Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt oli xxxx XXXX eetris telesaate „xxxx“ esimene osa, mille eesotsas saatejuhi Yga süüdistatakse X C (C) surma põhjustamises. Telesaate tutvustuses väidab kostja, et tegemist on uhiuue uuriva autorisaatega, mille esimeses osas uuritakse, kas hagejal on roll 29aastaselt surnud C surmas. Kostja esitab telesaates järgmised ebaõiged väited: 1) Hageja lubab kiiret tervenemist, kui C jälgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi; 2) Kuulus selgeltnägija ei lausu sõnagi ravi jätkamise vajalikkusest professionaalsete arstide käe all; 3) Hageja soovitas sellel patsiendil ravimitest täielikult loobuda; 4) Hageja on soovitanud ka teistel patsientidel professionaalsest arstiabist loobumist. Lisaks on koos eeltoodud faktiväidetega esitatud järgmised kaudseid faktiväited: 1) Kas tuntud ja jumaldatud xxxx nõial on oma roll varakevadel kõigest 29-aastasena surnud noore blogija C surmas?; 2) Milline oli maailmakuulsa sensitiivi X (s.o hageja) roll sel kevadel kõigest 28aastasena surnud tuntud blogija C surmas?“; 3) Kas selgeltnägija soovitas seda sama ka Ce, kes nii kui nii elas tohutute ravimite kuhja all ja mõlgutas mõtteid tablettidest loobumisel?; 4) „Xxxx“ on põhjust kahtlustada, et hageja poolt soovitatud abi muutis C seisundi halvemaks. Kogumis on kostja avaldanud alljärgnevad ebaõiged faktiväited: 1) Hageja on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; 2) Hageja soovitas C (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; 3) Hageja põhjustas C tervise halvenemise; 4) Hageja põhjustas C surma. Hageja on Cga kohtudes korduvalt kinnitanud, et lisaks toitumise muutmisele tuleb tal võtta ka ravimeid, mistõttu on alusetu telesaates esitatud spekulatsioon, justkui oleks hageja soovitanud C ravimitest loobuda. Kostja autorisaates esitatud väidete kogumist jääb mulje, justkui hageja on süüdi C surmas, sest ta soovitas C ravimitest loobuda, lubades siiski kiiret tervenemist. Kostja on kasutanud telesaates selle väite põhistamiseks erinevaid ebaõigeid väiteid, põhjendamatuid kahtlustusi, asjasse puutumatute isikute kommentaare ning eksitavat montaaži videomaterjalist telesaatest „xxxx“. Juba ainuüksi väide, nagu soovitaks hageja oma patsientidel (täielikult) ravimitest ja professionaalsest arstiabist keelduda, loob hagejast ülimalt negatiivse kuvandi ja kahjustab oluliselt hageja mainet. Lisaks on ebaõigeid ning hageja mainet kahjustavaid väiteid avaldatud seoses hageja kliendisuhetega, mistõttu mõjutavad need otseselt ka hageja mainet tema majandustegevuses. Isiku seostamine kellegi surma põhjustamisega, mõjub isiku mainele laastavalt. Hageja kohta ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust ega isegi alustatud kriminaalmenetlust, mistõttu on hagejale kui kurjategijale viitamine ilmselgelt lubamatu. Kostja poolt oma autorisaates esitatud hagejat puudutavad väited oluliselt kahjustanud hageja mainet.

Seega on kostja oma käitumisega teotanud hageja au ja selline käitumine on eelduslikult õigusvastane. Hageja kohta ebaõigete väidete avaldamise ja hageja au teotamisega on kostja tekitanud hagejale mittevaralist kahju ehk füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, sest kostja on loonud vaatajatele tegelikkusele mittevastava mulje, justkui oleks hageja kurjategija, kes on põhjustanud teise inimese surma. Isiku seostamine sedavõrd raske kuriteoga nagu seda on isiku surma põhjustamine, ilma et sellise seose aluseks oleks jõustunud kohtuotsus, on ilmselgelt lubamatu. Seda enam on selline käitumine lubamatu olukorras, kus puudub mis tahes faktiline alus selliste hinnangute kujundamiseks. Hageja kujutamine kurjategijana on talle mõjunud äärmiselt solvavalt. Hageja ei ole mitte kunagi soovinud ühelegi oma patsiendile halba ega soovitanud käituda viisil, mis võiks patsientide tervisele mõjuda halvasti. Hageja tunneb, et pärast kostja poolt hageja au teotavate väidete esitamist, on inimeste suhtumine hagejasse muutunud ning see on mõjutanud tema tegevust. Kuna telesaates esitatud väited on tehtud teatavaks suurele hulgale Eesti inimestest, sh on telesaates esitatud väidetega võimalik tänaseni piiramatult tutvuda, mis kinnistab avalikkusele üha enam hagejast negatiivset kuvandit, siis saab öelda, et kostja rikub hageja õigusi jätkuvalt väga intensiivselt. Vältimaks kostja poolt veelgi suurema arvu isikute huvide võimalikku kahjustamist, peab käesolevas asjas väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis täitma ka preventiivset funktsiooni, mistõttu on õigustatud tavapärasemast suurema hüvitise väljamõistmine. Arvestades kostja esitatud valeväidete äärmiselt halvustavat sisu, negatiivse kajastuse ulatust ja olemasolevat kohtupraktikat ning seda, et hageja kohta ebaõigete väidete esitamise tingis üksnes kostja majanduslik huvi ja kostja on hageja au teotanud teadlikult, kuna kostja kasutuses olevatest materjalidest nähtub selgelt tõde, kuid kostja tegi teadliku valiku hageja kohta valede faktiväidete ja nende pinnalt konstrueeritu esitamiseks, siis on mõistlik arvata mittevaralise kahju hüvitiseks 50 000 eurot. Kostja õigusvastase tegevuse tõttu on hageja kandnud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks kahju õigusabikulude näol kokku 1 550,42 eurot, milliseid kulutusi kandis hageja kostja tegevuse tõttu, kui esitas vandeadvokaadi vahendusel kaebuse Pressinõukogule ning üritas leida vaidlusele kohtuvälist lahendust, pidades läbirääkimisi kostjaga ning tema vandeadvokaadist esindajaga. Hageja palub kohustada Y (isikukood xxxx) ümber lükkama ebaõiged väited, sh XXXX ees (AS Xxxx, registrikood xxxx), ning avaldama omal kulul käesolevas asjas jõustunud kohtuotsusele järgneva esimese telesaate „xxxx“ alguses, enne saates käsitletavate teemade tutvustamist ebaõigeid andmeid ümberlükkav audiovisuaalne teadaanne järgmise sisuga: „Y avaldas xxxx saates „xxxx“ X kohta järgmiseid valeandmeid: X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X soovitas C (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X põhjustas C tervise halvenemise; X põhjustas C surma.“ Alternatiivselt palub hageja kohustada Y (isikukood xxxx) ümber lükkama ebaõiged väited ning avaldama omal kulul hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates telekanalis XXXX ajavahemikus 20:00-21:00 ebaõigeid andmeid ümberlükkav audiovisuaalne teadaanne järgmise sisuga: „Y avaldas xxxx saates „xxxx“ X kohta järgmiseid valeandmeid: X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X soovitas C (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X põhjustas C tervise halvenemise; X põhjustas C surma.“ Hageja palub kohustada Y (isikukood xxxx) eemaldama telesaate „xxxx“ Facebook’i lehelt kõik postitused, mis puudutavad xxxx esmakordselt eetrisse läinud saadet ning milles viidatakse Xle. Hageja palub mõista Ylt (isikukood xxxx) X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 50 000 eurot ning varalise kahju hüvitisena 1 550,42 eurot ja mõista Ylt (isikukood xxxx) X kasuks välja kahju hüvitise nõudelt (kokku summas 51 550,42 eurot) arvestatud seadusjärgne viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta Y kanda.

Kostja seisukohad Kostja vastuväidete kohaselt isikuks, kes tegi kolmandatele isikutele teatavaks xxxx „xxxx“ saates avaldatu on AS Xxxx kui ajakirjandusväljaanne, mis on telekanali XXXX omanik. Kostja on ajakirjanik, kes juhib AS-i Xxxx telekanali XXXX jaoks saadet „xxxx“. Kostja oli xxxx saate üks loojatest ja autoritest, kes vahendas saates erinevate allikate väiteid, kuid kostjal pole võimalik otsustada ega mõjutada, milliseid saateid ja millal XXXX eetris avaldatakse. Kostja hinnangul ei saa xxxx „xxxx“ saates esitatud väiteid pidada ebaõigeteks faktiväideteks. Väited, mis on tehtud hageja poolt Ce antud soovituste kohta, on tõesed. Väide, et „X lubab kiiret tervenemist, kui C järgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi“ põhineb xxxx saates „Xxxx“ avaldatud informatsioonil, kus hageja ei ütle saates kordagi Ce otse, et C, kes selleks ajaks oli ravimitest loobunud, peaks hakkama uuesti ravimeid võtma. Pealelugeja sõnum lisati saatesse saate tegijate poolt vastutustundest, et juhtida televaatajate tähelepanu professionaalse arstiabi vajalikkusele. Hageja ei öelnud midagi ravimite võtmise vajalikkuse ega selle kohta, et ta soovitas C ravimeid võtta ka xxxx „xxxx“ saates kostjaga läbiviidud intervjuus. Sellest vestlusest tuleb välja, et hageja peab C surma põhjuseks muid asjaolusid, mis on seotud toitumise ja C emotsioonidega, mitte ravimitest loobumist. Sellest järeldub, et hageja ei pidanud ravimite võtmist nii oluliseks, kui tema soovitatud meetodite järgimist. Kui hageja on soovitanud patsient C loobuda antidepressantidest, siis teistsõnu ongi hageja sellega kinnitanud, et ta on soovitanud oma patsiendil loobuda arsti poolt väljakirjutatud rohtudest. Kostja ei ole esitanud saates faktiväiteid, mida hageja peab ebaõigeteks: 1) Hageja soovitas C ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; 2) Hageja põhjustas C tervise halvenemise; 3) Hageja põhjustas C surma. Kostja ei nõustu hageja hinnanguga, et eeltoodud faktiväited võiksid olla saates esitatust kogumina tuletatavad faktiväited. Hageja on tuletatavad faktiväited kontekstist välja rebinud. Saates ei ole viidatud ega jäetud muljet, justkui oleks saate tegijatele teada, et hageja soovitas C ravimitest loobuda. Samuti ei ole hagejat saates kordagi nimetatud kurjategijaks, kahtlustatavaks ega süüdistatavaks, teda ei ole süüdistatud tapmises ega viidatud justkui oleks ta C surma põhjustanud. Kostja hinnangul ei ole hageja tsitaadid xxxx „xxxx“ saatest: 1) „Kas tuntud ja jumaldatud Xxxx nõial on oma roll varakevadel kõigest 29-aastasena surnud noore blogija C surmas?“; 2) „Milline oli maailmakuulsa sensitiivi X roll sel kevadel kõigest 28-aastasena surnud tuntud blogija C surmas?“; 3) „Kas selgeltnägija soovitas seda sama ka Cle, kes nii kui nii elas tohutute ravimite kuhja all ja mõlgutas mõtteid tablettidest loobumisel?“ ja 4) „„xxxx“ on põhjust kahtlustada, et X poolt soovitatud abi muutis C seisundi halvemaks“ käsitletavad faktiväidetena. Nende tõeväärtus ei ole kontrollitav ning nendest ei saa mõistlikult tuletada ühtegi faktiväidet, ehk väidet mille tõeväärtus oleks kontrollitav. Kui isiku au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist. Kostjat ei saa kohustada lükkama ebaõigeid andmeid ümber telekanalis XXXX, sest kostjal ei ole võimalik otsustada, mida telekanali XXXX eetris avaldatakse. Kostja ei ole hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, mistõttu ei ole saates avaldatud andmetega teotatud hageja au. Saate avaldamiseks oli õigustatud huvi tulenevalt avalikkuse huvist teema vastu. Samuti on saates avaldatud väiteid piisava põhjalikkusega kontrollitud. Väited põhinevad allikatel, mille tõesuses ei olnud kostjal põhjust kahelda nagu saates „xxxx“ avaldatu ning hageja patsient Wi poolt räägitu, kellel polnud põhjust hageja kohta valeväiteid esitada. Samuti ei olnud eri allikate väited omavahel vastuolus. Seega, isegi juhul, kui saates on avaldatud hageja kohta mõni ebatäpne väide, ei ole selle avaldamine õigusvastane.

Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 50 000 eurot on selgelt ülepaisutatud. Kuna hageja on avaliku elu tegelane, on Eesti ajakirjanduseetika koodeksist tulenevalt õigustatud ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika tema tegevuse üle. Samuti peab avaliku elu tegelane taluma avalikku kriitikat rohkem, kui tavalised isikud. Hageja viide kahjuhüvitise preventiivsele mõjule on asjakohatu. „xxxx“ esimeses saates avaldatu õiguspärasust ei saa mõjutada hilisemates saadetes avaldatu ega ühiskonna reaktsioon nendele saadetele. Saate avaldamisest on möödunud 2 aastat ja 8 kuud. Selle aja jooksul ei ole kostja avaldanud hageja kohta uusi ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavaid telesaateid. Kostja leiab, et isegi, kui saates oleks õigusvastaselt avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, mis teotasid hageja au, tuleks lugeda kõik au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed kõrvaldatuks AS Xxxx poolt Pressinõukogu korralduse täitmisega. Kostja hinnangul ei ole mistahes rahalise hüvitise väljamõistmine enam põhjendatud. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja teinud ühtegi toimingut kohtuväliselt seoses käesoleva vaidluse kohtueelse lahendamisega ja hageja näidatud arved õigusabikuludele ei ole seotud käesoleva vaidlusega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on hageja kohta AS-le Xxxx kuuluva telekanali XXXX eetris xxxx olnud telesaate „xxxx“ esimeses osas avaldanud ebaõigeid andmeid (I kd t.l. 8-11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahu tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüved ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 alusel on isiklike õiguste rikkumine isiku või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas Y, kes on „xxxx“ saatejuht, sh xxxx esimese „xxxx“ osa saatejuht, milline saade oli AS-le Xxxx kuuluva telekanali XXXX eetris, saab pidada kõigi xxxx telesaates „xxxx“ esitatud väidete avaldajaks. Vaidlust ei ole, et AS Xxxx on tellinud saate „xxxx“ OÜ-lt Xxxx, kes omakorda on saate tellinud Xxxx OÜ-lt (I kd t.l. 80) Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli xxxx „xxxx“ saate üks loojatest ja autoritest, kuid kostja leiab, et vaid AS Xxxx sai otsustada ja mõjutada, milliseid saateid telekanali XXXX eetris näidatakse. Riigikohus on avaldaja isiku osas märkinud, et oluline on, kas isik omas kontrolli andmete ajakirjanduses avaldamise üle (Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 p 25). Seega juhul, kui kohus tuvastab, et kostja omas kontrolli saates väidetud andmete avaldamise üle, siis leiab kohus, et kahtlemata saab ka kostjat lisaks AS-le Xxxx pidada „xxxx“ saates avaldatud väidete avaldajaks. Seda kohtu seisukohta ei muuda kostja väide, et kostja ise nagu polekski midagi saates avaldanud, vaid kostja on ainult vahendanud erinevate allikate seisukohtasid, sest oluline on tuvastada, kas kostja kontrolli all on siis erinevate allikate poolt avaldatu vahendamine ja sidumine saates ühiseks tervikuks. Kohtu arvates on põhjendatud arvata, et kui saadet reklaamitakse autorisaatena ja autoriks „xxxx“ saate puhul on välja reklaamitud Y, siis on saates andmete avaldamine autori Y kontrollida (I kd t.l. 8-11, 142-143). Pooled ei vaidle, et saate lõputiitrites on saate autorina märgitud Y. Vaidlust ei ole, et saate produtsendiks oli A, graafika autoriks olid B ja D ning režissöör E (I kd t.l. 111-112). Asjaolu, kus saatega toimetavad teisedki isikud ja kui kostja kui autor on tema sõnul saadet kokku pannes kasutanud teiste isikute soovitusi, sh F omi (I kd t.l. 81-83), ei luba kuidagi mõistliku kõrvalseisjana järeldada, et saate väljareklaamitud autorit nagu ei peakski pidama autoriks. Mõistlik on arvata, et saates saab andmeid avaldada siiski saate autor, mitte isik, kes on andnud soovitusi mida ja kuidas avaldada. Isegi, kui eeldada, et saate kokku panemisel ja esitlemisel ei olnudki tegemist vaid autori enda ideede ja mõtetega, siis ei ole põhjust arvata, et isik, kes nimetab ennast autoriks, ei olekski nagu telesaates midagi avaldanud ja ei peaks olema telesaate kokku panemise ja avaldatu eest vastutav. Kostja väide, et telesaate autoritena võib tema saate puhul autoritena pidada ka kõiki teisi isikuid ei ole kohtu arvates veenev. Kohtu arvates on siiski mõistlik arvata, et kui avalikkusele on teada autorina vaid kostja ja väidetavalt kõik teised anonüümsed autorid, kelle tööd on kostja esitlenud on jäänud televaatajale teadmata, siis vastutab saates avaldatu õigsuse eest ikka kostja kui mitte autorina, siis kaasautorina. Kostja väide, et kui tegemist on esimese autorisaatega, siis nagu autoril ei olekski olnud esimeses saates või kolmes esimeses saates õigust valida andmeid, mida esitada, ei ole veenev. Ka kostja enda Facebooki postitus 15.05.2016 „Esimene avalugu on raske ja kaalusin kaua, kas ja miks seda vaja on“ lubab arvata, et kostjal on olnud saates kandev roll (I kd t.l. 17-19). Samuti ei ole veenev, et kui kostja ise on ennast nimetanud nii enne saate tegemist, kui saates saate autoriks ja seda on teinud ka XXXX, siis kostja mingist hetkest nagu seda enam polekski. Kostja väide, et tema osutas kostja autorisaates vaid saatejuhti teenust pole aga usutav. Kohtu arvates kostja isiklikult saates esinemine ja erinevate inimeste intervjueerimine lubab vaid arvata, et kostja poolt saate kokkupanemine sisaldas muuhulgas ka saatejuhi ameti pidamist. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et isik, kes esineb oma nime ja näoga autorisaates kannab täielikku vastutust saates avaldatud andmete õiguses eest, sest ilma selle isikuta, s.o. kostjata ei oleks selle saate sisu ja saates avaldatud andmed televaatajateni jõudnud. Kohtu arvamust ei muuda ka asjaolu, et saates mehe häälega pealugeja poolt loetud tekste ei saakski kostja sõnul pidada saate autori poolt avaldatuks, sest ilmselgelt ei ole kostja neid tekste isiklikult ette lugenud või et pealelugeja poolt ette loetud avalduste autoriks on tegelikult kostja sõnul hoopis F. Samas on

kummastav, et kostja sõnul võiksid saates avaldatu eest vastutust kanda siis mehe häälega pealelugeja või F, kes on avaldused välja mõelnud, kuid kindlasti mitte kostja, kelle autorisaates nii pealelugeja tekste luges või missuguse saate jaoks on F neid tekste koostanud või aidanud vaid Yle ja Fle teada olevas ulatuses. Ei ole mitte kuidagi ka mõistlik arvata, et uue saate autor kolmes esimeses pilootsaates enne neljandat ei peakski nagu kandma vastutust saates avaldatu eest. Igal juhul on mõistlik arvata, et ka saates pealelugeja poolt loetud ja F poolt väidetavalt koostatud tekste ei oleks saates avaldatud ilma kostja poolt tehtud ja ette kantud saateta või, et nende tekstide avaldamine oleks toimunud ilma kostja kui avalikkusele ainukese autori teadmiseta ja kontrollita. Pooled ei vaidle, et kostja on avaldanud xxxx „Xxxx saates väite, et X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda. Pooled vaidlevad kas xxxx „xxxx“ saates avaldatust saab järeldada järgmiseid väited, et X soovitas C (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X põhjustas C tervise halvenemise; X põhjustas C surma. Tuvastatud on, et kostja väidab saates (saateminutid 06:06) „X lubab kiiret tervenemist, kui C jälgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi“ ning (saateminutid 06:17) „Kuulus selgeltnägija ei lausu sõnagi ravi jätkamise vajalikkusest professionaalsete arstide käe all /.../“. Vaidlust ei ole, et eeltoodud väidete esitamise ajal näidatakse taustal monteeritult videolõike 2013. aastal XXXX eetris olnud telesaatest „xxxx“ esimese hooaja 12. osast, kus C kohtus hagejaga ja telesaates (saateminutid 8:56-10:18) näidatakse osaliselt kostja intervjuud ühe teise hageja kliendiga (W), mille peale järgneb pealelugeja äkiline kommentaar: „Stopp, te kuulsite õigesti, X soovitas sellel patsiendil ravimitest täielikult loobuda. Kas selgeltnägija soovitas seda sama ka Cle, kes nii kui nii elas tohutute ravimite kuhja all ja mõlgutas mõtteid tablettidest loobumisel?“ Kohus nõustub hagejaga, et sarnaselt telesaate tutvustavas osas esitatud retoorilisele küsimusele „Kas tuntud ja jumaldatud Xxxx nõial on oma roll varakevadel kõigest 29-aastasena surnud noore blogija C surmas?“ tekitatakse kommentaariga, kus öeldakse, et X on soovitanud hageja kliendil Wil ravimitest täielikult loobuda televaatajas mulje, et nagu hageja oleks võinud soovitada sama Ce, s.o. ravimitest täielikult loobuda. Selleks ajaks on saade esitanud juba teadaanded, et X lubab kiiret paranemist, kui C (C) jälgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaste harjutusi ning X on soovitanud teisel patsiendil ravimitest täielikult loobuda, kuid ka kaks retoorilist küsimust kas Xl on roll C surmas ja kas ta on soovitanud ka C loobuda täielikult ravimitest. Ka kostja väited (saateminutid 12:10), et „Xxxx on põhjust kahtlustada, et X poolt soovitatud abi muutis C seisundi halvemaks, sest tervendaja on soovitanud ka teistel patsientidel professionaalsest arstiabist loobumist“ lubavad arvata, et ka Xxxx on oma väidetes veendunud, et X on soovitanud C professionaalsest arstiabist loobuda, mistõttu on ka C seisund halvemaks muutunud. Kohus nõustub hagejaga, et kontekstis, kus televaataja peab saama vastuse küsimusele kas Xl on roll C surmas ja väidetakse, et X lubab kiiret paranemist, kui C (C) jälgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi ja X soovitus ühele kliendile täielikult ravimitest loobuda, küsides samal ajal, et kas midagi on soovitatud Ce ja „xxxx“ enda väljendatud kahtlus, et eeltoodud saates avaldatud materjal annab põhjuse kahtlustada, et X soovitatud abi muutis C seisundi halvemaks, sest ˇXxxx“ sõnul on X soovitanud ka teistel patsientidel professionaalsest arstiabist loobumist, siis see kõik kogumis jätab esitatu puhul võimaluse aru saada, et telesaates väidetakse, et X roll C surmas oligi kõige eeltooduga põhjuslikus seoses. Seega on põhistatud hageja väide, et „xxxx“ esimeses saates xxxx erinevatest väidetest, tõstatatud küsimustest ja avaldatud kahtlustest on kokkuvõtvalt võimalik järeldada mõistliku kõrvalseisjana järgmisi avaldatud väiteid: X soovitas C (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X põhjustas C tervise halvenemise; X põhjustas C surma. Pooled vaidlevad kas eeltoodud väidete puhul on tegemist faktiväidetega, sest hageja saab nõuda vaid ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnang ning kas see väärtushinnang on teise isiku mainet kahjustav (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2167-10 p 21). See, mida avaldaja (kostja) ise silmas pidas andmete avaldamisel, ei ole asjakohane

(Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 11). Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud andmete tõesust on võimalik kontrollida, vastates küsimusele kas väidetu vastab tõele „jah“ või „ei“ (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 321-24-15 p 10). Riigikohus on selgitanud, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse luua isiku kohta mulje, millest võib järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, mille alusel mulje on kujundatud (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-161-05 p 12). Kohus nõustub hagejaga, et „xxxx“ tutvustus, mille kohaselt „Avasaates uuritakse, milline oli maailmakuulsa sensitiivi X roll sel kevadel kõigest 29-aastasena surnud tuntud blogija C surmas“ lubab arvata, et hageja oli igal juhul hageja surmaga seotud (I kd t.l. 12-13). Väited „X lubab kiiret tervenemist, kui C jälgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi“, „kuulus selgeltnägija ei lausu sõnagi ravi jätkamise vajalikkusest professionaalsete arstide käe all“, „X soovitas sellel patsiendil ravimitest täielikult loobuda“ ja „tervendaja on soovitanud ka teistel patsientidel professionaalsest arstiabist loobumist“ on kohtu arvates samuti faktiväited, sest eeltoodud väidete puhul saab vastata küsimustele, kas see vastab tõele „jah“ või „ei“. Kohtu arvates ka väited saate reklaamile vastuseks, et „Avasaates uuritakse, milline oli maailmakuulsa sensitiivi X roll sel kevadel kõigest 28-aastasena surnud tuntud blogija C surmas“ (I kd t.l. 12-13) ja saates esitatud küsimustega „kas tuntud ja jumaldatud Xxxx nõial on oma roll varakevadel kõigest 29-aastasena surnud noore blogija C surmas?“, „kas selgeltnägija soovitas seda sama ka Cle, kes nii kui nii elas tohutute ravimite kuhja all ja mõlgutas mõtteid tablettidest loobumisel?“ ja kahtlustusega, et „Xxxx on põhjust kahtlustada, et X poolt soovitatud abi muutis C seisundi halvemaks“ (I kd t.l. 8-11) kogumis lubavad järeldada, et kõigi väidete puhul kogumis saab saates vastuse püstitatud kas küsimustele „jah“ või „ei“, seda enam, et ka enda „xxxx“ selgesõnaliselt väljendatud kahtluseid vastuseks küsimusele kas Xl on roll C surmas, kui „xxxx“ avaldanud, et on põhjust kahtlustada, et X soovitatud abi muutis C seisundi halvemaks. Ka „xxxx“ esitatud väide, et on põhjust kahtlustada, et X soovitatud abi muutis C seisundi halvemaks, veenab kohtu, kui mõistlikku kõrvalseisjat, et selline väide on esitatud kindlatele faktidele tuginedes, s.o. et kostjale on teada asjaolud, mille põhjal saab väita, et hageja on põhjustanud C tervise halvenemise. Kohus ei nõustu kostjaga, et saates pealtlugeja poolt öeldust „Me ei tea“ peale küsimust „Kas selgeltnägija soovitas Cle ravimitest loobumist“ ja saate lõpupoole väidetu „Kuidas oleks võinud lõppeda C lugu ilma Xta ei saa kunagi teada“, millest tulenevalt võiks kostja väitel mõista, et saate tegijad ei süüdista hagejat C surmas, ei luba aga kohtul seda lauset ja kõiki muid tõstatatud väiteid ja esitlust silmas pidades järeldada, muud, kui seda et X on seotud C surmaga. Veenev on, et kogumis mulje hageja tegevusest ja kostja etteheited, mis hageja tegevusele on põimitud ka järgmistesse saates esitatud väljenditesse: (saateminutid 13:07) „Oodatud kaastunnet aga X poolt ei järgnenud“; 2) (saateminutid 15:50) „X veeretab vastutuse enda pealt täielikult maha.“; 3) (saateminutid 17:11) „Osav ameeriklane pilgutab enda karismaatilisi silmi, kogub raha ja ei vastuta mitte millegi eest.“ Seega saatega luuakse faktidele tuginedes mulje, et X kogu oma tegevusega, mida on saates kajastatud, kui hageja soovitusi oma patsientidele ja Ce loobuda täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist, millega siis on põhjustatud C tervise halvenemine ja surm. Arvata võib, et kui telesaates räägitakse lugu ühest konkreetsest isikust, avaldades tema kohta erinevaid faktiväiteid koos tema kohta käivate väärtushinnangutega, siis vaataja tajub ilmselgelt kõiki avaldatud andmeid kogumis ühe tervikuna, nende õigsust või väärust, mitte eraldiseisvalt ritta seatud sõnu ja üksikuid lauseid. Võib nõustuda hagejaga, sellise saate puhul tekib mõistlikul vaatajal tahestahtmata saates püstitatud küsimuste/hüpoteeside osas esmalt mulje, et esitatud hüpotees vastabki tõele. Kui sellisele muljele järgnevad nii otsesed kui kaudsed faktiväited, mis peaksid püstitatud hüpoteese kinnitama ja seeläbi süvendavad muljet, sellest millele otsitakse vastust, siis kinnistub algne mulje isiku jaoks veelgi.

Seega on hageja veenvalt põhistanud, et xxxx „xxxx“ saates on avaldatust on võimalik järeldada järgmiseid faktiväited, et X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda ning X soovitas C (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X põhjustas C tervise halvenemise; X põhjustas C surma. Pooled vaidlevad, kas eeltoodud faktiväited, mis põhinevad kostja poolt esitatud andmetel, on ebaõiged. Kostja sõnul põhineb saates pealtlugeja esitatud väide, et „X lubab kiiret tervenemist, kui C järgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi“ 20.11.2013 saates „xxxx“ avaldatud informatsioonil. „xxxx“ saates ütleb (saateminutid 09:29) X: „Pane silmad kinni. Sa paraned. Sul juhtus midagi peas. Näen veresooni ja vereklompe.“; (saateminutid 10:13) X: „Oma probleemi jaoks, millega sa pead tegelema, sa pead maha jätma liha ja maiustused. Sa ei tohi süüa spagette ... (mittekuuldav osa)“; (saateminutid 10:30) C: „Ma armastan juustu“; (saateminutid 10:32) X: „Jah ma tean, kuid .. sul oli eriline stressi olukord ja nii sa said insuldi. Ja saad tulla välja ohust.“( saateminutid 11:39) C: „Mis kõige kurvem, ma pean loobuma juustust, ma väga armastan juustu.“ (saateminutid 12:09) X: „Sa hoiad sees palju emotsioone ja ma aitan sul nendest vabaneda. Emotsioonide parandamine on lõbus.“ (saateminutid 12:09), millele järgnes saatelõik konkreetsetest harjutustest, mida C hageja juhendamisel tegi, (saateminutid 12:19-13:55) muuhulgas kordas C lauset: „Ma olen vihane, ma olen vihane!“. Kohtu arvates eeltoodud vestlus ei tõenda kostja saates väidetut, et X oleks lubanud kiiret tervenemist, kui C järgib erilist dieeti (mida kostja hagivastuses nimetab, et maha tuleb jätta liha, maiustused, spagetid ja juust) ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi. Kostja ei ole tõendanud, et saates öeldu (saateminutid 06:06), mille kohaselt „X lubab kiiret tervenemist, kui C jälgib erilist dieeti ja teeb regulaarselt kummalisi viha väljalaske harjutusi“ on tõene, sest hageja ei ole midagi sellist lubanud. Kostja väited (saateminutid 06:17), kus „Kuulus selgeltnägija ei lausu sõnagi ravi jätkamise vajalikkusest professionaalsete arstide käe all /.../“, milliste väidete esitamise ajal näidatakse taustal monteeritult videolõike 2013. aastal XXXX eetris olnud telesaatest „xxxx“ esimese hooaja

kus hageja ütleb Ce, et peaks rohtusid edasi võtma, s.t. ei peaks professionaalest ravist loobuma (I kd t.l. 14-16). Telesaates „xxxx“ koos pealelugeja mahatrükist nähtub, et (saateminutid 10:47) Pealelugeja: „C peamine küsimus selgeltnägijale oli aga, kas arstide määratud ravimitest loobumine oli õige otsus?“; (saateminutid 10:55) X: „Sa loobusid ravimitest, hakkasid iseenda arstiks?“; (saateminutid 10:58) C: “Ja. Ma ei tea, kas see oli õige otsus, aga ma olen veel elus, aga ma ei tea mida tulevik toob, seega; (saateminutid 11:10) X saatejuhile: Sellest hetkest sa oleksid pidanud muutma enda toitumist ja võtma ka ravimeid. Ma ütlesin, et kui annaksin iseendale samas olukorras nõu, teeksin ma mõlemaid asju – võtaksin ravimeid ja muudaksin toitumist“; (saateminutid 11:29) Pealelugeja: „X rääkis Cga pikalt ja jutu sõnum oli konkreetne: ära loobu ravimitest, kuid muuda radikaalselt toidulauda, sest muidu võib insult korduda“. Asjaolu, et eeltoodud väited kõik kostja sõnul ei olnudki väidetavalt suunatud tegelikult Ce ja olid saatesse sätitud vaid kaastundest, ei ole veenvad, kuid ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest ei tee olematuks hageja selget suhtumist ravimitesse ja professionaalsesse arstiabisse. Ammugi mitte ei väljendu kostja esitatust vastupidised hageja soovitused Ce. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks hageja klient Wil soovitanud täielikult ravimitest loobuda. Kohus nõustub hagejaga, et Wi viitest intervjuus kostjaga, et hageja tunneb, et tal polegi „neid“ rohtusid enam vaja, ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks soovitanud Wil loobuda kõikidest ravimitest. Veenev on hageja väide, et W pidas intervjuus silmas antidepressante, kuid ka sellest ei ole võimalik järeldada, et hageja soovitaks kõikidel patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda. Kohus ei saa nõustuda kostjaga, et olukorras, kus hageja ei ole kostja sõnul omal initsiatiivil käskinud C ravimeid edasi võtta saaks järeldada hageja soovi anda edasi sõnum loobuda ravimite võtmisest. Kui ka kostja arvamuse kohaselt saaks hageja mõistaandmisi ravimite vajalikkusest käsitleda liiga ähmaselt vihjamistena, siis ei ole võimalik sellest järeldada hageja soovitusi ravimitest loobumiseks. Kohtul ei ole põhjust kahelda hageja väidetes, et sellist soovitust ei olnud tema kunagi Ce andnud. Kohus nõustub hagejaga, kui kostja või F on veendunud hagejaga kokku puutudes, et kui hageja ei ole käskinud või soovitanud ravimeid võtta, siis sellise veendumusega ei ole võimalik tõendada väidet, et hageja on soovitanud C loobuda ravimite võtmisest. Kostja väide, et F olevat kuulnud kuidas hageja midagi sellist väitnud on, ei luba kohtul kahe inimese vestlust hageja ja C vahel hinnata ilmselgelt hinnata selliselt nagu seda väidab kostja. Kohtul ei ole põhjust kahelda hageja väidetes, et tema ei ole midagi sellist kostjale soovitanud. Igal juhul ei oleks kohtul põhjust eelistada ühe poole väiteid teise poole väidetele, mistõttu ei ole põhjust rohkem arvata, et kostja väited oleksid rohkem tõendatud, kui hageja väited. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda ning X soovitas C (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda. Ei ole küll võimalik tuvastada kellegi tegevust või tegevusetust tervise halvenemises või surma põhjustamises ilma, et see oleks tuvastatud kontrollitavate andmetega, kuid tõstatud teema ja küsimused telesaates lubavad anda sellistele küsimustele telesaates vastuse ja seda hoolimata sellest, et kohtu arvates on juba iseenesest hea usu põhimõtte vastane, lihtsalt väidetele tuginedes tõstatada küsimusi ja avaldada, et keegi on põhjustanud teise isiku tervise halvenemise või surma põhjustamine. Seetõttu on ka kostja väited, et tal oleks F arvamusele tuginedes olnud põhjust arvata, et hageja on põhjustanud C tervise halvenemise ja surma, kummastavad. Kostja ei ole tõendanud ka, et X põhjustas C tervise halvenemise ja C surma. Kuna kostja on avaldanud eeltoodud ebaõigeid faktiväiteid telesaates „xxxx“ kõigile televaatajatele, sh telekanalis XXXX (AS-le Xxxx), kus saade eetrisse läks, siis on põhjendatud kostjat kohustada omal kulul ümber lükkama kõik ebaõiged väited samal viisil samas telesaates, s.o. avaldades telesaates „xxxx“ ebaõigeid andmeid ümberlükkav audiovisuaalne teadaanne järgmise sisuga: „Y avaldas xxxx saates „xxxx“ X kohta järgmiseid valeandmeid: X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X soovitas C (C) ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda; X põhjustas C tervise halvenemise; X põhjustas C surma.“

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotlusel määrab kohus, et kostja on kohustatud ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav audiovisuaalne teadaanne avaldama käesolevas asjas jõustunud kohtuotsusele järgneva esimese telesaate „xxxx“ alguses, enne saates käsitletavate teemade tutvustamist. Kuna kohus rahuldab hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks telesaates „xxxx“, siis ei ole kohtul põhjust kaaluda hageja alternatiivset nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks telekanalis XXXX. Kostja ei ole tõendanud, et eeltoodud andmete avaldamisel kostja ei teadnud eeltoodud andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Isegi kui arvata, et kostja tõepoolest tugines „xxxx“ saates ebaõigete andmete avaldamisel vaid telesaatele „xxxx“ ja F poolt edastatud informatsioonile ning intervjuude käigus kostjal tekkinud muljele, siis kohtu arvates pidi kostja siiski olema teadlik, et hageja suhtes mulje loomine telesaates, millest on võimalik televaatajal ilmselgelt järeldada, et väljendid - X on soovitanud oma patsientidel täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda, X soovitas C ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda, X põhjustas C tervise halvenemise, X põhjustas C surma – ei saa olla esitatud, ilma et kostja ei oleks pidanud olema teadlik, et X ei ole midagi sellist teinud, mida kostja talle saates ette heitnud on, sest nii telesaatest „xxxx“ tuleneb vastupidiselt kostja poolt väidetule, et hageja ei ole kordagi väitnud Ce, et ta soovitaks täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda. Seega kostja pidi olema teadlik, et hageja ei ole soovitanud oma patsientidel ega C täielikult ravimites ja professionaalsest arstiabist loobuda, sest hageja ei ole midagi sellist soovitanud ja pealegi oleks kostjal endal olnud võimalus ise selliste andmete õiguses veenduda. Kostja pidi olema teadlik, et väited nagu hageja oleks põhjustanud C tervise halvenemise ja surma, ei saa tugineda vaid paljasõnalistel väidetel. Igal juhul selleks, et midagi sellist arvata, oleks mõistlik arvata, et hageja oleks pidanud tuginema tõenditele, millega tehakse kindlaks isiku surma põhjustamine või tervisele kahju tekitamine, mitte F ja kostja enda arvamusele hagejast. Kohtu arvates saab ebaõigete faktiväidete avaldamist hageja suhtes, et hageja on soovitanud oma patsientidel ja C täielikult ravimitest ja professionaalsest arstiabist loobuda, mistõttu on põhjendatud arvata, et andmed, millele tuginedes on võimalik arvata hageja on põhjustanud C tervise halvenemise ja surma, kahtlemata pidada ka hageja au teotamiseks. Esitades hageja kohta faktiväiteid, millest jääb üheselt mulje, et ta soovitab oma patsientidel professionaalsest abist ja ravist loobuda, lubades seejuures alternatiivsete meetoditega kiiret tervenemist, ning konstrueerides nende ebaõigete väidete pinnalt mulje, et hageja võib seetõttu olla seotud C surmaga, jätab kohtu arvates hagejast äärmiselt negatiivne mulje. Kohtul ei ole põhjust arvata, et selline mulje hagejast „xxxx“ saate pinnalt võiks olla tekkinud vaid hageja ja kohtu arvates. Ka Pressinõukogu otsusega 15.09.2016 on leitud, et saatelõiguga, mis puudutas Ce ja hagejat, luuakse telesaates hageja suhtes negatiivne kontekst ja jäetakse mulje, et ta võib olla C surmas süüdi (I kd t.l. 21). Kuna ebaõigeid andmeid on avaldatud seoses hageja kliendisuhetega, siis võib nõustuda hagejaga, et on põhjendatud arvata, et need mõjutavad otseselt ka hageja mainet tema majandustegevuses. Võib nõustuda, et hageja süüdistamine telesaates C tervisele kahju ja surma põhjustamises, ilma et oleks õiguskaitseorganid oleksid midagi sellist tuvastanud, on hagejale inimesena ja hagejale, teenuseosutajana (isikule, kes osutab oma klientidele teenuseid) tekitanud märkimisväärse mainekahju. Kohus nõustub hagejaga, et hageja näol ei ole tegemist avaliku elu tegelasega, et avaliku elu tegelasena peaks hageja kostja sõnul taluma kõike, mis tema kohta väljendatakse. Riigikohus on

avaliku elu tegelase mõiste sisustamisel viidanud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-le 1.6, mille kohaselt käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi, kelle tegevuse üle on ajakirjandusel tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud all (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas 321-18-13 p 15). Samuti käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist isiku või loomingu eksponeerimisega. Praegusel juhul ei saa pidada hagejat poliitilist või majanduslikku võimu ega avalikkusele olulist informatsiooni valdavaks inimeseks. Samuti ei saa hageja puhul väita justkui teeniks ta elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega. Hageja on veenvalt põhjendanud, et tema vaid pakub oma patsientidele teenuseid, olemata seejuures avalikkuse erilise tähelepanu. Samas kostja väide, et avaliku elu tegelasena peaks hageja enda suhtes taluma karmimat kriitikat oma tegevusest tulenevalt, ei saa kohtu arvates kuidagi õigustada kellegi süüstamist tervisele kahju tekitamises ja lausa surma põhjustamises, ilma tõenditeta. Kostja arvamus, et hageja ei teeni ausal teel raha ning hageja mainet ei saagi kahjustada seetõttu, et hageja teenib kergeusklike inimeste arvelt ning hageja meetodid ei ole teaduslikult tõestatud ei luba kuidagi arvata, et hageja au ja hea maine ei peaks olema kaitstud samamoodi kui iga teisel inimesel. Kuna saatest on jäänud eelkõige mulje, et hageja on andnud Ce soovitusi, mille tõttu oleks ta nagu osaline C surma põhjustamises, siis on põhjendatud arvata, et isegi kui kostja väitel oli tema sooviks oma esimeses „xxxx“ saates hoiatada avalikkust, et selgeltnägijate tegevus on kasumi peal väljas olev äri, millel pole garantiid, siis ei ole sellise sõnumi esitamine õnnestunud, sest saatest jäi mulje, et hageja on seotud C surmaga. Kostja väide, et ebaõigete andmete avaldamiseks oli õigustatud huvi arvestades suurt hulka kergeusklikke inimesi Eestis, kes peaksid otsustama traditsioonilise meditsiini kasuks, sest ükski arst ei soovita minna hageja juurde ei luba kuidagi eeldada, et võib absoluutselt kõike välja öelda ja avaldada. Kohtu arvates ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks, et kostja suhtumine hagejasse ja tema ravimeetoditesse lubaks arvata, et hageja peaks andma soovitusi arstide väljakirjutatud rohtude võtmiseks, või kui hageja seda ei tee, siis saaks eeldada, et hageja ei soovita ravimite võtmist või et hageja ravimeetodid põhjustavad ilmtingimata tervise halvenemise või surma ja seetõttu oleks kostja nagu õigustatud selliseid andmeid avalikustama. Kostja ei ole veennud kohut, et selliste andmete avaldamine oleks olnud õigustatud kostja poolt. Kostja ei ole tõendanud, et temal oleks olnud avaldatud ebaõigete andmete suhtes õigustatud huvi või et ta oleks avaldatud asjaolusid kontrollinud sellise põhjalikkusega, mis oleks õigustanud selliselt andmete avaldamise nagu seda tehti xxxx saates „xxxx“. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal puudusid igasugused põhjendused, miks seostada hagejat C ravimitest loobumise otsusega, tema tervise halvenemisega või tema surmaga. Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus, et hageja ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamiseks mingeid õigusvastasust välistavaid asjaolusid. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kostja vabaneks vastutusest hageja isiklike õiguste rikkumise eest, kui ta tõendab oma süü täielikku puudumist. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kuna eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud, et tema ei teadnud hageja suhtes avaldatud andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma, siis on kostja ebaõigete avaldamisega käitunud vähemalt hooletult. Kostja oli jätnud esimeses „xxxx“ saate eetriajas kasutusele võtmata õiged faktiväited, et neid siduda kogumisse selliselt, et mõistlikule kõrvalseisjale ei jääks saatest kõlama hageja suhtes esitatud ebaõigeid väited, mis oleksid ära hoidnud hageja isiklike õiguste rikkumise. Seega kostja väited, et tema ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi, pole tõendatud.

Vaidlust ei ole, et kostja autorisaate Facebooki lehelt leidub postitusi, mis kajastavad xxxx telesaadet „xxxx“. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Vaidlust ei ole, et uudisteportaal Delfi artikkel pealkirjaga „Y paljastab uues autorisaates X: kuidas oli edukas staarsensitiiv seotud varalahkunud blogija C surmaga?“ ning Õhtulehe veebiportaalis Tervist24 on avaldatud artikkel pealkirjaga „See, mida X teeb, on röövettevõtlus, mitte haigete inimeste aitamine!“ on kostja jaganud ka oma autorisaate Facebook’i lehel, kus kostja on veel avaldanud saatega seonduvalt mitmeid muid postitusi (I kd t.l. 17-19). Kostja on oma 21.01.2019 vastuses kohtle kinnitanud, et saadet puudutavad Facebooki postitused on kustutanud. Vaidlust ei ole, et see kostja väide ei vastanud tõele, sest endiselt on olnud kostja „xxxx“ Facebooki lehel kätte saadavad postitused, millised kajastasid xxxx „Xxxxt“ ja millised olid hageja poolt viidatud hagiavalduses (I kd t.l. 54-56, 87-92). Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et saates on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid, mis kahjustavad hageja mainet ja loonud seeläbi hagejast negatiivse kuvandi, siis on põhistatud, et kui Facebooki lehel on 28.12.2018 seisuga 25 631 jälgijat ja leht on avalik, siis on põhjendatud arvata, et Facebooki lehe sisu jõuab tegelikkuses veelgi rohkemate inimesteni, mistõttu ka telesaates esitatud ebaõiged väidetega on võimalik piiramatult tutvuda ja selline hagejast loodud negatiivne kuvand kinnistub jätkuvalt üha enam (I kd t.l. 93, 102-104). Seega tuleb kostjat kohustada tema „xxxx“ Facebooki lehelt kõrvaldama xxxx saadet puudutavad postitused, milles viidatakse Xle. Kuna kostja on kohustatud kõrvaldama oma „xxxx“ Facebooki lehelt konkreetselt Xle viitavad postitused seoses xxxx saadet puudutavaga, siis on kohtu arvates piisavalt arusaadav, missugused andmed tuleb eemaldada ja see ei ole kohtu arvates ebaproportsionaalne võrreldes hageja huviga, et tema isiklike õiguste rikkumine lõppeks. Kuna saates avaldatud andmed kogumis loovad üldise mulje hagejast, siis on põhistatud, et kostjal tuleb eemaldada kõik postitused Xxxx“ Facebooki lehelt, mis puudutava xxxx „xxxx“ saadet ja milles viidatakse Xle. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 2 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed on olnud hageja au teotavad ja nende andmete avaldamine on olnud õigusvastane, siis on põhistatud hagejale tema hingelise valu ja kannatuste eest välja mõista kostjalt mõistlik rahasumma. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 50 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et iseenesest olukorras, kus Pressinõukogu otsusest, mis tuvastas, et XXXX on rikkunud head ajakirjandustava ja AS Xxxx poolt ette loetud Pressinõukogu otsus teleeetris peaks piisama hagejale tekkinud mittevaralise kahju heastamiseks. Kostja on vastupidiselt Pressinõukogu otsusele, kus tuvastati, et xxxx „xxxx“ saates luuakse hageja suhtes negatiivne kontekst ja jäetakse mulje, et hageja võib olla C surmas süüdi, käesolevas menetluses vastupidiselt Pressinõukogu otsusele leidnud, et hageja suhtes pole telesaates midagi lubamatut öeldud, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, et ka kostja suhtumine hagejasse pärast ebaõigete andmete esitamist ja hageja maine kahjustamist, võiks kuidagigi lubada arvata, et kostja sooviks oleks tekitatud kahju kuidagi heastada. Seega ei ole võimalik, kuidagi arvata, et hageja kaebuse alusel tehtud Pressinõukogu 15.09.2016 tauniv otsus tuvastamaks hea ajakirjandustava rikkumist XXXX poolt kompenseeriks mingilgi moel hageja isiklike õiguste rikkumisega hagejal tekkinud kahju. Mõistetav on, et hagejal on tekkinud hingelised kannatused seoses negatiivse meediakajastusega, kus hagejat seostamine teise isiku surmaga on mõjunud hagejale solvavalt ning mõistlik on arvat, et peale seda on ka inimeste suhtumine hagejasse muutunud, kuigi hageja ei ole olnud soovitanud C loobuda ravimitest ja professionaalsest arstiabist ega põhjustanud tema tervise halvenemise ega surma. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles osas, et kui hageja on ameeriklane, siis ei saa eesti keelsed väited üleüldse tekitadagi hingelisi kannatusi. Ei ole mõistetav, et hingeliste kannatuste olemasolu sõltub sellest, mis keeles on isiku suhtes ebaõigeid andmeid avaldatud või tema mainet kahjustatud. Kuna hageja on kohtusse pöördunud oma isiklike õiguste kaitseks, siis on hageja kahtlemata teadlik nii saate sisust, oma hea nime eest seismise vajadusest, kui kahjust, mis talle tekkinud on. Kohus nõustub kostjaga, et rahalise hüvitise määramisel käesoleval juhul ei ole põhjust seda määrata suuremana, et mõjutada kostjat hoiduma üleüldse igasuguste ebaõigete andmete avaldamisest, sest oluline oleks käesoleval juhul võtta arvesse mõjutada kostjat edasise kahju tekitamisest hagejale. Siinkohal on veenev kostja väide, et kostja ei ole alates esimesest saatest iseenesest rohkem hageja kohta valeväiteid avaldanud. Samas on hageja põhistanud, et ka kostja hilisematest sõnavõttudest nähtub, et kostja eesmärgiks oligi tulla teleekraanile, et lahvatada pomm, mistõttu jääb alati kahtlus, et hageja suhtes teabe esitamine sellisel kujul nagu seda tehti, oli läbimõeldud ja ettekavatsetud. Igal juhul on veenev, et kostja tunneb tehtud saate üle uhkust (I kd t.l. 94-100). Kohus leiab, et kohtu ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis lubaksid arvata, et hagejale mittevaralise kahju hüvitamisel oleks põhjust arvesse võtta kostja käitumist selliselt, mis lubaks kahjuhüvitist määrata väiksemas summas, kui see oleks kohtupraktika kohaselt määratav tavaliselt. Kohtu arvates on käesoleval põhjendatud määrata mittevaralise kahju hüvitamiseks hagejale suurem summa, kui keskmine hüvitise summa analoogsetes asjades, sest kostja on esitanud hageja suhtes äärmiselt halvustava sisuga väiteid, millest jääb mulje, et kostja on osaline C surmas, arvestades, et kostja kasutuses on olnud olnud „xxxx“ materjal, kust nähtuvad vastupidised tõendid kostja poolt väidetule. Kohus võtab hüvitise määramisel ka arvesse, et „xxxx“ esimest saadet vaatas 80 000 inimest, mistõttu on ebaõiged väited jõudnud suure hulga inimesteni nii otse saate ajal, kui hiljem saadet järelvaadates ja jagades (I kd t.l. 20). Lähtudes eeltoodust ja kohtupraktikast, kus sarnastel juhtudel võib hüvitise suurus ulatuda kuni 10 000 euroni, siis on kohtu arvates ka käesoleval ajal õiglane hüvitis, mille kostja peab hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks hageja kohta ebaõigeid andmeid sisalduvate andmete avaldamise ja maine kahjustamise eest tasuma mitte rohkem kui 10 000 eurot. Kohus võtab sellise summa määramisel arvesse ka asjaolu, et kohus on kohustanud kostjat eemaldama kostja „xxxx“

Facebooki kontolt hageja xxxx saadet puudutavad postitused, milles viidatakse Xle, millise nõude täitmisega eeldatavasti samuti on võimalik hagejale võimalikku edaspidi tekkivat kahju ära hoida. Seega tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldada osaliselt ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamise katteks 10 000 eurot. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Vastavalt VÕS § 128 lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Pooled vaidlevad kas hagejal on tekkinud varaline kahju õigusabikulude näol 1 550,42 eurot seoses kohtueelse õigusabikulude hüvitamisega Pressinõukogule kaebuse esitamisega (I kd t.l. 2224). Kuna vaidlust ei ole, et Pressinõukogu poole pöördus hageja seoses hea ajakirjandustava rikkumisega XXXX poolt, siis hoolimata asjaolust, et tegemist on ühe ja sama saatega seotud rikkumistega ning seoses rikkumisega tekitatud kahju eest võiksid kostja ja AS Xxxx vastutada solidaarselt, kuid Pressinõukogu tuvastas vaid AS-le Xxxx kuuluva telekanali XXXX poolt hea ajakirjandustava rikkumise, siis ei ole hageja tõendanud, et sellise kaebusega põhjustatud õigusabikulud peaksid kostja ja AS Xxxx solidaarselt kandma. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne kohtumenetlust pöördunud kostja poole õigusrahu saavutamiseks kohtuvälise nõudega, milles nõutakse ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebaõigete andmete eemaldamist ja mittevaralist kahju, mille tõttu kandis hageja kahju 1 550,42 eurot õigusabikulude tasumise näol. Seega ei ole hageja tõendanud, et hagejal tekkinud kahju 1 550,42 eurot õigusabikulude kandmisel, kus hageja pöördus Pressinõukogu poole kaebusega XXXX rikkumise tuvastamiseks, on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, et otsida poolte vahel kohtuvälist lahendust hagis esitatud nõuetele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagiavalduses, siis on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summalt 10 000 eurot alates hagiavalduse esitamisest s.o. 28.12.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 17-20, 50-53, 101, 113-115, 141, 144, 159, 180-182, 194-201, II kd t.l. 7-15, 24-31), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus 23.09.2019 kohtumäärusega käesolevas asjas on kohus jätnud läbi vaatamata X hagi Y vastu saate veebikeskkonnast eemaldamise nõudes seoses hagi osalise tagasivõtmisega kuna kostja oli vaidlusaluse saate veebikeskkonnast eemaldanud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kostja on eemaldanud saate peale hagiavalduse esitamist, siis on põhjendatud selle nõudega seotud kulud jätta kostja kanda, samas kohus rahuldab hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kohustab eemaldama postitusi, mis puudutavad hagejat ja kajastavad saadet, kus on avaldatud hageja kohta ebaõigeid andmeid, kuid mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldab kohus vaid osaliselt, s.o. 20 % ulatuses ja varalise kahju nõude jätab kohus rahuldamata, siis on kohtu arvates põhjendatud jätta kõik käesoleva menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.02.2021 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.