse suurusega (so pool tavapärasest hinnast) ning selline oli ka hageja arusaam vastavast tingimusest. Sellist tõlgendust tõestab ka 07.07.2017 lepingu sõnastus „müüjal tasuta paarituse õigus“. Esitades EKL-ile võltsitud versiooni lepingust teistsuguse sõnastusega, mõistis kostja, et lisaks pooltele endile mõistab ka EKL lepingu õiget, st hageja poolt tegelikult allkirjastatud originaalset versiooni ühe tasuta paarituse õigusena. Arvestades müügilepingus kokkulepitud koera maksumust ja paarituse tulemusel sündivate kutsikate turuhinda (ca 1500 eurot kutsikas), ei saaks olla proportsionaalne, et sellises ulatuses hinna alandamine tähendanuks müüjale õigust tasuta paaritusteks kogu võõrandatud koera elueaks.
8.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagiavalduse lisana 1 esitatud leping ei ole kostja poolt allkirjastatud. Asjaolu, et kostja allkirjastas lepingu allkirja lahtri üksnes eesnime initsiaali ja perekonnanime märkimisega, ei tähenda, et tegemist ei ole allkirjaga. Hageja ei pidanud teadma, et kostja allkirja juures peaks olema veel mingi täiendav kujutis. Kostja väited justkui oleks hagiavalduse lisas 1 esitatud lepingu näol tegemist mustandi või näidisega, ei ole usutavad ega põhjendatud. Kostja ei ole kunagi hagejaga sõlminud eel- või näidislepinguid.
9.Kui vaidlusalune tingimus 07.07.2017 Xeusi ostu-müügilepingus oleks tõlgendatav kostja eelistatud viisil, siis on tegemist heade kommetega vastuolus oleva tingimusega ning seetõttu tühise tingimusega (TsÜS § 86). Kostja on kogenud koerte kasvataja ja vaieldamatult on ta kursis nii tõukoerte müüki kui paaritamise õigust puudutava praktikaga. Kui ka pooled oleks lepingus kokku leppinud koera ostuhinna poole võrra alandamise tingimusena koer Xeusi kasutamise kostja aretustegevuses tasuta piiramatult, oleks leping sel juhul tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
10.Paaritustasu summas 1 500 eurot on praktikas levinud tavapärane tasu, mida kasvatajad isase koera omanikele maksavad, arvestades, et tavapäraselt kompenseeritakse paaritus isase koera omanikule kas ühe tasuta kutsika andmisega või samaväärses summas paaritustasu maksmisega. Praktika, et kasvatajad kasutavad võõrandatud loomi enda aretustegevuses loomade aretusliinide edasiviimiseks ja parendamiseks, on tavapäraselt tasuline ning selline võimalik tasuta paaritustes kasutamise õigus saab kõne alla tulla vaid juhul, kui kasvatajale jääb koera omandiõigus, mida praegusel juhul kostjal ei ole.
11.Hageja nõuab kahju hüvitamist summas 1600 eurot. Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol, mida hageja on kandnud, et kostjalt paaritustasu välja nõuda, sh et saavutada poolte vahel kohtuväline kompromiss. Hageja oli sunnitud kasutama oma õiguste kaitseks õigusabi esmakordselt siis, kui kostja esitas seoses hageja poolt paaritustasu nõudmisega 07.12.2020 alusetu nõude 07.07.2017 müügilepingust taganemiseks ja samaaegselt ka lepingu täitmiseks, sh alusetu nõude saamata jäänud tulu väljanõudmiseks ja koer Xeusi tagastamiseks. Hageja kasutas õigusabi vastuskirja koostamiseks. Samuti soovis hageja lahendada asja kohtuväliselt kompromissiga ning arvestades kostja 10.12.2020 väljendatud nõustumist paaritustasu kompenseerida, sai vormistatud ja edastatud kostjale kompromisslepingu projekt. Kostja tegevusest ja lepingu rikkumisest tulenevalt olid ajendatud ka hageja 17.12.2020,
20.12.2020 ja 11.01.2021 pöördumised EKL-le. Samuti on lepingu rikkumisest ja kompromissi sõlmimise ebaõnnestumisest ajendatud 21.02.2021 kohtuväline hagihoiatus/nõudekiri. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest neid kulutusi ei oleks hagejal eeldatavalt tekkinud, kui kostja oleks paaritustasu hüvitanud. Hagejal tekkinud kahju on hõlmatud kostja rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja kahju tekkimine oli kostjale mõistlikult ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Hagejale tekkinud kahju suurus on tõendatud TWINTES OÜ 10.12.2020 arvega nr 2054 summas 320 eurot, 11.12.2020 arvega nr 2055 summas 80 eurot, 20.12.2020 arvega nr 2060 summas 240 eurot, 12.01.2021 arvega nr 2101 summas 160 eurot ning 21.01.2021 arvega nr 21008 summas 800 eurot.
12.Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras paaritustasu 1 500 euro maksmisega ja kahju hüvitamisega summas 1 600 eurot viivitamise eest alates 23.03.2021 (s.o alates hagihoiatuses määratud maksetähtaja möödumisest). Hagi esitamise seisuga on viivise suurus nii paaritustasu kui kahju nõudelt kokku 4,76 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 30.03.2021 seadusjärgses määras kuni selle tasumiseni.
13.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja paarituslepingust tulenev põhivõlgnevus 1 500 eurot, kahju hüvitis summas 1 600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4,76 eurot perioodi 23. märtsist 2021 – 29. märtsini 2021 eest ning viivis alates
30.märtsist 2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt ja kahju nõudelt (3100 eurot) kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
14.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja poolt esitatud koera ostumüügileping on lepingu mustand, kus puudub kostja allkiri. Kostja, olles hagejaga sõbranna viimased 10 aastat, andis nimetatud mustandi/näidise hagejale 06.07.2017, vastavalt peale pooltevahelist vestlust sotsiaalmeedias 05.07.2017, kuna hageja soovis lepingut tutvustamiseks oma abikaasale. Õige ja kehtiv on 21.07.2021 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud leping, mille kohaselt on koera Xeus hinda alandatud seetõttu, et kostjal on õigus koera tasuta paaritusteks. Nimetatud lepingule on enda andmed kirjutanud hageja ise. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on jõudnud järeldusele, et 75% tõenäosusega on kostja poolt esitatud lepingul tegemist hageja enda antud allkirjaga. Samuti nähtub 05.07.2017, 15.11.2017, 07.10.2020 ja teistest poolte vahel peetud Messengeri vestlustest, et hageja oli teadlik tasuta paarituste tingimusest.
15.Lisaks on hagi lisana 1 esitatud mustandis lisatingimuseks kirjas, et hageja teeb hiljemalt 01.07.2018 terviseuuringud. Kostjale teadaolevalt pole hageja neid terviseuuringud selleks kuupäevaks teinud.
16.Tasuta hagejale kuuluva koera paaritumistel kasutamise kohustus ei ole ebaproportsionaalne, vaid tõuloomade puhul üldine tava. Kuna on mõeldamatu, et kõik ilusad ja aretusväärtust omavad koerad oleksid kasvataja juures kodus, otsitakse neile omanikud/kaasomanikud, kes on nõus, et kasvataja mõnikord kasutab antud looma enda aretuses liinide edasiviimiseks ja parendamiseks. Olukorras, kus kasvataja tuleb ise koera juurde koju ja võtab koeralt sperma, ei saa rääkida üldse mingist kahjust, mis justkui koera omanikule tekitatakse. Seetõttu saigi hageja odavalt toreda koera, kes lisaks kõigele muule on osutunud Eesti, Soome ja Baltikumi parimaks/ilusamaks koeraks, olles näitustel edukas. Lisaks märgib kostja, et hageja poolt nõutav paaritustasu ei vasta tegelikele paarituste hindadele Eestis. Eestis on hetkel aktiivselt tegutsevaid kenneleid 5, kellest kolmelt võttis kostja vastuse päringule juhuks, kui sooviks mõne nende kenneli isasega paaritada. Kennelite vastustest nähtub, et paarituste hinnad on tegelikkuses Eestis 4 kutsika puhul 600-800 eurot. Samuti müüakse kutsikaid hinnaga
1 200-1 300 eurot, kuid ükski kasvataja ei anna teisele oma kutsikat müüa, vaid kutsikas liigub teise kennelisse, kui ta ka jääb sinna elama. Seega olukorras, kus kostjal oli kodust võtta vähemalt 4 isast tasuta paarituseks ja teistest kennelitest veel valikut ca kümnele heale kutsikale, on äärmiselt ebausutav, et kostja oleks lubanud hagejale suuliselt 1 500 eurot, nagu hagiavalduses kirjas. Seda enam, et kostja jaoks on Xeus oma kenneli verd ja tema üks järglane on kennelis ka 2019. a. pesast kasvamas.
17.Kostja ei ole suurem spetsialist ning tugevamal positsioonil kui hageja. Kostja sai kennelnime aastal 2005, mil alustas aretustegevusega. Hageja ostis oma esimese koera kostjalt 2006. aastal, mis oli kostja teine pesakond üldse. Pärast seda on hageja ostnud kostja käest või vahendusel veel endale koeri. Ei saa öelda, et neljanda samaväärse tehingu tegemisel oleks selles olnud hagejale midagi uut või arusaamatut. Samuti on hageja valitud Eesti Chow Chow Klubi kui hetkel ainsana tegutseva ja chow chow inimesi ja kasvatajaid ühendava organisatsiooni juhatusse aastatel 2019-2021.
18.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt suulise koera paarituslepingu alusel välja põhivõlgnevus 1 500 eurot, kahjuhüvitis 1 600 eurot, 29.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 4,76 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuvad viivised. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ja kostja vahel on 07.07.2017 sõlmitud koera Xeus ostu-müügileping, mille kohaselt on kostjal piiramatu tasuta koera paaritusõigus.
21.Poolte vahel puudub vaidlus, et 25.08.2020 toimus hagejale kuuluva koera Xeus ja kostjale kuuluva koera Sofia paaritus, mille tulemusena sündis 25.10.2020 4 kutsikat. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud suuline paaritusleping, mille kohaselt pidi kostja hagejale paarituse eest tasuma 1 500 eurot. Kostja väidab, et paaritus pidi toimuma tasuta.
22.Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus, kas kostjal oli õigus kasutada hageja koera Xeus paarituseks tasuta või tasu eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Koera paaritamislepingule ei ole vorminõuet ette nähtud, st see võib olla sõlmitud ka suuliselt. See, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid, tehakse kindlaks lepingut tõlgendades. Kohus märgib, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg-st 4 tulenevalt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal
mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
23.Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid suulise koera paarituslepingu, mille kohaselt pidi kostja hagejale tasuma koera tulemusliku paarituse eest 1 500 eurot. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks paaritamise tasus ja selle suuruses kokkuleppimine või läbirääkimised enne suulise paaritamislepingu sõlmimist, samuti varasem pooltevaheline praktika paaritustasu suuruse osas. Hageja on enda väidete tõendamiseks esitanud 07.07.2017 tõukoera ostu-müügilepingu (I kd, lk 8-9) ja kostjale edastatud paarituslepingu projekti (I kd, lk 13). Kohus märgib, et hageja on 04.12.2020 edastanud kostjale projektid kirjalike paarituslepingute sõlmimiseks tagantjärele. Hageja esitatud kirjalik koera paaritusleping (I kd, lk 13) on poolte poolt allkirjastamata ja kostja 05.12.2020 vastusest (I kd, lk 12) hagejale seoses paarituslepingute projektidega saab järeldada, et kostja ei soovinud hageja esitatud lepingu projekte allkirjastada. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja oleksid VÕS § 9 mõistes vahetanud pakkumus- ja nõustumusavaldusi kirjalike paarituslepingute sõlmimiseks. Kohus leiab, et tagantjärele koostatud allkirjastamata lepingu projekt ei tõenda, et poolte vahel oli kokku lepitud paarituse eest tasumise kohustuses ja tasu suuruses.
24.Täiendavalt on hageja hagiavalduse lisana 1 esitanud 07.07.2017 tõukoera Xeus ostumüügilepingu (I kd, lk 8-9), mille kohaselt omandas hageja kostjalt koera Xeus alandatud hinnaga, sest müüjal on tasuta paarituse õigus. Hageja selgituste kohaselt sõlmiti vastava tasuta paarituse osas 2019. aasta augustis suuline paaritusleping ning 12.10.2019 sündis 5 kutsikat. Kohus märgib, et kostja on vaidlustanud hagiavalduse lisana 1 esitatud lepingu versiooni (I kd, lk 8-9) kehtivuse, kuna nimetatud lepingul puudub kostja allkiri. Kostja selgituste kohaselt on tegemist koera Xeus ostumüügilepingu projektiga ning kostja on kirjutanud müüja lahtrisse enda eesnime esimese tähe ja perekonnanime üksnes lepingut eeltäites, kuid tegemist ei ole kostja allkirjaga. Kostja on esitanud tõendina kostja poolt allkirjastatud lepingu (I kd, lk 98), millega kostja soovib tõendada, et kostja allkirjaks ei ole eesnime esimene täht ja perekonnanimi ning kostjal on praktika kirjutada allkirja lahtrisse lisaks allkirjale ka enda nimi. Võttes arvesse, et kostja on esitanud vastuväite, et hagiavalduse lisana 1 esitatud leping ei ole allkirjastatud kostja poolt ning nimetatud lepingul ei nähtu kostja allkirja, leiab kohus, et tegemist ei ole kostja poolt allkirjastatud lepinguga. Seega ei tulene hagiavalduse lisana 1 esitatud tõukoera ostu-müügilepingust (I kd, lk 8-9) pooltele kohustusi, sh hagejale seaduslikku alust kostjalt paaritustasu nõudmiseks.
25.Kohus märgib, et kostja on asunud seisukohale, et kostjal on tasuta piiramatu koera Xeus paaritamise õigus, mida kostja on tõendanud hagiavalduse lisana 15 ja kostja 21.07.2021 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud 07.07.2017 koera ostumüügilepinguga (I kd, lk 34-35, lk 96). Hageja on vaidlustanud, et nimetatud lepingut ei ole hageja allkirjastanud. Kohus märgib, et käesolevas asjas on läbi viidud ekspertiis, mille raames pidid eksperdid välja selgitama, kas 07.07.2017 kuupäeva kandva dokumendi nimetusega „Tõukoera ostu-müügileping“ on ostja lahtris allkirjastanud X (isikukood xxxxxxxxxxx) ning kas kuupäeva 07.07.2017 kandva dokumendi nimetusega „Tõukoera ostu-müügileping“ lahtris „Hinnaalanduse põhjus“ on käsitsi kirjutatud osa „müüjal tasuta paaritused“ muudetud, s.o kas enne oli sinna lahtrisse midagi muud kirjutatud. 24.01.2022 ekspertiisiaktist nr 21E-DK0094 (I kd lk 192-194) nähtuvalt on ekspert asunud seisukohale, et allkirjad ostja lahtritesse 07.07.2017
kuupäevaga tõukoera ostu-müügilepingul on tõenäoliselt kirjutanud X (isikukood xxxxxxxxxxx). Kohus märgib, et nähtuvalt ekspertiisiaktile lisatud skaalast (I kd, lk 194) tähendab eksperdi antud arvamus, et tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud. Võib esineda materjalist tulenevaid piiranguid (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust). 24.01.2022 ekspertiisiaktist nr 21E-DM0044 (I kd, lk 197-200) nähtuvalt on ekspert asunud seisukohale, et ekspertiisiks esitatud kuupäeva 07.07.2017 kandva dokumendil nimetusega „Tõukoera ostu-müügileping“ lahtris „Hinnaalanduse põhjus“ ei ole sissekandeid muudetud.
26.Kohus on seisukohal, et 24.01.2022 ekspertiisiaktid tõendavad piisava kindlusega, et hagiavalduse lisana 15 esitatud 07.07.2017 tõukoera ostu-müügileping (I kd, lk 34-35) on allkirjastatud hageja X poolt muutmata kujul, mis tähendab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hagiavalduse lisana 15 esitatud tõukoera ostu-müügileping (I kd, lk 34-35) selles nimetatud tingimustel. Antud lepingust ilmneb, et kostja müüs hagejale Chow Chow tõugu koera nimega Beautyful Crystal Xtremly Xtra Xeus alandatud hinnaga 750 eurot ning hinnaalanduse põhjuseks on märgitud „müüjal tasuta paaritused“. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tuvastamist leidnud, et kostjal oli õigus kasutada hageja koera Xeus paaritusteks tasuta. Kohtu hinnangul toetavad nimetatud järeldust ka muud asjas esitatud tõendid. Nimelt ilmneb kostja 25.03.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud väljavõttest 05.07.2017 Messengeri vestlusest (II kd, lk 56), et kostja on avaldanud hagejale, et soovib koerale kodu leida perelemmiku raha eest 750 eurot ning kostjale jääks tasuta paaritamise õigus. Samuti on kostja kohtule esitanud 25.03.2022 menetlusdokumendi lisana väljavõtte 15.11.2017 Messengeri vestlusest (II kd, lk 57), milles kostja vastab hageja küsimusele kutsikate arvu kokkuleppe osas, et pooltel on kokkulepe, et kostja saab Xeusiga tasuta paaritada, aga kutsikate arvu kokkulepet ei ole. Nimetatud vestlusest nähtub, et pooled arutavad menetlusvälise isiku Irinaga sõlmitud 40 kutsika kokkulepet ning kostja selgitab, et Eestis on reegel, et Eesti registrisse saab kanda kuni 80 kutsikat ühelt isaselt. Kohus leiab, et nimetatud vestlusest saab mõistlik inimene järeldada, et pooled ei rääkinud kutsikate arvust ühe paaritamise korral, kuna kutsikate üks pesakond ei ole suurusjärgus 40-80 kutsikat. Kohtu hinnangul nähtub nimetatud vestlusest poolte ühine arusaam, et kostjal oli rohkem kui üheks korraks koera Xeus tasuta paaritamise õigus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 24.01.2022 ekspertiisiaktid ja kostja 25.03.2022 menetlusdokumendi lisad koostoimes kinnitavad, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 07.07.2017 koera Xeus ostu-müügileping (I kd, lk 34-35), millest tulenes kostja õigus koera piiramatult tasuta paaritada.
27.Kohus märgib, et hageja on asunud seisukohale, et isegi juhul, kui kohus loeb tõendatuks, et hageja on kostja poolt EKL-ile esitatud versiooni lepingust allkirjastanud, tuleb lähtuda hagiavalduse lisana 1 esitatud 07.07.2017 tõukoera ostu-müügilepingust (I kd, lk 8-9), kuna poolte ühine tahe oli kostjale ühe tasuta paaritusõiguse andmine ja lepingu versioonide vastuolu korral pole kohane lähtuda lepingust, mis andis kostjale laiemad õigused ja mille kostja endale jättis. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-167-12 p-s 12 selgitanud, et lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s
29.VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda
tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda (vt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).
28.Kohus leiab, et lähtuvalt eeltoodud Riigikohtu seisukohast oli antud juhul hagejal kohustus tõendada, et poolte ühine tegelik tahe oli sõlmida koera Xeus ostumüügileping tingimusega, et kostjal on ainult ühel korral tasuta koera paaritamise õigus või, et kostja teadis või pidi teadma, et hageja mõistis paaritusõiguse tingimust üksnes ühe tasuta paaritusõigusena. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastavaid asjaolusid tõendanud. Kohus märgib, et hagiavalduse lisana 1 esitatud kostja poolt allkirjastamata lepingu projekt (I kd, lk 8-9) ei tõenda poolte tahet sõlmida leping ühe tasuta paaritusõiguse kohta, olukorras, kus on olemas mõlema poole poolt allkirjastatud tõukoera ostu-müügileping (I kd, lk 34-35). Hageja ei ole kohtu ette toonud ka muid tõendeid, millest nähtuks, et pooltel oli ühine soov lubada kostjal ainult ühel korral koera Xeus tasuta paarituseks kasutada või kostja pidi teadma, et hageja tasuta paaritusõiguse tingimust ühekordsena mõistab. Kohtu hinnangul viitavad hagiavalduse lisana 15 esitatud 07.07.2017 lepingu versioon (I kd, lk 34-35) ja pooltevahelised Messengeri vestlused (II kd, lk 56-57) poolte ühisele tahtele piiramatu tasuta koera paaritusõiguse sõlmimiseks.
29.Kohus märgib seoses hageja väitega, et paarituslepingu puhul eeldatakse VÕS § 28 lg 1 alusel, et tegemist on tasulise lepinguga, et kohtu hinnangul on kostja antud juhul vastava eelduse ümber lükanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-63-15 p-s 12 selgitanud, et VÕS §-s 28 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks tuleb just poolel, kes tugineb tasuta kokkuleppe olemasolule (st selles asjas kostjatel), tõendada, et leping ei olnud tasuline (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-13, p 12). Kohus leiab, et antud juhul on kostja tõendanud 07.07.2017 koera ostu-müügilepinguga (I kd, lk 3435), et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võis kostja kasutada koera Xeus paaritusteks tasuta. Seega on kostja lükanud ümber VÕS § 28 lg-s 1 sätestatud eelduse ja tõendanud, et suuline paaritusleping ei olnud tasuline, kuna kostjal oli piiramatu tasuta koera Xeus paaritusõigus.
30.Hageja on asunud seisukohale, et hagiavalduse lisana 15 esitatud 07.07.2017 koera ostumüügilepingu tasuta piiramatu paaritusõiguse tingimus on heade kommetega vastuolus ning seetõttu kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 86 tühine. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-83-13 p-s 13 selgitanud, et tehingud võivad olla heade kommetega vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu 21. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23). Lisaks eelnevale on tehing TsÜS § 86 lg 2 järgi heade kommetega vastuolus mh ka siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt
oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (s.o sundolukorras), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui esineb viimati nimetatu (tehingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas), siis eeldatakse TsÜS § 86 lg 3 järgi, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Lisaks on Riigikohus eelviidatud lahendi p-s 14 selgitanud, et lepingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke (vt Riigikohtu 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9).
31.Kohus leiab, et antud juhul ei ole hagiavalduse lisana 15 esitatud 07.07.2017 koera Xeus ostu-müügilepingu (I kd, lk 34-35) piiramatu tasuta paaritusõiguse tingimus vastuolus heade kommetega. Kohtu hinnangul ei eksi tasuta piiramatu paaritusõiguse kokkulepe ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Samuti ei ilmne antud asjas, et tasuta paaritusõiguse kokkuleppe eesmärk oli heade kommete vastane või kostja oleks käitunud ebamoraalselt tehingu tegemise eesmärgil. Kohtu hinnangul ei saa lugeda ebamoraalseks ja heade kommetega vastuolus olevaks kostja käitumist üksnes seetõttu, et kostja poolt hagejale edastatud koera ostu-müügilepingu projektis oli sõnastatud paaritusõiguse tingimus teisiti kui allkirjastatud lepingus. On tavaline praktika, et lepingupooled vahetavad enne lepingu allkirjastamist lepingu projekte ning lepingu lõppversioonis võivad lepingu tingimused olla erinevalt sõnastatud kui lepingu projektis.
32.Samuti ei ole kohtu hinnangul antud juhul tegemist olukorraga, kus tehing oleks tehtud hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja on esitanud artikli (II kd, lk 88-90), mille kohaselt on koerte paaritustasu hind umbkaudu 500 eurot kuni 2 000 eurot, mida väärtuslikum on isane, seda kõrgem on tema hind. Üldjoontes jäävad paaritustasud umbkaudu 1 000 euro kuni 1 500 euro kanti. Kostja on tõendanud paaritustasude suurust pakkumistega enda emase koera paaritamiseks (II kd, lk 76-77), millest nähtuvalt on koerte paaritustasud vahemikus 150 eurot kuni 800 eurot ning sõltuvad pesakonda sündivate kutsikate arvust. Kohus leiab, et antud juhul tuleb paaritustasu suuruste osas lähtuda kostja esitatud hinnapakkumistest kostja koera paaritusteks, mis on kohtu hinnangul täpsemad, kuna hageja esitatud artiklis on välja toodud üksnes umbkaudne paaritustasu hind koerte puhul, milles pole täpsustatud koerte tõugusid ega pesakondade suuruseid. On üldteada asjaolu, et tõukoerte hinnad sõltuvad tõust, mistõttu on põhjendatud järeldada, et ka paaritustasu hinnad on tõuti erinevad. Hageja on väitnud, et koera Xeus hinda alandati poole, s.o 750 euro võrra, kuid esitatud koera Xeus ostu-müügilepingust ei nähtu koera täishinda või hinnaalanduse protsenti. Kohus leiab, et olukorras, kus Chow Chow tõugu koera paaritustasud jäävad vahemikku 150 eurot kuni 800 eurot ja lähtudes hageja väitest, et hageja jaoks alandati koera Xeus hinda 750 euro võrra, ei ole kostjale tasuta paarituste lubamine hinna alandamisega võrreldes äärmiselt ebaproportsionaalne või hageja jaoks ebasoodne, kuna olukorras, kus pesakonda oleks sündinud ainult üks kutsikas, oleks hageja poolt tasulise paarituslepingu alusel saadav paaritustasu kordades väiksem, kui antud juhul hageja poolt saadud hinnaalandus. Kohus märgib, et pooled ei saanud 07.07.2017 koera ostumüügilepingut sõlmides kindlaks teha, mitu tulemuslikku paaritust toimub ja mitu
kutsikat neist sünnib, mistõttu võtsid mõlemad pooled lepingut sõlmides riski, et leping ei pruugi arvestades tulevikuperspektiivi olla neile majanduslikult kasulik. Seejuures märgib kohus, et hageja on 18.03.2022 menetlusdokumendis kinnitanud, et hageja kõik koerad on olnud perelemmikud ning hageja ei tegele aretustegevusega, mistõttu alandatud hinnaga perelemmiku soetamine ei olnud hageja jaoks ebasoodus tehing. Kohtu hinnangul ei ole koera Xeus tasuta piiramatute paarituste kokkulepe tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel üksnes seetõttu, et pärast lepingu sõlmimist on toimunud kaks tulemuslikku paaritust. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid, millest ilmneks, et hageja sõlmis 07.07.2017 koera ostu-müügilepingu sundolukorras, s.o erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja vastuväited on põhjendamatud ja sõlmitud koera Xeus tasuta piiramatu paaritusõiguse tingimus ei ole tühine.
33.Hageja on esitanud ka vastuväite, et kostja on tegutsenud 07.07.2017 koera ostumüügilepingut sõlmides hea usu põhimõtte vastasel, kuna on käitunud vastuoluliselt, koostades erineva sisuga lepingu eksemplarid ja luues hagejale ettekujutuse ühest tasuta paaritamise õigusest. Riigikohus on lahendi nr 2-20-331 p-s 13.1 selgitanud, et TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (vt Riigikohtu 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 11).
34.Kohus leiab, et kostja ei ole tegutsenud ka hea usu põhimõtte vastaselt VÕS § 6 mõttes, kuna kostja esitatud Messengeri vestlustest (II kd, lk 56-59) nähtuvalt on kostja hagejale selgitanud tasuta paaritusõigust viisil, mis on kooskõlas hagiavalduse lisana 15 esitatud lepinguga (I kd, lk 34-35), mille kohaselt on kostjal õigus kasutada koera Xeus tasuta paaritusteks. Samuti ei ole antud juhul tõendamist leidnud, et eksisteeriks mitu 07.07.2017 ostu-müügilepingu kehtivat eksemplari. Üksnes lepingu eeltäidetud projekti edastamine hagejale ei tähenda, et kostja oleks tegutsenud vastuoluliselt või hagejat eksitades ja seejuures hea usu põhimõtte vastaselt. Kuivõrd mõlema poole poolt allkirjastatud 07.07.2017 koera ostu-müügilepingul (I kd, lk 34-35) on selgelt välja toodud, et müüjal on tasuta paaritused ning hagiavalduse kohaselt saab ka hageja vastavast tingimusest aru viisil, et tegemist on piiramatu tasuta paaritusõigusega, ei ole tõendatud, et kostja oleks üritanud luua hagejale ettekujutust õigusest, mida hagejal tegelikult ei ole.
35.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine asjaolusid või tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja ja kostja vahel sõlmitud koera paarituslepingus leppisid pooled kokku paaritustasu maksmise. Seega ei tulene hagejale suulisest paarituslepingust 25.08.2020 paarituse kohta seaduslikku alust kostjalt paaritustasu nõudmiseks ja kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 1 500 eurot.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1 600 eurot seoses kohtueelselt tekkinud õigusabikuludega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib
võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-14 p-s 24 leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks suulist koera paarituslepingut rikkunud, ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused ja hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue tuleb VÕS § 115 lg 1 alusel rahuldamata jätta.
37.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja hagejale paaritustasu maksma. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude ja kahju hüvitamise nõude, tuleb ka viivisenõuded rahuldamata jätta.
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124, § 133 ja § 134 alusel on hagihind 3 352,76 eurot. Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.