X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Y apellatsioonkaebuse hind 17 800 eurot X apellatsioonkaebuse hind 44 874,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Indrek Leppik ja Priit Lätt Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 06.04.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.02.2021 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi kahju hüvitise 1550,42 eurot ja viivise väljamõistmiseks, ning ringkonnakohtu otsusega nõue rahuldada. Tühistada osaliselt maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi Facebooki postituste eemaldamiseks, ja rahuldada nõue ringkonnakohtu otsusega osaliselt. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte enda kanda.
5.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
5.1.Hagi rahuldada osaliselt.
5.2.Kohustada Y ümber lükkama ebaõiged väited ning avaldama omal kulul käesolevas asjas jõustunud kohtuotsusele järgneva esimese telesaate „XXX“
2-18-19557 alguses enne saates käsitletavate teemade tutvustamist ebaõigeid andmeid ümberlükkav audiovisuaalne teadaanne järgmise sisuga: „Y avaldas XX.XX.XXXX saates „XXX“ X kohta järgmiseid valeandmeid: X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X soovitas C-l (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X põhjustas C tervise halvenemise; X põhjustas C surma.“
5.4.Välja mõista Y-lt X kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot ja viivis 10 000 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.12.2018 kuni põhinõude tasumiseni.
5.5.Välja mõista Y-lt X kasuks varalise kahju hüvitisena 1550,42 eurot ja viivis 1550,42 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 28.12.2018 kuni põhinõude tasumiseni.
5.6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 28.12.2018 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli XX.XX.XXXX VVV eetris telesaate „XXX“ esimene osa, milles eesotsas saatejuhi Y-ga süüdistatakse hagejat C surma põhjustamises. Telesaate tutvustuses väitis kostja, et tegemist on uhiuue uuriva autorisaatega, mille esimeses osas uuritakse, kas hagejal on roll 29-aastaselt surnud C surmas. Kostja esitas telesaates järgmised ebaõiged väited: 1) Hageja lubab kiiret tervenemist, kui C jälgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi; 2) Kuulus selgeltnägija ei lausu sõnagi ravi jätkamise vajalikkusest professionaalsete arstide käe all; 3) Hageja soovitas sellel patsiendil ravimitest täielikult loobuda;
2-18-19557 4) Hageja on soovitanud ka teistel patsientidel professionaalsest arstiabist loobumist. Lisaks esitati koos eeltoodud faktiväidetega järgmised kaudsed faktiväited: 1) Kas tuntud ja jumaldatud Ameerika nõial on oma roll varakevadel kõigest 29-aastasena surnud noore blogija C surmas?; 2) Milline oli maailmakuulsa sensitiivi X roll sel kevadel kõigest 28-aastasena surnud tuntud blogija C surmas?“; 3) Kas selgeltnägija soovitas seda sama ka C-le, kes nii kui nii elas tohutute ravimite kuhja all ja mõlgutas mõtteid tablettidest loobumisel?; 4) „XXX“ on põhjust kahtlustada, et hageja poolt soovitatud abi muutis C seisundi halvemaks. Kogumis on kostja avaldanud alljärgnevad ebaõiged faktiväited: 1) Hageja on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda (väide 1); 2) Hageja soovitas C-l (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda (väide 2); 3) Hageja põhjustas C tervise halvenemise (väide 3); 4) Hageja põhjustas C surma (väide 4).
3.Hageja on C-ga kohtudes korduvalt kinnitanud, et lisaks toitumise muutmisele tuleb tal võtta ka ravimeid, mistõttu on alusetu telesaates esitatud spekulatsioon, justkui oleks hageja soovitanud C-l ravimitest loobuda. Kostja autorisaates esitatud väidete kogumist jääb mulje, justkui hageja on süüdi C surmas, sest ta soovitas C-l ravimitest loobuda, lubades siiski kiiret tervenemist. Kostja on kasutanud telesaates selle väite põhistamiseks erinevaid ebaõigeid väiteid, põhjendamatuid kahtlustusi, asjasse puutumatute isikute kommentaare ning eksitavat montaaži videomaterjalist telesaatest „AAA“. Juba ainuüksi väide, nagu soovitaks hageja oma patsientidel ravimitest ja professionaalsest arstiabist keelduda, loob hagejast ülimalt negatiivse kuvandi ja kahjustab oluliselt hageja mainet. Lisaks on ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid väiteid avaldatud seoses hageja kliendisuhetega, mistõttu mõjutavad need otseselt ka hageja mainet tema majandustegevuses. Isiku seostamine kellegi surma põhjustamisega mõjub isiku mainele laastavalt. Hageja kohta ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust ega isegi alustatud kriminaalmenetlust, mistõttu on hagejale kui kurjategijale viitamine ilmselgelt lubamatu. Kostja on oma käitumisega teotanud hageja au ja selline käitumine on eelduslikult õigusvastane.
4.Hageja kohta ebaõigete väidete avaldamise ja hageja au teotamisega on kostja tekitanud hagejale mittevaralist kahju ehk füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, sest kostja on loonud vaatajatele tegelikkusele mittevastava mulje, justkui oleks hageja kurjategija, kes on põhjustanud teise inimese surma. Isiku seostamine sedavõrd raske kuriteoga, nagu seda on isiku surma põhjustamine, ilma et sellise seose aluseks oleks jõustunud kohtuotsus, on ilmselgelt lubamatu. Seda enam on selline käitumine lubamatu olukorras, kus puudub mis tahes faktiline alus selliste hinnangute kujundamiseks. Hageja kujutamine kurjategijana on talle mõjunud äärmiselt solvavalt. Hageja ei ole mitte kunagi soovinud ühelegi oma patsiendile halba ega soovitanud käituda viisil, mis võiks patsientide tervisele mõjuda halvasti. Hageja tunneb, et pärast kostja poolt hageja au teotavate väidete esitamist on inimeste suhtumine hagejasse muutunud ning see on mõjutanud tema tegevust. Kuna telesaates esitatud väited on tehtud teatavaks suurele hulgale Eesti inimestest, sh on telesaates esitatud väidetega võimalik tänaseni piiramatult tutvuda, mis kinnistab avalikkusele üha enam hagejast negatiivset kuvandit, siis saab öelda, et kostja rikub hageja õigusi jätkuvalt väga intensiivselt. Vältimaks kostja poolt veelgi suurema arvu isikute huvide võimalikku kahjustamist, peab käesolevas asjas väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis täitma ka preventiivset funktsiooni, mistõttu on õigustatud tavapärasemast suurema hüvitise väljamõistmine.
2-18-19557
5.Arvestades kostja esitatud valeväidete äärmiselt halvustavat sisu, negatiivse kajastuse ulatust ja olemasolevat kohtupraktikat ning seda, et hageja kohta ebaõigete väidete esitamise tingis üksnes kostja majanduslik huvi ja kostja on hageja au teotanud teadlikult, kuna kostja kasutuses olevatest materjalidest nähtub selgelt tõde, kuid kostja tegi teadliku valiku hageja kohta valede faktiväidete ja nende pinnalt konstrueeritu esitamiseks, siis on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot.
6.Kostja õigusvastase tegevuse tõttu on hageja kandnud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks kahju õigusabikulude näol kokku 1550,42 eurot, milliseid kulutusi kandis hageja kostja tegevuse tõttu, kui esitas vandeadvokaadi vahendusel kaebuse Pressinõukogule ning üritas leida vaidlusele kohtuvälist lahendust, pidades läbirääkimisi kostjaga ning tema vandeadvokaadist esindajaga.
7.Arvestades 03.07.2019 menetlusdokumendi taotlust, on hageja nõue järgmine: • hageja palub kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged väited, sh VVV (AS Z) ees, ning avaldama omal kulul käesolevas asjas jõustunud kohtuotsusele järgneva esimese telesaate „XXX“ alguses, enne saates käsitletavate teemade tutvustamist ebaõigeid andmeid ümberlükkav audiovisuaalne teadaanne järgmise sisuga: „Y avaldas XX.XX.XXXX saates „XXX“ X kohta järgmiseid valeandmeid: X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X soovitas C-l (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X põhjustas C tervise halvenemise; X põhjustas C surma.“ • alternatiivselt palub hageja kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged väited ning avaldama eelnevas punktis toodud sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava audiovisuaalse teadaande omal kulul hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates telekanalis VVV ajavahemikus 20.00–21.00. • hageja palub kohustada kostjat eemaldama telesaate „XXX“ Facebooki lehelt kõik postitused, mis puudutavad XX.XX.XXXX esmakordselt eetrisse läinud saadet ning milles viidatakse X-le. • hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 50 000 eurot ja varalise kahju hüvitisena 1550,42 eurot ning kahjuhüvitise nõudelt (51 550,42 eurot) viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja vastuväidete kohaselt isikuks, kes tegi kolmandatele isikutele teatavaks XX.XX.XXXX „XXX“ saates avaldatu, on AS Z kui telekanali VVV omanik. Kostja on ajakirjanik, kes juhib AS Z telekanali VVV jaoks saadet „XXX“. Kostja oli XX.XX.XXXX saate üks loojatest ja autoritest, kes vahendas saates erinevate allikate väiteid, kuid kostjal ei ole võimalik otsustada ega mõjutada, milliseid saateid ja millal VVV eetris avaldatakse.
10.Kostja hinnangul ei saa XX.XX.XXXX „XXX“ saates esitatud väiteid pidada ebaõigeteks faktiväideteks. Väited, mis on tehtud hageja poolt C-le antud soovituste kohta, on tõesed. Väide, et „X lubab kiiret tervenemist, kui C järgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi“ põhineb 20.11.2013 saates „AAA“ avaldatud informatsioonil, kus hageja ei ütle saates kordagi C-le otse, et C, kes selleks ajaks oli ravimitest loobunud, peaks hakkama uuesti ravimeid võtma. Pealelugeja sõnum lisati saatesse saate tegijate poolt vastutustundest, et juhtida televaatajate tähelepanu professionaalse arstiabi vajalikkusele.
2-18-19557
11.Hageja ei öelnud midagi ravimite võtmise vajalikkuse ega selle kohta, et ta soovitas C-l ravimeid võtta, ka XX.XX.XXXX „XXX“ saates kostjaga läbiviidud intervjuus. Sellest vestlusest tuleb välja, et hageja peab C surma põhjuseks muid asjaolusid, mis on seotud toitumise ja C emotsioonidega, mitte ravimitest loobumist. Sellest järeldub, et hageja ei pidanud ravimite võtmist nii oluliseks, kui tema soovitatud meetodite järgimist.
12.Kui hageja on soovitanud patsient W-l loobuda antidepressantidest, siis teisisõnu ongi hageja sellega kinnitanud, et ta on soovitanud oma patsiendil loobuda arsti poolt väljakirjutatud rohtudest.
13.Kostja ei ole esitanud saates faktiväiteid, mida hageja peab ebaõigeteks. Kostja ei nõustu hageja hinnanguga, et eeltoodud faktiväited võiksid olla saates esitatust kogumina tuletatavad faktiväited. Hageja on tuletatavad faktiväited kontekstist välja rebinud. Saates ei ole viidatud ega jäetud muljet, justkui oleks saate tegijatele teada, et hageja soovitas C-l ravimitest loobuda. Samuti ei ole hagejat saates kordagi nimetatud kurjategijaks, teda ei ole süüdistatud tapmises ega viidatud, justkui oleks ta C surma põhjustanud.
14.Kostja hinnangul ei ole hageja tsitaadid XX.XX.XXXX „XXX“ saatest: 1) „Kas tuntud ja jumaldatud Ameerika nõial on oma roll varakevadel kõigest 29-aastasena surnud noore blogija C surmas?“; 2) „Milline oli maailmakuulsa sensitiivi X roll sel kevadel kõigest 28-aastasena surnud tuntud blogija C surmas?“; 3) „Kas selgeltnägija soovitas seda sama ka C-le, kes nii kui nii elas tohutute ravimite kuhja all ja mõlgutas mõtteid tablettidest loobumisel?“ ja 4) „„XXX“ on põhjust kahtlustada, et X poolt soovitatud abi muutis C seisundi halvemaks“ käsitletavad faktiväidetena. Nende tõeväärtus ei ole kontrollitav ning nendest ei saa mõistlikult tuletada ühtegi faktiväidet, ehk väidet, mille tõeväärtus oleks kontrollitav. Kui isiku au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist.
15.Kostjat ei saa kohustada lükkama ebaõigeid andmeid ümber telekanalis VVV, sest kostjal ei ole võimalik otsustada, mida telekanali VVV eetris avaldatakse.
16.Kostja ei ole hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, mistõttu ei ole saates avaldatud andmetega teotatud hageja au. Saate avaldamiseks oli õigustatud huvi tulenevalt avalikkuse huvist teema vastu. Samuti on saates avaldatud väiteid piisava põhjalikkusega kontrollitud. Väited põhinevad allikatel, mille tõesuses ei olnud kostjal põhjust kahelda, nagu saates „AAA“ avaldatu ning hageja patsient W poolt räägitu, kellel polnud põhjust hageja kohta valeväiteid esitada. Samuti ei olnud eri allikate väited omavahel vastuolus. Seega, isegi juhul, kui saates on avaldatud hageja kohta mõni ebatäpne väide, ei ole selle avaldamine õigusvastane.
17.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue 50 000 eurot on selgelt ülepaisutatud. Kuna hageja on avaliku elu tegelane, on Eesti ajakirjanduseetika koodeksist tulenevalt õigustatud ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika tema tegevuse üle. Samuti peab avaliku elu tegelane taluma avalikku kriitikat rohkem kui tavalised isikud.
18.Hageja viide kahjuhüvitise preventiivsele mõjule on asjakohatu. „XXX“ esimeses saates avaldatu õiguspärasust ei saa mõjutada hilisemates saadetes avaldatu ega ühiskonna reaktsioon nendele saadetele. Saate avaldamisest on möödunud 2 aastat 8 kuud ja selle aja jooksul ei ole kostja avaldanud hageja kohta uusi ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavaid telesaateid.
2-18-19557
19.Isegi, kui saates oleks õigusvastaselt avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, mis teotasid hageja au, tuleks lugeda kõik au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed kõrvaldatuks AS Z poolt Pressinõukogu korralduse täitmisega. Kostja hinnangul ei ole mistahes rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud.
20.Kostjale teadaolevalt ei ole hageja teinud ühtegi toimingut kohtuväliselt seoses käesoleva vaidluse kohtueelse lahendamisega ja hageja näidatud arved õigusabikuludele ei ole seotud käesoleva vaidlusega. Maakohtu otsus
21.Maakohus rahuldas 19.02.2021 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus otsustas: •
kohustada kostjat ümber lükkama ebaõiged väited, sh VVV ees (AS Z, registrikood XXXXXXX), ning avaldama omal kulul käesolevas asjas jõustunud kohtuotsusele järgneva esimese telesaate „XXX“ alguses enne saates käsitletavate teemade tutvustamist ebaõigeid andmeid ümberlükkav audiovisuaalne teadaanne järgmise sisuga: „Y avaldas XX.XX.XXXX saates „XXX“ X kohta järgmiseid valeandmeid: X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X soovitas C-l (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X põhjustas C tervise halvenemise; X põhjustas C surma.“
•
kohustada kostjat eemaldama telesaate „XXX“ Facebooki lehelt kõik postitused, mis puudutavad XX.XX.XXXX esmakordselt eetrisse läinud saadet ning milles viidatakse hagejale;
•
välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot ja seadusjärgse viivise alates 28.12.2018 kuni põhinõude tasumiseni;
•
jätta rahuldamata hageja varalise kahju hüvitise 1550,42 euro ja viivise nõue.
22.Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg-d 1 ja 2, § 1047 lg-d 1–4, § 1050 lg 1, § 104 lg 2, § 127 lg-d 1, 2 ja 4, § 128, § 134 ja § 1055 lg 1.
23.Maakohus leidis, et kuna „XXX“ saadet reklaamiti autorisaatena ja saate autorina kostjat, siis oli saates andmete avaldamine kostja kontrolli all. Kohtu seisukohta ei muutnud asjaolu, et saate tegemisega olid seotud ka teised isikud, ega see, et kostja ei lugenud saate vahetekste ette isiklikult. Põhjendamatu oli arvata, et saate autor ei vastuta telesaate kokkupanemise ega avaldatu eest. Eeltoodut kinnitas kostja 15.05.2016 Facebooki postitus „Esimene avalugu on raske ja kaalusin kaua, kas ja miks seda vaja on“.
24.Pooltel puudus vaidlus, et kostja avaldas XX.XX.XXXX saates väite 1, kuid pooled vaidlesid selle üle, kas saates avaldatust saab järeldada väiteid 2–4. Maakohtu hinnangul oli XX.XX.XXXX „XXX“ saates esitatud erinevatest väidetest, tõstatatud küsimustest ja avaldatud kahtlustest võimalik mõistliku kõrvalseisjana järeldada väiteid 2–4. Maakohus tuvastas, et kostja väitis saates (saateminutid 06.06): „X lubab kiiret tervenemist, kui C jälgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi“ ning (saateminutid 06.17): „Kuulus selgeltnägija ei lausu sõnagi ravi jätkamise vajalikkusest professionaalsete arstide käe all /.../“. Seejärel näidati telesaates (saateminutid 8.56–10.18) osaliselt kostja intervjuud ühe teise hageja kliendiga (W), mille peale järgnes pealelugeja kommentaar: „Stopp, te kuulsite
2-18-19557 õigesti, X soovitas sellel patsiendil ravimitest täielikult loobuda. Kas selgeltnägija soovitas seda sama ka C-le, kes nii kui nii elas tohutute ravimite kuhja all ja mõlgutas mõtteid tablettidest loobumisel“. Kohus leidis, et eelnimetatud kommentaariga tekitati televaatajas mulje, et hageja soovitas C-l ravimitest täielikult loobuda. Maakohus leidis, et saatelõik kogumis jätab vaatajale mulje, et hageja soovitustel oli roll C surmas.
25.Maakohus leidis, et saate tutvustus „Avasaates uuritakse, milline oli maailmakuulsa sensitiivi X roll sel kevadel kõigest 29-aastasena surnud tuntud blogija C surmas“ lubas arvata, et hageja oli C surmaga seotud.
26.Väited „X lubab kiiret tervenemist, kui C jälgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi“, „kuulus selgeltnägija ei lausu sõnagi ravi jätkamise vajalikkusest professionaalsete arstide käe all“, „X soovitas sellel patsiendil ravimitest täielikult loobuda“ ja „tervendaja on soovitanud ka teistel patsientidel professionaalsest arstiabist loobumist“ on faktiväited, sest eeltoodud väidete puhul saab vastata küsimustele, kas avaldatu vastab tõele või mitte.
27.Saates avaldati selgesõnaliselt, et on põhjust kahtlustada, et hageja soovitatud abi muutis C seisundi halvemaks. Saates esitatu veenab nii kohut kui mõistlikku kõrvalseisjat, et väited esitati kindlatele faktidele tuginedes. Saatega tervikuna loodi mulje, et hageja soovitas kogu oma tegevusega C-l arstiabist loobuda, millega põhjustati C tervise halvenemine ja surm. Maakohus nõustus hagejaga, et sellise saate puhul tekib mõistlikul vaatajal saates püstitatud küsimuste/hüpoteeside osas esmalt mulje, et esitatud hüpotees vastab tõele. Kui sellisele muljele järgnevad nii otsesed kui kaudsed faktiväited, mis peaksid püstitatud hüpoteese kinnitama, süvendavad need esmamuljet.
28.Maakohus tuvastas eeltoodust lähtudes, et XX.XX.XXXX „XXX“ saates avaldatust on võimalik järeldada hageja esile toodud väited 1–4. Pooled vaidlesid, kas eeltoodud faktiväited on õiged või mitte.
29.Kostja ei tõendanud, et saates öeldu (saateminutid 06.06) „X lubab kiiret tervenemist, kui C jälgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi“ on tõene, sest hageja ei ole seda öelnud ega lubanud.
30.Kostja ei tõendanud, et hageja oleks soovitanud oma patsientidel või C-l täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda. Vaidlust ei olnud selles, et C oli saate „AAA“ ajaks ravimite võtmisest loobunud, kuid kostja arvates oli oluline see, et hageja ei öelnud kordagi Cle, et ta peaks hakkama uuesti ravimeid võtma. Kohus leidis, et hagejale ei saa ette heita seda, mida hageja pole saate eetris öelnud. Saates öeldu kontekst jättis mulje, et hageja on ravimitest loobumist soovitanud kindlasti ka C-le. Samas nähtus saate „AAA“ teistest videolõikudest hageja suhtumine ravisse ja ravimitesse ning sellekohase teabe esitamine C-le, sh ütles hageja C-le, et rohtusid peaks edasi võtma ja professionaalsest ravist ei peaks loobuma. Kohus ei nõustunud kostjaga, et sellest, et hageja ei ole käskinud C-l ravimeid edasi võtta, saab järeldada, et hageja soovitas loobuda ravimite võtmisest.
31.Kostja ei tõendanud, et hageja põhjustas C tervise halvenemise ja surma. Ei ole võimalik tuvastada kellegi tegevust või tegevusetust teise isiku tervise halvenemises või surma põhjustamises ilma, et see oleks tuvastatud kontrollitavate andmetega. Kostja selliseid asjaolusid tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul on hea usu põhimõtte vastane üksnes väidetele
2-18-19557 tuginedes tõstatada küsimusi ja avaldada, et keegi on põhjustanud teise isiku tervise halvenemise või surma.
32.Kuna kostja avaldas eeltoodud ebaõigeid faktiväiteid telesaates „XXX“ kõigile televaatajatele, sh telekanalile VVV (AS Z), kus saade eetrisse läks, siis oli põhjendatud kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama kõik ebaõiged väited samal viisil samas telesaates.
33.Kostja ei tõendanud, et ta ei teadnud andmete avaldamisel nende ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja pidi olema teadlik, et väited, nagu hageja oleks põhjustanud C tervise halvenemise ja surma, ei saa tugineda vaid paljasõnalistel väidetel. Selliste järelduste tegemiseks oleks kostja pidanud tuginema tõenditele, millega tehakse kindlaks isiku surma põhjustamine või tervisele kahju tekitamine. Selliseks järelduseks ei ole piisav Q ja kostja arvamus hagejast.
34.Kohtu arvates sai ebaõigete faktiväidete avaldamist hageja suhtes pidada hageja au teotamiseks. Esitades hageja kohta faktiväiteid, millest jääb üheselt mulje, et ta soovitab oma patsientidel professionaalsest abist ja ravist loobuda, lubades seejuures alternatiivsete meetoditega kiiret tervenemist ning konstrueerides nende ebaõigete väidete pinnalt mulje, et hageja võib seetõttu olla seotud C surmaga, jäetakse saate vaatajale hagejast äärmiselt negatiivne mulje. Ka Pressinõukogu 15.09.2016 otsusega leiti, et saatelõiguga, mis puudutas C ja hagejat, luuakse telesaates hageja suhtes negatiivne kontekst ja jäetakse mulje, et ta võib olla C surmas süüdi.
35.Kohus nõustus hagejaga, et kuna ebaõigeid andmeid avaldati seoses hageja kliendisuhetega, siis mõjutavad need otseselt ka hageja mainet tema majandustegevuses. Hageja süüdistamine C tervisele kahju ja surma põhjustamises, ilma et õiguskaitseorganid oleksid midagi sellist tuvastanud, on hagejale nii inimese kui ka teenuseosutajana tekitanud märkimisväärse mainekahju.
36.Kohtu hinnangul ei ole hageja avaliku elu tegelane ja tal ei ole kohustust taluda kõike, mida tema kohta väljendatakse. Hagejat ei saa pidada poliitilist või majanduslikku võimu ega avalikkusele olulist informatsiooni valdavaks inimeseks. Samuti ei saa hageja puhul väita, et ta teeniks elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Hageja põhjendas veenvalt, et ta vaid pakub oma patsientidele teenuseid, olemata seejuures avalikkuse erilise tähelepanu all.
37.Kostja arvamus, et hageja ei teeni ausal teel raha ning hageja mainet ei saa kahjustada seetõttu, et hageja teenib kergeusklike inimeste arvelt ning hageja meetodid ei ole teaduslikult tõestatud, ei luba järeldada, et hageja au ja maine ei peaks olema kaitstud samamoodi nagu igal teisel inimesel. Isegi kui kostjal oli soov oma esimeses „XXX“ saates hoiatada avalikkust, et selgeltnägijate tegevus on kasumi peal väljas olev äri, millel puudub garantii, siis sellise sõnumi esitamine ei õnnestunud, kuna saatest jäi mulje, et hageja on seotud C surmaga.
38.Kostja ei tõendanud, et tal oli avaldatud ebaõigete andmete avaldamiseks õigustatud huvi või et ta oleks avaldatud asjaolusid kontrollinud sellise põhjalikkusega, mis oleks õigustanud selliselt andmete avaldamist, nagu seda tehti XX.XX.XXXX saates „XXX“.
39.Maakohus ei tuvastanud hageja suhtes ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
2-18-19557
40.Maakohus leidis, et kostja oli ebaõigete andmete avaldamisega käitunud vähemalt hooletult. Kostja ei seostanud avaldatud faktiväiteid ja oletusi selliselt, et mõistlikule kõrvalseisjale oleks jäänud saatest kõlama hageja suhtes õige informatsioon, mis oleks ära hoidnud hageja isiklike õiguste rikkumise.
41.Vaidlust ei ole, et kostja autorisaate Facebooki lehel on postitused, mis kajastavad XX.XX.XXXX telesaadet „XXX“. Samuti ei ole vaidlust, et kostja jagas oma autorisaate Facebooki lehel uudisteportaali Delfi artiklit pealkirjaga „Y paljastab uues autorisaates X: kuidas oli edukas staarsensitiiv seotud varalahkunud blogija C surmaga?“ ning Õhtulehe veebiportaalis Tervist24 avaldatud artiklit pealkirjaga „See, mida X teeb, on röövettevõtlus, mitte haigete inimeste aitamine!“. Tõele ei vasta kostja kinnitus, et ta on saadet puudutavad Facebooki postitused kustutanud. XXX Facebooki lehel on 28.12.2018 seisuga 25 631 jälgijat ja leht on avalik. Seetõttu oli põhjendatud arvata, et Facebooki lehe sisu jõuab tegelikkuses veelgi rohkemate inimesteni ja telesaates esitatud ebaõigete väidetega on võimalik piiramatult tutvuda ja hagejast loodud negatiivne kuvand kinnistub üha enam. Eeltoodu tõttu kohustas maakohus kostjat tema „XXX“ Facebooki lehelt kõrvaldama kõik XX.XX.XXXX saadet puudutavad postitused, milles viidatakse hagejale.
42.Maakohtu hinnangul oli põhjendatud hagejale tema hingelise valu ja kannatuste eest välja mõista kostjalt mõistlik rahasumma. Kohus ei nõustunud kostjaga, et Pressinõukogu otsuse eetris ettelugemisest piisab hagejale tekkinud mittevaralise kahju heastamiseks. Kostja seisukohtadest ei ole võimalik järeldada, et kostja suhtumine hagejasse on muutunud ja ta soovib tekitatud kahju heastada. Hagejal on tekkinud hingelised kannatused seoses negatiivse meediakajastusega ja see on mõjunud talle solvavalt. Inimeste suhtumine hagejasse on saate tõttu muutunud. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagejale kui ameeriklasele ei saa eestikeelsed väited tekitada hingelisi kannatusi.
43.Kohus nõustus kostjaga, et suuremat rahalist hüvitist ei ole põhjendatud määrata eesmärgiga mõjutada kostjat hoiduma igasuguste ebaõigete andmete avaldamisest. Oluline on mõjutada kostjat edasise kahju tekitamisest hagejale. Kostja ei ole alates esimesest saatest rohkem hageja kohta valeväiteid avaldanud. Samas nähtub kostja hilisematest sõnavõttudest, et kostja eesmärk oligi tulla esimese saatega teleekraanile, et lahvatada pomm, mistõttu jääb kahtlus, et hageja suhtes teabe esitamine sellisel kujul, nagu seda tehti, oli läbimõeldud ja ettekavatsetud. Igal juhul oli veenev, et kostja tunneb tehtud saate üle uhkust. Kohtu arvates oli põhjendatud määrata mittevaralise kahju hüvitamiseks hagejale suurem summa kui keskmine hüvitise summa analoogsetes asjades, sest kostja on esitanud hageja suhtes äärmiselt halvustava sisuga väiteid. Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid väiteid vaatamata sellele, et kostja kasutuses oli „AAA“ materjal, millest nähtuvad vastupidised tõendid kostja poolt väidetule. Kohus võttis hüvitise määramisel arvesse, et „XXX“ esimest saadet vaatas 80 000 inimest, mistõttu on ebaõiged väited jõudnud suure hulga inimesteni nii otse saate ajal, kui hiljem saadet järele vaadates ja jagades. Lähtudes eeltoodust ja kohtupraktikast, kus sarnastel juhtudel on hüvitise suurus olnud kuni 10 000 eurot, oli kohtu arvates õiglane hüvitis 10 000 eurot.
44.Maakohus jättis rahuldamata hageja varalise kahju nõude, mis tekkis hagejal seoses kohtueelse õigusabikuluga Pressinõukogule kaebuse esitamisel. Kuna Pressinõukogu poole pöördus hageja seoses hea ajakirjandustava rikkumisega VVV poolt, ei tõendanud hageja, et sellise kaebusega põhjustatud õigusabikulud peaksid kostja ja AS Z solidaarselt kandma. Hageja ei tõendanud, et ta oleks enne kohtumenetlust pöördunud kostja poole õigusrahu saavutamiseks kohtuvälise nõudega, milles nõutakse ebaõigete andmete ümberlükkamist,
2-18-19557 ebaõigete andmete eemaldamist ja mittevaralise kahju hüvitamist, mille tõttu kandis hageja kahju 1550,42 eurot õigusabikulude tasumise näol. Hageja apellatsioonkaebus
45.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldamata jäeti, ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda.
46.Hageja ei ole nõus mittevaralise kahju nõude osalise rahuldamisega ja varalise kahju nõude rahuldamata jätmisega ning menetluskulude jaotusega.
47.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust mittevaralise kahju hüvitise nõude lahendamisel (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6). VÕS § 134 lg 5 järgi tuleb kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Maakohus lähtus hüvitise määramisel kohtupraktikast, kus on hüvitis ulatunud 10 000 euroni. Siiski ei saa pelgalt varasema praktika alusel hüvitise suuruse kohta teha järeldust, et hüvitist ei saa mõista välja suuremas ulatuses, vaid analoogia kohaldamisel tuleb arvesse võtta kaasuste asjaolude erisusi ja ühiskonna arengut. Mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning mittevaralise kahju hüvitiste suurust puudutav kohtupraktika pole muutumatu, vaid on tulenevalt ühiskonna heaolutaseme tõusust muutuv. Praegusel juhul on au teotavaid ebaõigeid väiteid avaldatud suure vaatajaskonna ja üldsuse tähelepanu all ilmunud telesaates. Saade oli eetris 5 aastat tagasi, s.t et ebaõigete väidete negatiivne mõju hagejale on olnud pikaajaline ja kestev. Lisaks tuleb arvesse võtta kostja motiive ja käitumist. Pressinõukogu statistikast nähtub, et kostja kompab pidevalt ajakirjanduseetika piire ning tihti ka ületab neid, tehes seda tõenäoliselt majanduslikel kaalutlustel. Seega peaks kahju hüvitise määramisel VÕS § 134 lg 6 kohaselt arvestama ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Hageja arvates on mõistlik mittevaralise kahju hüvitise suurus 50 000 eurot.
48.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust varalise kahju hüvitise nõude lahendamisel (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3). Hageja ei nõustu maakohtu arvamusega, et kahju hüvitise nõue on esitatud vale isiku suhtes, mille tõttu ei ole võimalik tuvastada nõutavat põhjuslikku seost, kuivõrd Pressinõukogu ei ole otsesõnu kostja suhtes taunivat otsust teinud, vaid otsus on tehtud telekanali suhtes. Kuna sisuliselt on Pressinõukogu teinud tauniva otsuse siiski saate „XXX“ sisu kohta, mille üle oli kontroll kostjal kui ajakirjanikul, peaksid kostja ja AS Z vastutama tekitatud kahju eest solidaarselt. Õigusabikulud on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, need olid kostjale ettenähtavad ning need on hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga. Lisaks palub hageja VÕS § 113 lg 2 alusel mõista kostjalt välja viivise alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
49.Hageja ei nõustu maakohtuga menetluskulude jaotuse osas. Sisuliselt tegi maakohus otsuse kostja kahjuks ning oleks pidanud sellisel juhul jätma hageja menetluskulud kostja kanda. Täiendavalt oleks maakohus pidanud arvesse võtma asjaolu, et hageja pidi kandma menetluskulusid paljuski kostja esindajate tegevuse tõttu, kuna kostja esitas korduvalt samasisulisi taotlusi ja sisuliselt kaks hagivastust ning hageja pidi kostja korduvate taotluste ja seisukohtade osas kujundama oma seisukohad. Hageja viitab kohtupraktikale analoogsetes vaidlustes, mille põhjal tuleks jätta juhul, kui hüvitise nõuded rahuldatakse vaid osaliselt, kõik menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt maksimaalselt 25% menetluskuludest hageja ja minimaalselt 75% kostja kanda.
2-18-19557 Kostja apellatsioonkaebus
50.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
51.Maakohus leidis menetlus- ja materiaalõigust rikkudes, et hagejal on kostja vastu nõudeid, kuivõrd: • vaidlusalused avaldused ei täida delikti üldkoosseisu objektiivset teokooseisu. Esiteks puudub tegu, kuivõrd hageja hagis sõnastatud vaidlusaluseid väiteid ei ole „XXX“ XX.XX.XXXX saates kunagi ilmunud. Teiseks, igal juhul ei ole kostja teinud vaidlusaluses saates avaldusi ei telekanalile ega üldsusele. Kostja ei ole ka vaidlusaluste väidete autoriks. Vaidlusalused väited on toimetajana kirjutanud VVV programmidirektor Q. Kostjal puudus kontroll vaidlusaluste väidete üle; • puudub avalduste õigusvastasus; • puudub kostja süü.
52.Maakohus on menetlus- ja materiaalõigust rikkudes tuletanud väited, mida tegelikkuses ei ole avaldatud. Väiteid „X soovitas C-l (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda“; „X põhjustas C tervise halvenemise“ ja „X põhjustas C surma“ ei ole saates kunagi avaldatud. On suur vahe, kas avaldatakse kahtlusi ja küsimusi (nagu on tehtud saates) või otseseid fakte. VÕS lubab § 1046 ja § 1047 õiguskaitsevahendeid kasutada vaid juhul, kui avaldus on päriselt ka tehtud. Kõhkluse avaldamist ei saa lugeda faktiväiteks.
53.Kostja tegu puudub ka seetõttu, et kostja ei ole avaldaja. Avaldaja avalikkusele on Z AS (VVV) ning vaidlusaluste väidete autor on saate toimetaja Q, kes omakorda väited AS-le Z avaldas. Asjas ei ole tõendatud ega tuvastatud, et kostja on avaldanud AS-le Z ebaõigeid faktiväiteid. Kohus on täielikult eiranud telemeedia toimimise reegleid, kostja esitatud tõendeid ning põhistusi. Kohus on menetlusõigust rikkudes teinud üllatusliku otsuse, märkides alles otsuses, et telemeedia toimimise loogika ei ole kostjal usutavalt põhistatud või tõendatud.
54.Saates avaldatu on põhjendatud või tõendatud. Väide „Hageja on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda“ on põhjendatud, kuna põhineb allika ütlustel ja Q selgitustel kohtule, ja on tõene. Väited „X soovitas C-l (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda“ ja „X põhjustas C tervise halvenemise“ tegelikkuses avaldatud kujul on põhjendatud. Maakohus tuvastas kahe viimati nimetatud väite puhul materiaalõigust rikkudes faktiväite olukorras, kus ajakirjandus avaldas kahtlusi ehk hinnanguid. Lisaks on tegelikkuses avaldatud kahtlused põhjendatavad asjas esiletoodud asjaoludega. Väide „X põhjustas C surma“ tegelikkuses avaldatud kujul on põhjendatud. Hageja väidetud sõnatuses väidet ei ole saates avaldatud ei kaudselt ega otseselt. Saates ei ole kordagi isegi kasutatud sõnapaari „põhjustas surma“.
55.Igal juhul puudub ettekirjutatud teksti ettelugemisel õigusvastasus. Saate stsenaarium oli ette kirjutatud ja seda ei olnud kostjal võimalik muuta.
56.Igal juhul puudub mälestuse/tsitaadi avaldamisel õigusvastasus. Kui avalduse tegijaks saab lugeda kostjat, siis esimese väite avaldamise näol on tegemist allika mälestuse tsiteerimisega, mille eest ei saa panna vastutust ajakirjandusele. Maakohus jättis täielikult kõrvale, et vaidlusalune väide tugineb allika tsitaadil ning seega puudub avalduse õigusvastasus.
2-18-19557
57.Igal juhul puudub antud asjaoludel avalikes huvides tehtava avalduse õigusvastasus. Praeguses asjas on kaitstavateks hüvedeks, mida tuleb kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel kaaluda, ühelt poolt au kaitse ja teiselt poolt ajakirjanduslik sõnavabadus kajastada avalikkusele huvi pakkuvat teemat ehk arstiabi eelistamise vajalikkus igasugustele ennustajatele, maagidele ja selgeltnägijatele. Ei ole võimalik otsustada, et kostja oleks avaldanud hinnanguid, mis oleksid ebakohasuse tõttu õigusvastased.
58.Kostja on tõendanud, et ei ole mistahes tekkinud kahju tekitamises süüdi ning seetõttu puudub hagejal nii ümberlükkamise kui kahju hüvitamise nõue. Vaidlusalused tekstid ei ole kostja koostatud ning kostjal ei olnud saate sisu üle sellist kontrolli, et vaidlusaluseid väiteid VVV ei avaldaks.
59.Kohus on kostjat kohustanud ebaõigeid väited „XXX“ saates ümber lükkama, kuid otsuse resolutsiooni punkti 2 ümberlükkamise nõue on lubamatult ebaselge. Esmalt sisaldab kohtu resolutsiooni punkt 2 sõna „sh“, mistõttu ei ole resolutsioon selge ja täidetav. Teiseks on kohus resolutsiooni punktis 2 rahuldanud Riigikohtu juhistega vastuolus nõude, mille kohaselt kostja peab avaldama ümberlükkava avalduse saates „XXX“, mitte et hageja esitaks saate väljaandjale taotluse avalduse tegemiseks. Saadet käesoleval hetkel väljaandev Ü OÜ selgitas kostjale, et ei nõustu ümberlükkamist avaldama.
60.Facebookist kõikide XX.XX.XXXX saadet puudutavate postituste kustutamise nõude (kohtuotsuse resolutsiooni p 3) puhul on kohus jätnud täiesti tähelepanuta, et kõik XX.XX.XXXX saadet puudutavad postitused ei riku ka hüpoteetiliselt hageja nõudeid ning täituril ei ole võimalik hakata tuletama ja ära arvama, mis postitustest on jutt. Veelgi enam, maakohus on rahuldanud lubamatult hageja nõude ka postituste osas, mida ei ole kunagi isegi kohtumenetlusse esitatud ja mis samuti ka hüpoteetiliselt ei saa rikkuda hageja õigusi.
61.Maakohus on jõudnud ebaõige materiaalõigusliku järelduseni, et hagejale tekkinud kahju ei ole ümberlükkamisega heastatud. Maakohus ei ole isegi analüüsinud küsimust, kas ümberlükkamise nõude rahuldamisest antud juhul piisab kahju heastamiseks. Isegi kui ringkonnakohus leiab, et teatud osas on kostja hageja isikuõigusi rikkunud, siis ümberlükkamise nõude kõrval ei ole hageja õigustatud saama ka mittevaralise kahju hüvitist.
62.Hageja ei ole põhjendanud kahju olemasolu ja ulatust. Maakohus rikkus kaalutlusreegleid. Maakohus on mõistnud välja mittevaralise kahju hüvitise, mis ei vasta mittevaralise kahju hüvitise mediaanile (ca 1000 eurot) ega ka keskmisele Eesti palgale (ca 1500 eurot bruto). Maakohus on jätnud täiesti kõrvale, et varasem suurim hüvitis ajakirjanikult hagi esitanud isiku seostamise eest bordelliäriga on olnud 500 eurot. Ajakirjanikud ei kuulu Eestis kõrgepalgaliste hulka ning teevad vaid oma tööd. Füüsilisest isikust ajakirjanikult keskmise ajakirjaniku aastapalga suuruses kahju väljamõistmine, arvestades et tema osa saate tegemises on väike, on lubamatu ning väljendus- ning ajakirjandusvabadust tõsiselt pärssiv. Kostja hinnangul piisab antud juhul sümboolsest ühest eurost. Vastustajate seisukohad
63.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. Menetlus ringkonnakohtus
64.01.02.2022 esitas hageja nõude täpsustuse, milles täpsustas nõude p 1 järgmiselt:
2-18-19557 Kohustada Y ümber lükkama ebaõiged väited ning avaldama omal kulul käesolevas asjas jõustunud kohtuotsusele järgneva esimese telesaate „XXX“ alguses, enne saates käsitletavate teemade tutvustamist selgelt arusaadaval kujul ebaõigeid andmeid ümberlükkava audiovisuaalse teadaande järgmise sisuga: „Y avaldas XX.XX.XXXX saates „XXX“ X kohta järgmiseid valeandmeid: - X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; - X soovitas C-l (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; - X põhjustas C tervise halvenemise; - X põhjustas C surma.“ Hagiavalduse p 2 täpsustas ja sõnastas hageja järgmiselt: Alternatiivselt, kohustada Y tegema kõik mõistlikult võimaliku, et 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ilmuks telekanalis VVV (AS Z, registrikood XXXXXXX) ajavahemikus 20:00—21:00 selgelt arusaadaval kujul järgmise sisuga audiovisuaalne teadaanne: „Y avaldas XX.XX.XXXX saates „XXX“ X kohta järgmiseid valeandmeid: - X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; - X soovitas C-l (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; - X põhjustas C tervise halvenemise; - X põhjustas C surma.“ Hagiavalduse p 4 täpsustas hageja järgnevalt: Kohustada Y (isikukood XXXXXXXXXXX) eemaldama telesaate „XXX“ Facebooki lehelt järgnevad postitused, mis puudutavad XX.XX.XXXX esmakordselt eetrisse läinud saadet ning milles viidatakse X-le: XX.XX.XXXX postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 1): /pilt eemaldatud/ - XX.XX.XXXX postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 2): /pilt eemaldatud/ - XX.XX.XXXX postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 3): /pilt eemaldatud/ - XX.XX.XXXX postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 4): /pilt eemaldatud/ - XX.XX.XXXX postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 5): /pilt eemaldatud/ - 04.06.2019 postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 6): /pilt eemaldatud/ - 04.06.2019 postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 7): /pilt eemaldatud/
2-18-19557
- 04.06.2019 postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 8): /pilt eemaldatud/ - 09.06.2019 postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 9): /pilt eemaldatud/ - 22.02.2021 postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 10): /pilt eemaldatud/ - 22.02.2021 postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 11): /pilt eemaldatud/ - 10.01.2022 postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 12): /pilt eemaldatud/ - 12.01.2022 postitus „XXX“ Facebooki lehel (postitus 13): /pilt eemaldatud/ ja hoiduma edaspidi „XXX“ Facebooki lehel postituste tegemisest, mis sisaldavad teavet: - X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; - X soovitas C-l (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; - X põhjustas C tervise halvenemise; - X põhjustas C surma.
65.Kostja vaidles hageja taotlusele hagi täpsustamiseks vastu, leides, et hageja on muutnud nõuet ja kostja selleks nõusolekut ei anna. Facebooki lehel postituste tegemisest hoidumise nõue on uus nõue, mida ei ole maakohtule esitatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
66.Ringkonnakohus, kuulanud ära pooled ja tunnistaja ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus osas, milles maakohus hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldas, on lõppjäreldusena õige, kuid täpsustada tuleb maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Osaliselt tuleb tühistada otsus osas, milles maakohus rahuldas otsuse „XXX“ Facebooki lehel olevate postituste eemaldamiseks, ja nõue rahuldada osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Osas, milles maakohus jättis hagi varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata, tuleb maakohtu otsus tühistada ja nõue kahju hüvitamiseks rahuldada. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles maakohus mõistis välja mittevaralise kahju hüvitise ja jaotas menetluskulud. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
67.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõude muutmisega seonduvat. TsMS § 376 lg 1 järgi pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi
2-18-19557 muutmisele viivitamata vastuväidet. TsMS § 376 lg 4 p 2 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse nõudepunkti 1 on hageja täpsustanud, mida saab lugeda nõude kitsendamiseks ja mis on TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi lubatud. Hageja on jätnud nõudest välja sõnad „sh VVV ees“, mis ei muuda nõude sisu, kuid muudab nõude arusaadavamaks. Samuti on nõudepunkti 2 osas, mis on alternatiivne nõue nõudele 1, hageja oma nõuet täpsustanud. Ringkonnakohtu arvates on nõude täpsustus vajalik seonduvalt nõude eesmärgiga ja selle täidetavusega. Sellisel viisil nõude täpsustamist on pidanud Riigikohus tsiviilasjas nr 217-17140 tehtud otsuses lubatavaks. Hagi nõudepunkti 4 osas selgitas ringkonnakohus hagejale eelnevalt, et hageja on maakohtule esitanud nõude viisil, kus selle täitmine võib olla raskendatud, kuna hageja ei ole määratlenud, millised „XXX“ Facebooki lehel olevad postitused tuleb kustutada. Ringkonnakohtu arvates on 01.02.2022 täpsustatud nõue esitatud viisil, kus on hageja täpselt määranud, milliste postituste kustutamist hageja taotleb. Hagiavalduse nõudepunkti 4 on hageja täiendanud nõudega kohustada kostja hoiduma edaspidi „XXX“ Facebooki lehel postituste tegemisest, milles esitatakse kostja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on nõudega, mida varem esitatud ei ole ja ringkonnakohus uue nõude esitamist ei luba ega menetle. Samad seisukohad on ringkonnakohtu poolt väljendatud ka 06.04.2022 toimunud istungil.
68.Hageja väitis, et kostja on esitanud tema kohta XX.XX.XXXX „XXX“ esimeses saates järgmised ebaõiged faktiväited: 1) Hageja on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; 2) Hageja soovitas C-l (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; 3) Hageja põhjustas C tervise halvenemise; 4) Hageja põhjustas C surma. Hageja on väidete esitamist järeldanud kostja poolt saates esitatud faktiväidetest ja saate vahetekstide lugeja tekstis sisalduvatest kaudsetest faktiväidetest.
69.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on VÕS § 1047 lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-05, p 10; 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26 ja 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-05, p 12; 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Riigikohus on lisaks märkinud, et faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, ei pea olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (vt Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-24-15, p 13).
70.Väite 1 osas ei ole kostja vaidlustanud, et väide on saates avaldatud, kuid ülejäänud väidete osas leiab kostja, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud vastavate väidete saates esitamise. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ja leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud hageja esile toodud väidete avaldamise XX.XX.XXXX „XXX“ saates. Maakohus on analüüsinud saate
2-18-19557 teksti ja teinud sellest õiged järeldused. Maakohus on õigesti saates esitatut hinnanud tavalise mõistliku isiku lähtepunktist ja teinud järelduse selle kohta, mida kostja juhitud saates on avaldatud. Saates on esitatud informatsiooni viisil, kus tekst edastatakse kiiresti ja esitatud seisukohti korratakse, mistõttu teeb vaataja järeldused ilma teksti põhjalikumalt analüüsimata. Kuna ringkonnakohus nõustub faktiväidete avaldamise osas maakohtu põhjendustega ja järgib neid, siis TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi selles osas käesolevas otsuses ei korrata.
71.Kuna kostja ei ole vaidlustanud väite 1 avaldamist, siis vastab ringkonnakohus kostja kaebuse väidetele, et hageja esile toodud väiteid ei ole vaidlusaluses saates avaldatud, ainult väidete 2-4 osas. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses sedastatuga, et saates esitatust ei saa järeldada vastavate väidete esitamist. See, et osa teksti on esitatud kaudsete küsimustena ja oletustena, ei tähenda, et saates ei ole esitatud järeldustena hageja poolt esile toodud faktiväiteid. Maakohus on iga väite osas saate teksti analüüsinud. Kuigi saate tekst on esitatud viisil, kus vahetekst algab valdavalt kas-küsimusega ja selles on toodud, et teksti edastaja ei tea väidetut kindlalt, kuid tal on põhjust teatud asjaolusid kahtlustada, on ringkonnakohtu arvates koosmõjus ülejäänud saate tekstiga loodud vaatajale mulje, et faktiväide, mida soovitakse esitada, on veenev ja õige. Saade on ülesehitatud viisil, kus vahetekstide lugeja retoorilised küsimused tegelikult kinnitavad saatejuhi poolt tõstatatud väiteid.
72.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostjat ei saa faktiväidete ega hinnangute avaldajaks pidada. Riigikohus on avaldaja isiku osas märkinud, et oluline on, kas isik omas kontrolli andmete ajakirjanduses avaldamise üle või mitte (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05). Vaidlust ei ole, et kostja on nii saate tiitrite kui eelneva reklaami järgi saate autor. Kostja on „XXX“ saadet, sh esimest reklaaminud kui autorisaadet. See, et ka äriühing, kellele kuuluv telekanal saate avaldas, on avaldajaks, ei välista, et kostja saate autorina on samuti väidete avaldaja. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on nii autor kui ka meediaorganisatsioon telesaate puhul mõlemad avaldajaks ja hagejal on õigus valida, kelle vastu ta nõude esitab.
73.Ringkonnakohus leiab, et kostja omas kontrolli XX.XX.XXXX saates „XXX“ avaldatu üle. Tegemist oli kostja autorisaatega ja ilma kostja tegevuseta ei oleks saadet tehtud ega vaatajatele avaldatud. Kostja väitis, et saate tegelikuks autoriks ja vahetekstide, milles sisaldusid vaidlusalused väited, autoriks oli Q, kelle kuulas ringkonnakohus tunnistajana üle. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta saate tegemisel VVV programmijuht, kes mõtles välja uuriva saate formaadi ja teemad ning kutsus kostja seda tegema. Tunnistaja oli saate toimetaja, kes osales ka saate monteerimisel, eriti vahetekstide osas, mis olid tunnistaja koostatud. C-ga oli tunnistajal kokkupuude saate „AAA“ tegemise kaudu. Tunnistaja selgitas, et kostja diktori tekstidesse ei sekkunud ja esimese saate korral ei olnud kostjal selleks ka võimalust. Saadet ei reklaamitud kostja saatena (III kd, tl 13-14). Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ütlused ei muuda maakohtu järeldust, et faktiväidete avaldajaks on kostja. Esitatud tõendite järgi on reklaamitud saadet kostja autorisaatena ja kostjat saatejuhina (I kd, tl 12, 54 pöördel) ning vaidlust ei ole, et saate tiitrites ei ole nimetatud saate tegijana Q. Saate Facebooki lehe XX.XX.XXXX postituse kohaselt paljastab uues autorisaates kostja Eesti elu varjatud poole. „XXX Facebooki lehe 15.05.2016 postitus algab sõnadega: „Juba ülehomme teisipäeval on eetris minu esimene autorisaade. Olen valanud pisaraid ja saanud aru, kui palju on vaja vaeva näha...“ (I kd, tl 55 pöördel) ja 16.05.2016 postituse kohaselt: „Y uus ajakirjanduslik telemagasin alustab“ (I kd, tl 54 pöördel). Seega on kostja ise presenteerinud saadet kui enda autorisaadet, kusjuures sama saate kuvand seotuna kostjaga toimib praeguseni olenemata
2-18-19557 sellest, millises telekanalis saadet esitatakse. See, kui esimese saate toimetamisel ja vahetekstide koostamisel oli oluline osa Q-l, ei tähenda, et kostjat saate autorina ei saaks pidada saates esitatud faktiväidete, sh ka vaheteksti osas, avaldajaks. Kostja poolt rõhutatud telemeedia toimise loogika, kus saate produktsioon toimub mitme erineva äriühingu kaudu ja selle tegemisel on hõlmatud erinevaid inimesi, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Ringkonnakohtu arvates ei ole usutav ega ka tõendatud see, et kostja oleks pelgalt olnud diktori ehk teksti vahendaja rollis. Kostja on saates esinenud viisil, kus ei jää kahtlust, et seal väljendatakse kostja enda seisukohti, mida ta on avaldanud saate vaatajatele, s.t avalikkusele.
74.Kostja vaidlustas maakohtu järelduse, mille kohaselt olid kostja poolt avaldatud faktiväited ebaõiged. Kostja tõi esile, et väite 1 osas avaldas kostjale saate ettevalmistamisel Q, et hageja on soovitanud oma patsientidel ravimitest ja arstiabist loobuda. Tunnistaja Q ütluste kohaselt hageja „AAA“ salvestamisel ravimite võtmise vajadust ei selgitanud, kuid tunnistaja meeldetuletuse peale ta rõhutas C-le ravimite võtmise ja klassikalise ravi jätkamise vajadust. Samuti on patsient W, kellele kostja väidete kohaselt hageja soovitas ravimitest loobuda, kinnitanud N-le saadetud e-kirjas, et hageja ei ole andnud talle soovitusi seonduvalt ravimite võtmisega (I kd, tl 193). Väidete 2-4 osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et nende osas ei ole kostja esitatud väidete õigsust ja tõelevastavust tõendanud. See, et väited on tuletatavad esitatud kahtlustusest või retoorilistest küsimustest koosmõjus ülejäänud saate tekstiga, ei tähenda, et väidete tõesust ei ole võimalik kontrollida ja kostjal ei oleks võimalik esitatu tõesust tõendada.
75.Kuigi hageja esimese nõude rahuldamisel ei ole oluline, kas kostja tegevus oli õigusvastane, on see oluline mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise üle otsustamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et kostja tegevus oli õigusvastane. Arvestades esitatud väidete sisu ja hageja professionaalset tegevust, on väidete esitamine, millest saab järeldada, et hageja tegevus on lõppkokkuvõttes viinud C surmani, hageja au teotav ja mõjub hageja kui alternatiivseid meetodeid kasutava ravitseja mainele negatiivselt (VÕS § 1047 lg 2).
76.Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt välistab esimese väite õigusvastasuse see, et tsiteeritud on allika mälestusi, mille eest ei saa vastutada ajakirjanik. Ringkonnakohtu arvates ei tulene väide 1 mitte ainult allika poolt avaldatust, vaid väidet on rõhutatud ka saatejuhi tekstis ja vahetekstides ning lisaks oli kostjal kontroll avaldatu üle, mis tähendab, et ta peab allika avaldamisse suhtuma kriitiliselt ja seda ka kontrollima. Ringkonnakohus märgib, et saate tekstist ei jää muljet, et tegemist on teise isiku tsiteerimisega. Käesoleval juhul on kostja esitanud W-le suunavaid küsimusi ja kallutanud sellega W soovitud vastuseid andma. Lisaks on W kinnitanud e-kirjas, et hageja ei ole talle andnud soovitusi rohtude võtmise kohta ja sellekohased otsustused on ta teinud ise. Mingil juhul ei saa W poolt väljendatust järeldada, et soovitus on antud mitmele patsiendile.
77.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et faktiväited olid avaldatud avalikku huvi silmas pidades. Kostja väitel on õigusvastasus välistatud, kuna kostja edastas laia avalikku huvi pakkuvaid asjaolusid puutuvalt tavameditsiini eelistamisse ravitsejatele, maagidele ja tervendajatele. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause). Maakohus on õigesti tuvastanud, et avalik huvi ei ole kaalukam kui hageja huvi kaitsta oma mainet, maakohus on sellekohast järeldust piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus nõustub otsuses tooduga. Ringkonnakohus möönab, et avalikkusel on huvi saada teavet alternatiivmeditsiini viljelevate ravitsejate äritegevuse kohta, kuid seda teavet ei saa edastada
2-18-19557 viisil, kus hagejat on seostatud C surmaga ja saate sisust ja vormist nähtuvalt on saate sisu esitatud pigem viisil, mille eesmärgiks on tekitada sensatsiooni ja suuri vaatajanumbreid. Ka avalikkust huvitava teema edastamist ei saa pidada lubatuks vahendeid valimata. Praegusel juhul on saates avaldatud väited ebaproportsionaalselt riivanud hageja au, head nime, kutseau ja väärikust.
78.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus, et hageja ei ole avaliku elu tegelane, ei ole õige, kuid see ei mõjuta otsuse lõppjäreldust. Hageja on ise oma tegevusega seadnud ennast laia avalikkuse huviorbiiti, esinedes mitmes telesaates nii Eestis kui ka mujal. Seega on hageja ise oma kutsetegevuse toonud avalikkuse ette. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Samas ei tulene sellest, et hageja suhtes võib avaldada ebaõigeid ja tema au riivavaid väiteid ja hageja peaks nende avaldamist taluma.
79.VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Maakohus tuvastas, et kostja oli väiteid avaldades hooletu. Asjaolust, et kostja väidetavalt vahetekste ei koostanud, ei saa järeldada süü puudumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et saade on valminud kostja kontrolli all ja selle eesmärgiks oli mh jätta vaatajale mulje hageja kohta esitatud väidete usutavusest. Kostja ei ole järginud väiteid avaldades käibes vajalikku hoolt, esitades kontrollimata väiteid väidetavalt tõestena. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolude esitus ja saateformaat olid valitud ärilistel kaalutlustel ja taotluslikult.
80.Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude ebaõigete väidete ümberlükkamiseks ringkonnakohtule esitatud täpsustatud sõnastuses. Ringkonnakohtu arvates on kostjal kui saate autoril võimalik otsust täita. Asjaolu, et KKK, mis praegu „XXX“ saadet edastab, on kohtule teatanud, et ta keeldub hageja nõutud viisil „XXX“ saates andmete ümberlükkamisest, ei muuda ringkonnakohtu arvates kohtuotsuse täitmist võimatuks. Ringkonnakohtu arvates on usutav, et kostjal on õigus oma autorisaate sisu määrata. Lisaks saab kommertstelekanalis osta reklaamiaega, kus ta saab nõutud avalduse esitada.
81.Maakohus rahuldas hageja nõude kohustada kostja eemaldama „XXX“ Facebooki lehelt kõik postitused, mis puudutavad XX.XX.XXXX esmakordselt eetrisse läinud „XXX“ saadet ning milles viidatakse hagejale. Ringkonnakohtu menetluses tõi hageja esile täpsed postitused, mille kõrvaldamist ta nõuab. Maakohus lahendas „XXX“ Facebooki lehelt postituste eemaldamise nõude VÕS § 1055 lg 1 järgi, kuna postitused on senini kättesaadavad ja kahjustavad jätkuvalt hageja õigusi, luues hagejast negatiivse kuvandi. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsuses on nõue Facebookist postituste eemaldamiseks rahuldatud viisil, kus selle täitmine on raskendatud, kuna täitemenetluse formaliseerituse printsiipi arvestades ei saa kohtutäitur otsustada postituste sisu üle. Õige on kostja väide, et mitte kõigi saadet puudutavate postituste sisu ei ole hagejat kahjustav ja hageja saab nõuda ainult nende postituste kõrvaldamist, mis tema isikuõigusi rikuvad. Kuna ringkonnakohtu menetluses on hageja oma nõuet täpsustanud, milliste postituste kõrvaldamist ta nõuab, siis saab ringkonnakohus hinnata iga postituse osas, kas selles on avaldatud kostja kohta ebaõigeid väiteid ja kas see rikub hageja õigusi. Hageja ei ole täpselt esile toonud, mis tema õigusi iga esitatud postituse puhul konkreetselt riivab, mistõttu saab ringkonnakohus lähtuda ainult sellest, kas esile toodud postituses on viidatud faktiväidetele, mille osas on kohus tuvastanud, et need on hageja õigusi rikkuvad. Kuna hageja on esitanud postituste kohta ainult kuvatõmmised, mitte aga aktiivseid linke, siis postituse sisu osas saab kohus lähtuda ainult esitatust. Kohtule esitatud postituste kuvatõmmistest nähtuvalt ainult postitus 3 tõstatab küsimuse, kas hageja võib olla kaasa aidanud C surmale, ja selle postituse osas leiab ringkonnakohus, et see tuleb „XXX“
2-18-19557 Facebooki lehelt eemaldada. Ülejäänud postitustes reklaamitakse saadet või kommenteeritakse käimasolevat kohtuprotsessi. Muist „XXX lehel olevatest postitustest on teiste kontode ja lehtede postituste jagamised, mida kostja väitel ei saa ta eemaldada. Ringkonnakohtu arvates on kostja väide ebatäpne. Kostja saab kustutada oma lehelt jagatud postituse ja kommentaarid, küll aga ei saa ta postituse autori kontolt vastavat postitust eemaldada. Samas ei ole hageja esile toonud, millised väited jagatud postitustest tema au ja väärikust riivavad, mistõttu ei ole alust nende kustutamise osas hagi rahuldada. Seega tuleb nõue rahuldada ainult postituse 3 osas.
82.Maakohus rahuldas hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 10 000 eurot. Selles osas on mõlemad pooled maakohtu otsuse vaidlustanud. Hageja arvates peaks hüvitis olema 50 000 eurot ja kostja arvates tuleks jätta nõue rahuldamata.
83.Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2). Maakohus on mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmisel õigesti kohaldanud VÕS § 128 lg 5 ja § 134 lõikeid 2 ja 5. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud rikkumise fakti ja kahju tekitaja vastutuse hageja isikuõiguse rikkumise eest ning põhjusliku seose. Seega on hüvitise saamise eeldused täidetud. Kuna tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, siis hüvitise suuruse määramine on VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda ainult siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud. Riigikohus on selgitanud, et väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-13, p 20). Maakohus on tavapärasest mõnevõrra suurema hüvitise määramisel lähtunud kostja poolt avaldatud väidete äärmiselt halvustavast sisust, mida saate tegemiseks kasutatud materjal ei kinnitanud, ja sellest, et andmed avaldati väga populaarses saates, millel on palju vaatajaid. Samuti on kohus hinnanud kostja käitumist pärast saadet. Kostja on Facebooki lehel saadet jätkuvalt kommenteerinud ja avaldatud väiteid õigustanud. Arvestades rikkumise raskust, ei ole ringkonnakohtu arvates kahju hüvitamiseks piisav see, et ebaõiged väited avalikkuse ees ümber lükatakse. Lisaks on mittevaralise kahju eest hüvitise määramisel oluline, et hageja kutsetegevuseks on alternatiivsete meetoditega ravimine ja kostja poolt avaldatud väited on oma sisult ka hageja kutsetegevust kahjustavad ja võivad mõjutada patsientide suhtumist hagejasse. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust võrrelda hüvitise suurust ajakirjaniku palgaga, kuna kostja on lisaks sellele, et ta on saate autor, ka saate tootja läbi talle kuuluva äriühingu ja kostja tulu suuruse määrab kaudselt ka saate äriline edukus. Kuna hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldati, siis on põhjendatud ka viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmine.
84.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude õigusabikulude kandmisest tekkinud varalise kahju ja viivise väljamõistmiseks.
85.Hageja tõi nõude alusena esile, et vaidluse kohtueelsel lahendamisel esitas ta avalduse Pressinõukogule, milleks tegi ta kulutusi 1550,42 eurot. Kulud on tehtud kostja tegevuse tõttu. Hageja eesmärgiks oli saavutada kohtuväline lahendus. Kostja vaidles nõudele vastu, väites, et arvetelt nähtuvalt on tegemist kuludega, mis on seotud hageja poolt AS Z suhtes Pressinõukogule kaebuse esitamisega ja 2016 toimunud täpsustamata kliendikohtumisega. AS Z ei ole käesolevas menetluses kostja. Kohtuväliselt ei ole hageja kostja poole pöördunud. Maakohus jättis nõude rahuldamata, kuna Pressinõukogu poole pöördus hageja seoses hea ajakirjandustava rikkumisega AS Z (VVV) poolt ja tõendamata on, et õigusabikulude osas
2-18-19557 oleksid AS Z ja kostja põhjustanud kahju solidaarselt. Seega leidis maakohus, et nõue on esitatud ebaõige kostja vastu.
86.Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostjalt saab välja mõista õigusabikulude kandmisest tekkinud kahju, mille on hageja kandnud seoses AS Z kohta Pressinõukogule esitatud kaebuse menetlemisega. Vaidlust ei ole, et saade, mille kohta hageja Pressinõukogule kaebuse esitas, oli XX.XX.XXXX eetris olnud kostja autorisaade „XXX“ ja kaebus puudutas hageja kohta tehtud saatelõiku. Pressinõukogu 15.09.2016 otsusega tuvastati, et VVV rikkus saates ajakirjanduseetika koodeksi p 4.1 ja Pressinõukogu hinnangul loodi XX.XX.XXXX saates „XXX“ hagejast mulje, nagu ta võib olla blogija surmas süüdi, ning esitatud ei olnud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja soovitas blogijal loobuda ravimite võtmisest (I kd, tl 21).
87.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 1043 jj järgi kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641, p 22).
88.Ringkonnakohtu arvates on AS Z ja kostja ühise tegevuse tulemusel hagejale tekkinud kohtueelsele õigusabile tehtud kulutus näol VÕS § 1043 mõttes kahju, kuna nii kostja kui ka AS Z on käsitatavad ebaõigete faktiväidete avaldajana. Ringkonnakohus märgib, et hageja oleks kohtule nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks saanud esitada ka AS Z vastu, kuid Pressinõukogule sai hageja esitada kaebuse ainult meediaväljaande osas. Eeltoodut arvestades vastutavad kostja ja AS Z VÕS § 137 lg 1 järgi hagejale õigusabikulude kandmisest tekkinud kahjude hüvitamise eest solidaarselt. Hageja võib VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kahju hüvitamist kostjalt kui solidaarvõlgnikult.
89.Kostja tegevus ebaõigete andemete avaldamisel on VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi õigusvastane. Ringkonnakohtu arvates on kahju ärahoidmine hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga. VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047 ning § 1055 lg 1, mis tagavad isiklike õiguste kaitse ebaõigete andmete avaldamise korral, eesmärk on kaitsta isikut ka sellise kahju eest, mis on tingitud tema õiguste kaitsmisest, sealhulgas kohtuväliselt (VÕS § 127 lg 2). VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt hõlmab hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid, sh ka kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, kuna saate autoriks ja isikuks, kes avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, oli kostja ja kui kostja ei oleks saate tegemisel hageja õigusi rikkunud, ei oleks hagejale Pressinõukogule kaebuse esitamisega seonduvalt õigusabikulusid tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Arvestades eeltoodut, on kohtul õigus mõista kostjalt välja ka hageja enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalikud õigusabikulud.
90.Hageja kantud õigusabikulusid peab ringkonnakohus vajalikuks. Kuna hagejal kui väljaspool Eestit elaval isikul eeldatavalt puuduvad teadmised selle kohta, kuidas oma rikutud õigusi kaitsta, oli õigusabi kasutamine vajalik. Hagejale esitatud arvete pöördel olevate toimingute kirjelduste järgi oli tegemist õigusabiteenuse osutamisega seonduvalt kaebuse esitamisega Pressinõukogule (I kd, tl 22-24). Kliendiga nõupidamine kuulub sellise teenuse osutamise juurde ja ringkonnakohtu arvates ei ole selleks kulunud aeg ebamõistlik. Pärast Pressinõukogu poolt otsuse tegemist olid kliendinõupidamised vajalikud selleks, et hagejale selgitada õiguslikku olukorda ja võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Nii teenuse osutamiseks
2-18-19557 kulunud aega kui ka teenuse tunnihinda, milleks oli 145 eurot ilma käibemaksuta, saab pidada tavapäraseks ja mõistlikuks.
91.Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja nõude kahju 1550,42 euro väljamõistmiseks, siis kuulub rahuldamisele ka hageja nõue sellelt summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.
92.Maakohus jättis vaidlustatud otsuses seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda. Kuna ka ringkonnakohus jätab hagi osaliselt rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse muutmata.
93.Seoses nii hageja kui kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi menetlusosaliste enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.