X hagi Y vastu põhivõlgnevuse, kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2022. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3352,76 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Pille Tees Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5018 muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt selle põhjendusi.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1(9)
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulud määrab asjas kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul peale otsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.30.03.2021 Harju Maakohtule esitatud hagis palus X (hageja) mõista kostjalt (Y) enda kasuks välja võlgnevuse 1500 eurot, kahju hüvitise 1600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4,76 eurot ajavahemiku 23–29.03.2021 eest ning viivise alates 30.03.2021 seadusjärgses määras esitatud nõuetelt (3100 eurot) kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 07.07.2017 ostis hageja kostjalt 750 euro eest isase Chow Chow tõugu koera nimega Beautyful Crystal Xtremly Xtra Xeus (Xeus); - kirjaliku müügilepingu kohaselt alandati Xeusi müügihinda poole võrra põhjusel, et kostja sai vastutasuks õiguse kasutada Xeusi ühel korral oma aretustegevuses tasuta; - 2019. a ja 2020. a augustis toimusid Xeusi ja kostja koera tulemuslikud paaritused; - 2020. a toimunud paarituse tulemusel sündisid 25.10.2020 4 kutsikat, keda kostja soovis registreerida Eesti Kennelliidu registris (register); - pooled leppisid suuliselt kokku, et Xeusi 2020. a paarituses kasutamise eest tasub kostja hagejale 1500 eurot; - kostja hakkas detsembris 2020. a nõudma, et hageja allkirjastaks kutsikate registris registreerimiseks kahepoolse pesakonna registreerimise avalduse ja väitis, et müügilepingus leppisid pooled kokku kostja kasuks tasuta piiramatu paaritusõiguse; - 04.12.2020 saatis hageja kostjale kirjalikud paarituslepingud, milles fikseeris augustis 2019 toimunud paarituse ja kostja kohustuse tasuda 25.08.2020 toimunud paarituse eest hagejale 1500 eurot; - võltsitud müügilepingu alusel kanti kostja taotlusel Xeusi ja kostja koera järglased registrisse; - kostja ei ole allkirjastanud sellist lepingut, kus hinna alandamise juures on piiramatut paaritusõigust puudutav tingimus ja sissekanne lahtris „hinnaalanduse põhjus“ on hiljem muudetud. 07.07.2017 lepingu sõnastuse „müüjal tasuta paarituse õigus“ järgi oli ühe tulemusliku tasuta paarituse õigus proportsionaalne alandatud hinna suurusega (s.o pool tavapärasest hinnast) ning nii sai ka hageja tingimusest aru. Kostja poolt EKL-ile lepingu esitamine teistsuguse sõnastusega näitab, et kostja eeldas, et ka EKL mõistaks poolte lepingut hagejaga sarnasel viisil. Arvestades müügilepingus kokku lepitud koera maksumust ja paarituse tulemusel sündivate kutsikate turuhinda (ca 1500 eurot kutsikas), ei ole alandatud hind proportsionaalne müüja õigusega tasuta paaritusteks kogu Xeusi eluajal.
2(9)
Piiramatu paaritusõiguse tingimus on heade kommetega vastuolus. Kostja on kogenud koerakasvataja ja ta on kursis nii tõukoerte müügi kui ka paaritamise praktikaga. Tehing on tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Koerakasvatajad maksavad isase koera omanikule tavapäraselt kas paaritustasu 1500 eurot või annavad tasuks ühe kutsika. Võõrandatud loomi kasutatakse aretusliinide parendamiseks tasu eest ning tasuta paaritustes kasutamise õigus tuleb kõne alla, kui kasvatajale jääb koera omandiõigus. Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju 1600 eurot kohtueelsete õigusabikulude näol, mis tuleb kostjal hüvitada. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras paaritustasu 1500 euro maksmisega ja kahju hüvitamisega 1600 eurot viivitamise eest alates 23.03.2021 ja edasi kuni nõuete rahuldamiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja esitatud müügileping on Xeusi müügilepingu projekt, mille kostja andis hagejale näidisena; - kostja kirjutas projektis müüja lahtrisse enda eesnime esimese tähe ja perekonnanime, kuid tegemist ei ole kostja allkirjaga; - pooled leppisid kokku, et kostjal on tausta paaritusõigus; - hageja nõutav paaritustasu ei vasta Eesti hindadele, milleks on 600-800 eurot; - kutsikaid müüakse hinnaga 1200-1300 eurot. Kostja ei ole suurem spetsialist ning tugevamal positsioonil kui hageja: kostja tegeleb aretustegevusega alates 2005. aastast ja hageja on koerakasvataja alates 2006. aastast ning on olnud Eesti Chow Chow Klubi juhatuses aastatel 2019–2021. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite (müügilepingute hageja ja kostja poolt esitatud versioonid, paarituslepingu projekt, käekirja- ja dokumendiekspertiisiakt, Messengeri vestlused) alusel järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: - kostja avaldas 05.07.2017 hagejale, et soovib oma koerale kodu leida perelemmiku hinnaga (750 eurot) ning tingimusel, et kostjale jääks tasuta paaritamise õigus; - pooled sõlmisid 07.07.2017 Xeusi müügilepingu; - kostja avaldas 15.11.2017 vastuseks hageja küsimusele kutsikate arvu kokkuleppe osas, et pooltel on kokkulepe, et kostja saab Xeusiga tasuta paaritada, aga kutsikate arvu kokkulepet ei ole; kostja selgitas, et Eestis saab registrisse kanda kuni 80 kutsikat ühelt isasloomalt; - müügilepingu sõlmimisel, samuti suulise paarituslepingu sõlmimise eelselt, ei pidanud pooled läbirääkimisi ega leppinud kokku koerte paaritustasus ja selle suuruses; - puudub varasem poolte praktika, kuidas arvutada paaritustasu suurust; - 2019 augustis leppisid pooled suuliselt kokku koerte paaritamises ja 12.10.2019 sündis paarituse tulemusel 5 kutsikat; - 25.08.2020 toimus poolte koerte paaritus, mille tulemusena sündis 25.10.2020 neli kutsikat;
3(9)
- 04.12.2020 edastas hageja kostjale projektid kirjalike paarituslepingute sõlmimiseks tagantjärele, kuid kostja lepinguid sõlmima ei nõustunud; - hageja esitatud müügilepingu versioon ei ole kostja poolt allkirjastatud; - kostja esitatud müügilepingu versioon on mõlema poole allkirjastatud ja selle lahtris „hinnaalanduse põhjus“ ei ole sissekandeid muudetud; - pooled sõlmisid müügilepingu tingimusega, mille kohaselt kostja müüs hagejale Xeusi alandatud hinnaga 750 eurot ning hinnaalanduse põhjuseks oli märgitud „müüjal tasuta paaritused“; - ka hageja esitatud müügilepingu versioonist ei tulene hagejale alust kostjalt paaritustasu nõudmiseks.
3.2.Hageja ja kostja ei vahetanud pakkumus- ja nõustumusavaldusi kirjalike paarituslepingute sõlmimiseks (VÕS § 9 mõistes). Tuvastatud asjaoludest tegi kohus järelduse, et kostjal oli müügilepingust tulenev õigus kasutada Xeusi paaritusteks tasuta. Messengeri vestlusest nähtub poolte ühine arusaam, et kostjal oli rohkem kui üheks korraks Xeusi tasuta paaritamise õigus. Maakohus viitas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitele. Hageja pidi tõendama, et poolte ühine tegelik tahe oli sõlmida müügileping tingimusega, et kostjal on ainult ühel korral tasuta koera paaritamise õigus, või et kostja teadis või pidi teadma, et hageja mõistis paaritusõiguse tingimust üksnes ühe tasuta paarituse õigusena. Hageja müügilepingu versioon ei lükka ümber asjas esitatud teistest tõenditest tulenevat järeldust, et poolte ühine tahe oli leppida kokku piiramatus tasuta Xeusi paaritusõiguses. Kostjal, kes tugines tasuta kokkuleppe olemasolule, tuli tõendada, et leping ei olnud tasuline (VÕS § 28). On tõendatud poolte kokkulepe, mille kohaselt võis kostja kasutada Xeusi paaritusteks piiramatult ja tasuta.
3.3.Selline müügilepingu tingimus ei ole heade kommetega vastuolus. Kostja käitumine ei ole heade kommetega vastuolus põhjusel, et kostja poolt hagejale edastatud müügilepingu projektis oli sõnastatud paaritusõiguse tingimus teisiti kui allkirjastatud lepingus. On tavaline praktika, et lepingupooled vahetavad enne lepingu allkirjastamist lepingu projekte ning lepingu lõppversioonis võivad lepingu tingimused olla erinevalt sõnastatud kui lepingu projektis. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus tehing oleks tehtud hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Kohus tuvastas kostja koera paaritamise hinnapakkumiste alusel, et paaritustasud jäävad vahemikku 150–800 eurot. Hageja on väitnud, et Xeusi hinda alandati poole, s.o 750 euro võrra, kuid müügilepingust ei nähtu koera täishinda või hinnaalanduse protsenti. Kui koera paaritustasud jäävad vahemikku 150–800 eurot ja hageja jaoks alandati koera Xeus hinda 750 euro võrra, ei ole kostjale tasuta paarituste lubamine hinna alandamisega võrreldes äärmiselt ebaproportsionaalne või hageja jaoks ebasoodne. Olukorras, kus pesakonda oleks sündinud ainult üks kutsikas, oleks hageja poolt tasulise paarituslepingu alusel saadav paaritustasu kordades väiksem kui antud juhul hageja poolt saadud hinnaalandus. Pooled ei saanud müügilepingut sõlmides teada, mitu tulemuslikku paaritust toimub ja mitu kutsikat neist sünnib, mistõttu võtsid mõlemad pooled lepingut sõlmides riski, et leping ei pruugi tulevikuperspektiivi arvestades olla neile majanduslikult kasulik. Hageja kinnitas, et kõik koerad
4(9)
on olnud perelemmikud ning hageja ei tegele aretustegevusega, mistõttu alandatud hinnaga perelemmiku soetamine ei olnud hageja jaoks ebasoodne tehing. Xeusi tasuta piiramatute paarituste kokkulepe ei ole tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel üksnes seetõttu, et pärast lepingu sõlmimist on toimunud kaks tulemuslikku paaritust. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest ilmneks lepingu sõlmimine sundolukorras, s.o erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kokkuvõttes ei ole Xeusi tasuta piiramatu paaritusõiguse tingimus tühine. Kostja ei ole tegutsenud hea usu põhimõtte vastaselt (VÕS § 6 mõttes), kuna Messengeri vestlustest nähtuvalt on kostja hagejale selgitanud tasuta paaritusõigust viisil, mis on kooskõlas müügilepingu kehtiva versiooniga. Ei eksisteeri mitut müügilepingu kehtivat eksemplari. Üksnes lepingu eeltäidetud projekti edastamine hagejale ei tähenda, et kostja oleks tegutsenud vastuoluliselt või hagejat eksitades ja seejuures hea usu põhimõtte vastaselt. Kuivõrd poolte allkirjastatud müügilepingul on selgelt välja toodud, et müüjal on tasuta paaritused, ei ole kostja üritanud luua hagejale ettekujutust õigusest, mida hagejal tegelikult ei ole. Kokkuvõttes ei ole hagejal alust nõuda suulise paarituslepingu alusel 25.08.2020 paarituse eest tasu 1500 eurot ja hageja nõue jääb rahuldamata. Kuna kostja ei ole suulist koera paarituslepingut rikkunud, ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused ja hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue 1600 eurot jääb rahuldamata. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka viivisenõue. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid, rikkunud põhjendamiskohustust ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. Maakohus leidis ebaõigesti, et paarituslepingu projekti tagantjärele vormistamise tõttu ei ole tõendatud paarituse eest tasumise kohustus. Ennekõike tulenes ühe (juba realiseeritud) tasuta paaritamise õigus hageja esitatud müügilepingu versioonist. 25.08.2020 paaritus oli juba tasuline. Iga konkreetse paarituse osas paarituskokkulepe tagantjärgi vormistamine on praktikas tavapärane ja üldjuhul vajalik kutsikate registreerimisel. FCI tõuaretusreeglite kohaselt on paarituskokkulepe igal juhul tasuline ning kasvatajal lasub alati vahetu kohustus tasuda isase koera omanikule paaritustasu. Üksnes reeglite punktides 7 ja 12 on välistatud paaritustasu saamine, s.o juhul, kui toimub juhuslik paaritus või kui emane koer ei jää planeeritud paarituse puhul tiineks. Hageja tõendas, et tavaliselt tasutav ja mõistlik paarituse hind on võrdne ühe kutsika maksumuse väärtusega. Vastustaja esitatud Messenger vestlustes märgitud paaritustasude suurused ei ole usutavad - tegemist on n-ö tuttavate kaudu sobivate hindade küsimisega. Tõendina saaks arvestada võrreldava väärtusega isase koera kasutamise eest tasutud paaritustasu suurust. Maakohus on ebaõigesti pidanud Messenger suhtluse väljavõtet ja kostjapoolseid selgitusi poolte tahte väljaselgitamisel määravamaks kui hageja esitatud müügilepingut. Vestlustest nähtub selgelt, et hageja küsib peale I paaritust ja enne II paaritust 2019 novembri vestluses, et „kuidas meil see paaritamise asi siis on/../ v kuidas see asi täna nüüd siis on, Ma olen jälle millestki osanud valesti aru saada...“ Selle asjaolu on maakohus jätnud tähelepanuta.
5(9)
Vestlus tõendab, et apellant mõistis kokkulepet poolte vahel teisiti kui vastustaja. Hageja toodud viisil mõistaks kokkulepet ka samas olukorras olev isik. Ka hinna alanduse proportsioon (maksimaalselt pool koera hinnast) viitab sellele, et vastustajale ei saanud kaasneda piiramatut tasuta paaritusõigust. Seejuures pole vaidlust, et hind oli alandatud seoses paaritusõiguse kokkuleppega. Maakohus on üllatuslikult järeldanud, et hageja lepingu versioon on lepingu projekt. Poolte praktikas projekte ei vormistatud. Kostja ei ole sellist väidet tõendanud. Allkirja lahtrisse lisatud eesnime initsiaal ja perekonnanimi ongi allkiri. Tehes ebaõige järelduse, et kehtiv on kostja esitatud lepingu versioon, on maakohus hinnanud ebaõigesti lepingu tasulisuse küsimust, hageja väiteid tehingu heade kommetega vastuolu ja hea usu põhimõtte rikkumise kohta. Piiramatu tasuta paaritusõiguse tingimus on vastuolus heade kommetega. Kostja vormistas lepingud pahatahtlikult erinevas sõnastuses ning seega käitus selgelt vastuolus heade kommetega. Ostja peab saama omandatud looma aretuses kasutamise eest tasu. Ka aretuses kasutatav loom võib olla perelemmik. Hagejale teadaolevalt oli koera täishind 1500 eurot ja hinda alandati seoses ühe tasuta paaritusõigusega poole võrra. Xeusi järglase Blanka ostu-müügilepingust nähtub kutsika hinnana 1300 eurot. Kostja Messengeri vestlused sõprade ja tuttavatega ei tõenda seejuures paaritustasude suurust samavõrra väärtusliku isase koera puhul nagu seda on Xeus. Kostja võib vaidlustatud otsusele tuginedes hakata hagejalt nõudma paarituste võimaldamist piiramatult. Maakohus ei ole arvestanud kostja väitega, et Eestis saab registrisse kanda 80 kutsikat ühelt isasloomalt. See tähendaks, et kostja saaks hageja koera aretuses kasutamise eest tulu minimaalselt 120 000 eurot (arvestades, et minimaalne kutsika hind oleks 1500 eurot), omamata kohustusi vastusoorituseks. Sellega on poolte vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tehing on tehtud apellandi jaoks ka äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Maakohus on ebaõigesti hinnanud lepingulisi riske kostja kasuks ja tuginenud asjaoludele, mida pooled pole esitanud. Kui paaritusest sünnib üks kutsikas, on see kostja risk. Kostjal on võimalik sõlmida enne paarituse toimumist asjakohased erikokkulepped. Selline hüpoteetiline risk ei tasakaalusta kostjale kokkuleppest tulenevat liiga suurt eelist. Hageja oli tehingu tegemisel kogenematu, st tal puudus vastavat liiki tehingute tegemise kogemus. Seda tõendavad Messenger vestlused, kus hageja palub täpsustada paarituskokkulepet ning märgib, et on kokkuleppest valesti aru saanud. Kostjal oli sellist liiki tehingute tegemisel pikaajaline kogemus. Pidades hageja valduses olevat lepinguversiooni vaid eellepinguks ja arvestades, et muid lepinguversioone apellandi valduses pole, pidanuks maakohus arvestama ka seda, et hageja ei saanudki teada kostja väidetud paarituskokkuleppe sisust. Maakohus on ebaõigesti lähtunud hea usu põhimõtte rikkumise hindamisel lepingust, mille sisust hageja ei olnud teadlik. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
6(9)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppejärelduse muutmiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - kostja soovis müüa koera 750 euro eest tingimusega, et talle jääks tasuta paaritamise õigus; - pooled sõlmisid 07.07.2017 Xeusi müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale Xeusi alandatud hinnaga 750 eurot ning lepingus oli kokku lepitud hinnaalandus seoses tasuta paaritusõigusega; - müügilepingus ei leppinud pooled kokku paaritustasus; - suulise paarituslepingu sõlmimise eelselt ei pidanud pooled läbirääkimisi ega leppinud kokku paaritustasus, samuti puudub vastav varasem pooltevaheline praktika; - kostja selgitas peale müügilepingu sõlmimist 2017. a hagejale, et pooltel on kokkulepe, et kostja saab Xeusiga tasuta paaritada, aga kutsikate arvu kokkulepet ei ole; kostja selgitas, et Eestis on reegel, et Eesti registrisse saab kanda kuni 80 kutsikat ühelt isaselt; - 2019 augustis leppisid pooled suuliselt kokku koerte paaritamises ja paarituse tulemusena sündis viis kutsikat; - 25.08.2020 toimus poolte koerte paaritus, mille tulemusena sündis 25.10.2020 neli kutsikat; - 04.12.2020 edastas hageja kostjale projektid kirjalike paarituslepingute sõlmimiseks tagantjärele, kuid kostja neid sõlmima ei nõustunud; - kostja esitatud müügilepingu versioon on hageja poolt allkirjastatud ja selle lahtris „hinnaalanduse põhjus“ ei ole sissekandeid muudetud.
8.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses esmalt selle üle, milline lepingu versioon (kas hageja või kostja esitatud) on kehtiv.
8.1.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et allkiri võib olla selline, nagu on kostja lepingule alla kirjutanud hageja esitatud müügilepingu versioonis, st kirjutatud eesnime initsiaali ja perekonnanimena trükitähtedega. Seadusest ei tulene nõuet, et leping ei tohi olla allkirjastatud trükitähtedega. Hageja on selgitanud, et tema käsutuses olnud lepinguversioon anti talle üle koos koeraga. Kostja ei ole tõendanud menetluses oma väidet, et hagejale esitatud versioon oleks antud hagejale mustandina tutvumiseks. Kuna kostja seda teinud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et pooled sõlmisid lepingu kahes eksemplaris, millest üks jäi hagejale ja teine kostjale. Hageja väited, et ta allkirjastas ainult ühe, tema kätte jäänud lepingu versiooni, on ümber lükatud asjas tehtud käekirjaekspertiisiaktiga. Nimetatud osas muudab ringkonnakohus maakohtu põhjendusi.
8.2.Lepingu versioonide paaritusõiguse tingimus on sõnastuselt erinev, st hageja versioonis kasutatakse paaritusõiguse kohta väljendit „tasuta paaritus“ ja kostja käsutusse jäänud versioonis „tasuta paaritused.“ „Tasuta paaritus“ võib grammatilise tõlgendamise järgi tähendada kas üht tasuta paaritamise korda või tasuta paaritamist üldisemalt. Seega tuleb poolte ühine tahe tõlgendamisega välja selgitada VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud reeglite kohaselt.
9.Maakohus tuvastas, et müügilepingu eelselt avaldas kostja, et soovib müüa Xeusi perelemmiku hinna eest (750 eurot), tingimusel, et temale jääb tasuta paaritusõigus. Nimetatust saab järeldada, et kostja soovis leida Xeusile sobiva kodu, kuid teda oma arendustegevuses piiramatult edasi kasutada, olles nõus selle eest müüma koera tavapärasest tõukoera hinnast madalama hinnaga.
7(9)
9.1.Pooled ei ole väitnud, et nad oleks lisaks eelnevale pidanud enne lepingu sõlmimist läbirääkimisi lepingu hinna ja paaritusõiguse tingimuse üle. Leping sõlmiti hinnaga 750 eurot. Hageja tõstatas peale müügilepingu sõlmimist ja esimese paarituse järel 2017. a küsimuse paarituskokkuleppe tõlgendamisest. Kostja selgitas seepeale, et poolte kokkuleppe kohaselt saab kostja [oma koeri] Xeusiga tasuta paaritada, aga kutsikate arvu kokkulepet ei ole. Kostja selgitas ka seda, et Eestis saab registrisse kanda kuni 80 kutsikat ühelt isasloomalt. Kahel korral (2019 ja 2020) tuli kostja oma koeraga Xeusi juurde koera paaritama ja paaritused olid edukad. Pole tõendatud, et enne teise paarituse toimumist oleks peetud läbirääkimisi paaritustasu osas.
9.2.Pooled on menetluses ühel meelel, et Xeusi hinda alandati seoses paarituskokkuleppega. Arvestades müügilepingu eelseid läbirääkimisi, poolte eesmärki lepingu sõlmimisel, poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, tuleb asuda seisukohale, et poolte tahe oli anda kostjale Xeusi piiramatu paaritusõigus (VÕS § 29 lg 5 p 1 ja 3).
9.3.Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et hinna alandamise proportsioon (maksimaalselt pool koera hinnast), ei viita piiramatule paaritusõigusele. Hinna alandamisel tuleb arvestada sellega, et hageja enda õigust Xeusi teiste omanike emaste koertega paaritada ei piiratud, mistõttu ei saa alandatud hinda vaadelda ühe paarituse maksumuse hinnana. Väljendit „tasuta paaritus“ võib mõista küll erineval viisil, kuid lepingu olemuse ja eesmärgiga kooskõlas tuleb seda mõista kui piiramatut õigust tasuta paaritustele (VÕS § 29 lg-d 6 ja 7).
9.4.Kuna poolte ühine tahe müügileppe sõlmimisel on tuvastatav, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, et kostja andis hagejale lepingu versiooni, milles oli tingimus „tasuta paaritus“ ja jättis endale versiooni „tasuta paaritused“. Seoses lepingule antud tõlgendusega ei oma vaidluse lahendamisel tähendust ka see, kas iga konkreetse paarituse osas paarituskokkuleppe tagantjärele vormistamine on praktikas tavapärane ja vajalik kutsikate EKL-s registreerimisel. Paarituskokkulepe võib olla ka suuline ja tasuta paarituse tingimus tuvastatav müügilepingu alusel. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähendust apellatsioonkaebuses viidatud FCI reeglid ega paarituse tavapärase hinna määramine konkreetse koeraga (Xeusiga) sarnasest isendist lähtuvalt. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust ka see, kas kostja võib nõuda ka edaspidi tasuta paaritusi.
10.Maakohus leidis põhjendatult, et kirjalikku paarituslepingut tagantjärele poolte vahel ei sõlmitud ja hageja ei saa nõuda 25.08.2020 paarituse eest tasu maksmist. Pooled ei ole müügilepingu tingimust muutnud, kuigi hageja poolt kirjaliku tasulise paarituslepingu esitamist kostjale võib käsitada ettepanekuna müügilepingu paarituskokkuleppe tasuliseks muutmiseks.
11.Maakohus leidis kokkuvõttes õigesti, et müügileping ei ole heade kommetega vastuolus, kuid osaliselt tuleb nimetatud osas täiendada maakohtu põhjendusi.
11.1.Asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, et kostja vormistas lepingud tahtlikult erinevas sõnastuses, sooviga hagejat eksitada või petta. Isegi kui eeldada vastupidist, ei muutu leping sellega seoses heade kommete vastaseks. Sellisel juhul oleks tegemist eksimuse või pettusega (TsÜS § 92 või § 93 mõttes). Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks müügilepingu sellel põhjusel tühistanud, kuigi ta oleks pidanud mõistma hiljemalt 15.11.2017 toimunud Messengeri vestluses esitatud kostja väitest „meil oli kokkulepe, et ma saan Xeusiga tasuta paaritada, kutsikate arvu kokkulepet ei olnud“, et kostja on teda väidetavalt eksitanud või petnud. Hagi esitamise ajaks 30.03.2021 oli möödunud 6-kuuline tähtaeg lepingu tühistamiseks pettuse või eksimuse tõttu (TsÜS § 99 p 2).
8(9)
11.2.Kui lähtuda hageja toodud eeldusest, et Xeusi hind ilma hinda alandamata oleks olnud 1500 eurot, ei ole hinna alandamine poole võrra (750 euroni) ebaproportsionaalne hageja õigusega saada looma aretuses kasutamise eest tasu. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, säilis hagejal õigus paaritada Xeusi piiramatult teiste emaste koertega. Isegi kui Eestis on üle 80 koera EKL registrisse kandmise piirang, ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et välismaiste koerte suhtes see ei kehti. Seega ei ole hagejalt võetud õigust saada looma aretuses kasutamise eest tasu. Lepinguliste kohustuste proportsiooni arvestamisel ei ole õige võtta arvesse üksnes kostja potentsiaalset tulu (hageja väitel piiramatute paarituste korra kuni 120 000 eurot), arvestamata hageja enda potentsiaalset tulu.
11.3.Hagejat ei ole võimalik tema poolt esile toodud asjaoludel käsitada koera müügilepingu sõlmimisel kogenematuna. Isegi kui hagejal puudub konkreetset liiki tehingute tegemise kogemus, ei anna see alust järelduseks, et hageja oleks üldse lepingute sõlmimisel kogenematu. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust kostja kogemus taoliste lepingute sõlmimisel, kuna see asjaolu ei ole TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks.
11.4.Pole võimalik väita, et hageja tegi tehingu erakorralisest vajadusest tulenevalt, sõltuvussuhtest või muul sellisel asjaolul. Asjaoludest ei saa järeldada, et hageja potentsiaalne tulu oleks kostja pakutud piiramatu paaritusõiguse tõttu väiksem ja kostja teadis seda lepingu sõlmimisel. Seetõttu ei ole poolte vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja leping ei ole sõlmitud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja 2).
11.5.Maakohtu sedastus, et mingist paaritusest võibki sündida üks kutsikas, kajastab maakohtu siseveendumuse kujunemist ega muuda otsust ebaõigeks. Maakohus ei ole leidnud, et üksnes sellel põhjusel on poolte õigused müügilepingus proportsionaalsed.
12.Kolleegium muutis eelnevalt maakohtu põhjendusi ja leidis, et tegemist oli kahe müügilepingu originaaliga. Arvestades, et hageja on mõlemad lepingu versioonid allkirjastanud, on ebaõige hageja väide, et hageja ei saanud teadlikuks kostja valduses olnud lepingu sisust ja kostja käitus hagejale lepingust ainult üht versiooni esitades hea usu põhimõtte vastaselt.
13.Maakohus jättis hageja nõuded kokkuvõttes õigesti rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldama ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1 alusel). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.